lg 2 järgi ja karistamises vangistusega 10 kuud, millest kandmata karistust 9 kuud 16 päeva vangistust, tingimisi katseajaga 2 aastat Avalduse ese kohtulahendi täitmisel esitatud kriminaalhooldaja erakorraline ettekanne Kohtunik Aivar Hint Kohtuistungi sekretär Kätlin Lumi Avaldaja Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Viljandi esinduse kriminaalhooldusametnik Merilyn Enders, kohtuistungil kriminaalhooldusametnik Annela-Tekla Soots Süüdimõistetu B.C (isikukood: XXX; elukoht: xxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxx xxxx xxxxxxx xxxxxx ; töökoht: xx xxxxxxxx xxxxxxx xxxxxxxxxxx) Asja arutamise kuupäev 25.11.2021 RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS §-dest 145, 427, 432 ja
Jätta kriminaalhooldusametniku erakorraline ettekanne B.C-le Tartu Maakohtu
lg 2 järgi ja mõistetud talle karistuseks 10 kuud vangistust.
lg 1, 2, 3 alusel määrati, et mõistetud vangistusest kuulub koheselt ärakandmisele 14 päeva vangistust.
lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ning B.C karistuse kandmise aja algust arvestati alates tema kahtlustatavana kinnipidamisest, s.o alates 13. jaanuar 2020.a. Ülejäänud karistus, s.o 9 kuud ja 16 päeva vangistust jäeti tingimisi kohaldamata. B.C-le määrati katseaeg 2 aastat ning mõistetud vangistust 9 kuud ja 16 päeva ei pöörata täitmisele, kui B.C ei pane katseajal toime uut kuritegu ja täidab
lg-s 1 sätestatud käitumiskontrolli nõudeid.
lg 2 p 8 alusel määrati B.C-le katseajaks käitumiskontrolli ajal kohustusena osaleda kriminaalhoolduse poolt organiseeritud sotsiaalprogrammis, mille eesmärgiks on süüdistuses nimetatud või nendega sama liiki süütegude edasine ärahoidmine.
lg 4 alusel määrati B.C-le lisakohustus registreerida ennast hiljemalt 1 kuu jooksul pärast koheselt karistuse ärakandmisele kuuluva vangistuse kandmiselt vabanemist riikliku alkoholi tarvitamise häire programmi „Kainem ja tervem Eesti“. Meditsiiniasutuse poolt määratud ajal on süüdistatav kohustatud läbima programmi „Kainem ja tervem Eesti“ esmase hindamise teenuse.
lg 4 alusel määrati B.C-le lisakohustus hiljemalt 1 kuu jooksul pärast koheselt karistuse ärakandmisele kuuluva vangistuse kandmiselt vabanemist ning edaspidi kuni käitumiskontrolli lõpuni kriminaalhooldusametniku poolt kehtestatud korra alusel, kuid mitte tihedamini kui kord kuus ja mitte harvem kui üks kord kolme kuu jooksul, tegema alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks laboratoorse vereanalüüsi (CDT ehk süsivesikdefitsiitse transferriini määramiseks). Tartu Maakohtu 22. jaanuari 2021 määrusega jäeti B.C-le mõistetud karistus täitmisele pööramata ja
lg 2 p 2 alusel määrati täiendav kohustus käitumiskontrolli ajal mitte tarvitada alkoholi ja
lg 2 p 5 alusel määrati täiendav kohustus alluda käitumiskontrolli ajal sõltuvusravile (alkoholismivastane ravi).
lg -s 1 sätestatud käitumiskontrolli nõudeid, talle määratud lisakohustusi ning ei pane katseajal toime uut kuritegu. Käesoleva kohtuotsuse aluseks oleva kuriteo on B.C toime pannud alkoholijoobes, mistõttu keelati tal alkoholi tarvitada. Antud keelust ei ole isik kinni pidanud ning ühtlasi ei ole isik suutnud ära kasutada ka kõrvalist abi enda sõltuvuskäitumise kontrolli alla saamiseks (sotsiaalprogramm, sõltuvusravi). Ametniku hinnangul ei näe isik probleemi enda alkoholitarvitamise harjumuses ning tal puudub sisemine motivatsioon enda käitumise muutmiseks. Arvestades asjaolu, et isik ei ole varasematest kirjalikest hoiatustest ja erakorralisest ettekandest järeldusi teinud ega enda käitumist muutnud, siis kriminaalhooldusametniku hinnangul ei ole käitumiskontroll B.C jaoks sobiv meede karistuse kandmiseks. Ametnik teeb ettepaneku pöörata B.C-le määratud karistus täitmisele.
lg 4 kohaselt kui süüdlane katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kriminaalhooldusametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata täiendavaid kohustusi vastavalt käesoleva seadustiku § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele. Riigikohus on selgitanud, et käitumiskontrolliga määratud kontrollnõude rikkumine võib karistuse täitmisele pööramise aluseks olla üksnes siis, kui rikkumine on tahtlik ja takistab järelevalve teostamist süüdlase üle ning rikkumist ei õigusta mõjuv põhjus. Siiski võib ka kontrollnõude ettevaatamatu rikkumine kaasa tuua mõistetud karistuse täitmisele pööramise, kui süüdlane on kontrollnõudeid eiranud korduvalt ja varem kohaldatud muud meetmed (täiendavate kohustuste määramine või katseaja pikendamine) pole mõjunud (RKKK nr 3-1-1-82-12 p 13). 5. Tartu Maakohtu 14.01.2020 otsusega on B.C süüdi tunnistatud
lg 2 järgi ja mõistetud talle karistuseks 10 kuud vangistust.
lg 1, 2, 3 alusel määrati, et mõistetud vangistusest kuulub koheselt ärakandmisele 14 päeva vangistust.
lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ning B.C karistuse kandmise aja algust arvestati alates tema kahtlustatavana kinnipidamisest, s.o alates 13. jaanuar 2020.a. Ülejäänud karistus, s.o 9 kuud ja 16 päeva vangistust jääb tingimisi kohaldamata. B.C-le määrati katseaeg 2 aastat ning mõistetud vangistust 9 kuud ja 16 päeva ei pöörata täitmisele, kui B.C ei pane katseajal toime uut kuritegu ja täidab
lg-s 1 sätestatud käitumis kontrolli nõudeid.
lg 2 p 8 alusel määrati B.C-le katseajaks käitumiskontrolli ajal kohustusena osaleda sotsiaalprogrammis,
lg 4 alusel määrati B.C-le lisakohustus registreerida ennast hiljemalt 1 kuu jooksul pärast koheselt karistuse ärakandmisele kuuluva vangistuse kandmiselt vabanemist riikliku alkoholi tarvitamise häire programmi „Kainem ja tervem Eesti“. Meditsiiniasutuse poolt määratud ajal on süüdistatav kohustatud läbima programmi „Kainem ja tervem Eesti“ esmase hindamise teenuse.
lg 4 alusel määrati B.C -le lisakohustus hiljemalt 1 kuu jooksul pärast koheselt karistuse ärakandmisele kuuluva vangistuse kandmiselt vabanemist ning edaspidi kuni käitumiskontrolli lõpuni kriminaalhooldusametniku poolt kehtestatud korra alusel, kuid mitte tihedamini kui kord kuus ja mitte harvem kui üks kord kolme kuu jooksul, tegema alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks laboratoorse vereanalüüsi (CDT ehk süsivesikdefitsiitse transferriini määramiseks). 4 Kriminaalhooldusametniku poolt kohtule esitatud erakorralisest ettekandest ja kirjalikest tõenditest nähtuvalt on B.C rikkunud talle
Alkoholi või narkootikumide tarvitamise kontrollimise protokolli 12.10.2021 kohaselt on indikaatorvahendi Alcovisor Mercury abil B.C-l tema elukohas tuvastatud positiivne tulemus 0,836 mg/l kohta (tl 88-88p). Oma 03.11.2021 antud selgituses on B.C märkinud, et tundis ennast peale tööpäeva kuidagi halvasti ja mõtles natuke stressi maandada ning võttis viina (tl 89 -89p). SA Viljandi Haigla 14.05.2021 väljastatud tõendi kohaselt on B.C pöördunud alkoholitarvitamise häirete ravi teenistusse 01.04.2021 ja 23.04.2021.Kuupäeval 26.04.2021 toimus nõustamine telefoni teel. Isik jätkab raviga (tl 90). Tulenevalt eeltoodust on B.C eksinud kohtu poolt määratud kohustus te nõuetekohasel täitmisel ning esinevad alused
lg 4 rakendamiseks, muuhulgas ka karistuse täitmisele pööramiseks, kuna rikkumised on tahtlikud ja takistavad kriminaalhoolduse teostamist. Kohus kuulanud kohtuistungil ära süüdimõistetu ja kriminaalhooldusametniku leiab, et antud juhul karistuse täitmisele pööramine ei ole veel põhjendatud, kuna esineb võimalus süüdimõistetu suunamiseks alkoholi tarvitamise lõpetamiseks ning tema suhtes kriminaalhoolduse jätkamiseks. Kohtuistungil on süüdimõistetu avaldanud motivatsiooni, et ta soovib edaspidi mitte tarvitada alkoholi ja ühtlasi soovib ta jätkata alkoholismivastast sõltuvusravi. Antud juhul on positiivne, et isik on katseaja vältel korrektselt täitnud registreerimiskohustust, on läbinud sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“ ning on täitnud Tartu Maakohtu 22.01.2021.a. kohtumäärusega määratud kohustust alluda sõltuvusravile (alkoholismivastane ravi). Lõplikuks loobumiseks alkoholist on vajalik, et süüdimõistetu tegeleks jätkuvalt alkoholismivastas e sõltuvusraviga. Selleks, et kohtul oleks võimalik veenduda, et isik on suuteline vastutustundlikult käituma ja täitma temale pandud kohustusi, tuleb pikendada B.C-le määratud katseaega. Kohus leiab, et katseaja tähtaja pikendamine võimaldab hinnata, kas süüdimõistetu on reaalselt valmis muutma oma senist eluviisi või on tegemist paljasõnalise lubadusega, mille täitmiseks puudub isikul tegelik tahe. Juhul, kui süüdimõistetu endiselt kuritarvitab talle antud võimalust kohustuste rikkumise näol, on edasine lahendus ühiskonnast eraldamine ja karistuse ärakandmine kinnipidamiskohas. Tulenevalt eeltoodust, jätab kriminaalhooldusametniku erakorraline ettekande B.C-le Tartu Maakohtu 14. jaanuari 2020.a. otsusega mõistetud kandmata vangistuse täitmisele pööramiseks rahuldamata. Kriminaalhooldusametniku ja süüdimõistetu seisukohti arvestades on põhjendatud pikendada B.C -le Tartu Maakohtu 14. jaanuari 2020.a. otsusega määratud katseaega 2 kuu võrra ja lugeda katseaja lõpptähtajaks 14. märts 2022. Määruse edastamine ja edasikaebe kord Kohus saadab KrMS § 432 lg 1 kohaselt tehtud määruse koopia menetlusosalistele, keda see puudutab (KrMS § 432 lg 4). Kohtumääruse vaidlustamise kord ja menetlus vaidlustamisel on sätestatud KrMS 15. peatüki § -des 383 – 392. Määrust võivad KrMS § 384 lg 1 kohaselt vaidlustada määruskaebusega kohtumenetluse pooled, samuti menetlusväline isik, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve. KrMS § 386 lg 1 ja § 387 lg 1 kohaselt esitatakse määruskaebus vaidlustatava kohtumääruse koostanud kohtule ning selle võib esitada 15 päeva jooksul. (allkirjastatud digitaalselt) Aivar Hint Kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.