lg 2 järgi ja karistamises vangistusega 10 kuud, millest kandmata karistust 9 kuud 16 päeva vangistust, tingimisi katseajaga 2 aastat Avalduse ese kohtulahendi täitmisel esitatud kriminaalhooldaja erakorraline ettekanne Kohtunik Aivar Hint Kohtuistungi sekretär Kätlin Lumi Avaldaja Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Viljandi esinduse kriminaalhooldusametnik Iris Asuküla Süüdimõistetu J.B (isikukood: XXX; elukoht: XXX) Asja arutamise kuupäev 21.01.2021 RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS §-dest 145, 427, 432 ja
Jätta kriminaalhooldusametniku erakorraline ettekanne J.B-le Tartu Maakohtu
lg 2 p 2 alusel täiendav kohustus käitumiskontrolli ajal mitte tarvitada alkoholi. 3. Määrata J.B -le
lg 2 p 5 alusel täiendav kohustus alluda käitumiskontrolli ajal sõltuvusravile (alkoholismivastane ravi).
lg 2 järgi ja mõistetud talle karistuseks 10 kuud vangistust.
lg 1, 2, 3 alusel määrati, et mõistetud vangistusest kuulub koheselt ärakandmisele 14 päeva vangistust.
lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ning J.B karistuse kandmise aja algust arvestati alates tema kahtlustatavana kinnipidamisest, s.o alates 13. jaanuar 2020.a. Ülejäänud karistus, s.o 9 kuud ja 16 päeva vangistust jääb tingimisi kohaldamata. J.B-le määrati katseaeg 2 aastat ning mõistetud vangistust 9 kuud ja 16 päeva ei pöörata täitmisele, kui J.B ei pane katseajal toime uut kuritegu ja täidab
lg-s 1 sätestatud käitumiskontrolli nõudeid.
B-le katseajaks käitumiskontrolli ajal kohustusena osaleda kriminaalhoolduse poolt organiseeritud sotsiaalprogrammis, mille eesmärgiks on süüdistuses nimetatud või nendega sama liiki süütegude edasine ärahoidmine.
B-le lisakohustus registreerida ennast hiljemalt 1 kuu jooksul pärast koheselt karistuse ärakandmisele kuuluva vangistuse kandmiselt vabanemist riikliku alkoholi tarvitamise häire programmi „Kainem ja tervem Eesti“. Meditsiiniasutuse poolt määratud ajal on süüdistatav kohustatud läbima programmi „Kainem ja tervem Eesti“ esmase hindamise teenuse.
B-le lisakohustus hiljemalt 1 kuu jooksul pärast koheselt karistuse ärakandmisele kuuluva vangistuse kandmiselt vabanemist ning edaspidi kuni käitumiskontrolli lõpuni kriminaalhooldusametniku poolt kehtestatud korra alusel, kuid mitte tihedamini kui kord kuus ja mitte harvem kui üks kord kolme kuu jooksul, tegema alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks laboratoorse vereanalüüsi (CDT ehk süsivesikdefitsiitse transferriini määramiseks).
lg 4 kohaselt kui süüdlane katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kriminaalhooldusametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata täiendavaid kohustusi vastavalt käesoleva seadustiku § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele. Riigikohus on selgitanud, et käitumiskontrolliga määratud kontrollnõude rikkumine võib karistuse täitmisele pööramise aluseks olla üksnes siis, kui rikkumine on tahtlik ja takistab järelevalve teostamist süüdlase üle ning rikkumist ei õigusta mõjuv põhjus. Siiski võib ka kontrollnõude ettevaatamatu rikkumine kaasa tuua mõistetud karistuse täitmisele pööramise, kui süüdlane on kontrollnõudeid eiranud korduvalt ja varem kohaldatud muud meetmed (täiendavate kohustuste määramine või katseaja pikendamine) pole mõjunud (RKKK nr 3-1-1-82-12 p 13). 5. Tartu Maakohtu 14.01.2020 otsusega on J.B süüdi tunnistatud
lg 2 järgi ja mõistetud talle karistuseks 10 kuud vangistust.
lg 1, 2, 3 alusel määrati, et mõistetud vangistusest kuulub koheselt ärakandmisele 14 päeva vangistust.
lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ning J.B karistuse kandmise aja algust arvestati alates tema kahtlustatavana kinnipidamisest, s.o alates 13. jaanuar 2020.a. Ülejäänud karistus, s.o 9 kuud ja 16 päeva vangistust jääb tingimisi kohaldamata. J.B-le määrati katseaeg 2 aastat ning mõistetud vangistust 9 kuud ja 16 päeva ei pöörata täitmisele, kui J.B ei pane katseajal toime uut kuritegu ja täidab
lg-s 1 sätestatud käitumiskontrolli nõudeid.
B-le katseajaks käitumiskontrolli ajal kohustusena osaleda sotsiaalprogrammis,
lg 4 alusel määrati J.B-le lisakohustus registreerida ennast hiljemalt 1 kuu jooksul pärast koheselt karistuse ärakandmisele kuuluva vangistuse kandmiselt vabanemist riikliku alkoholi tarvitamise häire programmi „Kainem ja tervem Eesti“. Meditsiiniasutuse poolt määratud ajal on süüdistatav kohustatud läbima programmi „Kainem ja tervem Eesti“ esmase hindamise teenuse.
B-le lisakohustus hiljemalt 1 kuu jooksul pärast koheselt karistuse ärakandmisele kuuluva vangistuse kandmiselt vabanemist ning edaspidi kuni käitumiskontrolli lõpuni kriminaalhooldusametniku poolt kehtestatud korra alusel, kuid mitte tihedamini kui kord kuus ja mitte harvem kui üks kord kolme kuu jooksul, tegema alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks laboratoorse vereanalüüsi (CDT ehk süsivesikdefitsiitse transferriini määramiseks). Kriminaalhooldusametniku poolt kohtule esitatud erakorralises ettekandest ja kirjalikest tõenditest nähtuvalt on J. B-le määratud kohustus teha alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks laboratoorset analüüsi. J. B poolt 27.02.2020 ametnikule esitatud 19.02.2020 antud Synlab vereanalüüsi tulemuste kokkuvõtte kohaselt (tl 61) oli J.B CDT näit XXX ja SA Viljandi Haigla Diagnostikaosakonna laboriuuringute vastuse kohaselt (tl 62) on J.B 02.03.2020 CDT näit XXX. J. B oli kohustatud hiljemalt 22.05.2020 esitama ametnikule uue vereproovi tulemuse, mida ta aga kokkulepitud kuupäevaks ei esitanud. Nimetatud rikkumise kohta on J.B 25.05.2020 e-kirjas (tl 65) selgitanud, et ei oska kõrgema näidu kohta enamat öelda kui on töönädala lõpus peale sauna õlut võtnud. Sõbrad tulid külla ja pakkusid ka mõne õlu ja konjakit. Viisakusest võttis, mida aga kahetseb. Õigel päeval ei saanud proovi andma minna, kuna polnud raha ja oli terve nädal hommikuses vahetuses tööl. Ametnik on rikkumisele reageerinud kirjaliku hoiatusega, mille J.B on allkirjastanud 04.06.2020 (tl 66). J. B poolt 04.06.2020 ametnikule esitatud 22.05.2020 antud Synlab vereanalüüsi tulemuste kokkuvõtte kohaselt (tl 64) on J.B CDT näit XXX ja 17.07.2020 esitatud 13.07.2020 antud Synlab vereanalüüsi tulemuste kokkuvõtte kohaselt (tl 67) on J.B CDT näit XXX. J. B poolt 13.08.2020 antud kirjaliku selgituse kohaselt tähistas ta natuke jaanipäeva ja olid mõned sõprade sünnipäevad. Oma arvates hoidis küll tagasi ja 4 alkoholiga väga ei liialdanud (tl 68). Ametnik on rikkumisele reageerinud kirjaliku hoiatusega, mille J. B on allkirjastanud 13.08.2020 (tl 63). J.B poolt 14.12.2020 kriminaalhooldusametnikule esitatud 26.11.2020 antud vereproovi tulemuse – CDT – XXX. Synlab 12.09.2020 esitatud vereanalüüsi tulemuste kokkuvõtte kohaselt (tl 70) oli J.B CDT näit XXX. Synlab 26.11.2020 esitatud vereanalüüsi tulemuste kokkuvõtte kohaselt (tl 71) oli J. B CDT näit XXX. J. B on rikkumise kohta oma 14.12.2020 antud kirjalikus seletuses tunnistanud, et käis novembris XXX juubelitel ja tarvitas alkoholi (tl 72). Kohus kuulanud ära süüdimõistetu J.B ja kriminaalhooldusametniku, leiab, et antud hetkel karistuse täitmisele pööramine ei ole piisavalt põhjendatud. Ettekandest nähtuvalt on J.B registreerimiskohustust täitnud katseajal vastavalt nõuetele. Samuti on positiivne, et J.B on läbinud ajavahemikul 17.09.-05.11.2020 sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“ ja 02.03.2020 läbinud esmase hindamise teenuse programmi „Kainem ja tervem Eesti“ raames. J.B puhul on tegemist esimese erakorralise ettekandega ning kohus leiab, et kriminaalhoolduslikud meetmed on isiku suhtes käesolevalt efektiivsemad kui reaalne vangistus. Arvestades J. B poolt toimepandud kuriteo ja erakorralisest ettekandest nähtuvaid asjaolusid, on ilmne, et kohtu poolt määratud kohustuste korrektseks täitmiseks ja uute kuritegude toimepanemise riskide maksimaalseks maandamiseks on äärmiselt oluline, et J.B lõpetaks täielikult alkoholi tarvitamise. Lisakohustuse määramine annab võimaluse hinnata, kas J. B suudab täita talle määratud kohustusi ja kanda karistust vabaduses. Tulenevalt eeltoodust, jätab kohus kriminaalhooldusametniku erakorraline ettekande J.B-le Tartu Maakohtu 14. jaanuari 2020.a. otsusega mõistetud kandmata vangistuse täitmisele pööramiseks rahuldamata. Kriminaalhooldusametniku ja süüdimõistetu seisukohti arvestades on põhjendatud süüdimõistetule
lg 2 p 2 alusel määrata täiendava kohustusena käitumiskontrolli ajal mitte tarvitada alkoholi ja
lg 2 p 5 alusel määrata täiendava kohustusena alluda käitumiskontrolli ajal sõltuvusravile (alkoholismivastane ravi). Määruse edastamine ja edasikaebe kord Kohus saadab KrMS § 432 lg 1 kohaselt tehtud määruse koopia menetlusosalistele, keda see puudutab (KrMS § 432 lg 4). Kohtumääruse vaidlustamise kord ja menetlus vaidlustamisel on sätestatud KrMS
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.