) § 25 lg 1, 2 –
lg 2 p 9 järgi kokkuleppemenetluses Prokurör Jüri Vissak B.S , isikukood XXX; Eesti Vabariigi kodanik; emakeel: eesti keel; XXX; elukoht: XXX; telefon: XXX; XXX; kriminaalkorras karistatud korduvalt, viimati Tartu Maakohtu 10.04.2018.a otsusega
lg 1, 2 –
lg 2 p 9 järgi 5-kuulise vangistusega.
lg 1 alusel arvati kahtlustatavana kinnipidamise aeg karistusaja hulka, mõistes karistuseks 4 kuud ja 27 päeva vangistust.
Kahtlustatavana oli kinni peetud 28.-29.08.
lg 1, 2 –
lg 2 p 9 järgi ning karistuseks mõista 5 (viis) kuud vangistust.
lg 1 alusel arvata karistusaja hulka B.S kahtlustatavana kinnipidamise aeg 28.-
lg- te 1 ja 3 alusel jätta mõistetud vangistus tingimisi kohaldamata ning täielikult täitmisele pööramata, kui B.S ei pane 1 (ühe) aasta pikkuse katseaja kestel toime uut kuritegu ja täidab talle määratud kontrollnõudeid ning lisakohustusi. Määrata B.S katseajaks kriminaalhooldusametniku järelevalve alla ja kohustada teda järgima käitumiskontrolli ajal
lg 1 alusel järgmisi kontrollnõudeid: - elama kohtu määratud alalises elukohas – XXX; - ilmuma kriminaalhooldusametniku määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; - alluma kriminaalhooldusametniku kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö - või õppimiskoha vahetamiseks; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.
p 1 alusel hakata B.S katseaega arvestama alates kohtuotsuse kuulutamisest, kontrollnõudeid ja lisakohustusi kohaldada kohtuotsuse jõustumisest. 2. Menetluskulu: KrMS § 180 lg 3 alusel jätta B.S sundrahast pool, s.o 438 eurot riigi kanda. KrMS § 175 lg 1 p 4, 9, § 179 lg 1 p 2, § 180 lg 1 ning § 189 lg 2 alusel välja mõista B.S-ilt menetluskuluna riigituludesse: kaitsjatasu 54 eurot; sundraha 438 eurot. KrMS § 180 lg 3 ning § 313 lg 1 p-de 7 ja 12 alusel määrata, et B.S-il on õigus tasuda temalt välja mõistetud menetluskulu kokku 492 (nelisada üheksakümmend kaks ) eurot ositi 1 aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuu st, tasudes igakuiselt vähemalt 41 eurot kuni menetluskulu täieliku tasumiseni. Riigituludesse välja mõistetud menetluskulu tuleb tasuda kohtu määratud tähtaja jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest Maksuja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 (AS SEB Pank) või EE502200221014193355 (Swedbank AS) või EE401700017002872300 (Luminor Bank AS), märkides ära viitenumbri 99920700025544 ning selgituse “B.S, otsus nr 1-20-3804 , menetluskulu“. Menetluskulu on võimalik vabatahtlikult tasuda kohtuotsuses määratud aja jooksul. Kui rahalised kohustused pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebe kord ja tähtaeg Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise korral või kui kriminaalasjas on kohtulahendi teinud ebaseaduslik kohtukoosseis. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. 2
lg 1, 2 - § 199 lg 2 p 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o katse staadiumisse jäänud võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud süstemaatiliselt. Kokkuleppe sisu
lg 1, 2 - § 199 lg 2 p 9 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks viis kuud vangistust.
-29.08.2019) ja ära kandmisele kuuluvaks karistuseks neli kuud ja 28 päeva vangistust.
lg 1 alusel määrata, et seda karistust täielikult täitmisele ei pöörata, kui B.S ei pane üheaastase katseaja kestel toime uut kuritegu ja täidab
lg 1 sätestatud käitumiskontrolli nõudeid, mille kohaselt ta peab: elama kohtu määratud alalises elukohas; ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Menetluskulud on kokku 930 € (sundraha 876 € ja kaitsjatasu 54 €). KrMS § 180 lg 3 alusel vähendada sundraha suurust 438 € võrra ja määrata ülejäänud menetluskulu (492 €) tasumine ositi, ühe aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust. Kohtu seisukoht kokkuleppe osas Kriminaalasja kohtulikul arutamisel tegi kohus kindlaks, et kokkulepet sõlmides sai süüdistatav B.S aru kokkuleppe sisust ja nõustus sellega. Kohtuistungil kinnitas süüdistatav, et kokkuleppe sõlmimine oli tema vaba tahe. Süüdistatav nõustus nii toimepandud teo, selle kvalifikatsiooni kui ka prokuröri poolt taotletud karistusega. Süüdistatav kinnitas, et on teadlik menetluskulu tasumise kohustusest ja nõustus menetluskulu tasumisega. Prokurör ja süüdistatav jäid sõlmitud kokkuleppe juurde ning palusid selle otsuse tegemisel aluseks võtta. Kohtuliku arutamise ja süüdistatava selgituste põhjal teeb kohus järelduse, et süüdistatava poolt kokkuleppe sõlmimine on olnud tema tõelise tahte avaldus ning kriminaalasja menetlemisel on järgitud kõiki kokkuleppemenetluse sätteid. Kohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte seisukohad, leiab, et süüdistatava, tema kaitsja ja prokuröri vahel on sõlmitud kokkulepe järgides KrMS § -de 239245 sätteid. Kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse B.S 3
lg 1, 2 –
Kohtu seisukoht menetluskulu osas Vastavalt KrMS § 180 lg -le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 180 lg 3 kohaselt arvestab kohus menetluskulusid määrates süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Alaealise puhul võib menetluskulud tervikuna jätta riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. B.S menetluskuluks on määratud kaitsjale kohtueelses ja kohtumenetluses makstud tasu 54 eurot ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, milleks on teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära, s.o 876 eurot (alates 1. jaanuarist 2020.a on kuupalga alammäär 584 eurot). B.S taotles menetluskulude vähendamist ja nende tasumise ajatamist 12 kuuks, kinnitades, et talle on jõukohane tasuda igakuiselt menetluskulu katteks 41 eurot. Kohus leiab, et kõigi menetluskulude täies mahus ja korraga hüvitamine käib töötule ja osalise töövõimega B.S-ile ilmselgelt üle jõu. Seetõttu jätab kohus KrMS § 180 lg 3 alusel poole sundrahast, s.o 438 eurot riigi kanda ning annab B.S-ile KrMS § 180 lg 3, § 313 lg 1 p 12 alusel võimaluse tasuda ülejäänud menetluskulu kokku 492 eurot ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. /allkirjastatud digitaalselt/ Marju Persidskaja kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.