lg 1, 345 lg 1 järgi käskmenetluses Prokurör Anu Toluk Süüdistatav N.K – sünniaeg XXX, elukoht xxx, Eesti Vabariigi kodanik, põhiharidus, emakeel eesti keel, töökoht xxx, tõkendit kohaldatud ei ole, kriminaal- ja väärteokorras karistamata Kaitsja Irina Žurina RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada N.K
lg 1 järgi ja mõista karistuseks rahaline karistus 30 päevamäära (arvestades päevamäära suuruseks 10 eurot), s.o. 300 eurot. Süüdi tunnistada N.K
lg 1 järgi ja mõista karistuseks rahaline karistus 35 päevamäära (arvestades päevamäära suuruseks 10 eurot), s.o. 350 eurot.
lg 1 alusel, lugedes kergem karistus kaetuks raskeimaga, mõista liitkaristuseks rahaline karistus 35 päevamäära, s.o. 350 eurot. Rahaline karistus tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 AS-is SEB Pank, EE502200221014193355 Swedbank AS-is või EE401700017002872300 Luminor Bank ASis. Makseinfo viitenumbri saab Harju Maakohtu kantseleist või e-toimikust. Maksekorraldusel märkida selgitusena „N.K , kriminaalasi 1-19-806, rahaline 1 karistus.“ Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. Probleemide korral makseinfo saamisel pöörduda telefoninumbril 6 200
Samuti N.K 17.09.2015 esitas Tallinnas xxx asuvasse Maanteeameti Tallinna teenindusbüroole tema poolt võltsitud müügilepingu, mis kandis kuupäeva 01.05.2015 ning kuhu ta ise oli kirjutanud müüja E Ki allkirja. Tegelikkuses oli leping vormistatud 08.03.2015. Võltsitud lepingu alusel sai teine isik B S sõiduki omanikuks ning N.K vabanes kohustusest maksta trahvi, mis määratud 27.04.2015 kell 16:21 xxx kilomeetril kiiruse ületamise eest ning maksta 13.08.2015 määratud viivistasu tasulise parkimise õigust tõendava dokumendi nõuetekohase mittetäitmise eest. Nimetatud trahvi tasus E K. Sellega N.K pani toime teadvalt võltsitud dokumendi kasutamise eesmärgiga omandada õigusi ja vabaneda kohustustest s o kuriteo
Kuriteoga tekitatud kahju laad ja suurus Kuriteoga tekitati varaline kahju summas 161,76 eurot E Kile, mille osas juhindudes VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5 esitas E K tsiviilhagi summas 161,76 eurot, mis kanda E Ki arveldusarvele XXX Swedbank AS-is. Asjaolud ja menetluse k äik 04.02.2019.a laekus Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale Viru Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokuröri Anu Toluki poolt 26.01.2019.a koostatud süüdistusakt N.K süüdistuses
Prokurör taotles asja arutamist käskmenetluse sätteid järgides ning tegi ettepaneku kohaldada süüdistatav N.K-le põhikaristusena rahalist karistust. KrMS § 251 lg 1 sätestab, et kui teise astme kuriteos, mille eest prokurör peab võimalikuks kohaldada põhikaristusena rahalist karistust, on tõendamiseseme asjaolud selged, võib kohus prokuratuuri taotlusel lahendada kriminaalasja käskmenetluses. Lõige 2 sätestab, et käskmenetlust ei kohaldata, kui kahtlustatav on alaealine. Lõike 3 kohaselt käskmenetlust ei kohaldata, kui kahtlustatava suhtes on võimalik kohaldada narkomaanide sõltuvusravi või seksuaalkurjategijate kompleksravi. Kohtu seisukoht ja kohtuotsuse põhjendused Kohus, tutvunud kriminaalasja materjalidega, on seisukohal, et prokuröri poolt esitatud taotlus käskmenetluse kohaldamiseks on asjakohane ning vastab KrMS § 251 sätestatud nõuetele.
lg 1 ja § 345 lg 1 järgi kvalifitseeritavate kuritegude puhul on tegemist teise astme kuritegudega
lg 3 tähenduses, mille eest sätestab karistusseadustik karistusena rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse. Kohus rahuldab taotluse ning toimetab käskmenetlust KrMS § 253 ja § 254 sätete kohaselt. Süüdistusakt on saadetud süüdistatavale 26.01.2019.a, samal päeval on isik kinnitanud süüdistusakti kättesaamist. Kaitsja sai süüdistusakti kätte 28.01.2019. Kriminaalasja materjalide põhjal asub kohus seisukohale, et süüdistatava N.K süü temale inkrimineeritud kuritegude toimepanemises on tõendamist leidnud ja tema tegevus dokumendi võltsimise episoodis on õigesti kvalifitseeritud
lg 1 ja võltsitud dokumendi kasutamise episoodis
3 Süüdistatava süü on tõendamist leidnud tema enda ütluste ning muude kriminaalasjas kogutud dokumentaalsete tõenditega. Nimelt nähtub süüdistatava N.K ütlustest, et ta tunnistab süüd ja selgitab, et aastal 2015 ostis sõiduauto xxx reg nr xxx Kui nimetatud sõidukil kindlustus läbi sai ja tekkis vajadus see sõiduk ümber registreerida, tegi müüja andmete ja allkirjaga uue ostu-müügilepingu, mille allkirjastas müüja poolt ise ja ostjaks märkis oma endise elukaaslase B Se. Ei kirjutanud autot enda nimele võlgade tõttu. Maanteeametis registreeris ennast vastutavaks kasutajaks. Tunnistab, et on toime pannud temale etteheidetud kuriteod.
lg 1 kohaselt on karistatav dokumendi, mille alusel on võimalik omandada õigusi, võltsimine. Kohus selgitab, et võltsimine on nii dokumendi tegemine (järeletegemine või ümbertegemine) isiku poolt, kellel puudub selleks õigus, s.t seaduslik alus, samuti sellise dokumendi koostamine, milles olevad andmed ei ole oma sisult õiged. Seega
koosseis sisaldab nii materiaalset kui intellektuaalset võltsimist, kuid nende eristamine ei ole vajalik (RKKK 3-1-1-94-06 p 9).
lg 1 sätestatud dokumendi võltsimise objektiivne koosseis seisneb sellise dokumendi võltsimises, mis peab olema õiguste omandamiseks või kohustustest vabanemiseks kohane. Dokument on kirjalik akt, mis sisaldab inimese mõtteväljendust, mis on mõeldud õiguskäibes tõendama juriidilise tähtsusega asjaolusid ning millest selgub selle väljaandja. Lisaks süüdistatava ütlustele kinnitavad ka muud kriminaalasjas kogutud dokumentaalsed tõendid, sh võltsitud ostu-müügileping, kannatanu ülekuulamise protokoll, esitatud hagiavaldus ning tunnistajate ülekuulamise protokollid, et N.K koostas ostu-müügilepingu (kuupäevaga 01.05.2015.a) B. Se ja E. Ki vahel, kandes ostu-müügilepingusse E. Ki kui müüja andmed ja allkirjastades lepingu tema eest. Kohtupraktika kohaselt peab võltsitud dokument olema kohane õiguse omandamiseks või kohustustest vabanemiseks. Antud juhul oli ostumüügileping koostatud selleks, et tõendada registrisse kantud vallasasja omandi üleminekut B. Sele kuupäevaga 01.05.2015.a. Seejuures on dokument, sh ostu-müügileping kirjalik akt, mis sisaldab mõtteväljendust, mis on mõeldud õiguskäibes tõendama juriidilise tähtsusega asjaolusid ja millest selgub selle väljaandja. Seega vaidlusalune leping pidanuks oma sisult näitama seda, et E. K ja B. S on oma tahteavalduse vallasasja omandiõiguse muutmiseks kirjalikult vormistanud ja näitavad sellise tahteavaldusega oma tahet, st see dokument peab väljendama koostajate mõtteväljendust. Kriminaaltoimikust nähtuvalt ei ole lepingusse müüjana märgitud isik avaldanud soovi sõidukit müüa B. Sele 01.05.2015.a, kuivõrd ta oli sõiduki müünud 08.03.2015.a N.K-le. Seega on lepingusse kantud müüja osas andmed, mis ei ole sisult õiged. N.K-l ei olnud õigust kanda 01.05.2015.a lepingusse müüjana E. Ki andmeid, kuivõrd selliste andmete kandmine lepingusse ei väljendanud E. Ki mõtteväljendust ega tahet ning ei saanudki seda väljendada, kuivõrd E. Ki sõnade kohaselt müüs ta sõiduki 08.03.2015.a eesti keelt kõnelevale noormehele. B. Se ta ei tunne ja temaga ostu-müügilepingut ei sõlminud ning 01.05.2015.a lepingul olev allkiri ei kuulu E. Kile. Seega olid müüja andmed lepingus sisult valed. N.K on kinnitanud, et kirjutas müüja andmed ja allkirja ise. Seega loeb kohus täidetuks dokumendi võltsimise objektiivse koosseisu. Subjektiivsest küljest eeldab dokumendi võltsimine tahtlust kõigi objektiivse koosseisu tunnuste suhtes. Subjektiivne koosseis on täidetud, kui isik teab või peab vähemalt võimalikuks, et võltsitav dokument on kohane õiguse omandamiseks või kohustustest vabanemiseks. N.K ütlused kinnitavad, et ta kirjutas ja allkirjastas ostu-müügilepingu enda ja E. Ki vahel selleks, et ta saaks sõiduki ümber registreerida oma elukaaslase nimele. Seega N.K teadis, et ostu-müügileping on kohane õiguse omandamiseks.
lg 2 kohaselt paneb 4 isik teo toime kavatsetult, kui ta seab eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja teab, et see saabub või vähemalt peab seda võimalikuks. Seega, kuriteo asjaoludest ja süüdistatava ütlustest lähtuvalt leiab kohus, et N.K pani teo toime kavatsetult.
lg 1 näeb ette vastutuse teadvalt võltsitud dokumendi, pitsati või plangi kasutamise eest eesmärgiga omandada õigusi või vabaneda kohustustest. Võltsitud dokumendi kasutamise all mõeldakse dokumendi esitamist ehtsa pähe vastavalt ehtsa dokumendi otstarbele. Kasutamine on lõpuleviidud juba dokumendi esitamisega, mitte esitamisel silmas peetud eesmärgi saavutamisega. Süüteoga kaitstav õigushüve on dokumendi puutumatus, selle kaudu aga dokumendiga seotud õiguskäibe usaldusväärsus. Maanteeameti vastuskirjad koos lisadega ning kannatanu ja süüdistatava enda ütlused kinnitavad, et N.K kasutas võltsitud ostu-müügilepingut, st esitas 17.09.2015.a Maanteeametile võltsitud 01.05.2015.a ostu-müügilepingu ehtsa pähe. N.K teadis müügilepingut täites ja seda Maanteeametile esitades, et tegelikkuses võõrandas E. K nimetatud sõiduki juba märtsikuus ja mitte B Se nimele. 01.05.2015.a müügilepingu täitmise ja esitamise eesmärk oli näidata omandi üleminekut hilisema kuupäevaga ja teisele isikule, et mitte näidata ennast sõiduki omanikuna ja vältida nii sõiduki arestimist kui trahvide tasumise kohustust. Seega kasutas N.K eelnevalt võltsitud dokumenti, st esitas võltsitud dokumendi ehtsa pähe vastavalt ehtsa dokumendi otstarbele, eesmärgiga vabaneda kohustustest. Subjektiivsest küljest eeldab võltsitud dokumendi kasutamine tahtlust. Isik peab teadma, et tegemist on võltsitud dokumendiga (otsene tahtlus
Samuti peab isik kasutama dokumenti eesmärgiga omandada õigus või vabaneda kohustusest (kavatsetus
Ei ole kahtlust, et N.K teadis, et 01.05.2015.a ostu-müügileping on võltsitud, kuivõrd on tuvastatud, et see oli tema poolt eelnevalt, kuid täpselt tuvastamata ajal, võltsitud. N.K ütlustest nähtuvalt koostas ta ostu-müügilepingu eesmärgiga sõiduk ümber registreerida B. Se nimele ja vältida sõiduki arestimist kohtutäituri poolt võlgade tõttu. Lisaks kinnitavad kriminaalasjas kogutud muud dokumentaalsed tõendid nagu trahviteated, viivistasu otsused, kohtutäituri täitmisteade, meilivestlus ning nende tõenditega haakuvad kannatanu ütlused, et N.K vältis lisaks sõiduki arestimisele ka vastutuse võtmist trahvide eest, millised oli ta sõiduki kasutamisega põhjustanud perioodil, kui sõiduk oli tegelikkuses tema valduses ja omandis, kuid registri järgi E. Ki nimel. Eeltoodu pinnalt on selge, et N.K esitas võltsitud ostu-müügilepingu Maanteeametile eesmärgiga vabaneda kohustustest. Sellest tulenevalt leiab kohus, et tegu on toime pandud kavatsetult. Teo õigusvastasust välistavaid asjaolusid ei tuvastatud. N.K on süüvõimeline ning
lg 1 näeb võimaliku sanktsioonina ette rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistuse.
lg 1 näeb võimaliku sanktsioonina ette rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse.
lg 1 kohaselt mõistetakse samaliigiliste põhikaristuste korral liitkaristus mõistetud üksikkaristustest raskeima suurendamise teel või loetakse kergem karistus kaetuks raskeima karistusega. Karistuse mõistmisel arvestab kohus toimepandud kuriteo raskust, laadi ning süüdistatava isikut.
Eelöeldu tähendab, et andes hinnangut süü suurusele, tuleb esmajoones lähtuda süüteo toimepanemise asjaoludest, mis võivad iseloomustada näiteks tegu ja tagajärge ning süüdlase 5 käitumise motiivi ja eesmärki, kuid ilmneda ka karistust kergendatavates ning raskendavates asjaoludes. Tulenevalt
lg-st 2 peab karistuse eripreventiivseid eesmärke silmas pidades arvesse võtma ka süüdistatava isikut. (Riigikohtu otsus 3-1-1-113-12). Prokuröri koostatud süüdistusakti kohaselt teeb prokurör ettepaneku karistada süüdistatavat N.K
lg 1 järgi rahalise karistusega 30 päevamäära, võttes päevamääraks 10 eurot, seega rahalise karistusega 300 eurot ning karistada
lg 1 järgi rahalise karistusega 35 päevamäära, võttes päevamääraks 10 eurot, seega rahalise karistusega 350 eurot.
lg 2, § 64 alusel, lugedes kergem karistus kaetuks raskeimaga, mõista liitkaristuseks rahaline karistus 35 päevamäära, seega rahaline karistus 350 eurot. Kohus asub seisukohale, et prokuröri esitatud ettepanek karistuse mõistmise osas on põhjendatud ning kohus nõustub süüdistusaktis märgitud karistuse liigi ja määraga. Kohus hindab isiku süüd keskmisest väiksemaks. Süüdistatav on varem kriminaalkorras karistamata isik. Kergendava asjaoluna arvestab kohus süü tunnistamist ja kahetsust. Karistust raskendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Samuti arvestab kohus antud süüteoepisoodi puhul kuriteo toimepanemise asjaolusid ning ka asjaolu, et nähtuvalt süüdistatava ankeetandmetest on isikul olemas ka töökoht, seega ka sissetulek ning kuriteost möödunud aega, mille jooksul ei ole süüdistatav uusi kuritegusid toime pannud. Eeltoodust johtuvalt peab kohus võimalikuks süüdistatava suhtes kohaldada kergemaliigilist karistust rahalise karistuse näol. Arvestades seda, et puuduvad andmed süüdistatava 2015.a sissetuleku kohta, on prokurör oma karistusettepanekus õigesti lähtunud päevamäära arvestamisel miinimumpäevamäärast. Arvestades süüdistatava süü suurust, mis on keskmisest väiksem, kuriteo asjaolusid, süü tunnistamist süüdistatava poolt ning karistuse eripreventiivseid eesmärke (hoida N.K edaspidi kuritegusid toime panemast), peab kohus põhjendatuks prokuröri ettepanekut mõista karistuseks rahaline karistus alla ettenähtud sanktsioonimäära keskmist määra. Arvestades eeltoodut asub kohus seisukohale, et N.K tuleb süüdi tunnistada
lg 1 järgi ja nõustudes prokuröri poolt tehtud ettepanekuga, mõista karistuseks rahaline karistus 30 päevamäära, võttes päevamääraks 10 eurot, seega rahaline karistus 300 eurot ning süüdi tunnistada
lg 1 järgi ja nõustudes prokuröri poolt tehtud ettepanekuga, mõista karistuseks rahaline karistus 35 päevamäära, võttes päevamääraks 10 eurot, seega rahaline karistus 350 eurot.
lg 1 alusel, lugedes kergem karistus kaetuks raskeimaga, mõista liitkaristuseks rahaline karistus 35 päevamäära, seega rahaline karistus 350 eurot. KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Kohus asub seisukohale, et süüdistatavalt N.K-lt kuuluvad välja mõistmisele kohtumenetluse kulud, s.o KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt sundraha teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 palga alammäära s.o 810 eurot ja KrMS § 180 lg 1 ja 175 lg 1 p 4 alusel kaitsjatasu osutatud õigusabi eest 150 eurot riigituludesse. Asitõenditega seonduvalt otsustab kohus, et juhindudes KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel kriminaalasjas olev asitõend – käekirjaproovid, mis asuvad kriminaalasja materjalide juures hävitada. E K on esitanud tsiviilhagi summas 161,76 eurot. VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 5 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane, kui sellega rikuti kannatanu omandit. VÕS § 127 lg 6 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärgiks kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Kohus, kontrollinud kriminaalasjas leiduvaid tõendeid, asub seisukohale, et tsiviilhagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele, kuivõrd varaline kahju on tekkinud süüdistatava N.K kuritegeliku käitumise tulemusena. Süüdistatavale on saadetud 26.01.2019.a süüdistusakt, millest nähtub tsiviilhagi suurus, ja süüdistatav ei ole sellele vastu vaielnud, millest võib järelda tema nõustumist hagisummaga. Eeltoodust tulenevalt tuleb tsiviilhagi kannatanu kasuks süüdistatavalt välja mõista. Liina Pohlak Kohtunik 7
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.