Obsah (6)

§ 76§ 75§ 78§ 424§ 68§ 69

1-19-3289 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 27. veebruar 2020, Narva kohtumaja Kohtuasja number 1-19-3289 (19231500843) Kohtunik Heili Sepp Kohtuistungi sekretär Marju Palm

§ 76ja § 78 p-st 2 ja Kr

MS § 426, § 383; § 384 ja § 387, kohus määras: Vabastada X.P Harju Maakohtu 25.04.2019 otsusega mõistetud karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega käesoleva kohtumääruse jõustumisest. Määrata X.P-le katseaeg, mil ta on allutatud käitumiskontrollile, alates käesoleva määruse jõustumisest kuueks kuuks. Määrata X.P katseajaks elukohajärgse kriminaalhooldusosakonna juhataja määratava kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. Kohustada X.P-d järgima

§ 75

lg 1 p-des 1-6 ja § 75 lg 2 p-des 2, 4 ja 5 sätestatud kontrollnõudeid ja kohustusi: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas - XXX; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 1 1-19-3289 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks; 7) mitte tarvitama alkoholi; 8) asuma tööle või võtma end Töötukassas arvele 2 (kahe) nädala jooksul pärast vanglast vabanemist; 9) alluma ettenähtud ravile, kui X.P on selleks eelnevalt nõusoleku andnud.

§ 78p 2 alusel hakkab katseaeg kulgema käesoleva määruse jõustumisest ja X.P vangistusest vabanemisest. Kr

MS § 180 lg-te 1 ja 3 alusel mõista X.P-lt menetluskuluna riigituludesse välja 190 (ükssada üheksakümmend) eurot ja 32 senti kaitsjatasu riigi õigusabi osutamise eest, mis tuleb tasuda 1 (ühe) aasta jooksul alates kohtumääruse jõustumisele järgnevast kuust. Menetluskulud tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele nr EE351010052031000004 SEB pangas, arveldusarvele nr EE502200221014193355 SWEDBANK pangas või arveldusarvele nr EE401700017002872300 LUMINOR BANK pangas. Maksekorraldusele märkida viitenumber

1. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Määruse ärakiri edastada süüdimõistetule, kaitsjale, prokurörile, elukohajärgsele kriminaalhooldusosakonnale ning Viru Vanglale. süüdimõistetu Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD
2. Viru Vangla esitas 24.01.2020 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava X.P vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks.
3. Harju Maakohtu 25.04.2019 otsusega tunnistati X.P süüdi

§ 424lg 2 järgi ja teda karistati Kr

MS § 238 lg 2 ja

§ 68

lg 1 alusel 9 kuu ja 27-päevase vangistusega.

§ 69

lg-te 1, 3 alusel asendati mõistetud vangistus 297 tunni üldkasuliku tööga, mille tegemise tähtajaks määrati 18 kuud alates kohtuotsuse jõustumisest. X.P allutati üldkasuliku töö tegemise ajaks käitumiskontrollile ja teda kohustati täitma

§ 75

lg 1 p-des 1 – 6 sätestatud käitumiskontrolli nõudeid kriminaalhooldaja järelevalve all.

§ 75lg 2 p 2 alusel kohustati teda mitte tarvitama katseajal alkoholi.

Kohtuotsus jõustus 26.04.

2. Tallinna Vangla Ida-Harju kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldusametnik esitas 11.07.2019 Harju Maakohtule erakorralise ettekande X.P karistuse täitmisele pööramiseks, kuna X.P ei ilmunud kokkulepitud ajal kriminaalhooldusosakonda registreerimisele. Lisaks ei järginud ta 16.05.2019 talle koostatud üldkasuliku töö tundide ajakava ja ei teavitanud üldkasuliku töö tööandjat ega kriminaalhooldusametnikku teda takistavatest asjaoludest. Samuti ei elanud X.P kohtu poolt määratud elukohas, s.o XXX. Harju Maakohtu 17.09.2019 määrusega pöörati

§ 69

lg 6 alusel X.P-le Harju Maakohtu 25.04.2019 kohtuotsusega mõistetud ja osaliselt ärakandmata karistus – 9 kuud ja 15 päeva vangistust – täitmisele. X.P karistuse kandmise alguseks loeti 03.09.2019, lõpptähtaeg 18.06.

1. 2 1-19-3289
2. Kinnipidamisasutuses X.P kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et vangla toetab kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamist, kuigi X.P on ohtlik avalikkusele. Oht seisneb selles, et isik võib juhtida mootorsõidukit olles alkoholijoobes, tekitada ohtlikku situatsiooni, millega võivad kaasneda rängad tagajärjed. Oht on tõenäolisem, kui isik tarvitab alkoholi. Kahe aasta jooksul on vangla hinnangul üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus 17%. Lähtuvalt eeltoodud asjaoludest, uue kuriteo ja ohtlikkuse riskifaktoritest toetab Viru Vangla X.P vabastamist ennetähtaegselt.
3. Kriminaalhooldusametnik teeb ettepaneku määrata X.P-le katseaeg ning käitumiskontroll karistusaja lõpuni. Kriminaalhooldaja teeb ettepaneku panna talle lisakohustusi:

§ 75

lg 2 p 2 - mitte tarvitama alkoholi;

§ 75

lg 2 p 4 - asuma tööle või võtma ennast Töötukassas arvele 2 nädala jooksul pärast vabanemist ja

§ 75

lg 2 p 5 – alluma ettenähtud ravile, kui ta on selleks eelnevalt nõusoleku andnud.

1. Prokuratuur nõustub oma kirjalikus seisukohas vangla argumentidega ning toetab, nagu ka vangla, X.P ennetähtaegset vabastamist. Menetlusosaliste seisukohad kohtuistungil
2. X.P rääkis 10.02.2020 kohtuistungil, et on vanglas olles elu üle järele mõelnud, jõudnud järeldusele, et peab alkoholist loobuma ning soovib vabaduses koheselt tööle asuda, et enda elukaaslasele materiaalselt toeks olla. Lubas elada seaduskuulekat elu ning kinnitas, et peab kontrollnõuetest kinni.
3. Kaitsja toetab X.P ennetähtaegset vabastamist ning tõi kohtuistungil esile asjaolu, et kuna X.P-le oli määratud karistus pikkusega vähem kui 1 aasta, siis ei olnud talle koostatud individuaalselt täitmiskava, mis ei või raskendada olukorda ennetähtaegse vabastamise küsimuse lahendamisel. Samuti pööras kaitsja tähelepanu sellele, et X.P-l puuduvad distsiplinaarkaristused, mis lähtudes Riigikohtu lahendist nr 3-1-1-9106 on üheks oluliseks tingimuseks ennetähtaegse vabanemise küsimuse lahendamisel. Pöördudes iseloomustuse poole, siis seisneb kaitsja hinnangul risk ainult alkoholisõltuvuses. Selle riski maandamiseks pakuvad vangla ja kriminaalhooldus allutada X.P ravile ja kohtuistungil andis Skindenko selleks ka nõusoleku. Iseloomustuses on samuti toodud, et risk seisneb teatud elustiilis, kuna X.P ei ole esimest korda kriminaalkorras karistatav isik. Kaitsja sõnul tuleks tähelepanu pöörata sellele, et on märgitud üsna madal uue kuriteo toimepanemise risk. Samas avaldas süüdimõistetu kohtuistungil, et vangis viibitud aeg oli täiesti piisav, et mõelda oma käitumise üle ja sellele, kuidas tuleb edasi elada. Asja materjalidest nähtub, et X.P-l on olemas peale vabanemist kindel elukoht ja tema elukaaslane on nõus teda materiaalselt toetama ja on nõus ka sellega, et ta hakkab elama tema elukohas. Kaitsja hinnangul tuleb positiivsena välja tuua ka asjaolu, et X.P-l on olemas erinev töökogemus - XXX, mis tähendab, et ta püüab teenida sissetulekut, märkides kohtuistungil, et tema peamine eesmärk on leida tööd ja toetada oma abikaasat ja sh ka majanduslikult. Samuti märgib kaitsja, et X.P ei suhtle nende isikutega, kes on kriminaalkorras juba karistatud. Sellised riskid, mis on seotud nende inimestega, puuduvad. Samuti puuduvad riskid, mis on seotud narkootiliste ainete tarvitamisega. Arvestada tuleb ka asjaolu, et X.P-l on olemas teatud kroonilised haigused, mis vajavad pidevat jälgimist, uuringuid ja ravi. Kaitsja arvab, et X.P selgitas kohtuistungil üsna veenvalt, et ta soovib edaspidi elada seaduskuulekalt ja teeb selle suunas jõupingutusi. Kaitsja arvamusel on X.P suhtes karistuse eesmärgid täidetud ning palub anda talle võimalus ennetähtaega tingimisi vabanemiseks. MAAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
4. Kohus, tutvunud esitatud materjalidega ja kuulanud ära süüdimõistetu, leiab, et X.P saab tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada. 3 1-19-3289 10.

§ 76

lg 4 alusel tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Vabastamise korral määratakse vastavalt

§ 76

lg-le 5 isikule vähemalt kuuekuuline katseaeg, mille ajaks allutatakse süüdlane

§-s 75 sätestatud käitumiskontrollile. 11.

§ 76

lg 4 annab kohtule süüdimõistetu vangistusest ennetähtaegse vabastamise sisuliste eelduste hindamisel ulatusliku otsustusruumi. Tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks ei pea Riigikohtu 28.04.2017 otsusest nr 3-1-1-12-17 nähtuvalt tuvastama mingeid erandlikke asjaolusid. Kohus peab hindama eri- ja üldpreventiivseid tegureid, pidades silmas ennetähtaegse vabastamise üldise eesmärgi saavutamise võimalikkust üksikjuhul.

§ 76

lg 5 näeb tingimisi ennetähtaegsel vabastamisel ette süüdimõistetu allutamise kriminaalhooldusosakonna järelevalvele, et aidata toime tulla vabadusse naasmisel tekkida võivate raskustega ja et ta suudaks hoiduda uute kuritegude toimepanemisest.

1. Vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus on isiku edasine õiguskuulekas käitumine. Selle eelduse olemasolu saab hinnata esmajoones selle kaudu, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal on ülal pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid (RKKKo nr 3-1-1-12-17). Süüdlase resotsialiseerumise võimalusi tuleb seejärel hinnata veel isiku elutingimuste ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivate tagajärgede kaudu. Isiku käitumine vangistuses
2. Käesoleval juhul ei ole X.P-le individuaalset täitmiskava koostatud, kuna talle on mõistetud alla aastane vangistus. X.P ei ole läbinud vanglas taasühiskonnastavaid tegevusi temast mitte lähtuvatel põhjustel. Arusaadavalt ei saa seda asjaolu hinnata ka tema kahjuks. Vangla iseloomustusest nähtub, et distsiplinaarkaristusi ta saanud ei ole. Isiku hea käitumine vanglas on oluliseks asjaoluks ennetähtaegse vabastamise küsimuse lahendamisel (RKKKm 3-1-1-91-06 p 8.1). Käesolevas asjas on see tingimus täidetud. Isiku elutingimused
3. Vangla iseloomustusest nähtub, et X.P soovib peale vabanemist elama asuda aadressile XXX. Tegemist on heas korras ühetoalise korteriga, mis kinnistusraamatu andmetel kuulub V S . V S on nõus, et X.P peale vabanemist tema juurde elama tuleb. Rahvastikuregistri andmetel on X.P vanemad surnud, abielus on ta olnud kahel korral, tal on ka täiskasvanud poeg, kes ei ole tema nimel. Väidetavalt suhtles vabaduses pojaga telefoni teel. X.P-l on elukaaslane V S , kooselu on kestnud 10 aastat. V S sõnul pole X.P-l rohkem lähedasi, kuid tal on täiskasvanud poeg, kes elab eraldi. Elukaaslase sõnul on neil X.P-ga suhted head ning ta on nõus temaga peale vabanemist kooselu jätkama, kuna ta on andnud lubaduse elada alkoholivabalt. Naise sõnul oli X.P-l viimasel ajal enne kinnipidamist alkoholi tarbimine sagenenud, põhjusi ei osanud välja tuua, tema arvates oli süüdi kinnipeetava pehme iseloom ning selle tõttu oli ta kaaslaste poolt kergesti mõjutatav. Kuritegeliku taustaga sõpru kinnipeetaval elukaaslase sõnul ei ole, suhtleb vaid mõningate töökaaslastega. Isiku süstemaatiline mootorsõiduki joobes juhtimine viitab isiku riskivale ja hoolimatule elustiilile.
4. Majandusliku toimetuleku osas nähtub vangla iseloomustusest, et X.P töötas viimati ametlikult O ajavahemikul 2018-2019 XXX. Enne vangistust töötas mitteametlikult XXX. Peale seda on töötanud XXX ja muudel töökohtadel. Kõige pikem töökogemus oli kuus aastat ehitusel mitteametlikult. Isikul on Täitise järgi üle 8000 eurot rahalisi nõudeid. Vabanemisel kindel töökoht puudub. Elukaaslane töötab kaupluses K ja tuleb enda sõnul 4 1-19-3289 majanduslikult toime, esialgu on nõus ka X.P-d majanduslikult toetama, kuni ta töökoha leiab.
5. Kohtu hinnangul toetavad isiku elutingimused pigem X.P vabastamist kui tema edasist kinnipidamist. Vabastamise võimalikud tagajärjed
6. Kohus hindab siinkohal võimalike uute kuritegude ning muude õigusrikkumiste ohtu.
7. X.P iseloomustus näitab, et ta XXX. Kutseharidust tõendav dokument puudub, on lõpetanud lühiajalise kursuse seoses XXX, mh on X.P-l olemas A1 riigikeele tase.
8. Karistusregistri andmetel on X.P-l kaks kehtivat kriminaalkaristust (mõlemal korral karistatud

§ 424

järgi ehk mõlemad teod on toime pandud samalaadsetel põhjustel) ja kaks väärteokaristust. Iseloomustusest tulenevalt kannab X.P vanglakaristust esimest korda. Soodusteguriks on alkoholi kuritarvitamine. Kriminaalhooldusel on X.P olnud kahel korral, esimesel korral pani toime uue rikkumise, mille eest karistati üldkasuliku tööga, teisel korral rikkus kontrollnõudeid ja hoidus kõrvale üldkasuliku töö tundide tegemisest. Vabaduses võivad käitumist mõjutada halb majanduslik olukord ja alkoholi kuritarvitamine. Isiku korduv mootorsõiduki joobes juhtimine näitab, et ta ei näe mõtet piirata oma käitumist teiste heaolu nimel ja tal puudub motivatsioon loobuda kuritegelikust käitumisest.

1. Vangla iseloomustuses tuuakse esile, et X.P-l on olemas alkoholisõltuvuse diagnoos, kuid võõrutusravil pole olnud. Kõik kuriteod on pannud toime alkoholijoobes. Vestluses ei avaldanud motivatsiooni läbida alkoholivastast ravi, põhjendades seda sellega, et pole piisavalt rahalisi vahendeid. Narkootikume X.P ei tarvita. Mh tuuakse iseloomustuses välja, et X.P-l on anamneesis kroonilised haigused ja sõltuvusdiagnoos, vajab pidevalt ravi ja jälgimist.
2. Iseloomustuses tuuakse esile seegi, et X.P ei ole sooritanud vägivaldseid kuritegusid. Ta on impulsiivse käitumisega, kuna kordab oma vigu ja ei suuda varasematest kogemustest õppust võtta. Probleemide lahendamise oskus on puudulik. Eesmärkide osas saab välja tuua, et soovib asuda vabanemisel tööle. Samas ei ole vangla ennetähtaegse vabastamisega nõustudes pidanud sellist oma hinnangut nii tõsiseltvõetavaks, et see peaks nende arvates ennetähtaegset vabastamist takistama.
3. Arvestades X.P poolt kohtuistungil öeldut, on kohtu hinnangul tema puhul lootust, et ta täidab nõuetekohaselt talle määratud kontrollnõudeid ja kohustusi. X.P on ise veendunud, et suudab vabaduses alkoholist eemal hoida, kuna oma elu üle järele mõelnud ning jõudnud järeldusele, et peab alkoholist loobuma.
4. Nii vangla iseloomustusest, vestlusest X.P-ga kui ka tema kohtuotsustest ei jää kahtlust, et keskseks probleemiks, mis muudab X.P kuritegelikult ohtlikuks, on tema alkoholisõltuvus. Seega, kui üldse on mingi lootus hoida X.P vabaduses kuritegudest eemal, siis peitub lahendus just selle sõltuvusega tegelemises. Kohus leiab, et X.P-le tuleb anda võimalus näidata, et tema väärtushinnangud on vangistuses viibitud aja jooksul muutunud ning ta suudab edaspidi vabaduses seaduskuulekalt käituda.
5. Tingimisi ennetähtaegne vabastamine annab süüdimõistetule võimaluse tõestada asumist paranemise teele ning seda, et ta on edaspidi võimeline järgima seaduskuulekat eluviisi. Katseajal saab hinnata X.P püüdlusi oma elu korraldamisel ning kehtivate tavade ja reeglite järgimisel. Just selline monitoorimisele allutamine räägib X.P ennetähtaegse vabastamise kasuks. Katseajal on kriminaalhooldajal võimalus reageerida erakorralise ettekandega kohe, kui X.P kaldub kontrollnõuetest kõrvale. Neil põhjustel leiab kohus, 5 1-19-3289 et praegusel juhul aitab X.P ennetähtaegne vabastamine karistuse eesmärkide täitmisele paremini kaasa kui vabastamata jätmine. Soodustegurite loomine X.P alkoholisõltuvuse raviks on õigustatud nii eri- kui üldpreventsiooni seisukohalt.
6. Kohus peab mõistlikuks kriminaalhooldaja ettepanekuid katseaja ja täiendavate kohustuste osas. X.P-le tuleb määrata katseajaks järgmised kohustused:

§ 75

lg 2 p 2 - mitte tarvitama alkoholi;

§ 75

lg 2 p 4 - asuma tööle või võtma ennast Töötukassas arvele 2 nädala jooksul pärast vabanemist ja

§ 75

lg 2 p 5 – alluma ettenähtud ravile, kui ta on selleks eelnevalt nõusoleku andnud. Need kohustused aitavad kaasa enesekontrolli säilitamisele, mis on edasiste kuritegude vältimiseks vajalik. X.P ise pidas neid kohustusi täidetavaks.

§ 76

lg 5 kohaselt määratakse ennetähtaegsel vabastamisel katseaeg ärakandmata karistusaja ulatuses, kuid mitte lühemana kui kuus kuud. Katseajaks allutatakse süüdlane käesoleva seadustiku §-s 75 sätestatud käitumiskontrollile, kuid mitte rohkem kuni kahekümne neljaks kuuks. Kuna X.P kandmata karistusaeg on praegu pisut alla 4 kuu, siis tähendab see, et seadus kohustab määrama talle katseajaks 6 kuud.

1. Kohtuistungil osales kinnipeetava X.P kaitsja Irina Žurina. Kohus rahuldas kaitsja tasutaotluse täies ulatuses, s.o summas 190.32 eurot. Vastavalt seadusele tuleb kõnealune menetluskulu X.P-lt välja mõista. Kohus leiab, et X.P-le võib tema piiratud majanduslikke võimalusi arvestades anda võimaluse maksta mainitud summa 1 aasta jooksul alates määruse jõustumisele järgnevast kuust.
2. Eeltoodust lähtudes ja juhindudes

§ 76, Kr

MS § 426 lg 1, § 432, vabastab kohus süüdimõistetu X.P karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega, määrates talle

§ 75

lg 1 p-des 1-6 ja § 75 lg 2 p-des 2, 4 ja 5 sätestatud kontrollnõuded ja kohustused. /allkirjastatud digitaalselt/ Heili Sepp Kohtunik 6