Obsah (13)

§ 201§ 207§ 217§ 248§ 73§ 90§ 38§ 88§ 130§ 242§ 127§ 131§ 2171

4-23-2165 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 14. detsember 2023, Tallinnas Väärteoasja number 4-23-2165 (väärteoasja nr 2440,23,002416) Kohtukoosseis koh

§ 201

lg 1,

§ 207

lg 2,

§ 217

1 lg 1, § 242 lg 1 ja

§ 248

lg 1 järgi Menetlusalune isik Indrek Kõluvere; ik: 38405210271; elukoht: xxx; kodakondsus: Eesti Vabariigi; töökoht: XXX, xxx; e-mail: xxx; telefon: xxxxxxxx. Isik kinnipeetud 07.06.2023 kell 15.30, vabastatud 08.06.2023 kell 11.

1. Istungil osalenud isikud menetlusalune isik: Indrek Kõluvere menetlusaluse isiku kaitsja: Janar Urres kohtuväline menetleja: Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna menetlustalituse kohtuesindusgrupi esindaja eriasjade uurija Triinu Riigor RESOLUTSIOON Juhindudes KarS §-st 48, §-st 69 ja VTMS § 83 p-st 2, §-dest 107–109, §-st 111, §-st 113, kohus otsustas:
2. Rahuldada kohtuvälise menetleja esindaja taotlus ja lõpetada Indrek Kõluvere suhtes osaliselt, nimelt rikkumises AutoVS § 56 järgi, väärteomenetlus VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel seoses väärteotunnuste puudumisega.
3. Süüdi tunnistada Indrek Kõluvere 07.06.2023 toime pandud väärtegudes AutoVS § 68,

§ 201

lg 1,

§ 207

lg 2,

§ 217

1 lg 1, § 242 lg 1 ja

§ 248lg 1 järgi ja mõista Kar

S § 63 lg-st 1 lähtuvalt

§ 2171 lg 1 alusel talle karistuseks arest 25 (kakskümmend viis) päeva. 1 4-23-2165 3. Kar

S § 69 lg- te 1 ja 3 alusel asendada Indrek Kõluverele mõistetud karistus, 25 päeva aresti, üldkasuliku tööga, arvestades, et ühele päevale arestile vastab üks tund üldkasulikku tööd, s.o üldkasuliku tööga 25 (kakskümmend viis) tundi ja määrata selle töö ära tegemise ajaks 3 (kolm) kuud alates kohtuotsuse jõustumisest.

1. KarS § 69 lg 4 kohaselt peab süüdlane üldkasuliku töö tegemisel järgima kontrollnõudeid ning täitma talle pandud kohustusi vastavalt KarS §-s 75 sätestatule.
2. Määrata Indrek Kõluvere üldkasuliku töö tegemise ajaks Tallinna Vangla kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratud kriminaalhooldaja järelevalve alla. Kui süüdlane hoiab üldkasulikust tööst kõrvale, võib kohus kriminaalhooldusametniku taotluse alusel pöörata süüdlasele mõistetud aresti täitmisele. Aresti täitmisele pööramisel arvestatakse karistusest kantuks süüdlase tehtud üldkasulik töö, mille üks tund võrdub ühe päeva arestiga. Alla kümne päevase aresti täitmisele pööramise korral arvestatakse karistusest kantuks süüdlase tehtud üldkasuliku töö tunnid proportsionaalselt mõistetud arestiga.
3. Kohus jätab rahuldamata Indrek Kõluvere kaitsja taotluse väärteomenetluse lõpetamiseks menetlusnormide olulise rikkumisega seoses VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel.
4. Kohus jätab rahuldamata Indrek Kõluvere kaitsja taotlused SKHS § 7 alusel mõistliku hüvitise määramiseks ja kaitsja tasude hüvitamiseks.
5. Kohus ei tuvastanud õigusvastasust Indrek Kõluvere kinnipidamisega seoses.
6. Kohus tuvastas õigusvastasuse Indrek Kõluvere kaitsja toimikumaterjalide koopiate väljastamata jätmisega seoses. Janar Urresele
7. Käesolev kohtuotsus väljastada Indrek Kõluverele, tema kaitsjale Janar Urresele, Tallinna Vangla kriminaalhooldusosakonnale ja Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuurile. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võivad pooled esitada apellatsiooni. Apellatsiooni esitamine Apellatsioon tuleb esitada Tallinna Ringkonnakohtule kirjalikult alates otsuse kohtus tutvumiseks kättesaadavaks tegemisest (14.12.2023) viieteistkümne

§ 73

lg 2,

§ 90lg 1 p 1, Auto

VS § 36 lg 1, AutoVS § 5 lg 1,

§ § 131 lg 3, Euroopa Parlamendi ja Nõukogu 3 4-23-2165 määruse (EL) nr 165/2014 artikkel 34 lg 3 ja 36 lõige 1 nõudeid,

§ 38

lg 2,

§ 88

lg 1,

§ 130

lg 1, EÜ Parlamendi ja Nõukogu määrus (EÜ) nr 561/2006 artikkel 7 nõudeid, pannes sellega toime väärteod, mis on kvalifitseeritavad

§ 207

lg 2,

§ 201lg 1, Auto

VS § 68, AutoVS § 56,

§ 217

lg 1;

§ 242

lg 1,

§ 248

lg 1,

§ 2171 lg 1 järgi.

07.06.2023 kell 14.25 on koostatud Indrek Kõluvere suhtes sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus (tl 9). 07.06.2023 kell 14.31 on koostatud Indrek Kõluvere suhtes autoveo katkestamise otsus (tl 10). 07.06.2023 kell 15.30 on koostatud Indrek Kõluvere kinnipidamise protokoll (tl 15-16). Indrek Kõluvere on vabastatud 08.06.2023 kell 11.35 (tl 15-16, tl 123). 26.06.2023 on koostatud menetlusalluvuse muutmise määrus (tl 5-6), millega on rahuldatud Indrek Kõluvere kaitsja Janar Urrese taotlus ja edastatud väärteoasi menetlemiseks Põhja Prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna menetlusse. 30.06.2023 on Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna menetlustalituse kohtuesindusgrupi eriasjade uurija Triinu Riigor, lähtudes VTMS §-dest 48 ja 71 edastanud käesoleva väärteoasja Harju Maakohtusse (tl 3-4). 04.10.2023, 16.10.2023 ja 05.12.2023 toimusid käesolevas asjas kohtuistungid (tl 110-111, tl 113120, tl 165-170). 16.10.2023 ja 05.12.2023 kohtuvaidluste käigus loobus kohtuvälise menetleja esindaja süüdistusest väärteoprotokollis märgitud etteheite p 4 osas (samuti teostas juht tasulist autovedu autorongiga, mille suurim lubatud täismass ületab 3500 kg ja mille valmistaja kiirus ületab 40 km/h, kuid puudus nõutav ühenduse tegevusloa ärakiri) ehk AutoVS § 56 kvalifitseeritava väärteo toimepanemises seoses väärteokoosseisu puudumisega AutoVS § 5 lg 1 p 1 mõistes, tulenevalt AutoVS § 6 ja Jäätmeseaduse § 6 (tl 113p-114, tl 114p). 05.12.2023 toimunud kohtuvaidluste käigus märkisid osalised järgmist: Kohtuvälise menetleja esindaja Triinu Riigor kordas, et loobub süüdistusest AutoVS § 56 alusel ning palus selles osas Indrek Kõluvere suhtes menetlus lõpetada. Samuti leidis, et teistes esitatud süüdistustes on Indrek Kõluvere süü tõendatud ja õigesti kvalifitseeritud. Vaidlus süüküsimuses oli vaid kahes episoodis, millised olid seotud sõidumeeriku kasutamise nõuete rikkumistega. Kohtuvälise menetleja esindaja viitas, et asudes aktiivsesse kaitsesse, tulnuks Indrek Kõluverel endal luua reaalne võimalus tema kaitseversiooni kontrollimiseks seoses sellega, et keegi teine võis tema kaarti kasutada, kuid seda Indrek Kõluvere teinud ei ole. Puutuvalt karistusse märkis kohtuvälise menetleja esindaja, et Indrek Kõluvere suhtes rahatrahvi mõistmine on ennast ammendanud. Isikul on kuus kehtivat väärteokaristust, maksmata rahatrahve, puudub kindel töökoht ja sissetulek ning tema ülalpidamisel on 2 alaealist last. Sealjuures on ühe tasumata rahatrahvi aastast 2021 tasunud tema elukaaslane aastal 2023 seoses esitatud asenduskaristuse taotlusega. Kohtuvälise menetleja palus Indrek Kõluvere süüdi mõista talle esitatud süüdistustes KarS § 63 lg 1 alusel

§ 201

lg 2 järgi ning esindaja leidis, et kohane karistus, arvestades tegude paljusust, on 25 päeva aresti, millise võib asendada üldkasuliku tööga. Kaitsja Janar Urres leidis, et Indrek Kõluvere on enda süüd tunnistanud ja kahetsust avaldanud, v.a osas, milles kohtuväline menetleja on süüdistusest loobunud ning kahes episoodis, millistes ta on loonud reaalse võimaluse enda kaitseversiooni kontrollimiseks, kuid politsei ei ole seda teinud. Juhtimisõigusega ja ülevaatustega seotud teod on Indrek Kõluvere toime pannud hooletusest, mitte pahatahtlikult. Kaitsja palus määrata karistuseks rahatrahv, kuivõrd Indrek Kõluvere on tasunud äsja ühe rahatrahvi. Alternatiivselt leiab, et süü suurusele vastav arest võiks olla maksimaalselt 7 päeva, mis on võimalik asendada Indrek Kõluvere nõusolekul üldkasuliku tööga. Menetlusalune isik Indrek Kõluvere avaldas, et kahetseb väga tehtut ja palus mõistlikku karistust. Kinnitas uuesti, et on valmis tegema üldkasulikku tööd. 4 4-23-2165 KOHTU SEISUKOHT Kohus, viinud läbi tõendite kohtuliku uurimise, hinnanud väärteoasjas kogutud kirjalikke tõendeid, kuulanud ära menetlusaluse isiku ütlused ja osaliste seisukohad kohtuvaidlustes, analüüsinud neid kogumis, leiab järgmist. 16.10.2023 ja 05.12.2023 kohtuvaidluste käigus loobus kohtuvälise menetleja esindaja süüdistusest 07.06.2023 väärteoprotokollis märgitud etteheite p 4 osas (teostas juht tasulist autovedu autorongiga, mille suurim lubatud täismass ületab 3500 kg ja mille valmistaja kiirus ületab 40 km/h, kuid puudus nõutav ühenduse tegevusloa ärakiri) ehk AutoVS § 56 kvalifitseeritava väärteo toimepanemisest seoses väärteokoosseisu puudumisega AutoVS § 5 lg 1 p 1 mõistes, tulenevalt AutoVS § 6 ja Jäätmeseaduse §

1. Kuivõrd kohtuvälise menetleja esindaja on kohtulikul uurimisel sisuliselt loobunud märgitud osas süüdistusest, siis analoogia korras VTMS § 1201 ja KrMS § 14 lg 2 tingib see VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel väärteomenetluse lõpetamise Indrek Kõluvere suhtes osaliselt ehk AutoVS § 56 alusel. VTMS § 23 sätestab, et väärteomenetluse lõpetamise korral mh § 29 lõike 1 punkti 1 alustel hüvitatakse menetlusalusele isikule tema taotlusel valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu kohtu määruse alusel riigi - või kohaliku eelarve vahenditest. Säte räägib seega väärteomenetluse täieliku lõpetamise korral kaitsjatasu hüvitamisest. Antud juhul tuleb tähele panna, et väärteomenetlus on Indrek Kõluvere suhtes lõpetatud osaliselt, mitte täielikult, mistõttu ei kuulu valitud kaitsjale makstud tasu hüvitamisele. Siinkohal tuleb tähele panna ka asjaolu, et väärteomenetluse osalise lõpetamise tingis kohtuvälise menetleja enda initsiatiivil süüdistusest osaline loobumine, mitte kaitsja tegevusest tulenevalt väärteomenetluse osaline lõpetamine. Ülejäänud 07.06.2023 väärteoprotokollis sisalduvad etteheited Indrek Kõluverele on kohtu hinnangul tõendatud ja õigesti kvalifitseeritud, sealjuures on etteheidete I-III ja V-VI toimepanemises Indrek Kõluvere enda süüd tunnistanud ning etteheidete VII ja VIII osas enda süüd eitanud. Vaidlus puudub selles, et 07.06.2023 osales Indrek Kõluvere autojuhina sõidukiga Volvo FM reg.nr XXXXXX ja haagis Knapen K100 reg.nr XXXXXX liikluses, alustades sõitu Harju maakonnas Maardust ning olles kinni peetud Ida-Viru maakonnas Lüganuse vallas Tallinn-Narva mnt
2. km suunaga Narva suunas. I episood (Juhtis üle 3500-kilogrammise täismassiga autorongi, mille koosseisu kuulusid Volvo FM reg.nr XXXXXX ja haagis Knapen K100 reg.nr XXXXXX, millega teostas tasulist veosevedu ning mõlemad autorongi koosseisu kuuluvad sõidukid ei olnud tähtaegselt läbinud tehnonõuetele vastavuse kontrolli. Veduki Volvo tehniline ülevaatus lõppes 31.05.2023 ja haagise Knapen tehniline ülevaatus lõppes 31.05.2023).

§ 73

lg 2 sätestab, et liikluses kasutatav mootorsõiduk ja selle haagis peavad olema läbinud tähtaegselt tehnonõuetele vastavuse kontrolli. Tehnonõuetele vastavuse kontrolli ei pea olema läbinud üksnes saarel kasutatav mootorsõiduk ja selle haagis, välja arvatud püsiasustusega väikesaarte seaduse tähenduses suursaarel kasutatav mootorsõiduk ja selle haagis. Tehnonõuetele vastavuse kontrolli tulemusi tõendatakse liiklusregistri andmetega. Tehnonõuetele vastavuse kontrolli tulemusi võib tõendada ka registreerimistunnistusega või liiklusregistri andmete tõendatud väljatrükiga. Asjaolu, et 07.06.2023 sõidukil Volvo FM riikliku registreerimisnumbriga XXXXXX ja haagisel riikliku registreerimisnumbriga XXXXXX liikluses osaledes ei olnud läbitud tähtaegselt tehnonõuetele vastavuse kontroll, on tunnistanud Indrek Kõluvere 16.10.2023 kohtuistungil antud ütlustes, tunnistades end süüdi ja mööndes, et see asjaolu oli jäänud temale endale sõitu alustades tähelepanuta, et ta ei olnud seda kontrollinud (tl 114p). Sõiduki Volvo FM riikliku registreerimisnumbriga XXXXXX ja haagise Knapen riikliku registreerimisnumbriga XXXXXX Transpordiameti väljatrükist nähtuvalt puudus mõlemal vahendil 07.06.2023 kehtiv tehnonõuetele 5 4-23-2165 vastavuse kontroll (tl 29-35, tl 149-157). Vahendite liikluses osalemist ilma kontrolli läbimata tõendavad 07.06.2023 teostatud fotod sõidukist, haagisest ja veoselehest (tl 36-39), autoveo katkestamise otsus (tl 10), sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus (tl 9). Vaidlus puudub selles, et käesoleval juhul seaduses sätestatud erandid ei kohaldu.

§ 207

lg 1 järgi on kvalifitseeritav mh tehnonõuetele vastavuse kontrolli mitteläbinud mootorsõiduki, samuti autorongi, mille koosseisus on tehnonõuetele vastavuse kontrolli mitteläbinud haagise, juhtimine. Seega, Indrek Kõluvere, juhtides 07.06.2023 ülalmärgitud ajal ja kohas üle 3500-kilogrammise täismassiga autorongi, mille koosseisu kuulusid Volvo FM reg.nr XXXXXX ja haagis Knapen K100 reg.nr XXXXXX, olukorras, kus veduki Volvo tehniline ülevaatus lõppes 31.05.2023 ja haagise Knapen tehniline ülevaatus lõppes 31.05.2023, pani toime

§ 207lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo kaudse tahtlusega.

Arvestades, et Indrek Kõluverele on teada tehnonõuetele vastavuse kontrolli läbimise kohustuslikkus, kuid ta ei kontrollinud selle olemasolu enne sõidu alustamist, viitab sellele, et Indrek Kõluvere on käesoleva teo toimepannud kaudse tahtlusega KarS § 16 lg 4 mõttes, kuivõrd iga autojuht peab enne sõidu alustamist kontrollima, et sõidukil on kehtiv tehnonõutele vastavuse kontroll läbitud ja seda tegemata jättes peab vähemalt möönma, et tähtaeg võib olla ületatud. II episood (juhtis autorongi, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. Juhil puudus CE kategooria. E kategooria juhtimisõigust ei ole juhil kunagi olnud ning ülejäänud temale väljastatud kategooriad (AM, A, B, C) ei ole juht taastanud peale seda, kui juhtimisõigus oli karistusena temalt äravõetud 6-kuuks).

§ 90

lg 1 p 1 sätestab mootorsõiduki juhtimise keelu isikule, kellel ei ole vastava kategooria või alamkategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. Asjaolu, et Indrek Kõluverel 07.06.2023 eelmärgitud vahendite juhtimiseks seaduslik alus puudus, on Indrek Kõluvere enda 16.10.2023 kohtuistungil antud ütlustes jaatanud, tunnistades end süüdi rikkumise toimepanemises. Selgitades, et temal puudub CE kategooria ja ta ei olnuks tohtinud selle autoga sõita. Tal on küll olemas A, B, C kategooriad, kuid antud vahend koos haagisega oleks eeldanud massi tõttu CE kategooriat, mida tal ei olnud. Ta teadis, et tal on juhtimisõigus üldse äravõetud kuueks kuuks, kuid ei teadnud, et peab juhtimisõiguse taastamiseks uuesti eksamid tegema, seda sai ta teada politseist. Juhilube Transpordiametile ta ei ole loovutanud (tl 117p). Autorongi liikluses osalemist tõendavad ka 07.06.2023 teostatud fotod sõidukist, haagisest ja veoselehest (tl 36-39), autoveo katkestamise otsus (tl 10), sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus (tl 9). Sama asjaolu tõendab ka Indrek Kõluvere detailandmete väljatrükk (tl 41-43) ja Transspordi andmete väljatrükk (tl 163-164), millest nähtuvalt CE kategooria juhtimisõigus Indrek Kõluverel süüks pandaval päeval puudus. 07.06.2023 seisuga juhtimisõigust taastatud ei ole. Indrek Kõluvere karistusregistriandmetest nähtuvalt on temalt 02.11.2022 Põhja prefektuuri otsusega karistusena ära võetud juhtimisõigus 6 -kuuks. Otsus on jõustunud 25.11.2022 (tl 93-94). Otsusest endast nähtuvalt on seal märge juhilubade loovutamise kohustuslikkuse kohta

§ 127

alusel (tl 160161).

§ 201

lg 1 järgi on kvalifitseeritav mootorsõiduki juhtimine vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguseta isiku poolt. Seega Indrek Kõluvere, juhtides 07.06.2023 3500-kilogrammise täismassiga autorongi, mille koosseisu kuulusid Volvo FM reg.nr XXXXXX ja haagis Knapen K100 reg.nr XXXXXX, kui tal puudus CE kategooria juhtimisõigus ning ülejäänud temale väljastatud kategooriate (AM, A, B, C) osas ei olnud Indrek Kõluvere juhtimisõigust taastanud peale seda, kui juhtimisõigus oli karistusena temalt äravõetud 6-kuuks, on toime pannud

§ 201lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo kavatsetult Kar

S § 16 lg 2 mõistes. Indrek Kõluvere teadis, et tal puudub juhtimisõigus ning sealjuures pole olnudki vastava kategooria juhtimisõigust, otsustas sõidukit juhtima asuda. 6 4-23-2165 III episood (teostas autovedu ameti -ja täiendkoolituse läbimist tõendava dokumendita või vastava märkmeta liiklusregistris). AutoVS § 36 lg 1 sätestab, et autojuhi ameti - ja täienduskoolituse peab olema läbinud isik, kes töötab autoveol töölepingu või võlaõigusliku lepingu alusel autojuhina või teostab autovedu füüsilisest isikust ettevõtjana, kui välislepingus ei ole sätestatud teisiti. AutoVS § 36 lg 5 kohaselt peab autojuhil olema ameti - või täienduskoolituse läbimist tõendav Transpordiameti pädevustunnistus, Euroopa Liidu või Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigi või Šveitsi Konföderatsiooni pädeva asutuse tunnustatud sellekohane dokument või vastav kirje juhiloal. AutoVS § 36 lg 6 kohaselt tõendatakse koolituse läbimist liiklusregistri andmetega, AutoVS § 36 lg -s 5 nimetatud dokumendiga või vastava kirjega juhiloal. Majandus- ja kommunikatsiooniministri

1. juuni
2. a määruse nr 50 „Mootorsõidukijuhi eksamineerimise, talle juhtimisõiguse andmise kord ja juhiloa vormid ning nõuded eksamisõidukitele” lisast nr 18 nähtub, et kood 95 (koodid, mida kasutatakse koos sõiduki muudatusi tähistavate koodidega) tähistab järgnevat: „kutsetunnistust omav juht, kes vastab Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2003/59/EÜ (reisijate- või kaubaveol kasutatavate teatavate maanteesõidukite juhtide alus- ja jätkuõppe kohta ning nõukogu määruse (EMÜ) nr 3820/85 ja nõukogu direktiivi 91/439/EMÜ muutmise ja nõukogu direktiivi 76/914/EMÜ kehtetuks tunnistamise kohta) sätestatud kutseoskuse nõuetele“. Kood kantakse juhiloa tagaküljele. Antud episoodis on Indrek Kõluvere ennast 16.10.2023 kohtuistungil süüdi tunnistanud, selgitades, et ta ei olnud täiendkoolitusi läbinud. Samuti selgitas Indrek Kõluvere, et töötas XXXis, kuid mitte ametlikult, läks tööle kui oli abi vaja (tl 114p, tl 117p). Vastavat tõendit ameti- ja täiendkoolituse läbimise osas 07.06.2023 seisuga Indrek Kõluvere suhtes kuni tänase päevani tema detailandmete päringu vastusest ei nähtu (tl 142). Kohus viitab, et asjaolu, et Indrek Kõluvere ei ole esitanud töölepingut või muud õiguslikult töö tegemist kinnitavat lepingut ei oma antud koosseisu sisustamisel tähendust, kuivõrd seaduse mõtte kohaselt tuleb tuvastada töötamine ning seda on Indrek Kõluvere ise kinnitanud, samuti nähtub see nt esitatud saatelehest (tl 40). Antud sätte eesmärk on kaitsta liikluses osalejaid ebapädeva mootorsõiduki juhi eest, ning juhtides antud juhul autorongi, teostades jäätmete vedu, töötas Indrek Kõluvere antud sätte tähenduses, mistõttu kehtis temale ka kohustus ameti- ja täiendkoolituse läbimise osas. Autoveo teostamist ehk vahendite liikluses osalemist tõendavad ka 07.06.2023 teostatud fotod sõidukist, haagisest ja veoselehest (tl 36-39), autoveo katkestamise otsus (tl 10), sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus (tl 9). AutoVS § 68 järgi on kvalifitseeritav autojuhi poolt autoveo teostamine ameti - või täienduskoolituse läbimist tõendava dokumendita või vastava kandeta liiklusregistris. Seega Indrek Kõluvere, juhtides 07.06.2023 3500-kilogrammise täismassiga autorongi, mille koosseisu kuulusid Volvo FM reg.nr XXXXXX ja haagis Knapen K100 reg.nr XXXXXX ehk teostas autovedu, kui tal puudus ameti- ja täiendkoolituse läbimist tõendava dokument või vastav märge liiklusregistris, on toime pannud

§ 201lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo kavatsetult Kar

S § 16 lg 2 mõistes. Indrek Kõluvere teadis, et ta ei ole läbinud nõutud täiendkoolitust, kuid sellele vaatamata otsustas juhtima asuda. IV episoodi osas on menetlus lõpetatud (vt otsuse lk 5) V episood (juhtis mootorsõidukit, milles oli kohustatud kasutama sõidumeerikut, kuid juht kontrollimise hetkel ei kasutanud sõidumeerikus autojuhikaarti (sõitis ilma kaardita) ajavahemikul: 07.06.2023 kell 12.39 kuni 12.59, kell 13.04 kuni kell 13.47 ja kell 13.56 kuni kell 14.24, selleks, et salvestada oma tegelikke töö-, sõidu - ja puhkeaja andmeid, millega rikkus andmete salvestamisele ja säilitamisele kehtestatud nõudeid).

§ 131

lg 3 kohaselt kui sõidumeeriku kasutamine on kohustuslik, peab juht sõidu- ja puhkeaja andmed salvestama Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 165/2014 artiklite 32–37 kohaselt. Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse (EL) nr 165/2014 artikkel 34 lg 3 sätestab, et 7 4-23-2165 kui juht ei viibi sõidukis ega saa seetõttu sõidukisse paigaldatud sõidumeerikut kasutada, tuleb lõike 5 punkti b alapunktides ii, iii ja iv osutatud ajavahemikud:

1. ii)märgi all „muu töö”, mis tähendab mis tahes tegevust peale juhtimise, nagu on määratletud direktiivi 2002/15/EÜ artikli 3 punktis a, ja samuti mis tahes tööd samale või muule tööandjale transpordisektoris või sellest väljaspool; iii) märgi all „valmisoleku aeg”, nagu on määratletud direktiivi 2002/15/EÜ artikli 3 punktis b;
2. iv)märgi all: vaheajad või puhkus. Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse (EL) nr 165/2014 artikkel 36 lõige 1 nõudeid, mis sätestavad, et kui juht juhib analoogsõidumeerikuga varustatud sõidukit, peab ta olema suuteline volitatud kontrolliametnikule tema nõudmisel igal ajal esitama
3. i)jooksva päeva salvestuslehed ja juhi poolt eelnenud 28 päeval kasutatud salvestuslehed;
4. ii)juhikaardi, kui tal on see olemas, ja iii) kõik jooksva päeva ja eelnenud 28 päeva jooksul koostatud käsikirjalised kanded ja väljatrükid, mis on ette nähtud käesoleva määrusega ja määrusega (EÜ) nr 561/2006. Tahhograafi andmete aruandest: igapäevased tegevused (tl 21) nähtub, et juhi Indrek Kõluvere kaart (Toimingute nimistu tahhograafis- pesa 1 ja pesa 2) on „väljas“ asendis. Väljavõttel puuduvad andmed kaardi sisestamise ja väljavõtmise kohta. Samas on kajastatud sõiduki liikumise andmed: 07.06.2023 kell 12.39 kuni 12.59, kell 13.04 kuni kell 13.47 ja kell 13.56 kuni kell 14.24 (tl 25-27). Indrek Kõluvere on 16.10.2023 kohtuistungil selles ennast süüdi tunnistanud ja kinnitanud, et ta ei pannud teadvalt juhikaarti sõidumeerikusse, sest teadis, et ta ei või sõita, st et tal puudus juhtimisõigus (tl 114p). Sõiduki liikluses osalemist tõendavad ka 07.06.2023 ka teostatud fotod sõidukist, haagisest ja veoselehest (tl 36-39), autoveo katkestamise otsus (tl 10), sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus (tl 9).

§ 217

lg 1 järgi on kvalifitseeritav mootorsõidukile paigaldatud analoog - või digitaalse sõidumeeriku või juhikaardi kasutamisele kehtestatud nõuete rikkumine. Seega, Indrek Kõluvere, 07.06.2023 juhtis mootorsõidukit, milles oli kohustatud kasutama sõidumeerikut, kuid juht kontrollimise hetkel ei kasutanud sõidumeerikus autojuhikaarti (sõitis ilma kaardita) ajavahemikul: 07.06.2023 kell 12.39 kuni 12.59, kell 13.04 kuni kell 13.47 ja kell 13.56 kuni kell 14.24, selleks, et salvestada oma tegelikke töö-, sõidu- ja puhkeaja andmeid, millega rikkus andmete salvestamisele ja säilitamisele kehtestatud nõudeid ehk pani toime

§ 217lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo kavatsetult Kar

S § 16 lg 2 mõistes. Indrek Kõluvere ei pannud kavatsetult juhikaarti sõidumeerikusse. VI episood (juhtis Eesti Vabariigis registreeritud mootorsõidukit, kontrollija nõudel ei olnud juhil esitamiseks kaasas mootorsõiduki ja haagise registreerimistunnistust või registreerimistunnistuse koopiat. Juht ei olnud kantud liiklusregistrisse omanikuna, kasutajana ega vastutava kasutajana. Omanik, kasutaja ega vastutav kasutaja ei viibinud kontrollimise ajal sõidukis).

§ 38

lg 2 sätestab, et mootorsõidukijuhil peavad olema kaasas ning ta peab esitama liiklusjärelevalve teostaja nõudel käesoleva seaduse §-s 88 ja § 145 lõikes 2 loetletud dokumendid.

88 lg 1 sätestab, et juhil peavad mootorsõiduki juhtimisel olema kaasas juhiluba või muu juhtimisõigust tõendav dokument, mootorsõiduki registreerimistunnistus ja selle haagise registreerimistunnistus või haagise registreerimistunnistuse koopia, mille on tõendanud selle väljastanud asutus, ja muud dokumendid, mida nõuab seadus. Eestis registreeritud mootorsõiduki või selle haagise puhul võib registreerimistunnistuse asendada koopiaga. 16.10.2023 kohtuistungil tunnistas Indrek Kõluvere enda süüd ja selgitas, et ta teadis, et ta ei ole kantud registreerimistunnistusele kasutajana ning ta ei kontrollinud enne sõidu alustamist, et registreerimistunnistust ei ole auto kindalaekas (tl 114p, tl 116). Märgitud andmed nähtuvad ka sõiduki detailandmete väljatrükist sõiduki ja haagise kohta (tl 146, tl 147). Vahendite liikluses osalemist 07.06.2023 tõendavad ka teostatud fotod sõidukist, haagisest ja veoselehest (tl 36-39), autoveo katkestamise otsus (tl 10), sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus (tl 9).

§ 242

järgi on kvalifitseeritav mootorsõidukijuhi poolt liiklusnõuete rikkumine, kui puudub käesoleva seaduse §-des 201–203, 205–207, 209, 211, 212, 214–219, 221–224 ja 226–241 8 4-23-2165 sätestatud väärteokoosseis. Seega, juhtides 07.06.2023 Eesti Vabariigis registreeritud mootorsõidukit, kui kontrollija nõudel ei olnud juhil esitamiseks kaasas mootorsõiduki ja haagise registreerimistunnistust või registreerimistunnistuse koopiat. Juht ei olnud kantud liiklusregistrisse omanikuna, kasutajana ega vastutava kasutajana. Omanik, kasutaja ega vastutav kasutaja ei viibinud kontrollimise ajal sõidukis, pani Indrek Kõluvere toime

§ 242lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo kavatsetult Kar

S § 16 lg 2 mõttes, kuivõrd ta teadis, et ei ole kasutajana ega omanikuna registreerimistunnistustele kantud, kuid sellele vaatamata asus veost juhtima. Episoodide VII ja VIII toimepanemises Indrek Kõluvere end süüdi tunnistanud ei ole. Kohtu hinnangul VII ja VIII episoodi tõendid kattuvad, mistõttu käsitleb kohus neid koos. VII episood (juhtis mootorsõidukit, milles oli kohustatud kasutama sõidume erikut, juht rikkus vaheajale kehtestatud nõudeid. Pärast 4,5 tunnist sõiduperioodi ei kasutanud juht vähemalt 45minutilist vaheaega, samuti ei asendanud vaheaega vähemalt ühe 15-minutilise ja sellele järgneva vähemalt 30-minutilise vaheajaga järgmistel perioodidel: 12.05.2023 kell 07.43 kuni 12.05.2023 kell 16.21 oli juhi järjestikuseks sõiduajaks 5 tundi ja 25 minutit, 16.05.2023 kell 07.08 kuni 12.05.2023 kell 16.31 oli juhi järjestikuseks sõiduajaks 6 tundi ja 17 minutit).

§ 130

lg 1 sätestab, et sõitjate veoks ettenähtud üle üheksa istekohaga (kaasa arvatud juhi koht) või veose veoks ettenähtud üle 3500-kilogrammise lubatud suurima täismassiga auto või autorongi juhi sõidu- ja puhkeaja kestuse, autoveol nõuete täitmisest vabastatud vedude loetelu ja juhi kohustused sätestab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 561/2006, mis käsitleb teatavate autovedusid käsitlevate sotsiaalõigusnormide ühtlustamist ja millega muudetakse nõukogu määrusi (EMÜ) nr 3821/85 ja (EÜ) nr 2135/98 ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EMÜ) nr 3820/85. EÜ Parlamendi ja Nõukogu määruse (EÜ) nr 561/2006 artikkel sätestab, et pärast nelja ja poole tunnist sõiduperioodi teeb juht vähemalt 45minutilise katkematu vaheaja, kui ta ei alusta puhkeperioodi. Nimetatud vaheaja asemel võib olla vähemalt 15 minuti pikkune vaheaeg, millele järgneb vähemalt 30 minuti pikkune vaheaeg, mõlemad on sobitatud sõiduaja suhtes nii, et järgitakse lõike 1 sätteid. VIII episood (polnud juhil perioodide: 17.05.2023 kell 10:41 kuni 18.05.2023 kell 11:17 ja 22.05.2023 kell 06:57 kuni 07.06.2023 kell 12:39 kohta juhikaardil salvestus, samuti polnud juhil esitada salvestuslehti, käsikirjalisi kandeid ega muid seaduslikke dokumente antud ajavahemiku kohta, rikkudes salvestuslehtede või juhikaardi lugemise võimalusele ja andmete säilitamisele kehtestatud nõudeid). Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse (EL) nr 165/2014 artikkel 34 lg 3 sätestab, et kui juht ei viibi sõidukis ega saa seetõttu sõidukisse paigaldatud sõidumeerikut kasutada, tuleb lõike 5 punkti b alapunktides ii, iii ja iv osutatud ajavahemikud:

1. ii)märgi all „muu töö”, mis tähendab mis tahes tegevust peale juhtimise, nagu on määratletud direktiivi 2002/15/EÜ artikli 3 punktis a, ja samuti mis tahes tööd samale või muule tööandjale transpordisektoris või sellest väljaspool; iii) märgi all „valmisoleku aeg”, nagu on määratletud direktiivi 2002/15/EÜ artikli 3 punktis b;
2. iv)märgi all: vaheajad või puhkus. Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse (EL) nr 165/2014 artikkel 36 lõige 1 nõudeid, mis sätestavad, et kui juht juhib analoogsõidumeerikuga varustatud sõidukit, peab ta olema suuteline volitatud kontrolliametnikule tema nõudmisel igal ajal esitama
3. i)jooksva päeva salvestuslehed ja juhi poolt eelnenud 28 päeval kasutatud salvestuslehed;
4. ii)juhikaardi, kui tal on see olemas, ja iii) kõik jooksva päeva ja eelnenud 28 päeva jooksul koostatud käsikirjalised kanded ja väljatrükid, mis on ette nähtud käesoleva määrusega ja määrusega (EÜ) nr 561/2006. Indrek Kõluvere on 16.10.2023 kohtuistungil selles osas süüd eitanud, andes ütlusi, mille kohaselt võis keegi teine tema juhikaarti kasutada. Ta ei oska nimetada täpset aega, kui ta oma kaardi hajameelsusest jättis ilmselt multilift autosse. Kuna tal ei olnud juhtimisõigust, siis tegi ta ise vahepeal tööd kinnisel territooriumil ja autoga ei sõitnud. Ta kirjeldab, et see ei ole tavapärane, et teise sõidukaarti kasutada, kuid nii võib juhtuda, kui kellelgi hakkab sõidu aeg lõhki minema. Indrek Kõluvere on selgitanud, et ta ei töötanud antud ettevõttes pikaajalise töölepingu alusel, vaid 9 4-23-2165 tuttav helistas ja kutsus kui oli abi vaja. Sõitude üle peetakse arvestust, kuid on ka eksprompt olukordi. Ta ei ole seal ametlikult tööl. Isikute nimesid, kes ja kas tema juhikaarti kasutada võisid ta nimetada ei oska (tl 114p, tl 116). Kohtu hinnangul ei ole Indrek Kõluvere ütlused selles osas, et tema unustas enda juhikaardi mõnda sõidukisse ning keegi teine autojuht sai seda kasutada, eluliselt usutavad ning Indrek Kõluvere süü on temale etteheidetud tegudes kinnitust leidnud. Tahhograafi aruandest: igapäevased tegevused 07.06.2023 (tl 21-24, 28) nähtub, et väljad „juht“ ja „kaardi nr“ on täitmata ehk teisisõnu ei ole sõidumeerikusse sisestatud Indrek Kõluvere juhikaarti. Indrek Kõluvere juhikaardi andmetest (nädalagraafik, tl 25-27) nähtub Indrek Kõluvere nimel oleva juhikaardi andmete väljatrükk, mis kinnitavad, et 12.05.2023 kell 07.43 kuni 12.05.2023 kell 16.21 oli juhi järjestikuseks sõiduajaks 5 tundi ja 25 minutit, 16.05.2023 kell 07.08 kuni 12.05.2023 kell 16.31 oli juhi järjestikuseks sõiduajaks 6 tundi ja 17 minutit. Väljatrükist „juht“ puuduvad andmed nähtub samuti, et 17.05.2023 kell 10.41 kuni 18.05.2023 kell 11.17 ja 22.05.2023 kell 06.57 kuni 07.06.2023 kell 12.39 „kaart väljas“. Märgitu tähendab, et selle ajavahemiku kohta juhikaardil salvestus puudus, samuti polnud juhil esitada salvestuslehti, käsikirjalisi kandeid ega muid seaduslikke dokumente antud ajavahemiku kohta (tl 28). Vahendite liikluses osalemist tõendavad ka 07.06.2023 teostatud fotod sõidukist, haagisest ja veoselehest (tl 36-39), autoveo katkestamise otsus (tl 10), sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus (tl 9). Muuhulgas juhib kohus Indrek Kõluvere tähelepanu

§-le 136 lg 2 p 1 ja 2, mille kohaselt digitaalse sõidumeerikuga mootorsõiduki juht peab hoidma kaarti viisil, mis välistab kaardi sattumise teise isiku kätte ning ei tohi anda oma kaarti kasutamiseks teisele isikule ja peab tagama andmete tegelikkusele vastavuse. Samuti nõustub kohus kohtuvälise menetleja esindajaga ja leiab, et asudes aktiivsesse kaitsesse tulnuks Indrek Kõluverel osutada konkreetsetele isikutele, kes said tema juhikaarti kasutada ning nimetada täpne aeg ja koht juhikaardi jätmise ja tagasisaamise osas. Märgitud aktiivse kaitse põhimõtet ja tõendamiskoormist on ka Riigikohus kinnitanud (vt RKL 3-1-1-85-07, p 9.1). Seda Indrek Kõluvere teinud ei ole. Kohus saab ja peab kontrollima kaitseversioone, mis on eluliselt usutavad ning mida on võimalik kontrollida. Asjaolu, et XXX OÜ rentis mh ka sõidukeid välja ning, et Indrek Kõluvere mitteametlikult tööd XXX OÜ-le ja/või YYY OÜ-le tegi, viitab sellele, et lisaks Indrek Kõluverele võisid ka teised isikud mitteametlikult tööd teha ning seega võis märgitud asutustes olla veel tuvastamata hulk autojuhte, kes võisid mingitel ajahetkedel sõite teostada. Kohus viitab, et antud asutuse vastus kohtule on samuti ebapiisav ega ärata usaldust selle asutuse asjaajamise suhtes. Seega on Indrek Kõluvere esitanud kaitseversiooni, mida ei ole võimalik kontrollida. Samuti juhib kohus tähelepanu, et taolise versiooni esitas Indrek Kõluvere alles kohtumenetluses, mitte politseis, nt enda ülekuul amisel, mistõttu on kaitsja etteheited politseile selles osas alusetud. Samas, ei pea kohus eluliselt usutavaks, et Indrek Kõluvere, ajal, kui temal puudus juhtimisõigus, oleks suhtunud enda juhikaardi asukohta hooletult. Pigem on eluliselt usutav, et Indrek Kõluvere soovib varjata, et ta sel ajal tegelikkuses autoga sõitis (juhtimisõiguse puudumisega seoses märgitud perioodil), seda enam, et tema ütlustest nähtub ka mitteametlik töötamine tulude varjamiseks seoses täitemenetlustega tema suhtes. Samuti viitavad tema töötamise motiivid sellele, et tema ise on antud kaarti kasutanud, kuivõrd ka käesoleval juhul on Indrek Kõluvere enda ütluste kohaselt asunud veost juhtima (teades juhtimisõiguse puudumisest) seoses soovida täiendavat tulu teenida (tl 116p). Samuti nähtub tema enda käitumisest, et talle on siiski ka endale omane juhikaarti kasutamata jätta (episoodi, mida ta tunnistab) ehk tema tegevus autojuhina, sh juhikaardi kasutamisel on harjumuspäraselt ebaõige olnud. Seega olukorras, kus Indrek Kõluverel oli juhtimisõigus peatatud ja kohtule arusaadavalt on tema peamiseks sissetuleku allikaks justnimelt autoveo teenuse osutamine, on eluliselt usutav, et ta sel perioodil mootorsõidukit juhtis ja jättis sealjuures eelmärgitud andmed kajastamata. Siinkohal juhib kohus Indrek Kõluvere tähelepanu asjaolule, et talle on antud perioodi osas 10 4-23-2165 esitatud süüdistus seoses salvestuskorra rikkumistega, mitte juhtimisõiguseta mootorsõiduki juhtimises. Kohus arutab väärteoasja esitatud süüdistuse piires. Samuti viitab kohus, et sõiduki kasutamise või mittekasutamisega seotud asjaolusid, antud juhul sõidumeerikusse, juhikaarti ja salvestamisesse puutuvat, peab

§ 88

lg -s 10 ja määruse (EMÜ) nr 3821/85 artiklis 15 sätestatud juhtudel ning ulatuses tõendama sõiduki juht. Vastasel juhul oleks sõidumeerikute kasutamise kohustusega taotletavate eesmärkide saavutamine oluliselt raskendatud või võimatu (vt RKKL 3-1-1-11-14, p 7.3). Seaduse mõtte kohaselt on juhikaart isikustatud ja juht vastutab selle kaardi kasutamise eest, ei tohi ise kasutada teise kaarti ega enda kaarti teisele kasutada anda. Seega, kui Indrek Kõluvere ei ole nimetanud konkreetset nime(nimesid), kes tema kaarti kasutasid, ei ole ta loonud kaitseversiooni, mida kohus saaks kontrollida. Kohus leiab, et kuivõrd juhikaart on väljastatud Indrek Kõluverele, siis tulenevalt seadusest, saab seda kasutada üksnes Indrek Kõluvere, mistõttu on eelmärgitud rikkumiste toimepanek tema poolt tõendatud.

§ 248

järgi on kvalifitseeritav kehtestatud vaheaja mittekasutamise eest pärast 4,5-tunnist sõiduaega mootorsõidukijuhi poolt. Seega, Indrek Kõluvere, 07.06.2023, juhtis mootorsõidukit, milles oli kohustatud kasutama sõidumeerikut, juht rikkus vaheajale kehtestatud nõudeid. Pärast 4,5 tunnist sõiduperioodi ei kasutanud juht vähemalt 45-minutilist vaheaega, samuti ei asendanud vaheaega vähemalt ühe 15-minutilise ja sellele järgneva vähemalt 30-minutilise vaheajaga järgmistel perioodidel: 12.05.2023 kell 07.43 kuni 12.05.2023 kell 16.21 oli juhi järjestikuseks sõiduajaks 5 tundi ja 25 minutit, 16.05.2023 kell 07.08 kuni 12.05.2023 kell 16.31 oli juhi järjestikuseks sõiduajaks 6 tundi ja 17 minutit, pani toime

§ 248järgi kvalifitseeritava väärteo kavatsetult Kar

S § 16 lg 2 mõttes, kuivõrd märgitud nõuded olid talle teada, kuid ta jättis need täitmata.

2171 lg 1 järgi on kvalifitseeritav mootorsõidukile paigaldatud analoogsõidumeeriku salvestuslehtede või digitaalses sõidumeerikus salvestatud andmete või juhikaardi lugemise võimalusele või andmete säilitamisele kehtestatud nõuete rikkumine. Seega, 07.06.2023 Indrek Kõluverel, kui tal ei olnud perioodide: 17.05.2023 kell 10.41 kuni 18.05.2023 kell 11.17 ja 22.05.2023 kell 06.57 kuni 07.06.2023 kell 12.39 kohta juhikaardil salvestust, samuti polnud juhil esitada salvestuslehti, käsikirjalisi kandeid ega muid seaduslikke dokumente antud ajavahemiku kohta, rikkus salvestuslehtede või juhikaardi lugemise võimalusele ja andmete säilitamisele kehtestatud nõudeid ning pani toime

§ 2171lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo kavatsetult Kar

S § 16 lg 2 mõttes, kuivõrd ta jättis tahtlikult ja teadlikult antud nõuded täitmata. Kaitsja taotlused I väärteomenetluse lõpetamise taotlus ja kahju hüvitamise taotlus seoses väärteotoimiku edastamisest keeldumisega Kuivõrd mõlema taotluse keskseks küsimuseks on väärteotoimiku (koopia) edastamata jätmine, lahendab kohus neid taotlusi koos. Kaitsja on esitanud taotluse väärteomenetluse lõpetamiseks tervikuna Indrek Kõluvere suhtes VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel seoses sellega, et Indrek Kõluverel ei olnud sisulist võimalust esitada vastulauset, mis on menetlusnormide oluline rikkumine ja toob kaasa väärteomenetluse lõpetamise tervikuna. Kaitsja põhilised etteheited seisnevad selles, et temale võimaldati väärteotoimikuga tutvuda piiratud aja jooksul politseiasutuses ja üksnes uurija juuresolekul, talle keelduti väljastamast väärteotoimikust koopiat, sealjuures ei ole lahendatud tema taotlust vastulause esitamise tähtaja pikendamiseks või ennistamiseks (5 päeva jooksul alates sellest, kui täielik väärteotoimiku koopia, sh salvestised, on menetlusaluse isiku kaitsjale väljastatud). Kaitsja selgituste kohaselt taotles ta

1. ja 08.06.2023 kohtuväliselt menetlejalt väärteotoimiku edastamist. Kaitsja leiab, et tema osalusest käesolevas menetluses kaitsjana on kohtuvälise menetleja esindaja jaatanud: 07.06.2023 11 4-23-2165 väärteoprotokollis on kajastatud, et menetlusalust isikut kaitseb Janar Urres, kelle osalemist menetluses soovib Indrek Kõluvere; Viru Maakohtule saadetud e-kirjas viitab kohtuvälise menetleja esindaja, et Indrek Kõluverel on enda poolt valitud kaitsja Janar Urres. 21.06.2023 edastas kaitsja volikirja ja palus uuesti edastada väärteotoimik, millele vastati keelduvalt. Kaitsja sõitis Jõhvi toimikuga tutvuma. Taotlejale on tekitatud kahju seoses kaitsja sõidu jm kuludega kokku 1248 eurot, mille hüvitamist ta taotleb. Kohus, tutvunud väärteoasja materjalidega, möönab, et 07.06.2023 koostatud väärteoprotokollist nähtub Indrek Kõluvere suhtes väljal „kaitsja“ vandeadvokaat Janar Urrese nimi ja kontaktid. Samas, omakäeliselt ei ole Indrek Kõluvere kinnitanud ega avaldanud protokollis soovi kokkuleppelise kaitsja Janar Urrese osalemiseks menetlustoimingus. Samad andmed ei ole märgitud ka Indrek Kõluverele õiguste tutvustamise blanketile. Janar Urrese nime kajastab Indrek Kõluvere enda 07.06.2023 kinnipidamise protokollis, kirjutades: „teavitasin enda kaitsjat Janar Urres“. Samas, 07.06.2023 kuupäevaga ei ole esitatud ühtegi dokumenti selle kohta, et Janar Urresel on Indrek Kõluvere esindusõigus. VTMS § 62 lg 4 kohaselt väljastab menetleja taotluse esitamise korral täieliku koopia menetlusdokumendist või väärteotoimikust isikule, kellel on sellega tutvumise õigus. Koopia eest tasutakse riigilõivu riigilõivuseaduse § 61 lõikes 1 sätestatud määras. VTMS § 19 lg 1 p 6 sätestab menetlusaluse isiku õiguse tutvuda menetlustoimingu protokolliga, menetlustoimingu heli- ja videosalvestisega ning teha menetlustoimingu tingimuste ja käigu, menetlustulemuste, menetlustoimingu protokolli ning salvestise kohta avaldusi, mis protokollitakse või heli- ja videosalvestatakse. Kohus leiab, et menetlusaluse isiku ja kaitsja õigus saada toimikumaterjalidest koopiaid on alates väärteoprotokolli menetlusalusele isikule kätteandmisest ehk VTMS § 69 lg 6 järgse toimikuga tutvumise õiguse tekkimisest. Sama põhimõtet on kinnitanud ka Riigikohus (vt lahend nr 4-22-4139, p 18). Väärteoprotokoll on käesolevas asjas koostatud 07.06.2023 (tl 7-8). Seega tekkis Indrek Kõluverel endal õigus saada väärteotoimikust koopia 07.06.
2. Väärteoasjast ei nähtu, et Indrek Kõluvere oleks ise kohtuväliselt menetlejalt taotlenud väärteotoimikust koopiat. Kaitsja (kirjalik) volikiri on koostatud 20.06.2023 (tl 61) ja edastatud kohtuvälisele menetlejale 21.06.2023, seega VTMS § 20 lg 2 ja VTMS § 69 lg 6 koosmõjus tekkis kaitsjal õigus saada väärteotoimikust koopia kohtuväliselt menetlejalt alates 21.06.
3. Kohtule jääb mõistetamatuks kaitsja arusaam, et esindusõigust eeldatakse kui seda kinnitab suuliselt/allkirjastamata e-kirja formaadis kaitsja (või menetlusalune isik). VTMS § 20 lg 2 sätestab volikirja nõude ning sellest tuleb ka lähtuda ning seda on kohtuväline menetleja ka teinud. Üldteadaolevalt on volikiri kirjalikult koostatud dokument. Toimikumaterjalidest nähtuvalt esialgse e-kirjavahetuse ajal volikirja kaitsja ega Indrek Kõluvere politseile esitanud ei olnud (vt 07 ja 08.06.2023 e-kirjad). Volikiri on koostatud 20.06.2023 (tl 61) ning esitati kohtuvälisele menetlejale 21.06.2023, mistõttu kohus nõustub, et enne seda puudus seaduslik alus kaitsjale toimikumaterjalidest koopia edastamiseks. Siinkohal rõhutab kohus, et Indrek Kõluvere vabastati kinnipidamiselt 08.06.2023, mis ajast alates oli tal võimalik kaitsjaga lepingut ning volikirja digitaalselt allkirjastada. Samal ajal märgib kohus, et puudusid takistused ka käsikirjalise esindusõiguse kinnitamise kirjutamiseks alates kinnipidamisest, sh arestimajas viibimise ajal. Seega jääb kohtule mõistetamatuks kaitsja enda teguviis, st volikirja vormistamine ja esitamine alles peale 20.06.
4. Eeltoodust tulenevalt nõustub kohus kohtuvälise menetlejaga selles, et enne 21.06.2023 puudus alus koopiaid väljastada ning kaitsjaga selles, et 21.06.2023 seisuga puudus politseil õiguslik alus keelduda väljastamast väärteotoimikute koopiaid, sh salvestisi. Siinkohal viitab kohus, et VTMS § 62 lg 4 ei välista digitaalsel kujul toimikumaterjalide väljastamist, milline oleks kõige vähem koormavam olnud menetlejale ja kaitsjale endale seoses materjalidega tutvumisega. Taolisele 12 4-23-2165 seisukohale on jõudnud ka Riigikohus (vt Riigikohtulahend nr 4-22-4139, p 19). Vaidlus puudub ka selles, et kohtuväline menetleja keeldus igasuguse koopia väljastamisest (tl 71). Eeltoodu alusel on kohus tuvastanud Indrek Kõluvere õiguse rikkumise seoses väärteotoimiku koopia VTMS § 62 lg 4 alusel väljastamata jätmisega 21.06.
5. Kuid kohtu hinnangul on antud rikkumine heastatud sellega, et juba 22.06.2023 võimaldati kaitsjal politseiasutuses kohapeal toimikumaterjalidega tutvuda, mida kaitsja ka tegi. Veelgi enam, lähtudes menetluskulude nimekirjale l isatud arvel nr 23060065, 30.06.2023 kajastatust, on kaitsja tegelikkuses juba 07.06.2023 tutvunud nii väärteoprotokolli, sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsuse kui ka isiku kinnipidamisega, kuivõrd vastasel juhul ei oleks ta saanud neid dokumente analüüsida. Seega vähemalt osaliselt oli kaitsjale toimikumaterjalid tegelikkuses juba 07.06.2023 teada ja tutvustatud olnud. Seega on tegelikkuses realiseeritud Indrek Kõluvere kaitseõiguse teostamine ehk toimikumaterjalidega tutvumine ning menetleja süülise tegevuse tagajärjel (digitaalselt või paberkandjal koopiate väljastamata jätmise) tulemusena Indrek Kõluverele kahju ei ole tekitatud. SKHS § 7 lg 1 sätestab, et kui menetleja rikub süüliselt menetlusõigust ja põhjustab seeläbi isikule kahju, on isikul õigus nõuda sellise kahju hüvitamist sõltumata sellest, milline on selle süüasja lõpptulemus, mille raames isikule kahju tekitati. Antud juhul on kohus tuvastanud menetlusõiguse rikkumise (väärteotoimiku koopia väljastamata jätmise). Edasi peab kohus andma hinnangu, kas tegemist on süülise rikkumisega ning kui jah, siis kas sellega on tekitatud Indrek Kõluverele kahju. Kohtu hinnangul ei ole tegemist menetleja süülise rikkumisega. Menetleja on kaitsjale põhjendanud enda arusaama kohaselt õigust tõlgendades, mis põhjendustel ta ei väljasta selles menetlusetapis koopiaid ja mis põhjusel peab kaitsja tulema koha peale toimikuga tutvuma (st miks ei väljastata digitaalselt toimiku koopiat). Kohtu hinnangul ei saa pidada õiguslikult eriarvamusel olemist süüliseks käitumiseks. Märgitud küsimustes saabus (ühtse kohtupraktika seisukoha kujundamisest) õigusselgus Riigikohtu 02.11.
6. a lahendiga nr 4-22-
7. Lahend on seega koostatud peale kõnealust juhtumit samas küsimustes kohtuvälise menetleja poolt otsuste vastu võtmist. Samuti ei ole kohus tuvastanud, et koopiate või digitaalsel kujul materjalide väljastamata jätmisega oleks Indrek Kõluverele kahju tekitatud. Kaitsja käis toimikumaterjalidega tutvumas kohapeal, seega sai kaitseõigus tagatud. Küsimus on antud juhul ainult kaitsja tutvumise mugavuses ja ajakulus, kuid need ei ole mitte kuidagi seotud Indrek Kõluvere menetlusõiguse rikkumisega tekitatud kahjuga. Kaitsja on saanud toimikuga tutvuda, seega on kaitseõigus olnud tagatud ning Indrek Kõluverele kahju ei ole tekitatud. Selliselt leiab kohus, et antud rikkumisega seoses ei ole alust rahuldada Indrek Kõluvere taotlust SKHS § 7 lg 1 alusel kahju hüvitada. Kaitsja etteheited politseis kohapeal toimikumaterjalidega tutvumise võimaldamise aja osas jäävad tagajärjetuks. Kohus leiab, et kaitsjal puudusid mõistlikud (nimetamata) takistused esindussuhte õigust kinnitava volikirja esitamiseks vastavalt VTMS § 20 lg 2 alates 07.06.2023 ehk enne 20.06.2023, mis oleks taganud ka küllaldase aja toimikuga tutvumiseks. Vandeadvokaadist kaitsjale peab teada olema VTMS § 69 lõikes 6 sätestatud 15-päevane vastulause esitamise tähtaeg ja tähtaja langemine 22.06.2023 kuupäevale pidi kaitsjale olema selge 07.06.2023, mh oli see kuupäev märgitud ka väärteoprotokollis. Kohtu hinnangul ei saa kaitsjale olla üllatuseks, et 22.06.2023 on lühendatud tööpäev, kuivõrd taoline töökorraldus on seadusest tulenev. Seega kohus kordab, jättes volikirja esitamise alles 21.06.2023 kuupäevale, pidi kaitsja ise arvestama äärmiselt piiratud ajaga toimiku materjalidega tutvumiseks. Sealjuures ei saa märkimata jätta, et ka kaitsja ise jõudis 22.06.2023 eelduslikult kohtuvälise menetleja juurde kella 11.00 paiku (tl 71), mitte tööpäeva alguses. Kohus märgib siinjuures ka seda, et toimikumaterjalide sisuline tõenduslik osa (tl 7-43) ning sellele järgnevad e-kirjad koos karistusregistri väljavõttega (tl 44-94) ning videosalvestis on sellises mahus, millega on võimalik tutvuda paari tunni jooksul, sh teha väljakirjutusi. Kaitsjale pidi tolleks hetkeks olema teada ka kaitsealuse positsioon ehk, et rikkumisi Indrek Kõluvere tunnistas (tl 114p) ning põhirõhk asetses kohtule arusaadavalt Indrek Kõluverele aresti taotlemise küsimuses ning sellele eelnenud kinnipidamise vaidlustamises. Antud küsimusega seotud asjaolud olid aga samuti kaitsjale juba vahetult alates 07.06.2023 teada. Sellest 13 4-23-2165 tulenevalt ei oma ega saanud ka kaitsjale teadaolevalt omada määravat ega suurt tähendust vormikaamerasalvestus. Seega ei näe kohus mingeid asjaolusid, mis takistanuks kaitsjal 22.06.2023 võimaldatud aja jooksul vajalikud väljakirjutised sisulise vastuväite esitamiseks teha. Antud juhul leiab kohus, et kaitsja enda tegevuse tõttu on vastulause esitamiseks sisuline toimiku materjalidega tutvumine samuti oluliselt viibinud ja kaitsja ise on selle jätnud viimasele hetkele enne tähtaega. Kuivõrd kaitsja enda tegevus tingis samuti toimikumaterjalidega tutvumise piiratud aja jooksul ning ta on esitanud 22.06.2023 (tähtaegselt) sisulise vastulause, jäävad kaitsja etteheited vastulause esitamise tähtaja ennistamiseks või pikendamiseks tagajärjetuks. Kaitseõigus on olnud realiseeritud ehk toimikuga on saadud tutvuda ja vastulause on esitatud. Sealjuures on kaitsja esitanud vastulause tähtaegselt ehk 22.06.2023, vastulauset ei saa kohtu hinnangul pidada sisutuks, kuivõrd see sisaldab mitmeid taotlusi, sh sisulisi tõendite kogumise taotlusi, mis viitab omakorda sellele, et kaitsja on väärteoasja materjalidega tutvunud. Aluseid vastulause esitamise tähtaja ennistamiseks kohus tuvastanud ei ole. Asjaolu, et politsei antud taotlust sisuliselt ei lahendanud, ei ole oluline menetlusnormide rikkumine, kuivõrd antud taotlust on saanud kaitsja kohtus korrata ning esitada enda vastuväiteid politsei tegevusele ja esitatud süüdistusele ning kohus on neile vastuväidetele kohtuotsuses ka vastanud. Seega on rikkumine heastatud. Kokkuvõtvalt leiab kohus, et kaitsjal võimaldati toimikumaterjalidega tutvuda kohapeal, kaitsja enda tegevuse tõttu sai tutvumine toimuda alles peale 21.06.2023, kuigi kaitsja oli Indrek Kõluvere kinnipidamisest alates, s.o. 07.06.2023 teadlik väärteomenetluse läbiviimisest ja väärteoprotokolli koostamisest, mistõttu ainuüksi koopiate väljastamata jätmist ei saa kohtu hinnangul lugeda taoliseks menetlusnormide rikkumiseks, mis tingiks selle olulisuse tõttu ka väärteomenetluse lõpetamise Indrek Kõluvere suhtes. Tõepoolest kaitsjale on jäetud koopiad väljastamata, kuid ta on saanud kohapeal tutvuda toimikumaterjalidega ning samuti on kohtumenetluses kaitsjale tehtud nähtavaks toimikumaterjalid digitaalsel kujul. Seega on antud rikkumine heastatud. Samuti ei saa pidada vastulause esitamise tähtaja ennistamise taotlusele vastamata jätmist oluliseks menetlusnormide rikkumiseks. Eeltoodu alusel leiab kohus, et alused väärteomenetluse lõpetamiseks VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel seoses menetlusnormide olulise rikkumisega puuduvad ja kaitsja sellekohane taotlus tuleb jätta rahuldamata, sealjuures jääb rahuldamata eeltooduga seoses taotlus menetluskulude väljamõistmiseks Indrek Kõluvere kasuks riigilt. II kahju hüvitamise taotlus seoses Indrek Kõluvere 07.06.2023 kinnipidamise õigusvastasusega, Indrek Kõluverele õiglase hüvitise mõistmisega ja taotleja menetluskulude riigi kanda jätmisega Kaitsja leiab, et rikkumine seisneb selles, et kinnipidamise protokollis puuduvad põhjendused ning lisateave, millel tugineb patrullpolitseiniku arvamus, et taotleja võib jätkuvalt toime panna väärtegusid. Kaitsja leiab, et sarnaselt vahistamisega tulnuks isiku kinnipidamisel hinnata, kas tema suhtes esinevad nii PS § 20-st kui ka VTMS § 44 lg 1 tulenevad alused vabaduse võtmiseks. Kaitsja leiab, et ohuprognoosi tulnuks põhistada. Kaitsja leiab, et väärtegude jätkuvat toimepanemise ohtu ei olnud võimalik jaatada, kuivõrd taotleja tegi politseiga koostööd, ei olnud agressiivne, kaitsjale ei esitatud piisavalt põhjendusi telefonis seoses kinnipidamisega, viidati vaid eelnevatele rikkumistele, taotlejalt oli äravõetud sõiduki võtmed, mistõttu ei saanuks ta ka sõitma asuda. Kaitsja leiab, et Indrek Kõluvere peeti kinni seoses sooviga maakohtult viivitamatult aresti täitmisele pööramist taotleda, kuivõrd Indrek Kõluvere vabastati koheselt peale kohtu e-kirja, milles leiti, et antud väärteoasi ei ole kiireloomuline. Sellest tulenevalt taotleb Indrek Kõluvere talle tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist SKHS § 7 lg 1 alusel. Taotleja hinnangul ei ole menetleja süü puudumist tõendanud. Kaitsja leiab, et tema 07.06.2023 ajakulust moodustab 50% õigusvastase kinnipidamisega tegelemine, mistõttu taotleb kogumis 960 euro riigi kanda jätmist. 14 4-23-2165 Kohus kaitsja seisukohtadega ei nõustu ja leiab, et Indrek Kõluvere kinnipidamine oli seaduslik ja põhjendatud. 07.06.2023 kell 15.30 on Indrek Kõluvere suhtes koostatud VTMS § 44 lg 1 alusel kinnipidamise protokoll seoses sellega, et ta võib jätkuvalt toime panna väärtegusid (tl 15-16, tl 123). Indrek Kõluvere on vabastatud 08.06.2023 kell 11.35 (tl 49, tl 123) Kohus leiab, et kaitsja seisukoht, võrdsustada põhistamiskohustus kinnipidamisel sarnaselt vahistamisega, ei ole asjakohane ega tulene ei seadusest ega kohtupraktikast. Kaitsja viidatud Riigikohtu lahendid ei käsitle isiku kinnipidamisel põhjenduskohustust, vaid tegemist on vahistamisega seotud lahenditega. Ühel juhul on tegemist lühiajalise kinnipidamisega (kuni 48h) ning teisel juhul pikema aja vältel kohtu loal vabaduse võtmisega. Need kaks juhtu ei ole samastatavad. Märgitu tuleneb ka VTMS § 46 lg 2 p 5, mis sätestab, et kinnipidamisprotokolli märgitakse kinnipidamise aeg ja alus viitega käesoleva seadustiku § 44 lõikele
8. Teisisõnu ei ole nõutud kinnipidamisprotokolli ohupõhjenduste või menetleja kaalutluste kandmine. Kohus leiab, et väärteomenetluses on/saab olla üheks isiku kinnipidamise eesmärgiks tema suhtes viivitamatult täitmisele pööratava aresti taotlemine ning teine alus tulenebki seaduse sõnastusest võib jätkuvalt toime panna väärtegusid. Tegemist on kohtuvälise menetleja diskretsiooniga, kas pidada isik kinni ja taotleda aresti või mitte. Kohus ei näe antud kinnipidamises mingeidki selliseid asjaolusid, mis annaks aluse rääkida selle õigusvastasusest. Vastupidi. Kohus leiab samuti, et olukorras, kus Indrek Kõluvere 07.06.2023 politsei poolt kinnipidamise hetke seisuga omas ainuüksi nt 2022 jooksul (kuni kinnipidamiseni) kokku 4 kehtivat väärteokaristust, sh samalaadsete rikkumiste eest (

§ 201, Auto

VS § 68,

§ 248

lg 1) ning oli uuesti kinnipeetud sedavõrd hulgi rikkumistega (väärteoprotokollis on kajastatud 8 erinevat rikkumist), oli põhjendatud oht, et ta võib jätkata väärtegude toimepanemist. Asjaolu, et antud veoki võtmed olid temalt äravõetud, ei tähenda, et ta ei oleks saanud teise mootorsõidukiga sõitma asuda või muul moel väärtegu toime panna. Siinkohal tuleb tähele panna, et tuvastatud rikkumised ulatuvad tagasi maikuusse

1. Samuti leiab kohus, et taoliste rikkumiste hulgaga kinnipidamisel ja taolise varasema karistatusega isiku puhul tuleb nõustuda politsei kaalutlusega taotleda maakohtult isikule karistuseks aresti mõistmist. Kuivõrd Indrek Kõluvere peeti liikluses osalejana kinni, siis oli põhjendatud ka politsei seisukoht kohesele aresti taotlemisele. Asjaolu, et kohus tookord asja kiireloomulisust ei jaatanud ainuüksi selle mahu tõttu, ei väära politsei otsustuse aluseid ega põhjendatust. Samuti ei ole kaitsja enam viidanud Indrek Kõluvere alaealistele lastele, kuid ekirjavahetusest ja Indrek Kõluvere enda ütlustest nähtuvalt anti talle võimalus laste järelevalve tagada ning samuti oli politseil valmisolek antud kohustus ise korraldada. Enda laste heaolu tagamisele tuleb Indrek Kõluverel eelkõige endal ennetavalt mõelda, käitudes seadusekuulekalt ja vältides õigusrikkumiste toimepanekut. Eeltoodu alusel ei ole kohus tuvastanud õigusvastasust Indrek Kõluvere kinnipidamisel, mistõttu jäävad taotlused sellega seoses hüvitise ja menetluskulude väljamõistmiseks samuti rahuldamata. Eeltoodu alusel episoodide I-III ja V-VIII osas VTMS §-st 29 tulenevaid väärteomenetlust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Samuti ei nähtu väärteoasja materjalidest süüd ning õigusvastasust välistavaid asjaolusid. Indrek Kõluvere on täisealine, süüvõimeline meesterahvas. Karistus KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel arvestatakse karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Käesolevas asjas on Indrek Kõluverele etteheidetud kokku seitsme eraldi kvalifitseeritava väärteo toimepanemist ühe teona. Ühe väärteo on Indrek Kõluvere pannud toime kaudse tahtlusega ja ülejäänud kuus kavatsetult. Sealjuures tuleb tähele panna, et tuvastatud on ka väärtegude 15 4-23-2165 toimepanemine pikema aja vältel, nimelt alates maikuust 2023 kuni 07.06.
2. Sellises olukorras leiab kohus, et Indrek Kõluvere teosüü on oluliselt üle keskmäära, kuid mitte ülemmääras. Kohus ei tuvastanud asja menetlemisel karistust kergendavaid asjaolusid. Indrek Kõluvere on oma süüd tunnistanud osaliselt ja avaldanud toimepandu suhtes kahetsust. Siinkohal aga ei pea kohus Indrek Kõluvere kahetsuse avaldamist karistu st kergendavaks asjaoluks KarS § 57 mõistes, kuivõrd teda on varasemalt karistatud samalaadsete rikkumiste eest, ta on hulgirikkumised toime pannud kavatsetult, mistõttu leiab kohus, et kahetsusavaldus ei ole siiras. Kohus arvestab karistuse mõistmisel iseloomustava positiivse asjaoluna, et Indrek Kõluvere kokku viies episoodis enda süüd tunnistab ja on asunud õiguskuulekalt käituma, st on läbimas täiendkoolitust. Samuti ei tuvastanud kohus karistust raskendavaid asjaolusid. Karistusregistri väljavõtte (tl 93-94) kohaselt omab Indrek Kõluvere kokku 6 kehtivat väärteokaristust. Sealjuures on teda varasemalt karistatud samade väärteokoosseisude alusel, millised talle käesolevalt etteheidetud on, nt 09.10.2022 on teda karistatud samuti

§ 207lg 1 alusel, 19.08.2022 on teda karistatud Auto

VS § 68,

§ 248

lg 1 alusel, 11.06.2020 on teda karistatud

§ 2171lg 1 alusel.

Kohtu hinnangul on tegemist spetsiifiliste rikkumistega, mis saavadki üldjuhul esineda nö kutselise autojuhi puhul ning asjaolu, et Indrek Kõluvere on neid rikkumisi toime pannud korduvalt, ilmestab tema senist hoolimatut suhtumist liiklusalastesse nõuetesse ja nende täitmisesse. Samuti arvestades, et tegemist on korduvrikkujaga, tuleb anda ühiskonnale signaal, et õiguskorras süütegude korduvat toimepanekut taunitakse, mis väljendub rangemas kohaldatavas karistuses. Indrek Kõluvere karistusregistri andmed ja tema antud ütlused, kus ta põhjendab teadvalt rikkumiste toimepanekut rahaliste vahendite olulisusega, viitavad sellele, et ta ei ole teinud eelnevatest karistustest endale vastavaid järeldusi ning on jätkanud väärtegude toimepanemistega. Kohus leiab, et märgitud asjaolud annavad nii eri - kui üldpreventiivsetest kaalutlustest lähtudes aluse karistuse korrigeerimiseks suurema poole. Kohus märgib, et Indrek Kõluvere ei oma ametlikku töökohta ega sissetulekut. Enda ütlustes on ta põhjendanud sissetuleku varjamise soovi seoses täitemenetluste läbiviimisega tema suhtes. Samuti on tasumata seni mõistetud rahatrahvid ning ta on ise samuti möönnud, et nende tasumine ei ole tema prioriteet. Tõepoolest on vahetult enne viimast kohtuistungit Indrek Kõluvere elukaaslane asenduskaristuse menetluses tema eest tasunud 2021 määratud rahatrahvi, kuid kohus märgib siinkohal, et karistus peab mõjutama Indrek Kõluvere, mitte tema perekonda. Meeles tuleb pidada ka seda, et Indrek Kõluvere ülalpidamisel on kaks alaealist last. Arvestada tuleb ka sellega, et antud teod on Indrek Kõluvere enda sõnul pannud toime tulu teenimiseks. Samuti tuleb tähelepanna, et rahatrahvide tasumiseks ei ole Indrek Kõluvere seni rahalisi vahendeid leidnud, küll aga on ta leidnud vahendeid kokkuleppelise kaitsja palkamiseks. Need andmed kogumis veenavad kohut selles, et rahaline karistus ei täidaks Indrek Kõluvere puhul eesmärki. Samuti, arvestades Indrek Kõluvere rikkumiste paljusust, karistusregistri andmeid (6 kehtivat väärteokaristust), tuleb tal kanda vastutust seni sooritatu eest ning kõiki asjaolusid arvestades ei oleks rahatrahv karistusena proportsionaalne ega asjakohane karistus. Seega ei ole Indrek Kõluverele võimalik ega põhjendatud karistusena kohaldada rahatrahvi. Eeltoodu alusel peab kohus kohaseks karistuseks Indrek Kõluverele

§ 207

lg 2,

§ 201lg 1, Auto

VS § 68,

§ 217

lg 1;

§ 242

lg 1,

§ 248

lg 1,

§ 2171 lg 1 järgi kvalifitseeritavate väärtegude toimepanemise eest, Kar

S § 63 lg-st 1 lähtuvalt

§ 201lg 2 alusel karistuseks aresti 25 päeva. Kar

S § 69 lg 1 kohaselt saab kohus aresti asendada üldkasuliku tööga üksnes süüdlase nõusolekul. Indrek Kõluvere on väljendanud kohtuistungil soovi teha üldkasulikku tööd, kinnitades et tema tervis ja ajagraafik võimaldavad seda. Kuivõrd Indrek Kõluvere ei ole varsemalt aresti kandnud, on peale rikkumiste toimepanemist läbimas täiendkoolitusi, kõnealuse sõiduki ja haagise tehniline ülevaatus on läbitud samuti koheselt peale vahejuhtumit, siis on Indrek Kõluvere näidanud, et ta on asunud heastama 16 4-23-2165 toimepandud rikkumisi ja muutnud enda suhtumist õiguskorda, mistõttu peab kohus võimalikuks jätta arest täitmisele pööramata ja asendada see üldkasuliku tööga 25 tunni ulatuses, milline tuleb ära teha 3 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. (allkirjastatud digitaalselt) Kristina Väliste kohtunik 17