← Eesti

1-19-1571/4

1-19-1571 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 15. märts 2019, Tallinn Kriminaalasja number 1-19-1571 (18231602614) Kohtunik Märt Toming Kohtuistungi sekre

§ 126lg 3 p 4 alusel.

(akt 2019-225) 16. Asitõend: sündmuskoha vaatluse käigus 09.11.2019 XXX korterist kaasa võetud proov verekahtlasest määrdumisest põrandal (pakend 2), mis asub asitõendite laos Tallinn, Rahumäe tee 6/1,

§ 126lg 3 p 4 alusel.

(akt 2019-225) 17. Asitõend: sündmuskoha vaatluse käigus 09.11.2019 XXX korterist kaasa võetud punasemusta käepidemega nuga (pakend 3) konfiskeerida KarS § 83 lg 1 alusel ning

§ 126lg 3 p 4 alusel kui väärtusetu asi.

(akt 2019-225) 18. Asitõend: sündmuskoha vaatluse käigus 09.11.2019 XXX korterist kaasa võetud musta värvi noatupp (pakend 4) konfiskeerida KarS § 83 lg 1 alusel ning

§ 126lg 3 p 4 alusel kui väärtusetu asi.

(akt 2019-225) 19. Asitõend: sündmuskoha vaatluse käigus 09.11.2019 XXX korterist kaasa võetud pappkarp sigareti konidega (pakend 5), mis asub asitõendite laos Tallinn, Rahumäe tee 6/1,

§ 126lg 3 p 4 alusel kui väärtusetu asi.

(akt 2019-225) 20. Asitõend: sündmuskoha vaatluse käigus 09.11.2019 XXX korterist kaasa võetud plekkpurk sigareti konidega (pakend 6), mis asub asitõendite laos Tallinn, Rahumäe tee 6/1,

§ 126lg 3 p 4 alusel kui väärtusetu asi.

(akt 2019-225) 21. Asitõend: sündmuskoha vaatluse käigus 09.11.2019 XXX korterist kaasa võetud valgete täppidega sinine kruus sigareti konidega (pakend 7), mis asub asitõendite laos Tallinn, Rahumäe tee 6/1,

§ 126lg 3 p 4 alusel kui väärtusetu asi.

(akt 2019-225) 22. Asitõend: sündmuskoha vaatluse käigus 09.11.2019 XXX korterist kaasa võetud valget värvi kruus „Bandi“ (pakend 9), mis asub asitõendite laos Tallinn, Rahumäe tee 6/1,

§ 126lg 3 p 4 alusel kui väärtusetu asi.

(akt 2019-225) 23. Asitõend: sündmuskoha vaatluse käigus 09.11.2019 XXX korterist kaasa võetud klaaspudel „Laua viin“ (pakend 10), mis asub asitõendite laos Tallinn, Rahumäe tee 6/1,

§ 126lg 3 p 4 alusel kui väärtusetu asi.

(akt 2019-225) 24. Asitõend: sündmuskoha vaatluse käigus 09.11.2019 XXX korterist kaasa võetud plastpudel „Selver. Apelsini-sidruni-porgandi mahlajook“ (pakend 11), mis asub asitõendite laos Tallinn, Rahumäe tee 6/1,

§ 126lg 3 p 4 alusel kui väärtusetu asi.

(akt 2019-225) 25. Asitõend: sündmuskoha vaatluse käigus 09.11.2019 XXX korterist kaasa võetud plastpudel „Coca-Cola“ (pakend 14), mis asub asitõendite laos Tallinn, Rahumäe tee 6/1,

§ 126lg 3 p 4 alusel kui väärtusetu asi.

(akt 2019-225) 26. Asitõend: sündmuskoha vaatluse käigus 09.11.2019 XXX korterist kaasa võetud plekkpurk „Monster“ (pakend 15), mis asub asitõendite laos Tallinn, Rahumäe tee 6/1,

§ 126lg 3 p 4 alusel kui väärtusetu asi.

(akt 2019-225) 27. Asitõend: sündmuskoha vaatluse käigus 09.11.201 9 XXX korterist kaasa võetud noatupega nuga „Fiskars“ (pakend 16), mis asub asitõendite laos Tallinn, Rahumäe tee 6/1, konfiskeerida KarS § 83 lg 1 alusel ja

§ 126lg 3 p 4 alusel kui väärtusetu asi.

(akt 2019-225) 28. Asitõend: sündmuskoha vaatluse käigus 09.11.2019 XXX korterist kaasa võetud roheline kaart „Tallinn ja Harjumaa ühiskaart“ aknalaualt (pakend 17), mis asub asitõendite laos Tallinn, Rahumäe tee 6/1,

§ 126lg 3 p 4 alusel kui väärtusetu asi.

(akt 2019-225) 29. Asitõend: sündmuskoha vaatluse käigus 09.11.2019 XXX korterist kaasa võetud plekkpurk „Rock“ (pakend 19), mis asub asitõendite laos Tallinn, Rahumäe tee 6/1,

§ 126lg 3 p 4 alusel kui väärtusetu asi.

(akt 2019-225) 3 30. Asitõend: sündmuskoha vaatluse käigus 09.11.2019 XXX korterist kaasa võetud musta käepidemega nuga (pakend 20), mis asub asitõendite laos Tallinn, Rahumäe tee 6/1, konfiskeerida KarS § 83 lg 1 alusel ja

§ 126lg 3 p 4 alusel kui väärtusetu asi.

(akt 2019-225) 31. Asitõend: sündmuskoha vaatluse käigus 09.11.2019 XXX korterist kaasa võetud roheline kaart „Tallinn ja Harjumaa Ühiskaart“ jope taskust (pakend 21), mis asub asitõendite laos Tallinn, Rahumäe tee 6/1,

§ 126lg 3 p 4 alusel kui väärtusetu asi.

(akt 2019-225)

  1. Asitõend: 09.11.2018 Põhja-Eesti Regionaalhaiglast aadressilt J.Sütiste tee 19, Tallinn kaasa võetud kannatanu J L jope „House“ kapuutsiga roheline-hallikas (lahti lõigatud) (pakend 1), mis asub asitõendite laos Tallinn, Rahumäe tee 6/1, tagastada KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel asja omanikule J L . (akt 2019-225)
  2. Asitõend: 09.11.2018 Põhja-Eesti Regionaalhaiglast aadressilt J.Sütiste tee 19, Tallinn kaasa võetud kannatanu J L sinised teksapüksid „Denim Reserved“ (pakend 2), mis asub asitõendite laos Tallinn, Rahumäe tee 6/1, tagastada KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel asja omanikule J L . (akt 2019-225)
  3. Asitõend: 09.11.2018 kahtlustatava L.H isiku läbivaatuse käigus võetud küünealused kaapeproovid (pakend 1), mis asub asitõendite laos Tallinn, Rahumäe tee 6/1,

§ 126lg 3 p 4 alusel.

(akt 2019-225)

  1. Asitõend: 09.11.2018 kahtlustatava L.H isiku läbivaatuse käigus võetud must jope (pakend 2), mis asub asitõendite laos Tallinn, Rahumäe tee 6/1 tagastada KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel asja omanikule L.H-le ning anda L.H kinnipidamiskoha administratsioonile, hoiustamaks L.H isiklike asjade hulgas. (akt 2019-225)
  2. Asitõend: 09.11.2018 kahtlustatava L.H isiku läbivaatuse käigus võetud musta värvi sviiter (pakend 3), mis asub asitõendite laos Tallinn, Rahumäe tee 6/1 tagastada KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel asja omanikule L.H-le ning anda L.H kinnipidamiskoha administratsioonile, hoiustamaks L.H isiklike asjade hulgas. (akt 2019-225)
  3. Asitõend: 09.11.2018 kahtlustatava L.H isiku läbivaatuse käigus võetud halli värvi seljaosa ja punase-halli-triibulise esiosaga polosärk (pakend 4), mis asub asitõendite laos Tallinn, Rahumäe tee 6/1 tagastada KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel asja omanikule L.H-le ning anda L.H kinnipidamiskoha administratsioonile, hoiustamaks L.H isiklike asjade hulgas. (akt 2019-225)
  4. Asitõend: 09.11.2018 kahtlustatava L.H isiku läbivaatuse käigus võetud beežid tumedate elementidega püksid koos püksirihmaga (pakend 5), mis asub asitõendite laos Tallinn, Rahumäe tee 6/1 tagastada KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel asja omanikule L.H-le ning anda L.H kinnipidamiskoha administratsioonile, hoiustamaks L.H isiklike asjade hulgas. (akt 2019-225)
  5. Asitõend: 09.11.2018 kahtlustatava L.H isiku läbivaatuse käigus võetud musta värvi sokid „Adidas“ (pakend 6), mis asub asitõendite laos Tallinn, Rahumäe tee 6/1 tagastada KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel asjade omanikule L.H-le ning anda L.H kinnipidamiskoha administratsioonile, hoiustamaks L.H isiklike asjade hulgas. (akt 2019-225)
  6. Asitõend: 09.11.2018 kahtlustatava L.H isiku läbivaatuse käigus võetud puuteproov (pakend 7), mis asub asitõendite laos Tallinn, Rahumäe tee 6/1,

§ 126lg 3 p 4 alusel kui väärtusetu asi.

(akt 2019-225)

  1. Asitõend: sündmuskoha vaatluse käigus 09.11.2 019 XXX korterist kaasa võetud mobiiltelefon „Huawei“ (pakend 8), mis asub asitõendite laos Tallinn, Rahumäe tee 6/1, tagastada asja omanikule K H ning anda L.H kinnipidamiskoha administratsioonile, hoiustamaks L.H isiklike asjade hulgas. (akt 2019-224)
  2. Asitõend: sündmuskoha vaatluse käigus 09.11.2019 XXX korterist kaasa võetud mobiiltelefon „Xperia“ Sony Ericsson“ (pakend 12), mis asub asitõendite laos Tallinn, Rahumäe tee 6/1,

§ 126lg 3 p 4 alusel.

(akt 2019-224) 4 43. Asitõend: sündmuskoha vaatluse käigus 09.11.2019 XXX korterist kaasa võetud mobiiltelefon „Samsung“ (pakend 13), mis asub asitõendite laos Tallinn, Rahumäe tee 6/1,

§ 126lg 3 p 4 alusel.

(akt 2019-224) 44. Asitõend: sündmuskoha vaatluse käigus 09.11.2019 XXX orterist kaasa võetud mobiiltelefon „LG“ (pakend 18), mis asub asitõendite laos Tallinn, Rahumäe tee 6/1,

§ 126lg 3 p 4 alusel.

(akt 2019-224)

  1. Asitõend: CD plaat sündmuskohavaatluse fototabeliga nr 183088 ning CD plaat häirekeskuse kõnesalvestisega, mis asuvad kriminaaltoimiku tagakaanel ümbrikus, jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaalasja juurde.
  2. Muud esemed: XXX võtit, mis on kohtueelsel menetlusel tagastatud kinnistu omanikule A T jätta KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel asjade omanikule A T . Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võivad KrMS § 318 lg 1, 2, 3 p 2 ja § 319 alusel süüdistatav, tema kaitsja ja kannatanu 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist võib teatada ka elektrooniliselt. Kui üks kohtumenetluse pool on nimetatud tähtaja jooksul teatanud apellatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel apellatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud. Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni 15 päeva jooksul alates süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast. Apellatsioon jäetakse läbi vaatamata ja tagastatakse kohtumääruse alusel, kui apellatsioonitähtaeg on mööda lastud. Menetluskulusid on võimalik vaidlustada vastavalt KrMS § 189 lg-le 3 kohtuotsusest eraldi, s.o määruskaebemenetluse korras vastavalt KrMS § 387 lg -le 1, esitades määruskaebuse 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama, vaidlustatava kohtumääruse teinud kohtule.
  3. SÜÜDISTUSE SISU L.H ´t süüdistatakse selles, et tema 09.11.2018 kella 09:07 paiku aadressil XXX asuvas korteris lõi ühe korra noaga J L (L) rindkere piirkonda. Oma tegevusega põhjustas L.H J L tahtlikult eluohtliku tervisekahjustuse, s.o rindkere eesseina lahtine haav, millega tekitas kannatanule vasaku kopsu ülasagara vigastuse, mille tulemusel tekkis õhkrind. Sellise teoga tekitas L.H kannatanule raske tervisekahjustuse. Oma tegevusega pani L.H toime raske tervisekahjustuse tekitamise, millega põhjustas ohu elule, s.o KarS § 118 lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.
  4. MAAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED Kohus, kuulanud ära kohtu alla antud süüdistatava süü tunnistamise, kaitsja ja prokuröri seisukohad ja kontrollinud kriminaalasjas olevaid kirjalikke tõendeid, asub seisukohale, et süüdistatava süü temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on tõendamist leidnud täies mahus. Sellisele seisukohale asumist põhjendab kohus järgmiselt. Kannatanu J L ütluste (tl 25-29) kohaselt 09.11.2018 hommikul vabanes ta M haiglast, kuhu oli ta viidud XX maja juurest. Pärast haiglast vabanemist läks ta XX korterisse. Elab seal koos oma venna I ja E. K tn korterisse jõudes olid korteris E ja L.H. L.H joob tema sõnul kõvasti viina. Kui L.H tsüklisse on sattunud ja väga joobes on, siis ta muutub agressiivseks. Kannatanu sõnul istusid nad korteris kolmekesi maha. Tema istus diivanile ja võttis ühe lonksu viina pudelist, mis oli laual. L.H istus tema kõrval ja E istus tema vastas voodi peal. L.H-l oli seljas lühike hallikat värvi pluus, jalas tumedad tööpüksid. L.H võttis samuti laua peal olevast viinapudelist lonksu ning ägestus järsku, tõusis püsti ja võttis taskust noa välja. Nuga oli nagu ehitusnuga, 5 punase peaga ning nuga oli tupes. Kui L.H ehitusnoa taskust välja võttis, siis ta ütles „ma võin sulle nuga anda“. Kanntanu ei oska öelda, mille peale L.H ägestus. E oli talle eelnevalt trepikotta lastes öelnud, et L.H on tsüklis. Kannatanu J L sõnul on L.H temast tunduvalt pikem, tal oli nuga käes ja ta lõi noaga ülevalt alla talle vasakule poole rinda ning tõmbas siis noa välja. Ta tundis füüsilist valu. Haavast hakkas verd jooksma ning selle peale ütles L.H, et see ei ole hullu midagi. Sel hetkel oli tal jope lukk eest lahti ning nuga läbistas vaid t-särki. Ta võttis t-särgi seljast ning viskas selle toa põrandale kraanikausi juurde. L.H hakkas kannatanut veel ähvardama, et ta annab talle veel nuga. E istus ja ütles L.H-le, et kas ta on täiesti ära keeranud. L.H ähvardas E, et ta lööb teda ka. E ütles L.H-le, et talle on vaja kiirabi kutsuda, aga L.H ütles selle peale, et pole hullu midagi. E tahtist korterist väljuda, kuid L.H ütles, et keegi ei lähe korterist välja ja keegi ei kutsu kiirabi. E pääses korterist minema. L.H vehkis noaga ja loopis seda nuga vastu seina. Seejärel viskas L.H noa maha ja ütles, et ta ei tee midagi enam sellega. Seejärel sai kannatanu toast põgenema. Ta jooksis esimesele korrusele uksest välja, kuid ta ei suutnud enam kaugemale minna, kui kaevuluugi juurde, mis Sõle Selveri pool XX nurgal on. Tal hakkas pilt eest ära minema. Ta palus möö da mineval proual endale kiirabi kutsuda ja selgitas talle, et sai nuga. Ta viskas kaevuluugi juurde pikali, kuna ei suutnud enam käia. Mäletab, et üks naisterahvas heledate juustega jäi kiirabi saabumist ootama ning proua, kes kiirabi kutsus, pidi ära minema. Kannatanu sõnul võis kõik juhtuda hommikul kella 10 aeg. Hommikul haiglast vabanedes oli ta kaine ja korteris võttis vaid lonksu viina. Äratundmiseks esitamise protokolli (30-33) kohaselt on kannatanu J L tundnud ära fotol nr 3 isiku, kes on L.H ning kes teda XX korteris pussitas. Kannatanu J L sõnu juhuslikust möödujast, kes talle kiirabi kutsus, tõendab asitõendi vaatlusprotokoll Häirekeskusele tehtud kõnest (54-56), mille kohaselt helistas Häirekeskusele naisterahvas, kes teatas, et XX on üks mees, kes on rinna piirkonda nuga saanud ning näha on verejooksu. Naisterahva sõnul oli kannatanu talle võõras ning seetõttu ei osanud ta öelda kannatanu vanust ega juhtunu täpsemaid asjaolusid. Tunnistaja E R ütluste (136-139) kohaselt läks ta alates
  5. novembrist 2018 kuuks ajaks XX korterisse elama. Seal elasid veel I ja J L. L.H tunneb ta juba üle kümne aasta. Tihedamalt hakkasid läbi saama
  6. aasta jaanuarist. Tema sõnul on L.H kaine peaga väga rahulik ja teeb korralikult tööd. Kui ta alkoholi joob, siis ta muutub agressiivseks, pigem just siis, kui viina joob. Kange alkohol muudab ta täiesti ebastabiilseks, ta sonib läbi une, läheb agressiivseks. Hommikul ei mäleta ta midagi, mis ta öösel teinud on. Tal on närvid läbi. Kui L.H end purju joob keerab ta täiesti ära ja tal tuleb viha purse peale. Ta lihtsalt keerab ära. Varasemalt pole ta kedagi pussitanud. L.H-d ärritab tema isiklik elu kõige rohkem, teda ei tohi nokkida ega torkida. Ta võib ilma põhjuseta lihtsalt agressiivseks minna ja hakkab nö „keema“ ja keerab ära, kuigi näiteks enne seda on rahulik. Tunnistaja E R sõnul tuli ta 08.11.2018 töölt umbes kella 19:00 -20:00 paiku ja sai XX tänava maja juures kokku M K, J L ja V V ja K Va. Läksid Selverisse ja M K ostis kaks liitrist pudelit viina. Istusid XX maja juures õues trepi peal. Kella 21:00 paiku helistas talle L.H, kes rääkis, et tahab öömaja saada, kuna läks naisega tülli. Ta oli suhteliselt purjus. Tunnistaja ütles enda sõnul L.H-le , et ta pigem ei tuleks, kuna seal oli juba palju rahvast. L.H ütles, et talle, et ta nad ära saadaks ja J saaks ju jääda. L.H jõudis peale 21:00 millalgi XX tänava maja juurde, kus kõik koos viina võtsid. L.H oli maja juurde jõudes purjus. J tahtis purjus peaga L.H-ga mõõtu võtta, et näha, kas ta on kõvem mees. Ta ütles J, et ta ei torgiks L.H-d , kuna ta on just naisega tülli läinud ja ei ole väga heas meeleolus. L.H mitu korda lennutas J vastu sõiduteed, aga pärast seda rahunes kõik maha. Mingi aeg läksid nad kõik koos tuppa – V, L.H , K, J ja M. Istusid toas ja jõid viina. Õhtul tuli korterisse politsei. Ta ei tea, kes politsei välja kutsus. Mäletab, et J tuli ka kiirabi, kuna tal olid mingid hingamisraskused. Kiirabi viis J minema. Pärast seda läksid V, K ja M korterist ära ning ta jäid koos L.H-ga korterisse. Liitrisest viinapudelist jäi lauale pool pudelit viina. 09.11.2018 hommikul ärkas tunnistaja E R selle peale üles, et J L karjus akna all. J tahtis enda telefoni saada. L.H magas sel ajal, kui ta J läks sisse laskma. Ta nägi, et pudelist, mis oli laua 6 peal varasemalt poolik, oli L.H veel viina joonud. Kui ta koridorist J ülesse jõudis oli L.H juba ülesse tõusnud. Tõustes oli ta veel purjus. Võib-olla öösel jõi seda viina, mis laua peal oli. Öösel L.H sonis läbi une. Tunnistaja istus enda sõnul enda vana voodi peale. Tema viina ei joonud. J ja L.H hakkasid viina jooma. J oli haiglast tulles kaine. Ühel hetkel oli J külmkapi juures püsti. L.H tõusis diivani pealt püsti ja vehkis oma käega. Ta ei näinud, kas tal oli midagi käes, kuid ta nägi, et L.H lõi parema käega J rinna piirkonda vasakule poole. Ta nägi, et pärast löömist oli J seljas oleva heledat värvi pluusi vasakult poolt õla piirkonnast pluus katki ning samast kohast jooksis verd. Nuga ta L.H käes ei näinud. Ta mäletab, et L.H-l olid sel ajal jalas ehituspüksid. Tunnistaja oli korteris veel paar minutit ja läks siis korterist ära. Kui ta korterist lahkus, siis L.H istus diivanil ning J istus laua juures. Kui ta lahkus, siis oli kõik taas rahulik, välja arvatud L.H, kes ütles J, et ta on veel peksu väärt. Tunnistaja ütluste kohaselt ei viitsinud tema enam seal korteris olla, sest L.H hakkas ka tema kallal mölisema. Tunnistaja ei pidanud vajalikuks abi kutsuda, sest kõik tundus oleva rahulik ja pealegi koguaeg kakeldakse ja ta ei arvanud, et asjad nii hullud on. Hiljem sai tunnistaja teada, et J on haiglas. Ta ise rääkis J telefoni teel ning J ütles talle, et nad olid XX tänava korteris L.H-ga viina joonud ja ühel hetkel L.H ütles J: „ma pean ühe korra veel sind suskama“. J ei olnud asjale pihta saanud ja siis oligi L.H J äsanud. Ta selgitas J, et L.H valas lihtsalt oma viha tema peale välja ja et L.H oleks ükskõik keda pussitanud, kes J asemel oleks olnud. J sõnul oli L.H pärast noaga pussitamist magama jäänud nuga käes. J oli korterist verisena välja hiilinud ja mööduja oli kiirabi talle kutsunud. Tunnistaja ei usu, et J L.H-d provotseeris, sest J tuli haiglast kainena tagasi. Ta arvab, et L.H lihtsalt plahvatas ja valas oma viha välja J peal. Tunnistaja sõnul sai ta aru, et kui J oli ühe korra nuga saanud, siis nad istusid ja jõid viina edasi ja kui L.H teist korda J nuga andis, siis J ootas, kuni L.H ära vajus ja hiilis siis korterist minema. Eeltoodud tõenditest nähtub, et kannatanu ja tunnistaja E R on andnud riimuvaid ütlusi selle kohta, et 09.11.2018 viibis kannatanu J L XX korteris koos tunnistaja E R ja süüdistatav L.H-ga . Nii kannatanu kui ka tunnistaja on öelnud, et L.H oli tol hetkel oma joomisega taas tsüklisse sattunud. Samuti on mõlemad kinnitanud, et kui L.H alkoholi joob, siis ta muutub agressiivseks ja eriti siis kui viina joob. Kange alkohol muudab ta täiesti ebastabiilseks ja agressiivseks. Ta võib ilma põhjuseta agressiivseks minna ja keerab ära, kuigi enne seda on rahulik. Kannatanu oli enda sõnul 09.11 hommikul võtnud ühe pitsi viina, kuid oli kaine, sest oli just haiglast välja saanud. Ka tunnistaja sõnade kohaselt oli J L tol hommikul kaine. Samuti kattuvad kannatanu ja tunnistaja ütlused selles, et L.H ägestus ootamatult ja ilma põhjuseta ning ühel hetkel lõi L.H parema käega Jt rinna piirkonda. Tunnistaja E R ei näinud, kas L.H-l oli löömise hetkel midagi käes, kuid ta nägi, et pärast löömist jooksis J õla piirkonnast verd. Asjaolu, et tunnistaja ei näinud, millega L.H J lõi ei kahanda tunnistaja ütluste usaldusväärsust, kuna rünne L.H poolt toimus ootamatult ja see polnud kuidagi etteaimatav, mistõttu on eluliselt usutav, et tunnistajal E R võis jääda märkamatuks nuga, millega L.H kannatanut pussitas. Tunnistaja on enda ütlustes öelnud, et ta aru sai aru, et kui J oli ühe korra nuga saanud, siis nad istusid ja jõid viina edasi ja kui L.H teist korda J nuga andis, siis J ootas, kuni L.H ära vajus ja hiilis siis korterist minema. Süüdistatavale on esitatud süüdistus eluohtliku tervisekahjustuse tekitamises, mis väljendus selles, et süüdistatav lõi ühe korra noaga J L rindkere piirkonda. Kannatanu enda ütlustest nähtub samuti, et süüdistatav lõi teda ühe korra noaga. Kui kannatanu on tajunud vaid ühte lööki ja vaid ühest löögist tingitud valu ja vaid ühest löögist on põhjustatud eluohtlik tervisekahjustus, siis tuleb selle juurde ka jääda. Seetõttu jätab kohus tähelepanuta tunnistaja ütlused selles osas nagu oleks süüdistatav kaks korda kannatanut pussitanud. Samuti ei ole kohtule esitatud tõendeid, mis viitaks kahele noalöögile. Kannatanu ja tunnistaja riimuvaid ütlusi kinnitavad ka sündmuskoha vaatlusprotokoll koos fototabeliga nr 183088 CD plaadil (tl 3-6; CD plaat toimiku tagakaane küljes), millelt nähtub sündmuskohalt leitud verekahtlane määrdumine ning kannatanu verekahtlase määrdumisega katkine polosärk ja teo toimepanemise vahend, s.o nuga. Neid on vaadeldud ka asitõendi vaatlusprotokollis koos fototabeliga (tl 64-69). Isiku läbivaatuse protokollist koos fototabeliga 7 (tl 7-13) nähtub, et J L rinna ülaosas on plaaster, vasaku külje peal suurem side, millest väljas toru. Isiku vasakul käel näha verega määrdumist. Tunnistaja V O ütluste (41-42) kohaselt oli ta 09.11.2018 autopatrullis koos patrullpolitseinik T L ning sai väljakutsed aadressile XX, kus mees on saanud noaga löögi rindu. Sündmuskohale jõudes oli XXX ja S tänava poolsel küljel kõnnitee ääres muru peal poolistuvas asendis J L. Tal oli seljas rohelist värvi ruuduline jope, jope lukk oli eest lahti ning tema ülakeha oli paljas. Kiirabi osutas J L esmaabi. Ta küsis J L käest, et mis juhtus ja kes teda lõi, mille peale J L vastas: „L.H“. Seejärel küsis, et kus see juhtus. Selle küsimuse peale vastas ta, et korteris. Seejärel läksid nad X. korrusele. Politseile teadaolevalt elab J L korteris XX. Korduvatele koputustele ust ei avatud, kuid korterist XX oli kuulda joobes mehe jorinat. Seejärel avasid nad ukse, uks oli lukustamata. Korterisse sisenedes istus paremal pool seina ääres oleval voodil meesterahvas. Meesterahvas oli tugevas joobes. Isik ei allunud politsei korraldustele käed nähtavale panna. Tunnistaja sõnul tundus kohati, et joobeseisundi tõttu ei saanud isik lihtsalt asjadest aru. Isikule lähenedes nägid politseinikud tema kõrval paremal pool voodi peal ehitusnuga, noa kõrval oli ka musta värvi vutlar. Isik toimetati Kesklinna politseijaoskonda, kus nähti, et L.H kätel oli näha veremäärdumist. Kahtlustatavana kinnipidamise protokoll (tl 73-74) tõendab, et L.H peeti kinni 09.11.2018 k ell 09:24 XXX. L.H-l silmaga nähtavaid vigastusi ei tuvastatud. Eeltoodud sündmuste kirjeldustele toimunu kohta vastavad ka kannatanul nähtuvad vigastused. J L vigastusi ja SA Põhja-Eesti Regionaalhaiglasse saabumist tõendavad J L ravidokumendid (tl 18-24). Ravidokumentide kohaselt saabus J L 09.11.2018 haiglasse noahaavaga vasaku rangluu piirkonnas. Dokumentide kohaselt oli noaga lööjaks L.H nimeline isik. Haiglast tuvastatud kannatanul traumaatiline hemopneumotooraks, s.o veriõhkrind. Isiku ekspertiisiakt nr XX (tl 35-40) kohaselt tuvastati kannatanul rinnaõõnde ulatuv torke-lõikehaav vasakul pool rindkere eespinnal koos vasaku kopsu ülasagara vigastusega, nahakriimustus vasaku küünarvarre sirutuspinnal ja nahaalune verevalum vasaku küünarvarre alumises kolmandikus. J L tuvastatud vigastused võisid olla tekitatud ekspertiisimääruses näidatud ajal. Torkelõikehaav vasakul pool rindkerel on iseloomulik teravale vägivallale ja võis olla tekitatud löögist teravaservalise torke-lõikevahendiga (noaga). Nahakriimustus vasakul küünarvarrel võis olla tekitatud teravaservalise eseme (võimalik, et noa lõikeserva) libiseval liikumisel nahapinnal. Nahaalune verevalum vasakul küünarvarrel võis olla tekitatud löögist kõva tömbi esemega või kukkumisest/löömisest vastu samasuguse iseloomuga pinda. Rinnaõõnde ulatuv torke-lõikehaav vasakul pool rindkerel koos kopsu vigastusega on eluohtlik tervisekahjustus. Ekspertiisiks esitatud meditsiinidokumentides puudub J L vasakul pool rindkerel paikneva torke-lõikehaava üksikasjalikum kirjeldus, kuid ei saa välistada selle tekitamist ekspertiisiks esitatud fotodel kujutatud punast värvi käepidemega ehitusnoaga. Tunnistaja V V ütluste (tl 44-46) kohaselt 08.11.2018 koos K V, K ja J läks ta XX. Jõid õllet ja siidrit ning said kokku E R (hüüdnimega E). XX maja juures ütles E, et L.H oli talle helistanud ning öelnud, et läks naisega riidu ja ühineb nendega. Umbes 30-45 minuti päras tuli L.H . Selleks ajaks olid nad jõudnud kamba peale ära juua ühe pudeli viina ja teisest pudelist pool. Kui L.H jõudis oli ta alkoholijoobes ning J oli ka tugevas alkoholijoobes. Mingi hetk hakkasid J ja L.H õues omavahel taidlema. Tema koos K tõid poest kaks 1 liitrilist Laua Viina ning käksid korterisse XX. Esimese pudeli jõid rahulikult ära. Vahepeal käis ka politsei korteris, kuna naaber oli liigse lärmi peale politsei kutsunud. L.H viidi alla, kuna tal ei olnud isikut tõendavat dokumenti kaasas. Kui L.H alla viidi, valas J endale terve klaasi viina ja jõi selle ruttu ära. Selle peale ta viskas põrandale külili magama. Mõne aja pärast K ütles talle, et J ajab suust mingi vedelikku välja ja on näost sinine. Seepeale kutsuti J kiirabi ja J viidi ära. Peale seda läks tunnistaja korterisse tagasi. Korteris oli E, K, L ja K. L.H oli tunnistaja sõnul väga joobes ja käitus imelikult. Ta istu diivani peal ja vehkis lihtsalt kätega oma näo ees. Ta oli nii purjus, et ei suutnud midagi selgesõnaliselt välja öelda. Mõni hetk hiljem tunnistaja koos K ja K lahkus korterist ja korterisse jäi E ja L.H. Järgmisel hommikul 09.11.2018 kella 08:56 ajal helistas talle E ja ütles, et liigub nende juurde. Tunnistaja sõnul oli E talle öelnud, et J tuli hommikul kell 07:00 paiku XX tänavale ja ta lasi J korterisse. E oli tunnistajale öelnud, et kui 8 ta korterist lahku, siis L.H oli olnud agressiivselt meelestatud. E sõnul oli ta korterist lahkunud, kuna ta ei olnud varasemalt L.H-d selliselt käitumas näinud ja ta ei tahtnud seal korteris olla. Tunnistaja sõnul oli E talle öelnud, et teel nende juurde käis ta poest läbi ja kuulis uudistest, et XX tänaval oli pussitamine toimunud. E helistas selle peale tunnistajale V V ja ütles, et pussitamine võis olla korteris XX, kuna L.H oli väga agressiivselt meelestatud. Tunnistaja sõnul oli E talle kinnitanud, et kui tema korteris viibis, siis J ja L.H ei olnud veel tülis ning J oli kõik korras. Tunnistaja I E ütluste (tl 47-49) kohaselt 08.11.2018 sai ta Sõle tänaval kokku I, J ja E. Läksid alkoholipoodi ja ostsid suured õlled ning liikusid XX tänava korterisse, kus elavad J ja I. Korterisse jõudes olid seal V ja tema naine K. Nad hakkasid jooma ning mingil hetkel tuli seltskonda L.H. Mingil hetkel käis korteris politsei ning hiljem räägiti talle, et korteris oli käinud ka kiirabi, sest J oli ennast üle joonud. Mingil hetkel lahkus ta koos V ja K korterist ning korterisse jäi L.H ja E. Korterist lahkudes oli L.H väga purjus, ta tolgendas mööda tube ringi ja rääkis pudi keeles, ta käitus veidralt. Hiljem kuulis kellegi käest, et J oli pussitatud. Eeltoodud tunnistajate V V ja I E ütlustest nähtub, et nad ei tea tõendamiseseme asjaolusid, kuna ei viibinud teo toimepanemise ajal (09.11) korteris ning on juhtunu osas saanud teavet teiste isikute vahendusel, mistõttu ei ole võimalik nende tunnistajate ütlustega süüdistatava süü olemasolu või puudumise tuvastamiseks arvestada. Arvestada saab eelnimetatud tunnistajate ütlustega osas, mis puudutab L.H käitumist ja seisundit pussitamisele eelnevalt, kuna siis viibisid tunnistajad ka ise korteris. Seejuures tuleb tõdeda, et tunnistajate ütlused on üheselt riimuvad ning mõlemad tunnistajad on öelnud, et L.H oli juba 08.11 õhtul väga purjus ning samuti käitus väga veidralt - istu diivani peal ja vehkis lihtsalt kätega oma näo ees, rääkis pudi keeles ega suutnud midagi selgesõnaliselt välja öelda. L.H kahtlustatavana antud ütluste (tl 87-89) kohaselt tunnistab ta kuriteo toimepanemist. Enda sõnul läks ta 08.11.2018 külla E R, kes elab aadressil XXX. Samas korteris elavad veel J ja I. Kui ta korterisse läks, siis olid seal E ja I . J korteris ei olnud. Enda sõnul jõid nad korteris viina. Viina jõid nad mitu pudelit ja jäi ööseks Ei korterisse. Magama ta 08.11 öösel vastu 09.11 ei läinudki. Hommikul oli vist korteris Inno, J ja E. 09.11.2018 hommikul jõi ta enda sõnul samas korteris edasi. Enda sõnul oli ta väga purjus. Ta ei mäleta, miks tekkis vaidlus või tüli ning ei mäleta, kes alustas või miks. Tal tekkis rüselus J. Tal oli seljas musta värvi jope ja jalas tööpüksid. Tööpükste taskus paremal pool oli ehitusnuga, mida kandis suhteliselt tihti kaasas, kuna tööalaselt läks seda vaja. Ta ei mäleta, mis värvi või milline nuga välja nägi. Ta ei mäleta vahepealset hetke, kuid mäletab, et ühel hetkel oli tal ilmselt paremas käes sama ehitusnuga, mida tavaliselt taskus kannab. Ta ei tea, miks tal see nuga käes võis olla. Kuid mäletab, et J tuikus ülitugevalt ja kukkus noa otsa. Nuga tabas teda kopsu piirkonda. I ja E pidid ka samal ajal toas olemas. Hetkest, kui J noa otsa kukkus ei mäleta ta enam midagi. Teab vaid seda, et ühel hetkel oli ta politseijaoskonnas. Enda sõnul ei tarvita ta alkoholi tihti ja kui tarvitab, siis agressiivseks ei muutu. Indikaatorvahendi kasutamise protokolli (tl 71-72) kohaselt 09.11.2018 kell 09:57 tuvastati L.H-l alkoholijoove 1,58 mg/l. Lisaks esineid L.H-l joobele viitavad järgmised tunnused: silmade punetus, suured silma pupillid, väga aeglane reaktsioonikiirus, kõne aeglane, ei taju aja-, isiku ja kohataju, viimase 24 tunni sündmusi ei mäleta ning koordinatsioon väga häiritud. Isiku läbivaatuse protokolli (tl 75-86) kohaselt oli L.H-l seljas musta värvi verekahtlase määrdumisega jope ning parema käe pöidla ja nimetissõrme vahel asuval peapesa osal kuivanud verekahtlane määrdumine. Eeltoodud tõenditest nähtub, et süüdistatava ütlused langevad kokku kannatanu ja kõigi tunnistajate ütlustega selles osas, et 08.11.2018 viibiti seltskonnaga XXX korteris ning joodi alkoholi. Samuti kattuvad tunnistajate, süüdistatava ning kannatanu ütlused selles osas, et L.H oli väga purjus. Kohus loeb kannatanu, süüdistatava ja tunnistajate ütlused usaldusväärseks selles osas, milles need omavahel kattuvad. 9 Kohtu hinnangul esinevad lahknevused süüdistatava, kannatanu J L ja tunnistaja E R ütlustes kõige olulisemas. Süüdistatav on öelnud, et kannatanu J L tuikus ülitugevalt ja kukkus noa otsa. Samas on kannatanu ise ja ka samal ajal korteris viibinud E R öelnud, et J L oli tol hommikul kaine. Kohtul ei ole põhjust kahelda kannatanu ja tunnistaja ütlustes, kuna need on omavahel riimuvad. Küll aga on kohtu hinnangul süüdistatava ütlused tõele mittevastavad. Noa otsa kukkumise välistab see, et kannatanu ei olnud purjus, seega ei ole eluliselt usutav, et ta ülitugevalt kõikus. Isegi kui kannatanu mingil põhjusel ise noa otsa kukkus, siis ei saanud kannatanu, kes oli joonud paar pitsi viina enda keha üle kaotada täielikku kontrolli ning oma keha raskusega rakendada kukkumisel niivõrd suurt jõudu, et nuga läbib tema keha ning ulatub kopsu ning tekitab kannatanule torke-lõikehaav rindkere eespinnal koos kopsu ülasagara vigastusega. Noa otsa kukkumise välistab ka eksperdiarvamus, mille kohaselt torke-lõikehaav vasakul pool rindkere võis olla tekitatud löögist teravaservalise tore-lõikevahendiga. Kuivõrd kannatanul tekkinud tervisekahjustused on tekitatud noaga saadud löögi tagajärjel, mitte aga noa otsa kukkumisest, ei saa süüdistatava ütlusi tuikumise ja noa otsa kukkumise osas pidada eluliselt usutavaks. Kohtueelses menetlusest antud ütlustes oli süüdistatav kõiges kahtlev ega mäletanud, mis täpselt juhtus. Süüdistatav ei osanud täpselt öelda, kes 09.11 hommikul korteris olid, samuti arvab ta, et tal tekkis rüselus J, kuid samas ei oska öelda mis põhjusel ja kes alustas ja miks alustas. Kannatanu ja tunnistaja E R on öelnud, et mingit rüselust ei toimunud, vaid äkitselt ning ilma ühegi põhjuseta ründas süüdistatav J L. Rüseluse puudumisele viitab ka kahtlustatavana kinnipidamise protokoll, millest nähtub, et L.H-l nähtavaid vigastusi ei tuvastatud. Seega ei ole usutav süüdistatava väide toimunud rüseluse kohta. Samuti on süüdistatav kindel, et hommikul olid korteris samal ajal nii tema ise, J, I ja E. Tegelikult aga Innot korteris ei olnud. Süüdistatava vastuolulistes ja ebausaldusväärsetes ütl ustes ei ole ka midagi tavapäratut, kui võtta arvesse isiku alkoholijoovet, mis oli 1,58 mg/l. Tegemist on raske alkoholijoobega, mille puhul isiku võime sündmusi mäletada on piiratud ja mälu võib sellisel juhul olla episoodiline või katkendlik. Kohtu hinnangul süüdistatava väide, et kannatanu tuikus ülitugevalt ja kukkus ise noa otsa, ei ole usaldusväärsed ega ühti tunnistaja E R ja kannatanu J L ütlustega olulises osas. Süüdistatava ütlused on pigem ennast kaitsvad, kusjuures süüdistatav väidab mingit asjaolu kindlalt teadvat olukorras, kus ta eelnenud ega järgnenud sündmusi ei mäleta. Kuna süüdistatava ütlused ei riimu teiste kogutud tõenditega ning on seejuures ka ebaloogilised, leiab kohus, et süüdistatava ütlused tuleb selles osas tõendikogumist kõrvale jätta ning lahendada süüküsimus kohtus uuritud teiste tõendite pinnalt. Samuti ei ole kohtul alust kahelda omavahel riimuvate kannatanu ja tunnistaja E R ütluste usaldusväärsuses. Samuti on kannatanu algusest peale rääkinud sündmuste kohta üht ja sama versiooni ning öelnud nii politseile kui ka kiirabile, et noaga lõi teda L.H, mitte et ta oleks ise noa otsa kukkunud. Seega on tõendamist leidnud, et L.H 09.11.2018 kella 09:07 paiku aadressil XXX asuvas korteris lõi ühe korra noaga J L rindkere piirkonda. Oma tegevusega põhjustas L.H J L eluohtliku tervisekahjustuse, s.o rindkere eesseina lahtise haava, millega tekitas kannatanule vasaku kopsu ülasagara vigastuse, mille tulemusel tekkis õhkrind. Tervisekahjustuse kohtuarstliku tuvastamise korrast (Vabariigi valitsuse määrus nr 266 13.08.2002) lähtudes on J L esinev tervisekahjustus eluohtlik, kuna tegemist on rinnaõõnde ulatuva haavaga ning mille puhul oleks võinud saabuda kannatanu surm, kui kannatanu oleks jäänud meditsiinilise abita. Seega on tõendamist leidnud KarS § 118 lg 1 p 1 objektiivne koosseis, s.o teisele inimesele raske tervisekahjustuse tekitamine, millega on põhjustatud oht elule. Järgmisena peab kohus hindama L.H tegevuses KarS § 118 lg 1 p 1 kirjeldatud süüteokoosseisu subjektiivse külje tunnuste esinemist. Kuriteo asjaoludest, süüdistatava ja kannatanu ütlustest lähtuvalt leiab kohus, et süüdistatav pani süüteo toime teadlikult ja tahtlikult. Süüdistatava tegevuse eesmärk oli kannatanut noaga lüüa ja nii ka läks, st süüdistatav saavutas püstitatud eesmärgi. Edasi nähtub, et süüdistatava teo tagajärjel tekkisid kannatanul erinevad tervisekahjustused, s.h kannatanule noaga rindkerre lüües tekitas vigastuse, mis oli 10 ohtlik elule, lisaks esinesid kannatanul nahakriimustus vasaku küünarvarre sirutuspinnal ja nahaalune verevalum vasaku küünarvarre alumises kolmandikus. Nahakriimustus võis olla tekitatud teravaservalise eseme libiseval liikumisel nahapinnal. Nahaalune verevalum on iseloomulik tömbile traumale ja võis olla tekitatud löögist kõva tömbi esemega või kukkumisest/löömisest vastu samasuguse iseloomuga pinda. Nimetatud vigastused võisid olla tekitatud mitte rohkem kui 2-3 päeva enne 09.11.
  7. Seega tuleb lisaks tuvastada, kas süüdistataval oli tahtlus ka tagajärje suhtes ehk et kas ta soovis, et tema tegevuse tulemusena tekiks kannatanul oht elule. Kohtu hinnangul süüdistatav nägi ette, et noaga lüües saab kannatanu tõsiseid vigastusi, mis võivad olla ohtlikud ka elule. Ka keskmise elukogemusega isik saab aru, et noaga rindkeresse lüües võib vigastada ka elutähtsaid siseorganeid, mis kujutavad endast ohtu elule. Kuid süüdistataval oli sellest täiesti ükskõik, mida näitab ka süüdistatava käitumine pärast noaga löömist, s.t ta ei tundnud tekitatud kahjustuste vastu mingit huvi ning tunnistaja E R ütluste kohaselt istus süüdistatav diivanil edasi. Seega süüdistatav tegutses tagajärje suhtes vähemalt kaudse tahtlusega, s.t ta pidas võimalikuks kannatanule eluohtlike vigastuste tekitamist, kuid tal oli sellest ükskõik. Eeltoodust tingituna on alust väita, et tegemist on kavatsetusega toime pandud teoga, millega põhjustati kaudse tahtlusega eluohtlik tervisekahjustus. Süüd või teo õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Seega on tõendamist leidnud, et L.H-d ekitas teisele inimesele tervisekahjustuse, millega on põhjustatud oht elule, s.o pani toime KarS § 118 lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.
  8. KARISTUSE MÕISTMINE Vastavalt KarS § 56 lg-le 1 on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Seadusandja on KarS § 118 lg 1 p 1 järgi inkrimineeritud kuriteo toimepanemise eest ette näinud nelja- kuni kaheteistaastase vangistuse. Hinnates L.H süü suurust KarS § 118 lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritava õigusvastase teo toimepanemisel, osutab kohus, et süüdistatav lõi noaga kannatanut rindkeresse ning tekitas kannatanule rinnaõõnde ulatuva torke-lõikehaava vasakul pool rindkerel koos kopsu vigastusega, millega tekkis oht kannatanu elule. Kohtu hinnangul arvestades süüteo asjaolusid, vigastuste tekitamise intensiivsust ja süüdistatava ükskõikset käitumist kannatanu suhtes on süüdistatava süü keskmine. Edasi hindab kohus karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude olemasolu. Süüdistatav on kohtueelses menetluses tunnistanud süüteo toimepanemist ning tehtut kahetsenud. Ka kohtuistungil tunnistas süüdistatav enda süüd ning kahetses toimepandut. Seega arvestab kohus süüdistatava kahetsusavaldusega kui kergendava asjaoluga KarS § 5 7 lg 1 p 3 teise alternatiivi mõttes. Karistusregistri andmete kohaselt on süüdistataval 1 kehtiv kriminaalkaristus KarS § 199 lg 2 p 9 – § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritud kuriteo eest, mille eest on mõistetud karistuseks 2 kuud vangistust, mille kandmisest ta oli KarS § 74 lg 1, 3 alusel tingimisi vabastatud. Seega ei ole isikut varem isikuvastase kuriteo toimepanemise eest karistatud, kuid isikuandmed näitavad, et ta on ka varasemalt õigusvastaselt käitunud. Lisaks on isikul ka 10 kehtivat väärteokaristust. Riigikohus on väljendanud seisukohta, et alles pärast seda, kui kohus on otsustanud, milline peaks olema toimepandud konkreetse teo eest sellele konkreetsele süüdistatavale mõistetav karistus, saab järgmise sammuna hakata kaaluma, kas kõne alla võiks tulla ka tema tingimuslik karistusest vabastamine. Karistuse kohaldamise ja karistusest vabastamise selgepiirilise eristamise vajalikkus kohtu tegevuses lähtub kohtupraktikas korduvalt toonitatud asjaolust, et karistusest tingimuslik vabastamine ei ole karistuse liik. Kohtupraktikas on seejuures asutud 11 seisukohale, et vaid erandlikud süüteo toimepanemise asjaolud ja süüdlase isik on aluseks karistuse kandmisest tingimisi vabastamise vaagimiseks (RK otsus nr 3-1-1-99-06). Kehtiv karistusseadustik võimaldab karistuse tingimisi kohaldamata jätmisel kohaldada nii KarS § 73 kui ka § 74 sätteid. Karistuse kohaldamata jätmise tingimuste valikul tuleb käesoleval juhul lähtuda süüdistatavale inkrimineeritud kuriteo iseloomust ja selle kestusest ning süüdistatava suhtumisest oma teosse. Süüdistatava suhtes on varem kohaldatud KarS § 74 sätteid ning süüdistatav suutis ka pärast katseaega käituda suhteliselt õiguskuulekalt, kuigi on toime pannud erinevaid väärtegusid, neist viimase 17.10.
  9. Seega on süüdistatav jätkuvalt käitunud õigusvastaselt. Kuivõrd KarS § 74 sätted ei suutnud süüdistatavat pikaajaliselt mõjutada, leiab kohus, et vaatamata sellele, et süüdistatavat süüdistatakse esimese astme kuriteo toimepanemises, milliste süüteo eest mõistetakse talle suhteliselt pikaajaline karistus, ei ole mõistetava karistuse täies ulatuses täitmisele pööramine otstarbekas, kuivõrd pikaajalise vangistuse kohene ärakandmine võib takistada süüdistatava resotsialiseerumisväljavaateid. Seetõttu leiab kohus, et süüdistatava teo iseloomu ja isikuvastaste süüteo toimepanemise põhjuseid arvestades tuleb mõistetavast karistusest täitmisele pöörata lühike ajavahemik, andmaks süüdistatavale mõista, et juhul, kui ta ei suuda edaspidi õiguskuulekalt käituda, pööratakse ülejäänud karistus täitmisele. Selleks, et tagada süüdistatava õiguskuulekuse vajadusest arusaamine peab kohus vajalikuks allutada süüdistatav ka käitumiskontrollile, et süüdistatav kõrvalise isiku järelevalve all saaks aru ühiskonnas kehtivate reeglite olulisusest ja teiste isikute õigusest teha oma valikuid, mis ei saa sõltuda süüdistatava tahtest ja arusaamadest. Kuivõrd süüdistatavale inkrimineeritud tegu on toime pandud alkoholijoobes ning kriminaalasjas kogutud tõenditest võib teha järeldusi süüdistatava alkoholilembuse kohta, peab kohus vajalikuks panna süüdistatavale ka kohustus mitte tarvitada alkoholi katseajal, millise kohustuse täitmine võib kohtu arvates süüdistatavat enam distsiplineerida kui muud mõjutusvahendid ja aru saada sellest, et alkoholi tarvitamine võib osutuda õigusvastast käitumist soodustavaks teguriks. Lisaks sellele, arvestades kriminaaltoimikust tulenevaid andmeid selle kohta, et alkoholi tarvitamine ei ole süüdistatava jaoks erandjuhus, vaid pigem eluga kaasas käiv nähtus, peab kohus vajalikuks vastavalt süüdistatava kohtuistungil antud nõusolekule allutada süüdistatava ka alkoholismivastasele ravile, mis lõppeb raviarsti otsusega ning millega kaasnevad ka psühholoogi ja psühhiaatri külastused, samuti peab kohus vajalikuks kohustada süüdistatavat osalema kriminaalhooldaja poolt valitavas sotsiaalprogrammis, et süüdistatav oleks võimeline oma eluviisi ja senist elukorraldust muutma. Seetõttu leiab kohus, et süüdistatavale mõistetavast karistusest tuleb kohe ära kanda vangistus 6 kuud ning ülejäänud osa vangistusest jäetakse tema suhtes kohaldamata tingimusel, et ta maksimaalse tähtajaga katseaja jooksul ei pane toime uut kuritegu ja täidab KarS § 75 lg 1 sätestatud kontrollnõudeid ja lg 2 p 2, 5 ja 8 sätestatud kohustusi kriminaalhooldaja järelevalve all.
  10. MENETLUSKULUD KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Menetletavas kriminaalasjas on süüdistatava menetluskuludeks määratud kaitsja tasud, esimese astme kuriteo toimepanemises süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha ning ekspertiisi kulu, samuti lukuabi teenuse kasutamise kulu. Kui sundraha suurus on tuletatav kuriteo raskusastmest ja seadusest ning selle väljamõistmine kannab endas kriminaalmenetluse üldiste kulude süüdimõistetutelt sissenõudmise eesmärki, et menetluse põhjustanud isik kompenseeriks osa kulutustest, mida riik kandis seoses oma ülesandega tagada kriminaalmenetluse toimimine, siis määratud kaitsjale makstud tasu ja ekspertiisikulu puhul on tegemist kuluga, mis seondub vahetult konkreetse kriminaalasjaga ja mille suurus on üheselt väljaarvestatav. Isiku ekspertiisi nr XX kulu osas märgib kohus, et KrMS § 105 lg 1 kohaselt korraldatakse ekspertiis menetleja määruse alusel vaid siis, kui seda tingib tõendamisvajadus. See tähendab, et ekspertiis määratakse üksnes juhul, kui konkreetse isiku süüdistuse tõendamiseseme asjaolude kindlakstegemise eelduseks on ka eriteadmistele tuginevad uuringud. Prokuratuuril ja uurimisasutusel on kuriteo asjaolude väljaselgitamisel muu hulgas õigus otsustada, kas nad korraldavad tõendite kogumiseks ekspertiise või mitte. Kui ekspertiis on määratud ja tehtud, on 12 selle tegemisega tekkinud kulu KrMS § 175 lg 1 p 3 kohaselt menetluskulu, ent süüdistatavale saab panna selle hüvitamise kohustuse vaid juhul, kui ekspertiisi tingis tõendamisvajadus ja ekspertiisiaktis kirjeldatud uuringu tulemus aitab tõendina kaasa süüdistatava kriminaalasja lahendamisele (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 7, detsembri
  11. a kohtumäärus kriminaalasjas nr 3-1-1-120-12). Ekspertiis oli kuriteo avastamise seisukohast vajalik, kuna selle tulemusena koguti süüdistatava süüd tõendavaid tõendeid ning tuvastati tema käitumises kuriteokoosseis. Sellest tulenevalt asub kohus seisukohale, et kuna ekspertiistulemus toetas süüdistatava süüküsimust puudutavat tõendikogumit, siis tuleks eelnimetatud ekspertiisikulu jätta süüdistatava kanda täies mahus. Puutuvalt määratud kaitsjale makstud tasudesse leiab kohus, et riigi õigusabi osutamine süüdistatavale on olnud vajalik ja põhjendatud, mistüõttu on ka sellele tehtud kulutused põhjendatud ning mõistlikud. Lisaks on kriminaalasjas Lukuabi arve 55 euro ulatuses (tl 128), mida on loetud menetluskuluks, kuid kohus peab vajalikuks märkida, et kriminaalasjast ei ilmne vajadust selle kulu tegemiseks. Kriminaalasjast on küll näha, et see kulu on tehtud, kuid kulu eesmärki kriminaaltoimikus kogutud tõenditest ei nähtu. Võib küll oletada, et luku vahetuse võis tingida vajadus sündmuskoht säilitada või kaitsta korteriomaniku vara, kuid sellekohaseid tõendeid kriminaaltoimikus ei ole, mistõttu ei saa kohus lugeda seda kulu ka põhjendatud menetluskuluks, mida peaks süüdistatava kantava menetluskulu hulka arvata. Seetõttu jääb kantud menetluskulu 55 euro ulatuses selle kandja kanda, s.t riigi kanda. Kohtule ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et kohtuotsusega väljamõistetavate summade tasumine käiks süüdistatavale ilmselt üle jõu. Lisaks rõhutab kohus, et menetluskulude väljamõistmisel ei tule silmas pidada mitte ainult isiku faktilist maksevõimet, vaid selle küsimuse lahendamisel tuleb lähtuda ka süüdimõistetud isiku resotsialiseerumise väljavaadetest. Senise kohtupraktika kohaselt tuleb menetluskulude vähendamise korral esmajoones silmas pidada selle meetme võimalikku positiivset eripreventiivset toimet. Isiku poolt toimepandud süütegu võib olla n.ö juhuslikku laadi ning kui menetluskulude riigi kanda jätmine annab täiendava positiivse tõuke isiku seaduskuulekusele, on alust selle põhimõtte rakendamiseks. Süüdistatava karistusandmed viitavad sellele, et inkrimineeritud kuritegu ei olnud süüdistatava jaoks juhuslik õigusrikkumine, vaid süüdistatavat on varem kohtu poolt karistatud ning süüdistatav on teadlik sellest, et kriminaalmenetlusega kaasnevad menetluskulud jäävad süüdimõistetu kanda. Kohus ei tuvastanud kriminaalasja kohtulikul arutamisel menetluskulude küsimuse lahendamisel ka mingeid muid asjaolusid või takistusi, mis tingiksid või annaksid aluse kaaluda menetluskulude vähendamist. Seega leiab kohus, et menetluskulu riigi kanda jätmisel ei oleks käesoleval juhul positiivset toimet, mistõttu tuleb menetluskulu täies ulatuses jätta süüdistatava kanda. Samas leiab kohus, et arvestades menetluskulude summa suurust kogumis ja asjaolu, et süüdistatav asub kandma vangistus, mille kandmise ajal ei pruugi ta igapäevaselt olla tööga hõivatud ja sissetuleku saamine ei pruugi karistuse kandmise ajal olla tagatud, siis esinevad küllaldased alused võimaldada süüdistataval tasuda menetluskulud kohtuotsuse jõustumisest osade kaupa 12 kuu jooksul (KrMS § 180 lg 3, KrMS § 313 lg 1 p -d 7 ja 12). Kohus selgitab ka, et kohtu määratud 12-kuulise tähtaja ületamisel loetakse maksetähtaeg saabunuks ja kogu nõue suunatakse täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
  12. ASITÕENDID Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt on kriminaalmenetluse käigus ära võetud erinevaid esemeid ning neid on ka vaadeldud. KrMS § 306 lg 1 p 13 kohaselt peab kohus lahendama küsimuse, kuidas toimida asitõendite ja kriminaalmenetluses äravõetud, arestitud või konfiskeerimisele kuuluvate muude objektidega. Seega peab kohus võtma seisukoha esemete 13 osas, milliste kohta ei ole kohtueelse menetluse lõpule viimisel menetlusotsustust tehtud, mis on kas kriminaaltoimikus või hoiustatud kohtueelse menetleja juures. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt on kriminaalasjas ära võetud erinevaid asitõendeid, mis kõik asuvad Põhja prefektuuri asitõendite hoidlas (tl 123-127). Sündmuskoha vaatluse käigus 09 .11.2018, XXX on kaasa võetud punase-musta käepidemega nuga (pakend 3). Noa näol on tegemist tahtliku süüteo toimepanemise vahendiga, seega tuleb nuga KarS § 83 lg 1 alusel konfiskeerida ja

§ 126lg 3 p 4 alusel kui väärtusetu asi.

Sündmuskohta vaatluse käigus 09.11.2018, XXX korterist on kaasa võetud rohelist tooni polosärk (pakend nr 1), mis kuulub J L . Kuivõrd asja omanik on teada ja asjal ei ole otsuse jõustumise järgselt enam tõenduslikku väärtust, tuleb see tagastada KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel J Lle. Sündmuskoha vaatluse käigus 09.11.2018 XXX korterist on kaasa võetud proov verekahtlasest määrdumisest polosärgil (pakend 1.1), proov verekahtlasest määrdumisest põrandal (pakend 2), pappkarp sigareti konidega (pakend 5), plekkpurk sigareti konidega (pakend 6), valgete täppidega sinine kruus sigareti konidega (pakend 7), valget värvi kruus „Bandi“ (pakend 9), klaaspudel „Laua viin“ (pakend 10), plastpudel „Selver. Apelsini-sidruni-porgandi mahlajook“ (pakend 11), plastpudel „Coca-Cola“ (pakend 14), plekkpurk „Monster“ (pakend 15), roheline kaart „Tallinn ja Harjumaa ühiskaart“ aknalaualt (pakend 17), plekkpurk „Rock“ (pakend 19), musta käepidemega nuga (pakend 20), roheline kaart „Tallinn ja Harjumaa Ühiskaart“ jope taskust (pakend 21). Kuivõrd tegemist on väärtusetute asjadega tuleb need kohtuotsuse jõustumise järgselt

126 lg 3 p 4 alusel. Lisaks on sündmuskohalt kaasa võetud noatupega nuga „Fiskars“ (pakend 16), mille omanikku ei ole tuvastatud. Kuivõrd tegemist on noaga, ei pea kohus võimalikuks seda kellelegi tagastada ning peab vajalikuks selle KarS § 83 lg 1 alusel konfiskeerida ja kui väärtusetu asja

§ 126lg 3 p 4 alusel.

Sündmuskohta vaatluse käigus 09.11.2018, Põhja-Eesti Regionaalhaiglast aadressilt J. Sütiste tee 19, Tallinn kaasa võetud kannatanu J L jope „House“ kapuutsiga roheline-hallikas (lahti lõigatud) (pakend nr 1) ja sinised teksapüksid „Denim Reserved“ (pakend 2), mis kuuluvad J L . Kuivõrd asjade omanik on teada ja asjadel ei ole otsuse jõustumise järgselt enam tõenduslikku väärtust, tuleb need tagastada KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel J Lle. Isiku L.H läbivaatuse käigus 09.11.2018 on kaasa võetud L.H küünealused kaapeproovid (pakend 1) ja puuteproov (pakend 7). Kuivõrd otsuse tegemise järgselt kaotavad proovid tõendusliku väärtuse, on tegemist väärtusetute asjadega ja need tuleb need kohtuotsuse jõustumise järgselt

126 lg 3 p 4 alusel. Isiku L.H läbivaatuse käigus 09.11.2018 on kaasa võetud must jope (pakend 2), musta värvi sviiter (pakend 3), halli värvi seljaosa ja punase-halli-triibulise esiosaga polosärk (pakend 4), beežid tumedate elementidega püksid koos püksirihmaga (pakend 5), musta värvi sokid „Adidas“ (pakend 6). Kriminaalasjas on üheselt tuvastatud, et tegemist on L.H seljas olnud riietega ja seetõttu on tuvastatud ka asjade omanik. Seega tuleb need asjad kohtuotsuse jõustumise järgselt KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastada asjade omanikule L.H-le. Sündmuskoha vaatluse käigus 09.11.2019 XXX on korterist kaasa võetud mobiiltelefon „Huawei“ (pakend 8), mille kohta on L.H avaldanud, et tegemist on tema telefoniga. Kuivõrd asja omanik on tuvastatud, leiab kohus, et telefon tuleb KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel tagastada L.H-le . Kuna L.H viibib kinnipidamisasutuses, tuleb kõik temale tagastatavad asjad edastada kinnipidamiskoha administratsioonile, hoiustamaks tagastatavaid asju L.H isiklike asjade hulgas. Lisaks sellele on sündmuskohalt kaasa võetud kolm mobiiltelefoni: mobiiltelefon „Xperia“ Sony Ericsson“ (pakend 12), mobiiltelefon „Samsung“ (pakend 13), mobiiltelefon „LG“ (pakend 18), mis asuvad asitõendite laos Tallinn, Rahumäe tee 6/1. Kuivõrd nimetatud esemete 14 omanikku ega seaduslikku valdajat ei ole kohtueelse menetluse käigus tuvastatud ja tegemist on väärtusetute asjadega, tuleb need asjad

§ 126lg 3 p 4 alusel.

Märt Toming Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 15

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.