lg 2, § 423 kokkuleppemenetluses Prokurör abiprokurör Lily Sandel Süüdistatav Y.Q (isikukood: XXX; elukoht: xxxxxxxxx xx-x xxxxxx xxxxxxxxxxxxxx ; tõkend: ei ole kohaldatud) 1 järgi RESOLUTSIOON Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 248 lg 1 p 5 ja § 249 kohus otsustas: 1 1. Tunnistada Y.Q süüdi karistusseadustiku (
) § 424 lg 2 ja § 423 järgi ja mõista talle
lg 1 alusel
lg 2 järgi karistuseks 6 (kuus) kuud vangistust.
lg 1 alusel arvata eelvangistuse aeg 09.-10.02.2019, s.o 2 päeva mõistetud karistusaja hulka ja lugeda Y.Q-l ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 5 (viis) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust.
lg 1, 2 ja 3 alusel määrata, et mõistetud karistust ei pöörata osaliselt täitmisele. Karistusest kuulub Y.Q-l kohesele ärakandmisele 5 (viis) päeva vangistust, mille kandmise algust arvestada Y.Q saabumisest kinnipidamiskohta. Ülejäänud karistus, s.o 5 (viis) kuud ja 23 (kakskümmend kolm) päeva vangistust jääb tingimisi kohaldamata. Määrata Y.Q-le katseaeg 2 (kaks) aastat ning mõistetud vangistust 5 (viis) kuud ja 23 (kakskümmend kolm) päeva ei pöörata täitmisele, kui Y.Q ei pane katseajal toime uut kuritegu ja täidab
lg-s 1 sätestatud käitumiskontrolli nõudeid: 1) elab kohtu määratud alalises elukohas – xxxxxxxxx xx-x xxxxxx xxxxxxxxxxxxxx ; 2) ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Määrata Y.Q-le katseajaks
Määrata Y.Q-le katseajaks
lg 2 p 8 alusel käitumiskontrolli ajal kohustusena osaleda kriminaalhooldusametniku poolt määratud sotsiaalprogrammis, mille eesmärgiks on süüdistuses nimetatud või nendega sama liiki süütegude edasine ärahoidmine.
lg 4 alusel määrata Y.Q-le katseajaks lisakohustus registreerida ennast hiljemalt 1 (ühe) kuu jooksul pärast koheselt ärakandmisele kuuluva vangistuse kandmiselt vabanemist riikliku alkoholiravi programmi „Kainem ja tervem Eesti“ raames alkoholitarvitamise häire diagnoosimiseks „Esmase hindamise“ teenusele kas Lõuna-Eesti Haiglas, Põhja-Eesti Regionaalhaiglas, Pärnu Haiglas, Viljandi Haiglas või Tartu Ülikooli Kliinikumis (telefoninumber 7319100, SA TÜK Psühhiaatriakliinik Riia 167, Tartu) ning läbida hindamine meditsiiniasutuse määratud ajal. Tulenevalt KrMS § 414 lg 1 saadab kohus Y.Q-le kohtuotsuse jõustumisel teatise selle kohta, mis ajaks ja millisesse vanglasse ta peab karistuse kandmiseks ilmuma. KrMS § 414 lg 2 kohaselt loetakse vangistuse kandmise alguseks süüdimõistetu vanglasse saabumise aeg. Määratud ajaks vanglasse ilmumata jäämise korral kohaldatakse süüdimõistetu suhtes sundtoomist vastavalt KrMS § 414 lg 3 või vahistatakse vangla taotlusel lähtudes KrMS §
lg 2 järgi, mis seisnes selles, et tema, olles karistatud Tartu Maakohtu 05.12.2012.a ja 03.05.2017.a otsustega joobeseisundis mootorsõiduki juhtimise eest ja millised karistused ei ole kustunud, juhtis uuesti 09.02.2019.a kella 05.50 ajal Viljandi linnas Riia mnt 52 juures mootorsõidukit Opel Vectra, registreerimismärgiga XXX XXX , olles alkoholijoobes, kui alkoholisisaldus tema väljahingatavas õhus oli vähemalt 1,14 mg/l kohta. Kirjeldatud tegevusega rikkus Y.Q kuriteo toimepanemise ajal kehtinud Liiklusseaduse § 69 lg 1 nõuet, mille kohaselt ei tohi mootorsõiduki juht olla joobeseisundis. Liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1 järgi loetakse mootorsõiduki juht alkoholijoobes olevaks, kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. 2) mootorsõiduki juhtimise vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguseta isiku poolt, kui see on toime pandud süstemaatiliselt
1 järgi, mis seisnes selles, et tema olles 04.08.2012.a ja 14.01.2017.a pannud toime mootorsõiduki juhtimise vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust omamata, juhtis uuesti 09.02.2019.a kella 05.50 ajal Viljandi linnas Riia mnt 52 juures mootorsõidukit Opel Vectra registreerimismärgiga XXX XXX , omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. Kirjeldatud tegevusega rikkus Y.Q Liiklusseaduse § 94 lg 1 nõuet, mille kohaselt võib mootorsõidukit juhtida isik, kellel on vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus ning kelle juhtimisõigust ei ole peatatud, ära võetud või kehtetuks tunnistatud või keda ei ole juhtimiselt kõrvaldatud Kriminaalasjas sõlmitud kokkulepe Prokuratuur ja süüdistatav on nõustunud kriminaalasja lahendamisega kokkuleppemenetluses. Prokurör, süüdistatav ja süüdistatava kaitsja on sõlminud kokkuleppe süüdistatava süüdimõistmiseks
lg 2 ja
1 järgi ja
Tulenevalt
lg-st 1 arvatakse mõistetava karistuseaja hulka Y.Q poolt eelvangistuses viibitud aeg, s.o 2 päeva (09.02.
lg 2 alusel määrata, et mõistetud vangistusest kuulub koheselt ärakandmisele 5 päeva vangistust. Ülejäänud 5 kuud ja 23 päeva vangistust jätta Y.Q suhtes tingimisi kohaldamata ja täitmisele pööramata, kui Y.Q ei pane 2 aasta pikkuse katseaja kestel toime uut kuritegu ja täidab talle määratud kontrollnõudeid.
lg 1 kohaselt on käitumiskontrolli ajal süüdlane kohustatud järgima järgmisi kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas. 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele. 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta. 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks. 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. 3
lg 2 p 2 alusel, arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid ning süüdlase isikut määrata, et süüdistatav on käitumiskontrolli ajal kohustatud mitte tarvitama alkoholi.
lg 2 p 8 alusel, arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid ning süüdlase isikut, määrata et süüdistatav on käitumiskontrolli ajal kohustatud osalema kriminaalhooldusametniku poolt määratud sotsiaalprogrammis, mille eesmärgiks on süüdistuses nimetatud või nendega sama liiki süütegude edasine ärahoidmine.
lg 4 alusel määrata Y.Q katseajaks lisakohustus registreerida ennast hiljemalt 1 (ühe) kuu jooksul pärast koheselt ärakandmisele kuuluva vangistuse kandmiselt vabanemist riikliku alkoholiravi programmi „Kainem ja tervem Eesti“ raames alkoholitarvitamise häire diagnoosimiseks „Esmase hindamise“ teenusele kas Lõuna-Eesti Haiglas, Põhja-Eesti Regionaalhaiglas, Pärnu Haiglas, Viljandi Haiglas või Tartu Ülikooli Kliinikumis (telefoninumber 7319100, SA TÜK Psühhiaatriakliinik Riia 167, Tartu) ning läbida hindamine meditsiiniasutuse määratud ajal. Põhjendused süüdimõistmises Kohtuistungil süüdistatav kinnitas, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustus vastavalt kokkuleppele süüdimõistmises ning karistamises. Kriminaaltoimiku materjalide alusel ja kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, et kokkuleppe sõlmimine on olnud süüdistatava tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Lähtudes KrMS §-st 306 ei tekkinud kohtul kohtuotsuse tegemisel lahendatavates küsimustes kahtlusi, mis oleks tinginud kokkuleppemenetlusest keeldumise ja prokuratuurile kriminaaltoimiku tagastamise vastavalt KrMS § 248 lg 1 p-le 2. Kohus tuvastas, et kriminaalasja menetlemisel on tõendamiseseme asjaolud selged, vastavuses õigusliku kvalifikatsiooniga ning süüdistatav tuleb süüdi mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Põhjendused karistuse mõistmisel
lg 2 näeb ette süüdlase karistamise kuni neljaaastase vangistusega.
lg 4 kohaselt käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud kuriteo korral: 1) ei jäeta mõistetud karistust täielikult tingimisi kohaldamata; 2) kohaldatakse lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist.
1 näeb ette süüdlase karistamise rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mis välistaksid süüdistatava karistamise kokkuleppemenetluses. Süüdistatavat tuleb karistada vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Kohtu põhjendused kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. Sundraha määr tuleneb Vabariigi Valitsuse 13. detsembri 2018 määrusest nr 117 (Töötasu alammäära kehtestamine), millega on kehtestatud töötasu alammääraks 540 eurot kuus. KrMS § 179 lg 1 kohaselt on sundraha teise astme kuriteo puhul 1,5 kuupalga alammäära, s.o 810 eurot. KrMS § 189 lg 1 kohaselt kohtueelses menetluses kriminaalmenetluse kulude hüvitamine otsustatakse uurimisasutuse või prokuratuuri määrusega. Kohtumenetluses otsustatakse kriminaalmenetluse kulude hüvitamine kohtumääruse või kohtuotsusega (KrMS § 189 lg 2). KrMS § 180 lg 1 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Seejuures arvestatakse KrMS §-s 182 sätestatud erandeid. KrMS § 180 lg 3 kohaselt menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Kriminaalmenetluses on süüdistatavale arvestuslikult menetluskuludeks sundraha 810 eurot. Arvestades süüdimõistetu majanduslikku olukorda määrata tal menetluskulude tasumine ositi aasta jooksul, igakuiste võrdsete osade kaupa. 4 Kohtu muud põhjendused ja eelvangistusaja arvestus Y.Q on kahtlustatavana kinni peetud 09.-10.02.2019, seega on Y.Q viibinud eelvangistuses 2 päeva.
MS § 408 lg 2 kohaselt kohtuotsus jõustub, kui apellatsiooni esitamise tähtaeg on möödunud. KrMS § 412 lg 2 kohaselt süüdimõistev kohtuotsus pööratakse täitmisele selle jõustumisest või kriminaalasja apellatsiooni- või kassatsioonikohtust tagastamisest alates kolme päeva jooksul. (allkirjastatud digitaalselt) Aivar Hint Kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.