← Eesti

1-20-4377/19

Obsah (8)§ 266§ 121§ 120§ 68§ 73§ 57§ 58§ 64

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Otsuse kuupäev 10. august 2021 Kohtuasja number 1-20-4377 Kohtukoosseis eesistuja Erkki Hirsnik, liikmed Tiit Lõhmus ja Ingeri Tamm Kriminaa

) § 120 lg 1, § 121 lg 2 p-de 2 ja 3, § 266 lg 2 p-de 1 ja 2 järgi üldmenetluses Apelleeritud kohtuotsus Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja)

  1. märtsi 2021 otsus Apellant Viru ringkonnaprokurör Liina Pikma Apellatsioonimenetluse pooled süüdistatav N.B XXX; Vene kodanik . Isikukood XXX ; elukoht kaitsja vandeadvokaat Kaido Kooga prokuratuur, esindaja Viru ringkonnaprokurör Liina Pikma Menetluse vorm kirjalik RESOLUTSIOON Jätta Viru Maakohtu
  2. märtsi 2021 kohtuotsus muutmata ja apellatsioon rahuldamata. Edasikaebamise kord Kassatsioon tuleb esitada Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega. Süüdistataval ja kannatanul on kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadi vahendusel. PÕHIOSA Süüdistus
  3. N.B-le esitati süüdistus kahes kehalises väärkohtlemises, omavolilises sissetungimises, lahkumisnõude täitmata jätmises ja ähvardamises.
  4. Esimene kehaline väärkohtlemine toimus süüdistuse kohaselt ööl vastu
  5. maid 2019 Jõhvis XXX eramaja hoovis, kui N.B tõukas oma elukaaslast J.K. d keha piirkonda nii, et kannatanu kukkus killustikuga kaetud majaesisele teele ning lõi põlved marraskile. Seejärel haaras N.B J.K. küünarvarrest ja kleidist ning lohistas ta majja, kus neil jätkus sõnavahetus. Maja esimesel korrusel elutoas tõukas N.B uuesti J.K. d vasaku küünarvarre pihta, millest kannatanu kukkus paremale küljele põrandale. Seejärel lõi N.B kannatanut veel kolm korda jalaga kõhu ja jalgade piirkonda. Oma tegevusega tekitas N.B kannatanule füüsilist valu ja kehavigastustena hematoomid küünarvartel, keha külgede alusemises osas ning puusade välimistele külgedele.
  7. septembril 2019 kella 17.30 paiku tungis N.B ebaseaduslikult ja vägivalla kasutamisega oma selleks ajaks juba endise elukaaslase J.K. korterisse aadressil XXX . Nimelt astus J.K. oma korteri uksest välja. Teda ootas ukse taga N.B . J.K. d märgates tõukas N.B J.K. kahe käega korterisse tagasi. Seejärel sisenes korterisse ka N.B . J.K. palus tal väljuda, kuid N.B jättis selle nõude täitmata. Nii pani N.B kõigepealt vägivallaga toime elamiseks kasutavasse ruumi omavolilise sissetungimise ja seejärel jättis täitmata lahkumisnõude, mistõttu on tegemist

§ 266lg 2 p-de 1 ja 2 järgse kuriteoga.

  2. septembri 2019 kella 17.30 paiku, pärast J.K. korterisse omavolilist sissetungimist leidis aset teine kehaline väärkohtlemine. Nimelt märkas N.B J.K. vasaku käe neljandal sõrmel uut kuldsõrmust, misjärel haaras N.B J.K. käest kinni ning hakkas sõrmust jõuga maha tõmbama. Seejärel lükkas N.B J.K. jõuga diivanile pikali, surus kannatanu käed selja taha ja istus sõrmuse lõplikult kannatanu sõrmelt tõmbamise eesmärgiga enda keharaskusega kannatanu peale. Oma tegevusega põhjustas N.B J.K. le tugevat füüsilist valu seljas ja kaela piirkonnas ning vasaku käe randmes, ka tekkisid vasaku käe piirkonda hematoomid. Niisiis pani N.B
  3. mail ja
  4. septembril 2019 lähisuhtes toime teisele inimesele valu tekitavad kehalised väärkohtlemised

§ 121lg 2 p-de 2 ja 3 mõttes.

5.

§ 120lg 1 järgne ähvardamine leidis aset 21.

juunil 2019 kella 9.20 ja kella 9.55 vahel. N.B ütles telefoni teel J.K. le, et kui too ei ela N.B-ga , siis see tähendab, et J.K. ei ela üldse ning kui ta leiab J.K. üles, siis ta hävitab J.K. . Niisiis ähvardas N.B J.K. d tapmisega. Kannatanu võttis oma endise elukaaslase N.B ähvardusi reaalsetena ja tal on alust karta nende täideviimist, kuna N.B oli ka varasemalt tarvitanud füüsilist ja psüühilist vägivalda kannatanu suhtes – seda ka nende ühise alaealise tütre A.F. juuresolekul. Maakohtu otsus 6. Viru Maakohtu 15. märtsi 2021 otsusega mõisteti N.B ähvardamissüüdistuses ja 20. mai 2019 kehalise väärkohtlemise süüdistuses õigeks. 17. septembri 2019 kehalises väärkohtlemises tunnistati N.B

§ 121lg 2 p 2 järgi süüdi ning talle mõisteti karistuseks 6 kuud vangistust.

Ka tunnistati N.B

§ 266

lg 2 p-de 1 ning 2 järgi süüdi omavolilises sissetungis ja lahkumisnõude täitmata jätmises järgi ja talle mõisteti karistuseks 3 kuud vangistust.

§ 68lg 1 alusel arvati kinnipidamise aeg 17.

kuni 19. septembrini 2021 karistusaja hulka ning lõplikuks karistuseks mõisteti 5 kuud 27 päeva vangistust.

§ 73

lgte 1 ja 3 alusel määrati, et N.B-le mõistetud karistust ei pöörata täitmisele tingimusel, et ta ei pane 1 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtliku kuritegu. Katseaja alguseks loeti 15. märtsi 2021. 7. Maakohtu põhiseisukohad olid lühidalt järgmised. 8. Pole tõendatud, et N.B ähvardas J.K. d tapmisega

§ 120lg 1 tähenduses.

  1. Ka pole tõendatud, et ööl vastu
  2. maid 2019 kasutas N.B Jõhvis XXX eramaja hoovis J.K. suhtes füüsilist vägivalda. Täpsemalt leidis maakohus selles osas järgmist. 2
  3. J.K. ütluste kohaselt tekkis neil N.B-ga ööl vastu
  4. maid 2019 tüli. N.B lükkas teda õues, mille tagajärjel tema kukkus ja marrastas põlved ära. N.B viis ta seejärel jõuga tuppa, kus tõukas teda, ta kukkus paremale küljele ja N.B lõi teda jalaga kõhtu. Politseisse ja arsti poole J.K. ei pöördunud.
  5. Süüdistatava ütluste kohaselt sõitis ta
  6. mai 2019 hommikul Tallinnasse ja veetis seal terve päeva A.M. ga. Jõhvisse jõudis ta tagasi öösel, kuid koju ta ei läinud. Ta ööbis hoopiski A.M. juures, kust lahkus kella 7 paiku hommikul. J.K. kirjeldatut pole kunagi olnud.
  7. N.B ütlusi kinnitas ka tunnistajana üle kuulatud A.M. , kes väitis, et ta kohtus N.B-ga Tallinnas
  8. mail 2019 pärast kella 9 hommikul. Nad veetsid koos terve päeva ja hakkasid tagasi Jõhvisse sõitma kell 23.
  9. Jõhvisse jõudsid nad kell 1.30 ja siis sõitsid tema juurde, kust N.B lahkus alles varahommikul.
  10. Samuti esitas süüdistatava kaitsja kohtule
  11. mai 2019 arve transporditeenuse kohta ning süüdistatava mobiiltelefoni liikumise väljavõtte, millest nähtub, et süüdistatav oli
  12. mail 2019 Tallinnas ja ööl vastu
  13. maid 2019 viibis ta Kohtla-Järvel Ahtme linnaosas.
  14. Seega loeti tõendatuks, et N.B viibis temale süüks arvatud teo toimepanemise ajal koos A.M. ga teises kohas. Maakohus möönis, et kannatanu poolt kirjeldatud tegu võis toimuda mingil muul ajal – kannatanu selgitas kohtuistungil, et sündmus toimus kuu enne
  15. juunit
  16. Kannatanu võis eksida toimunu kuupäevas ning kohtueelse menetluse käigus ei ole sündmuse kuupäeva kontrollitud ja täpselt tuvastatud. Kuna uut süüdistust, mille vastu oleks süüdistataval võimalus end kaitsta, pole esitatud, ei saa kohus väljuda süüdistuse piirest. Vastasel juhul oleks rikutud kaitseõigust.
  18. septembril 2019 süüdistusaktis kirjeldatud teod luges kohus tõendatuks. Sellest lähtuvalt tunnistas kohus N.B vägivaldses ebaseaduslikus eluruumi sissetungimises ja lahkumisnõude täitmata jätmises

§ 266lg 2 p-de 1 ja 2 järgi süüdi.

Ka tunnistati N.B

§ 121lg 2 p 2 järgi süüdi lähisuhtes toime pandud kehalises väärkohtlemises.

16. Karistust kergendavad asjaolud

§ 57mõttes puuduvad.

Karistust raskendavad asjaolud

§ 121

järgse kuriteo toimepanemisel puuduvad.

§ 266

järgset karistust raskendab

§ 58

p 4 (kuriteo toimepanemine süüdlase endise pereliikme, süüdlasega koos elava isiku või süüdlasest muul viisil perekondlikus sõltuvuses oleva isiku suhtes). Maakohus pidas vajalikuks mõista süüdistatavale vangistus sanktsioonide minimaalsest määrast veidi suuremas määras.

§ 64

alusel mõisteti liitkaristuseks 6 kuud vangistust, lugedes kergema karistus kaetuks raskemaga.

§ 68lg 1 alusel arvata karistusaja hulka kinnipidamise aeg 17.–19.

september 2021, s.o 3 päeva. Lõplikuks karistuseks mõisteti 5 kuud 27 päeva vangistust. Arvestades, et süüdistatav on varem karistamata isik ja et kuriteo toimepanemisest on möödunud peaaegu 2 aastat, võib karistuse eesmärgi saavutada

§ 73kohaldamisega, st karistusest tingimisi vabastamisega.

Seega jäeti mõistetud vangistus tingimisi kohaldamata ning täitmisele pööramata, kui süüdistatav ei pane katseaja kestel toime uut tahtlikku kuritegu. Katseajaks määrati 1 aasta. Apellatsioon ja vastus sellele

  1. Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni Viru ringkonnaprokurör Liina Pikma, kes palub maakohtu otsuse tühistada N.B õigeks mõistmises
  2. mai 2019 kuriteos. Tühistatud osas tuleb teha uus otsus, millega tunnistatakse N.B süüdi

§ 121

lg 2 p-de 2 ja 3 järgi 3 ning mõistetaks talle karistuseks 1 aasta ja 6 kuud vangistust. Seda karistust tuleb suurendada

§ 266

järgse karistuse võrra 2 aastase vangistuseni, millest on vaja

§ 68alusel arvata maha 3 päeva kinnipidamist.

  1. Maakohus hindas kaitsja esitatud dokumentaalseid tõendeid pealiskaudselt ega ole nende arvesse võtmist sisuliselt põhjendanud. Prokurör polnud Google Mapsis kajastuva mobiilitelefoni liikumise väljavõtte vastu võtmisega nõus, sest pole teada, kelle telefoni väljavõttega tegemist on. Näiteks võib väljavõttes kajastuda A.M. telefoni liikumine – muu hulgas seetõttu, et seadme kasutaja liikus oma eelviimasest peatuspunktist otse aadressile XXX .
  2. Samuti ei kinnita kaitsja poolt esitatud arve, et just N.B osutas arve koostanud OÜ-le Weling Reisid
  3. mail 2019 transporditeenust. Ent isegi kui ta seda tegi, võis ta ikka panna ööl vastu
  4. maid 2019 toime süüdistuses kirjeldatud kuriteo.
  5. A.M. ütlused pole usaldusväärsed. A.M. oli N.B-ga intiimsuhetes juba aastast 2007 või
  6. Kohtuistungi ajaks elasid A.M. ja N.B Jõhvis XXX koos. Seega tuleb tõsiselt kaaluda, kas A.M. ütlused on usaldusväärsed või on need antud eesmärgiga vabastada temaga suhtes olev N.B kriminaalvastutusest.
  7. Vastu
  8. maid 2019 toimunud sündmuste osas pole usaldusväärsed ka süüdistatava ütlused. Muu hulgas väitis N.B , et „…tagasi Jõhvi jõudis kella 1.30 paiku öösel, kuid koju ei läinud…“ . Kui süüdistatav oleks tõesti jõudnud kella 1.30 Jõhvi, oleks see pidanud fikseeruma tema mobiiltelefoni liikumise väljavõttes enne, kui telefon jõudis XXX ja oli seal ajavahemikus 2.57–7.
  10. Eelneva pinnalt leiab prokurör, et N.B pani
  11. mail 2019 J.K. suhtes toime kehalise väärkohtlemise, millega tekitas kannatanule füüsilist valu ja kehavigastustena hematoomid küünarvartel, keha külgede alusemises osas ning puusade välimistele külgedele.
  12. N.B kaitsja vandeadvokaat Kaido Kooga meelest on maakohtu otsus korrektne ja seda järgmistel põhjustel. Apellatsioonis ei tooda välja, kuidas maakohus menetlusõigust rikkus. Kannatanu väited on lükatud ümber N.B ja A.M. ütluste, transporditeenuse osutamise arve ja N.B mobiiltelefoni liikumise väljavõttega. Prokurör viitab sellele, et mobiiltelefoni liikumise väljavõte võib kajastada hoopiski A.M. liikumist – kaitsja ja süüdistatav aga taotlesid prokuröri sellise argumendi esitamise järel esimese astme kohtus telefoni vaatlemist, ent maakohus seda vajalikuks ei pidanud, vaid võttis tõendi vastu. A.M. ütlused on usaldusväärsed. Ringkonnakohtu seisukoht
  13. Apellant väidab, et N.B kohtles J.K. d ööl vastu
  14. maid 2019 kehaliselt vääriti. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et KrMS § 7 lg-s 3 nõutava kindlusega pole võimalik öelda, et N.B ja J.K. ööl vastu
  15. maid 2019 kohtusid. Seetõttu ei ole võimalik ka tuvastada, et N.B läks sel ajal J.K. le kallale.
  16. Et N.B poolne J.K. ründamine toimus vastu
  17. maid 2019, ilmneb vaid kanntanu ütlustest. Täpsemalt nähtub kuupäevaga seoses kanntanu ütlustest järgmist. Kaitsja küsimusele, kuidas J.K. kuupäeva mäletab, vastas J.K. : „Kui kirjutasin avalduse politseile, nad küsisid kuupäeva“ (kd 2, tl 30 pöördel). Prokuröri küsimusele, kas peale maikuu juhtumit J.K. ja V. 4 N.B kooselu jätkus, vastas J.K. , et kuu aega jätkus (kd 2, tl 29). Veel ilmneb J.K. ütlustest, et selle väidetava ründe järel J.K. üldse politseisse ei pöördunud ja politseid informeeris J.K. sellest sündmusest alles hiljem (kd 2, tl 29). Ka tuleb ära märkida, et J.K. ema S.K. sõnul lõppes tema tütre ja N.B kooselu
  18. juunil 2019, mil tema aitas J.K. l tema senisest elukohast oma asju ära viia (kd 2, tl 32).
  19. Eeltoodud ütluste põhjal ei ole võimalik teha mingit muud järeldust kui see, et J.K. ei olnud sugugi kindel, millal N.B talle väidetavalt kallale tuli. See on ka igati loogiline, sest politsei pärimise peale tõi J.K. sündmuse aja välja alles oluliselt pärast
  20. maid
  21. Jääb ebaselgeks, kas see politsei informeerimine juhtus varsti pärast
  22. juuni 2019 väidetavat ähvardamist või peagi pärast
  23. septembri 2019 sündmust – aga igatahes oli väidetavat ründest majahoovis möödunud politsei sellest teavitamise ajaks juba mitu nädalat või suisa mitu kuud. Ka viitab sündmuse täpse kuupäeva mitte teadmisele see, et J.K. sõnade kohaselt jätkus tema kooselu N.B-ga pärast juhtunut veel kuu aega – kuu on aga küllaltki ebamäärane ajamääratlus. On üldteada, et inimesed on aja määratlemisel tihtipeale ebatäpsed – seda nii tuues välja, kui kaua mingist sündmusest möödunud on, kui ka hinnates seda, kui pikalt mingi sündmus kestis. Ebatäpsuse määr suureneb tihtipeale ajas: mida kaugemasse minevikku juhtunu jääb, seda madalamaks jääb ajalisi määratlusi puudutavate ütluste täpsus.
  24. Apellant leiab, et tõendid, mida analüüsides maakohus leidis, et N.B ei saanud olla ööl vastu
  25. maid 2019 Jõhvis XXX juures, seda ei kinnita – st et N.B võis ööl vastu
  26. maid 2019 Jõhvis XXX juures ikkagi olla. Sellega seoses selgitab kriminaalkolleegium kõigepealt, et isegi kui N.B asukohta ööd vastu
  27. maid 2019 pole võimalik tõsikindlalt selgeks teha, ei tähenda see, et N.B oligi just Jõhvis XXX juures. Käesoleva otsuse eelmises punktis öeldust tulenevalt on igati võimalik, et N.B võis Jõhvi XXX juurde minna mõnel
  28. maile 2019 eelnenud või järgnenud ööl – nagu viitas ka maakohus.
  29. N.B väitel (kd 2, tl 38–38 pöördel) sõitis ta
  30. mail 2019 umbes kella 10 paiku Jõhvist bussiga Tallinna, kus viibis terve päeva ja sõidutas bussijuhina bussiga turiste ringi. Tagasi IdaVirumaale hakkas ta sõitma umbes 23.30 ja Jõhvisse kohale jõudis ta kell 1.30 või 2.
  31. Seejärel läks ta A.M. juurde XXX , kus oli umbes kella seitsmeni hommikul.
  32. Reisibüroos töötanud A.M. sõnutsi (kd 2, tl 35 pöördel ja 38) sõitis ta
  33. mai 2019 hommikul bussiga Sillamäelt Tallinnasse ja liikus seal turistidega kahe bussiga ringi. Teise bussi juht oli N.B , kellega A.M. päeval tekkinud vaba aja koos veetis. Mõlemad bussid – st nii N.B juhitud buss kui ka buss, milles oli A.M. – hakkasid Ida-Virumaale tagasi sõitma umbes kell 23.
  34. Tagasi Jõhvisse jõudsid nad ca pool kaks. Ta läks koos N.B-ga oma koju XXX . N.B lahkus tema juurest hommikul.
  35. N.B ja A.M. ütlused on loogilised ja nad langevad kokku. Seega ei teki neid ütlusi kontekstist ja muudest tõenditest isoleerituna vaadeldes kahtlusi nende tõele vastavuses. Tõsi, eelöeldu välja mõtlemine poleks olnud kuigi keeruline. Liiatigi oleks nii N.B-l kui ka A.M. l valetamiseks motiiv. N.B huvi on ilmne: ta soovib vastutusest vabaneda. A.M. on aga N.B elukaaslane, kes on huvitatud sellest, et N.B-l hästi läheks – nagu märgib ka apellant.
  36. Siiski tuleb tähelepanu pöörata ka kahele dokumentaalsele tõendile.
  38. köite
  39. leheküljel asub OÜ Welding Reisid koostatud transporditeenuse arve MTÜ-le Art Spekter. Arve koostati sellel oleva info kohaselt
  40. mail 2019 transporditeenuste (sõidu) 5 eest marsruudil Kiviõli-Tallinn-Kiviõli. Kaitsja, kes selle arve esitas, ei selgitanud arve tausta ega tähendust – ka ei tundnud nende küsimuste vastu huvi ei prokurör ega kohus (kd 2, tl 35 pöördel). Võib oletada, et kaitsja hinnangul peaks arve tõendama N.B sõnu: et ta oli
  41. mail 2019 Tallinnas ja jõudis Jõhvisse tagasi alles öösel. Siiski on tegemist üksnes oletusega (selle kohta, mida kaitsja arvega tõendada soovis). Nt pole arvel viidet N.B-le . Sellelt ei ilmne isegi mitte väidetava transporditeenuse osutamise aeg. Viitena teenuse osutamise ajale võiks kõne alla tulla vaid kombinatsioon „16,20.05“. 20.05 võiks olla viide
  42. maile. Aga miks on 20.05 ees ka arv 16? Miks eraldab arve 16 ja 20 teineteisest koma? Ja miks on arve koostajaks märgitud J.K. ? Kokkuvõtvalt on selle arve osas sedavõrd palju ebaselgust, et sellele ei ole võimalik tugineda.
  43. Teine asjasse puutuda võiv tõend paikneb
  44. köite lehekülgedel 48–
  45. Selle osas on kaitsja andnud igati arusaadava selgituse: tegemist olevat Google Mapsi väljavõttega, millel on kajastatud N.B teekond (kd 2, tl 35 pöördel). Ka on mõistetav tõendil olev info. Telefoni hoidja oli ligi 3 tundi Olde Hansa juures ja kõndis siis 140 meetrit. Seejärel algas kell 18.04 sõit, mis lõppes kell 18:33 Tallinna Jäähalli juures. Kell 22.40 algas Lasnamäe Prisma juurest uus sõit. Kell 2.12–2.19 toimus Lääne-Virumaal Võrklas peatus ja siis sõit jätkus. See lõppes kell 2.57 XXX juures. Seal oli telefon kella 7.40ni. Niisiis kinnitab see väljavõte suuresti N.B ja A.M. öeldut. Tõsi, näiteks Maleva tänava juurde jõudmise aeg (ca kell 3) erineb nii N.B ütlustest (kell pool kaks või pool kolm) kui ka A.M. väidetust (pool kaks). Need ebatäpsused on aga selgitatavad sellesama inimeste suutmatusega määratleda korrektselt mingi sündmuse aega, millest kõneldi juba käesoleva otsuse p-s
  46. Prokurör aga leiab, et pole teada, kas tegemist oli üldse N.B telefonist pärineva väljavõttega. Tõepoolest ei ole väljavõttel vastavaid rekvisiite: nt N.B nime, telefoninumbrit, meiliaadressi vms. See argument siiski ringkonnakohut ei veena: kriminaalkolleegiumi hinnangul on tegemist N.B telefoni väljavõttega. Esiteks on juba iseenesest raske uskuda, et kaitsja esitab selles osas valeandmeid. Teiseks aga tuleb juhtida tähelepanu sellele, kuidas vastas kaitsja prokuröri vastuväitele maakohtu istungil: „Ettepanek teha telefoni vaatlus, ta avab Google mapsi ja seal on näha tema telefoni liikumine ja kohus ja prokurör saavad selles veenduda“ (kd 2, tl 35 pöördel). Niisiis pakkus kaitsja istungil igati loogilist ja arusaadavat lahendust – kohus aga ei pidanud telefoni vaatlemist vajalikuks ja võttis tõendi ilma selleta vastu. Sellist sündmuste käiku silmas pidades ei jää ringkonnakohtul üle midagi muud kui tuvastada, et tegemist on tõepoolest N.B telefoni teekonna salvestusega.
  47. Eeltoodust lähtuvalt ei käinud N.B ringkonnakohtu hinnangul ööl vastu
  48. maid 2019 Jõhvis XXX juures (mis jääb näiteks XXX umbes 7 kilomeetri kaugusele) ega saanud seal seetõttu ka J.K. le kallale minna.
  49. Järgnevalt tuleb küsida, kas N.B oleks võimalik tunnistada süüdi selle eest, et ta ründas J.K. d süüdistuses kirjeldatud viisil mõnel muul (
  50. mai 2019 lähedale jääval) ööl. Ringkonnakohtu hinnangul vastas maakohus sellele küsimusele õigesti eitavalt. KrMS § 268 lg 5 kohaselt saab süüdistatava tunnistada süüdi vaid süüdistuses toodud faktiliste asjaolude põhjal. Teo toimepanemise aeg on faktiline asjaolu, mistõttu tuleb selles osas lähtuda süüdistusaktis toodust – ja kui see tõendamist ei leia, peab järgnema õigeks mõistev otsus. Prokuratuuril oleks niisuguse tagajärje vältimiseks olnud kaks võimalust. Esiteks oleks koheselt võinud süüdistuses jääda teo aja osas mõneti umbmäärasemaks: praktikas on küllaltki levinud, et kedagi süüdistatakse teo toime panemises täpselt tuvastamata ajal, nt ühel ööl mai teises pooles, ühel ööl mais või suisa ühel ööl kevadel. On tõsi, et niisugune ebamäärasus muudab süüdistataval enda kaitsmise raskemaks: mida enam potentsiaalseid kuriteo toimepanemise öid süüdistus hõlmab, seda keerulisem on süüdistataval esitada alibit, sest alibi oleks tarvis esitada 6 iga öö kohta. See aga ei tähenda, et niisuguse süüdistuakti koostamine oleks per se lubamatu: endiselt tuleks hinnata, kas ülejäänud tõendid süüetteheidet kinnitavad. Teiseks oleks prokuratuur saanud süüdistust KrMS § 268 lg 2 kohaselt muuta.
  51. Eelöeldu tähendab seda, et N.B-d pole võimalik J. Kuznetsova kehalises väärkohtlemises
  52. mail 2019 süüdi mõista. Sestap jätab ringkonnakohus maakohtu otsuse KrMS § 337 lg 1 p 1 alusel muutmata. Apellatsioon jääb rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt) 7

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.