,
lg 1,
lg 2 ja
lg 2 järgi Kohtuvälise menetleja esindaja Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri kohtuvälise menetleja ametnik Cristel Jakobson Menetlusalune isik Menetlusalune isik: Artjom Katšalov (isikukood: 38605072769; elukoht xxx) RESOLUTSIOON 1. Tunnistada süüdi Artjom Katšalov
,
lg 1,
lg 2 ja
S § 63 lg 1 alusel
)§ 90 lg 1 pide 1 ja 3 rikkumist ja sellega
lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemist, juhtis mootorsõidukit kiirusega 120km/h +/-4km/h. Lubatud suurim kiirus sellel teelõigul 90km/h. Ületas lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 26km/h. Sellega rikkus isik
lg 1 p-i 1 ning pani kohtuvälise menetleja hinnangul toime
lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo, juhtis mootorsõidukit, kui juhil ei olnud sõites kinnitatud turvavöö, millega rikkus
lg-t 3 ja pani toime
väärteo ning samuti sõidutas sõitjat, kes ei olnud turvavööga sõidu ajal nõuetekohaselt kinnitatud, millega rikkus
lg 11 p-i 4 ja pani toime
28.09.2024 väärteoprotokollis heidetakse Artjom Katšalovile ette, et tema 28.09.2024 kell 15:04 xxx juhtis mootorsõidukit, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust, juht oli varem sõiduki juhtimiselt kõrvaldatud. 5.
lg 1 p 1 ja 3 sätestavad, et mootorsõidukit ei tohi juhtida isik kellel ei ole vastava kategooria või alamkategooria mootorsõiduki juhtimisõigust või kes on kõrvaldatud sõiduki juhtimiselt vastavalt
§-le 91.
lg 1 sätestab, et mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimise eest vastava kategooria mootorsõiduki või trammi juhtimisõiguseta isiku poolt, kes on 2 juhtimiselt kõrvaldatud või kellel on mootorsõiduki või trammi juhtimisõigus peatatud, kehtetuks tunnistatud või kellelt on mootorsõiduki või trammi juhtimisõigus ära võetud karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga. 6. Sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise 28.09.2024 otsuse kohaselt juhtis Artjom Katšalov 28.09.2024 kell 15:04 xxx sõidukit Renault Kangoo registreerimismärgiga xxx. Isiku kontrollimisel otsustati ta sõiduki juhtimiselt kõrvaldada
lg 2 p 3 alusel alates 28.09.2024 kell 15.04 kuni juhtimisõiguse saamiseni, kuna tal puudub vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus. 7. Asjaolu, et rikkumise toimepanemise ajal Artjom Katšalovil juhtimisõigus puudus, nähtub detailandmete päringu väljavõttest. Seda, et Artjom Katšalov on juba varasemalt mootorsõidukit juhtinud ilma vastavat õigust omamata ning ta on juhtimiselt kõrvaldatud, tõendab 22.02.2024 sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus, mille kohaselt on Artjom Katšalov
lg 2 p 3 alusel alates 22.02.2024 kell 08.25 kuni kõrvaldamise põhjuse äralangemiseni ehk juhtimisõiguse omandamiseni kõrvaldatud mootorsõiduki juhtimiselt kuna tal puudub vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus.
lg 1 p-de 1 ja 3 nõudeid ja pani toime
S § 15 lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. KarS § 16 lg 1 kohaselt on tahtluse vormideks kavatsetus, otsene ja kaudne tahtlus ning KarS § 18 lg 1 kohaselt on ettevaatamatuse vormideks kergemeelsus ja hooletus. Kohus leiab, et Artjom Katšalov pani talle etteheidetava väärteo toime otsese tahtlusega. KarS § 16 lg 3 sätestab, et isik paneb teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. Isik on avaldanud, et tal ei ole lube, sest need on ära võetud, olles seega teadlik asjaolust, et tal puudub õigus mootorsõidukit juhtida ning sellest, et teda on juhtimiselt varem kõrvaldatud. Ometi on ta asunud 28.09.2024 mootorsõiduki rooli. Selliselt toimides teadis isik, et realiseerib
Seega on täidetud ka väärteo subjektiivse koosseisu tunnused. 12. Õigusvastasust ning süüd välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Artjom Katšalov oli teo toimepanemise ajal täisealine ning kohtul pole alust kahelda tema süüdivuses. (II)
Samuti heidetakse Artjom Katšalovile ette, et ta 28.09.2024 juhtis kell 15:04 xxx mootorsõidukit kiirusega 120km/h +/-4km/h. Lubatud suurim kiirus sellel teelõigul oli 90km/h, seega ületas ta lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 26km/h. 14.
lg 1 p 1 kohaselt on suurim lubatud sõidukiirus asulavälisel teel 90 kilomeetrit tunnis.
lg 2 näeb ette vastutuse mootorsõidukijuhi poolt lubatud sõidukiiruse ületamise eest 21-40 kilomeetrit tunnis.
lg 1 p 1 ja pani toime
S § 15 lg 3 tulenevalt karistatav nii tahtlik kui ka ettevaatamatu tegu. Kohtu hinnangul pani Artjom Katšalov süüteo toime otsese tahtlusega KarS § 16 lg 3 mõttes. Isik paneb teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. Kohus leiab, et arvestades antud teelõigul kehtestatud suurimat lubatud sõidukiirust, mis oli 90 km/h ning asjaolu, et Artjom Katšalov ületas kiirust mitte vähem kui 26 km/h võrra, siis pidi see olema Artjom Katšalovi poolt tajutav ning sedavõrd suur kiiruseületamine ei saanud talle märkamatuks jääda. Seega isik teadis, et ületab kiirust. Kuivõrd Artjom Katšalov teadis, et ta ületab lubatud suurimat sõidukiirust, sai ta ka aru, et sellise tegevusega teostab ta süüteokoosseisule vastava asjaolu. Seega on täidetud ka väärteo subjektiivse koosseisu tunnused. 22. Õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. (III)
Kolmandaks heidetakse isikule ette, et tal ei olnud juhina 28.09.2024 kell 15:04 xxx, 168km-l sõites kinnitatud turvavöö. 24.
lg 3 sätestab, et sõidukis, millel on turvavööd, peab juht olema sõidu ajal turvavööga nõuetekohaselt kinnitatud. Turvavöö nõuetekohaselt kinnitamata jätmise eest sõidukijuhi poolt on ette nähtud vastutus
lg 6 p 3 sätestab, et juhil ei pea turvavöö olema kinnitatud kui tal on kaasas
lõike 9¹ kohane arsti kirjalik otsus temal turvavöö kasutamise vastunäidustuse kohta. Et sellist tõendit isikule väljastatud oleks, materjalidest ei ilmne ning sellele ei ole ka isik ise viidanud. Seega oli Artjom Katšalov kohustatud 28.09.2024 kell 15:04 sõidukit juhtides kinnitama nõuetekohaselt turvavöö, so selliselt, et turvavöö kulgeb üle juhi keha ka vöökohalt. 28. Eeltooduga on tõendamist leidnud, et Artjom Katšalovil ei olnud mootorsõiduki juhina 28.09.2024 kell 15:04 xxx, 168km-l sõites turvavöö nõuetekohaselt kinnitatud, millega ta rikkus
lg 3 nõudeid ja täitis
S § 15 lg 3 alusel on väärteona karistatav nii tahtlik kui ka ettevaatamatu tegu. Turvavöö nõuetekohaselt kinnitamata jätmine on toime pandud otsese tahtlusega. KarS § 16 lg 3 kohaselt isik paneb teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. Artjom Katšalov oli teadlik, et tal pole turvavöö kinnitatud nõuetekohaselt ning sellise käitumisega teostab ta süüteokoosseisule vastava asjaolu. Seega on täidetud ka väärteo subjektiivse koosseisu tunnused. 30. Õigusvastasust ning süüd välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. (IV)
Neljandaks heidetakse isikule ette, et ta sõidutas 28.09.2024 kell 15:04 xxx, 168km-l sõitjat, kes ei olnud turvavööga sõidu ajal nõuetekohaselt kinnitatud. 32.
lg 11 p 4 sätestab, et juhil on keelatud sõidutada sõitjat, kes ei ole
lõike 1 kohaselt turvavööga kinnitatud või ei kasuta § 30 lõike 4 või § 36 lõike 6 kohast turvavarustust, kui tegemist ei ole hädaseisundiga.
lg 1 kohaselt peab sõidukis, millel on turvavööd, sõitja olema sõidu ajal turvavööga nõuetekohaselt kinnitatud.
lg 1 sätestab, et mootorsõiduki- või trammijuhi poolt liiklusnõuete rikkumise eest, kui puudub
§-des 201–203, 205–207, 209, 211, 212, 214–219, 221–224 ja 226–241 sätestatud väärteokoosseis, karistatakse rahatrahviga kuni 20 trahviühikut. 33. Politseiametnik Urmas Lepist selgitas kohtuistungil, et täites xxx vallas tööülesandeid kontrollis kiirust ületanud sõidukit, mida juhtis Artjom Katšalov. Lisaks juhile, kes polnud nõuetekohaselt turvavööga kinnitatud, oli sõidukis ka üks kaassõitja, kes ei saanud turvavööd kasutada sõidukis, sest seal oli taga pagasnikus pandud pesumasin turvavööga kinni. Sellel ühel kaassõitjal oli võimatu turvavööd kasutada sellest tingituna. Tunnistaja mälu kohaselt oli naisterahvas turvavööga kinnitamata. Isik istus juhi taga ja see sama vöö oligi pandud juhi tagant pesumasina külge. Siis kutsusid Artjomi enda sõiduki juurde. Küsisid ka miks ta autot juhib ja kust kuhu ta teel on. Isik andis selgituseks, et läks sõbrale, kes seal samas auto peal istus, tema pesumasinat viima. Olid teel xxx xxx, kus elas tagaistmel istunud pesumasina omanik, kes ei saanud ise juhtida autot, kuna tal samuti puudus mootorsõiduki juhtimisõigus. 6 34.
lg 2 p 6 sätestab, et juht on kohustatud enne sõidu alustamist veenduma, et tema ja sõitjad kasutavad nõuetekohaselt turvavahendeid, ja mitte sõidutama sõitjat, kes pole seda nõuet täitnud. Tunnistaja ütlustest järelduvalt ei saanudki tagaistmel istunud naisterahvas turvavööd kinnitada, kuna see turvavöö oli kasutusel transporditava pesumasina kinnitamiseks. Hädaseisundi esinemise kohta antud juhul väärteoasjas tõendeid esitatud ega kogutud ei ole ning sellele viitavaid asjaolusid ei ilmnenud. Et oleks esinenud
lg 2 sätestatud lubavaid aluseid sõitja poolt turvavöö mittekinnitamiseks, materjalidest ei ilmne. 35. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et menetlusalune isik on toime pannud
lg 11 p 4 nõuete rikkumise, so sõidutanud väärteoprotokollis märgitud ajal ja kohas sõitjat, kes ei olnud turvavööga sõidu ajal nõuetekohaselt kinnitatud. Selline käitumine on kvalifitseeritav
S § 15 lg 3 alusel on väärteona karistatav nii tahtlik kui ka ettevaatamatu tegu. KarS § 16 lg 1 kohaselt on tahtluse vormideks kavatsetus, otsene ja kaudne tahtlus. Kohus leiab, et Artjom Katšalov tegutses antud väärteo toimepanemise suhtes otsese tahtlusega. KarS § 16 lg 3 kohaselt isik paneb teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. Artjom Katšalov oli teadlik, et sõidutab sõitjat, kes ei saanud end kinnitada turvavööga, kuna transporditi pesumasinat, mille kinnitamiseks kasutati konkreetsele kaasreisijale ette nähtud turvavööd. Sellise käitumisega, so teades, et kaasreisijale mõeldud turvavöö on kasutusel pesumasina transportimiseks, mistõttu reisija ise ei saa ennast turvavööga kinnitada, kuid sellegipoolest teda sõidutades, teadis Artjom Katšalov, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu. Seega on täidetud ka väärteo subjektiivse koosseisu tunnused. 37. Õigusvastasust ning süüd välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. (V) Karistus 38.
lg 1 sätestab, et mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimise eest vastava kategooria mootorsõiduki või trammi juhtimisõiguseta isiku poolt, kellel on mootorsõiduki või trammi juhtimisõigus peatatud, kehtetuks tunnistatud või kellelt on mootorsõiduki või trammi juhtimisõigus ära võetud karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga.
lg 2 järgi karistatakse mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest 21–40 kilomeetrit tunnis rahatrahviga kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni.
alusel karistatakse turvavöö nõuetekohaselt kinnitamata jätmise eest sõidukijuhi või sõitja poolt rahatrahviga kuni 50 trahviühikut.
näeb ette mootorsõiduki- või trammijuhi poolt liiklusnõuete rikkumise eest, kui puudub
§-des 201–203, 205–207, 209, 211, 212, 214–219, 221–224 ja 226–241 sätestatud väärteokoosseis, karistatusena rahatrahvi kuni 20 trahviühikut. 39. KarS § 63 lg 1 kohaselt kui isik on toime pannud ühe teo, mis vastab mitmele eri süüteokoosseisule, siis määratakse või mõistetakse talle üks karistus seadusesätte alusel, mis näeb ette raskeima karistuse. KarS § 63 lg 3 sätestab, et kui isik on toime pannud mitu tegu, mis vastavad mitmele eri väärteokoosseisule, siis määratakse või mõistetakse karistus iga väärteo eest eraldi. Kohtuvälise menetlejaga nõustudes, saab käesolevas asjas leida, et Artjom Katšalov on
lg 2, § 227 lg 2 § 239, ja § 242 lg 1 järgi kvalifitseeritavad süüteokoosseisud täitnud ühe teoga. Riigikohus on lahendis asjas nr 4-19-1178 selgitanud, et ühe teoga teoühtsuse mõttes on tegemist siis, kui mitu olemuselt sarnast käitumisakti on kantud ühisest tahtlusest ja nad 7 on ajalis-ruumilise läheduse tõttu sellisel määral seotud, et kogu käitumine on kolmandale isikule objektiivselt vaadeldav ühtse, kokkukuuluva teona. Teisiti väljendatuna tähendab see, et õiguslikus mõttes on ühe teoga tegu siis, kui koosseisu realiseerimisele suunatud osateod kujutavad endast objektiivse kõrvaltvaataja jaoks loomuliku elukäsitluse järgi ühtset käitumist. 40. Eelnimetatud väärteokoosseisude realiseerimiseks vajalikud käitumisaktid olid ajalisruumilises tihedas seoses ning kantud ühtsest tahtlusest, väljendudes ka kolmandale isikule ühtse teona – üks sõiduki juhtimine 28.09.2024 kell 15:xxx 168km-l. Seetõttu tuleb
S § 63 lg-st 1. Sellisel juhul mõistetakse karistus seadusesätte alusel, mis näeb ette raskeima karistuse. Praegusel juhul näeb raskeima karistuse ette
S §-st 56, mille lõike 1 kohaselt on karistamise aluseks süü ning karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Riigikohtu lahendis nr 3-1-1-6-17 on märgitud, et kohtupraktikas välja kujunenud seisukoha järgi tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ja karistust kergendavad ning raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsused asjades nr 3-1-1-77-11, p 11 ja nr 3-1-1-52-13, p 19). Lisaks isiku süüle tuleb KarS § 56 kohaselt arvestada eri- ja üldpreventiivseid kaalutlusi, s.o võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, ning õiguskorra kaitsmise huvisid (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsused asjades nr 3-1-1-76-12, p 7 ja nr 3-1-1-52-13, p 19). Andes hinnangu süü suurusele, tuleb esmajoones lähtuda süüteo asjaoludest, mis võivad iseloomustada näiteks tegu ja tagajärge ning süüdlase käitumise motiivi ja eesmärki (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsust asjas nr 1-19-4150, p 26). 42.
S § 48 tulenevalt võib kohus väärteo eest mõista aresti kuni kolmkümmend päeva ja alaealisena väärteo toimepannud isikule kuni kümme päeva. Seega on aresti mõistes keskmiseks määraks Artjom Katšalovi puhul 15 päeva.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.