Obsah (5)

§ 41§ 4§ 5§ 33§ 1061

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-22-2297 Otsuse kuupäev 4. jaanuar 2024 Kohtunik Karin Jõks Kohtuasi X kaebus mittevaralise kahju hüvitamise nõudes

„Tervishoiuteenuse osutamise dokumenteerimise tingimused ja kord“ (edaspidi määrus) § 3 lg 1 sätestab, et tervishoiuteenuse osutajal on kohustus dokumenteerida tervishoiuteenuse osutamine, järgides

s sätestatud andmekoosseise, ning andmed dokumenteeritakse tervishoiuteenuse osutamise päeval või sellele järgneva tööpäeva jooksul, kui

s ei sätestata teisiti.

§ 41

lg 3 näeb haigusloo päeviku osa kohta ette, et päevikusse teeb arst kande olulise teabe kohta tehtud protseduuridest, terviseseisundi muutustest, raviplaani muutustest ning kanne tehakse samal päeval, märkides iseloomustatava perioodi alguse ja lõpu kellaaja. Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 2 lg 1 alusel on tervishoiuteenus tervishoiutöötaja tegevus haiguse, vigastuse või mürgistuse ennetamiseks, diagnoosimiseks ja ravimiseks eesmärgiga leevendada inimese vaevusi, hoida ära tema tervise seisundi halvenemist või haiguse ägenemist ning taastada tervist. 16. Kohus märgib alustuseks, et kohtule ei ole lõpuni arusaadav, millise infosüsteemi logidega on esitatud tõendi puhul tegemist.

§ 4

lg 1 p 1, 5, 17 kohaselt on erinevateks tervishoiuteenuse osutamist tõendavateks dokumentideks tervisekaart (

§ 5

jj), haiguslugu (

§ 33

jj, haigusloo üheks alajaotuseks on epikriis), õenduslugu (

§ 1061jj).

Kaebaja Tartu Vangla psühhiaatriaosakonnas viibimise kohta on koostatud haiguslugu ja peetud on õenduspäevikut. Kaebaja esitatud andmed väljastati vastuseks kaebaja päringule tema tervisekaardi kohta (I kd tl 192). Tartu Vangla on andmete väljastamisel neid nimetanud tervisekaardi sissekannete logideks ja kaebaja andmete vaatamise logideks. On võimalik, et vastus ei sisalda muid kui kaebaja tervisekaardi vaatamise andmeid. Sel juhul ei saagi need sisaldada haiguslukku sissekannete tegemise andmeid. Kohus ei pea vajalikuks koguda selles küsimuses täiendavaid tõendeid, kuna asja lahendamisel ei oma tähtsust, kas haigusloo kannete tegemisel on järgitud

s sätestatud tähtaegu. 17. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 770 lg 1 kohaselt vastutab tervishoiuteenuse osutaja eelkõige diagnoosi- ja ravivigade ning patsiendi teavitamise ja tema nõusoleku saamise kohustuse 7 rikkumise eest. VÕS § 770 lg 3 sätestab, et tervishoiuteenuse osutaja vastutuse aluseks olevat asjaolu peab tõendama patsient, välja arvatud juhul, kui patsiendile tervishoiuteenuse osutamine on jäetud nõuetekohaselt dokumenteerimata. Viga tervishoiuteenuse osutamise dokumenteerimisel ei kujuta seega endast tervishoiuteenuse osutamise kohustuse rikkumist, vaid mõjutab üksnes tõendamiskoormise jagunemist. Kohtul ei ole põhjust kahelda selles, et haigusloo kanded on sisult õiged. Osade faktiväidete õigsust on kaebaja ise kinnitanud (arsti vastuvõtt, läbi toiduluugi toimunud vestlused). Kanded haigusloos ühtivad kannetega õenduspäevikus. Kaebaja ei tugine ühegi haigusloos sisalduva faktiväite osas sellele, et vastav väide on vale. Seega ei tõusetu ka küsimust, kas vastustaja oleks pidanud neid faktiväiteid lisaks otsuses käsitletud tõenditele veel täiendavalt tõendama. Kohus juba leidis eespool, et põhjendatud ei ole kaebaja arusaam, et psühhiaatri ainus võimalik töömeetod on vestlus patsiendiga arsti kabinetis. Kaebaja haigusloo ravipäeviku osa kanded kujutavad endast suures osas arsti tähelepanekute ja mõttekäigu kajastamist. Seda võib teha mistahes viisil või vormis arstile teatavaks saanud andmete alusel. Ühestki õigusaktist ei tulene, et ravipäevikusse võib kanda ainult patsiendi läbivaatuse käigus kogutud andmeid. Kohus nõustub sellega, et kaebaja ei ole muutnud usutavaks, et eraldi võetuna teadmine sellest, et haigusloo täitmisel võidi rikkuda

s sätestatud kannete tegemise tähtaegu, sai põhjustada kaebajal psüühikahäire tekkimise või ägenemise.

1. Kokkuvõttes ei ole kahju hüvitamise nõude rahuldamise tingimused täidetud. Kohus jätab kaebuse rahuldamata. Menetluskulud. Selgitused
2. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 109 lg 2 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ja mõistab menetluskulud välja. HKMS § 109 lg 1 sätestab, et menetluskulude väljamõistmiseks esitatakse kohtule menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid. Kuludokumentide ja menetluskulude nimekirja esitamata jätmise korral menetluskulusid välja ei mõisteta. Pooled ei ole menetluskulude nimekirja ja kuludokumente esitanud. Kohtule menetluskulusid teada ei ole. Menetluskulude väljamõistmine ei ole võimalik. Sel juhul puudub vajadus ka menetluskulude jaotuse määramiseks. Kui pooltel menetluskulusid oli, siis jäävad need poolte endi kanda.
3. HKMS § 175 lg 1 näeb ette jõustunud kohtuotsuse avaldamise arvutivõrgus, otsus avaldatakse elektroonilises Riigi Teatajas. Andmesubjektil on õigus esitada taotlus otsuse osaliseks avaldamiseks, eelkõige tema nime avaldamata jätmiseks (HKMS § 175 lg 3-5). Kui isik seda soovib, siis sellekohane taotlus tuleb esitada kohtule enne otsuse jõustumist. Kõige kindlam on esitada taotlus apellatsioonkaebuse esitamiseks ette nähtud tähtaja jooksul. Avaliku võimu kandja andmeid kohtulahendis ei varjata. Kui kaebaja taotleb rohkemat kui tema nime avaldamata jätmist, siis tuleb kaebajal välja tuua konkreetsed otsuse punktid, mille avaldamist ta ei soovi, ning põhjendada, miks on kaebaja olenemata nime avaldamata jätmisest nende põhjal äratuntav. 8 /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik Karin Jõks 9