3-25-308/9

MÄÄRUS Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised Tartu Ringkonnakohus Tanel Saar

1. märts 2025, Tartu 3-25-308 X.X.-i kaebus Viru Vangla
2. jaanuari
3. a käskkirja nr 3-25/1-3/4-1 ja
4. jaanuari
5. a vaideotsuse nr 1-8/3-25/15-2 tühistamiseks X.X.-i määruskaebus Tartu Halduskohtu
6. veebruari
7. a määruse resolutsiooni punkti 1 peale Kirjalik menetlus Kaebaja X.X. Vastustaja Viru Vangla RESOLUTSIOON Tagastada X.X.-i määruskaebus Tartu Halduskohtu
8. veebruari
9. a määruse resolutsiooni punkti 1 peale halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 207 lõike 2 ja § 207 lõike 3 punkti 1 alusel. EDASIKAEBAMISE KORD Määrus on lõplik (HKMS § 119 lg 1). RINGKONNAKOHTU SELGITUS
10. Tartu Ringkonnakohtu hinnangul jättis Tartu Halduskohus
11. veebruari
12. a määrusega X.X.-i menetlusabi taotluse, kaebuse esitamisel riigilõivu tasumise kohtusest vabastamiseks, õiguspäraselt rahuldamata, põhjendades ja selgitades piisavalt vastava otsustuse tegemise aluseks olevaid asjaolusid. Määruskaebuses esitatud väited ei anna alust halduskohtu määruse tühistamiseks. Eeltoodu alusel peab ringkonnakohus võimalikuks lahendada Tartu Halduskohtu
13. veebruari
14. a määruse resolutsiooni punkti 1 vaidlustamiseks esitatud määruskaebus käesoleva määruse resolutsioonis toodud õiguslikel alustel ilma kirjeldava ja põhjendava osata.
15. Vastuseks määruskaebusele lisab ringkonnakohus järgmist. Halduskohus tuvastas õigesti, et kaebaja riigilõivu tasumise kohustusest vabastamise majanduslikud eeldused on täidetud. Kaebaja ei oma piisavalt rahalisi vahendeid kaebuse esitamisel nõutava riigilõivu tasumiseks. Samas ei ole tuvastatud asjaolu alati menetlusabi taotluse rahuldamise aluseks. Menetlusabi on põhjendatud anda juhul kui kaebusel on piisavad eduväljavaated, mida käesoleva kaebuse puhul jaatada ei saa.
16. Nõustuda ei saa kaebaja järeldusega, et halduskohtu määruse punkti 12 sõnastusest on võimalik järeldada, et kaebust on vajalik menetleda ja selle mitte menetlemine võib endaga kaasa tuua kaebaja õiguste olulise rikkumise. Määruse punktis 12 leidis halduskohus, et tõendatud on kaebaja poolt distsiplinaarsüüteo toimepanemine ja distsiplinaarkaristuse (noomitus) määramise aluseks olev käskkiri on õiguspärane, mistõttu ei ole kohtumenetluses osalemine edukas. Halduskohtu järeldus sama määruse punkti lõpus, et kaebus ei ole tervikuna perspektiivitu, ei ühti määruse punktis 12 väljatoodud asjaolude ja kohtu seisukohtadega. Ringkonnakohus leiab, et halduskohtu järelduse puhul on tegemist inimliku eksimusega seisukoha vormistamisel ja see lause ei muuda tervikuna halduskohtu määruse põhjendusi.
17. Kaebaja sai distsiplinaarkorras karistada kuna ta rikkus vangla kodukorda. Kaebaja ei saanud karistada seetõttu, et tal ei ole vabu rahalisi vahendeid riigilõivu tasumiseks. Riigilõivu tasumine kaebuse esitamisel on ette nähtud riigilõivuseaduse §-ga
18. Riigilõivu tasumine on halduskohtu poolt kaebuse menetlusse võtmise eeltingimuseks ning sellega ei piirata kaebeõigust. Kui kaebaja leiab, et ta ei ole distsiplinaarsüütegu toime pannud ja soovib, et halduskohus menetleks tema kaebust, siis tuleb eelnevalt tasuda riigilõiv Tartu Halduskohtu
19. veebruari
20. a määruse punktis 13 antud juhiste järgi. Kaebuse esitamise eest võib riigilõivu tasuda kaebaja asemel ka kolmas isik. (allkirjastatud digitaalselt) 2