2-22-1767/13

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Laura-Liis Sarapuu Otsuse tegemise aeg ja koht 24.01.2025.a., Tallinn, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-22-1767 Tsiviilasi I Ii hagi E Ha ja R Ha vastu elatise vähendamise nõudes Hagihind nõue kostja I vastu 842,04 eurot nõue kostja II vastu 1 130,22 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: I I (isikukood xxx, elukoht xxx) Kostja I: E H (isikukood xxx) Kostja II: R H (isikukood xxx) Kostjate esindaja: H K (e-post xxx) Asja läbivaatamine kirjalikus menetluses Resolutsioon

1. Jätta hagi rahuldamata.
2. Jätta rahuldamata I Ii nõuded Harju Maakohtu 08.12.2020 õigeksvõtul põhineva otsusega tsiviilasjas 2-20-xxx väljamõistetud elatiste vähendamiseks.
3. Jätta menetluskulud poolte endi kanda. Edasikaebamise kord ja selgitused Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja esitatud väited ja nõue
4. Hageja on kostjate isa. Harju Maakohtu tsiviilasjas 2-20-xxx tehtud 08.12.2020 otsusega mõistis kohus hagejalt kummagi kostja kasuks välja elatise 235 eurot kuus alates 01.10.2020 kuni laste täisealiseks saamiseni. Pärast kohtuotsuse tegemist on muutunud elatise arvestamist reguleerinud seadus. Hageja leiab, et väljamõistetud elatiste summa ei vasta alates 01.01.2022 kehtivale seadusele (alammäär on väiksem, riiklikke toetusi ei ole arvestatud, teise lapse mastaabisäästu ei ole arvestatud). Hagejale ei ole väljamõistetud elatise tasumine jõukohane, kuna hageja on töötu ja tema varaline seis on kehv. Kostjate tegelikud vajadused on väiksemad kui kahekordne PKS § 101 järgi arvestatud summa. Hageja palub vähendada alates 02.02.2022 kostjalt hageja I kasuks väljamõistetud elatis 141,44 euroni ja hageja II kasuks välja mõistetud elatis 109,42 euroni kuni vastavalt kummagi kostja täisealiseks saamiseni. Kostjate seisukohad
5. Kostjad vaidlevad hagile vastu. Võrreldes eelmise kohtulahendi tegemise ajaga ükski asjaolu muutunud ei ole, kostjate emal oli juba eelmise lahendi tegemise ajal kokku 6 last. 08.12.2020 mõisteti hagejalt elatisraha välja summas 235 eurot, millise summa sisse olid arvestatud nii toetused kui ka asjaolu, et hageja kostjate kasvatamises ei osale, lahendi tegemise ajal kehtinud miinimumelatis oli 292 eurot kuus, st elatis mõisteti välja oluliselt alla selle. Kostjate vajaduste suurus ei ole seoses uue regulatsiooni kehtestamisega automaatselt vähenenud, tarbijahinnaindeksi tõusu arvestades võib asuda seisukohale, et vajadused on vastupidiselt hoopis kasvanud. Hageja ei ole esitanud tõendeid oma kehva varandusliku seisundi ega ka töötuks olemise kohta. Hageja on äriregistri andmetel juhatuse liikmeks nii xxx kui ka xxx ja teenib kostjate seaduslikule esindajale teadaolevalt täiendavat sissetulekut ka xxx. Arvestades asjaolu, et hageja on noor ja terve mees, ei pea kostjate seaduslik esindaja hageja töötust ja sissetuleku puudumist usutavaks, veel vähem aluseks elatise vähendamisele. Kostjad paluvad jätta hagi rahuldamata. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud ja kohtuotsuse põhjendused
6. Kohus tuvastab, et Harju Maakohtu 08.12.2020 õigeksvõtul põhineva otsusega tsiviilasjas 2-20xxx on hagejalt kummagi kostja kasuks välja mõistetud igakuine elatis 235 eurot kuus alates 01.10.2020 kuni kummagi kostja täisealiseks saamiseni (otsus dtl 5-6).
7. TsMS (tsiviilkohtumenetluse seadustik) § 459 lg 1 kohaselt pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed või kohustati kostjat täitma muid korduvaid kohustusi, on poolel õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui: oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus ja hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada.
8. Hageja on tuginenud õigusliku olukorra muutumisele. PKS (perekonnaseadus) § 217 2 lg 1 järgi kui enne
9. aasta
10. jaanuari tehtud kohtulahendi kohaselt on vanem kohustatud tasuma alaealisele lapsele elatist seadusega kehtestatud elatusraha miinimummäära või poole töötasu alammäära ulatuses kuus, loetakse, et alates
11. aasta
12. jaanuarist on vanem kohtulahendi kohaselt kohustatud tasuma elatist 292 eurot kuus; PKS § 217 2 lg 2 kohaselt kui kohustatud vanem või laps ei nõustu käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud elatise summaga, on tal õigus pöörduda elatise suuruse muutmiseks kohtusse, tuginedes õigusliku olukorra muutumisele. Elatusraha miinimummäär 08.12.2020 seisuga oli 292 eurot kuus. Hagejalt ei ole seega varasema lahendiga välja mõistetud elatist ei toona kehtinud miinimummääras ega välja mõistetud elatist ka miinimummäära muutusega seotud. Kohtupraktikas on leitud, et kui isikul tuli tasuda elatist kindla summana, mitte miinimumelatisena, siis PKS § 2172 lg 2 ei kohaldu, mistõttu ei saa kohustatud vanem nõuda elatise vähendamist õigusliku olukorra muutumisele toetudes, vaatamata sellele, kas uus õiguslik olukord on kohustatud vanemale soodsam sellest, kui palju tal tuleb lapsele praegu elatist maksta, või millised on alates 01.01.2022 elatise arvutamise alused (nt TlnRnKo 30.11.2023, 2-22-10888, 28; TlnRnKo 21.06.2023, 2-22-2440, p 12; TlnRnKo 30.03.2023, 2-222 7891, p 22-24). Tulenevalt õigusliku olukorra muutumisest hagi rahuldamisele kuuluda seega ei saa.
13. Hageja on leidnud, et elatise vähendamine on põhjendatud ka seoses laste tegelike ülalpidamiskulude ulatusega, hageja on kostjatele ette heitnud ülalpidamiskulude tõendamata jätmist. Tulenevalt PKS § 99 lg 1 määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks lapse vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Riigikohus on selgitanud, et elatise suuruse muutmise üle otsustades peab kohus võtma üldjuhul aluseks eelmise kohtulahendi asjaolud ja tuvastama, kas need on sedavõrd muutunud, et annavad alust elatise suurust muuta; kui elatise väljamõistmise kompromissi kinnitamise määruses ei ole märgitud elatise väljamõistmise aluseks olnud asjaolusid või ei ole asjaolusid märgitud piisavalt, tuleb toimiku põhjal kindlaks teha hagi aluseks olnud asjaolud ja vastuväidetes välja toodud asjaolud ning lugeda need eelduslikult kompromissi kinnitamisel aluseks võetuks; samuti tuleb eeldada, et kompromissis ette nähtud elatisega on lapse vajadused kaetud; kompromissi muutmiseks tuleb aga tuvastada, kas mõni väidetud ja eelduslikult aluseks võetud asjaolu on muutunud (3-2-1-35-17, p 36, 37.1). Kohus leiab, et viidatud seisukoht on asjakohane lisaks kompromissi kinnitamisele ka muudel juhtudel, kui varasemas kohtulahendis asjaolusid märgitud ei ole.
14. Käesoleval juhul on varasemaks kohtulahendiks õigeksvõtul põhinev otsus, milles elatise nõude aluseks olnud asjaolusid märgitud ei ole. Kohus kogus tõendina tsiviilasjas 2-20-13163 esitatud hagiavalduse (viimasel, so 07.10.2020, esitatud kujul, dtl 169-171), milles on välja toodud laste vajadused ühes kuus järgmiselt: E eluase 100 toit 120 transport 60 side 3,99 tervishoid 15 hügieen 10 kool 75 riided, jalanõud 50 trennid, huviringid 55 sünnipäevad 30 juuksur 5 mööbel, sisustuselemendid, atv, jalgrattad, 50 tõukerattad, kiivrid, voodid, lastetoa remont, koolilauad, mänguasjad, kunstitarbed, arvutid, nutikellad, laste laagrid (suvised) taskuraha 10 R 100 120 60 23,89 15 10 75 50 60 30 15 50 KOKKU (eur/kuus) 618,89 583,99 10
15. Kohus selgitas 25.10.2024 määruses, et asjaolud, mille alusel hageja väidab, et mõni kostjate vajadus on alates käesolevas asjas hagi esitamisest väiksem, tuleb kohtu ette tuua ja tõendada hagejal. Hageja ühtegi sellist asjaolu välja ei toonud. Menetluses varasemalt märkis hageja, et temal igasugune informatsioon kostjate kulude osas puudub. Kohus nõustub kostjatega, et seoses üldise hinnatõusuga võivad vajadused olla pigem kasvanud. Ülalpidamist tuleb tulenevalt PKS § 99 lg 1 anda lähtuvalt lapse tavalisest elulaadist, mitte minimaalseimast võimalikust ulatusest esmavajaduste kandmiseks. Kohus asub seisukohale, et tõendatud ei ole, et ükski kostjate vajadus oleks võrreldes eelmise kohtulahendi tegemise ajaga vähenenud. 3
16. Hageja on elatise vähendamise alusena välja toonud ka oma halva majandusliku seisundi. Kohus selgitas hagejale 25.10.2024, et ei piisa üksnes praeguse majandusliku olukorra esile toomisest, vaid hageja peab tõendama ka oma majandusliku olukorra halvenemise varasema kohtulahendi tegemise ajaga võrreldes. Kohus tegi hagejale ettepaneku esitada väited ja tõendid oma majandusliku olukorra kohta varasema kohtulahendi tegemise ajal ning käesoleval ajal. Hageja vastavaid väiteid ja tõendeid ei esitanud. Kohus asub seisukohale, et tõendatud ei ole hageja majandusliku seisundi halvenemine võrreldes eelmise kohtulahendi tegemise ajaga.
17. Hageja märkis hagis mh, et on alates 13.10.2021 töötu. Kohus tegi hagejale 25.10.2024 ettepaneku täpsustada, kas ta on töötu käesoleva ajani ning mis tööle asumist takistab; juhul kui hageja väidab, et pärast eelmise kohtulahendi tegemist on muutunud mõni asjaolu seoses tema võimega sissetulekut teenida, tuleb vastav asjaolu välja tuua ja tõendada hagejal. Hageja vastavaid väiteid ega tõendeid ei esitanud. Hageja on tööealine ega ole välja toonud ühtegi objektiivset, hagejast sõltumatut asjaolu, mis töötamist takistaks. Riigikohus on selgitanud, et vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid; vanemal on lapse ülalpidamise kohustusest tulenevalt kohustus teenida sissetulekut ning vanem ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et tema sissetulek on liiga väike (2-16-100215, p 20). Kohus on seisukohal, et sissetuleku vähenemine olukorras, kus sissetuleku teenimise võime on realiseerimata, endast alust ülalpidamiskohustuse vähendamiseks ei kujuta.
18. Kohus jätab hagi rahuldamata.
19. Menetluskulud jäävad TsMS § 164 lg 1 alusel poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Laura-Liis Sarapuu kohtunik 4