Obsah (5)

§ 37§ 41§ 38§ 109§ 175

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-22-1821 Otsuse kuupäev 26. september 2023 Kohtunik Karin Jõks Kohtuasi X kaebus Tartu Vangla vastu mittevaralise k

) § 41 lg 1 kohaselt määravad vaidluse eseme kindlaks kaebuse nõue vastavalt sama seadustiku §-le 37 ning kaebuse alus. Kohus ei või teha otsust nõude ega aluse kohta, mida ei ole kaebuses esitatud, ega ületada nõude piire. Kaebuse nõudeks praeguses asjas on

§ 37lg 2 p 4 nimetatud nõue ehk avalik-õiguslikus suhtes tekitatud kahju hüvitamine.

Kaebuse aluseks on põhiliste asjaolude kogum, millega seoses nõue esitatakse (

§ 41lg 2).

Kaebaja kohustus on kaebuses märkida kaebuse nõue vastavalt

§-le 37 ning kaebuse faktiline põhjendus (

§ 38lg 1 p 5 ja 7). Selleks, et tegemist saaks olla RVast

S § 9 lg 1 tähenduses tervise kahjustamisega tekitatud kahjuga, tuleb kaebajal faktilise asjaoluna välja tuua ja pooltel tõendamist reguleerivates sätetes toodud korras tõendada ka tervisekahjustuse tekkimine. Küsimus sellest, millise RVastS § 9 lg 1 nimetatud õiguse riive tõttu on kaebuse alusena välja toodud ja tõendamist leidnud faktilistel asjaoludel kahju tekkinud, on õiguslik. Pooltel on õigus selles küsimuses oma seisukoht avaldada, kuid kohus ei ole sellega seotud. Kohtupraktikas välja kujunenud seisukoha (vt näiteks Riigikohtu lahend 3-3-1-10-14 p 12.2) põhjal mõistetakse mittevaralise kahju all inimese füüsilist või hingelist valu või kannatust. Valu ja kannatusi ei saa objektiivselt mõõta või väljendada. Kohus lähtuda väidetavalt kahju põhjustanud juhtumi asjaoludest ning hinnata, kas on tõenäoline, et selline juhtum põhjustas kaebaja väidetud valu ja kannatusi.

1. Praeguses asjas tugineb kaebaja esiteks tervisekahjustusele ehk kaebajal diagnoositud kroonilisele prostatiidile. Teiseks väidab kaebaja, et talle põhjustas kannatusi asjaolu, et vastustaja ignoreerib arsti määratud ravi ning et pidev urineerimine häirib igapäevaelu ja öist und.
2. Kohtu hinnangul ei ole tõendatud, et kaebajal oleks Prostamol Uno andmata jätmise tõttu tekkinud tervisekahjustus (näiteks diagnoositud haigus, mida kaebajal varem ei olnud) või et kaebajal varem diagnoositud haigus oleks ägenenud või raskenenud. Terviseandmete põhjal on kaebajal 04.12.2020 kahtlustatud kroonilist prostatiiti (tl 56) ja 28.12.2021 diagnoositud krooniline prostatiit (tl 38 pöördel). Kaebajale määratud ravi on jäänud samaks - Viru Vanglas määrati kaebajale kolmeks kuuks ravim Prostamol Uno ning ka 10.02.2022 määras arst, et kaebajal tuleb alustada Prostamol Uno tarvitamisega regulaarselt ja kui sellest ei ole 2 kuu jooksul abi, siis tuleb üle minna teisele ravimile. Ka kaebaja ise ütleb kaebuses, et tema diagnoos oli 04.12.2020 ja 10.02.2022.a seisuga sama (tl 2), ning 05.05.2022.a kahju hüvitamise taotluses, et tänaseni on vaevused täpselt samad, mis enne ravi (tl 19). Kohus leiab, et kaebajal on tekkinud kahju väärikuse alandamise tõttu. Kuigi kaebaja tervislik seisund ei ole muutunud halvemaks, ei ole see muutunud ka paremaks. Kaebaja väitel leevendas Prostamol Uno tema seisundit. Seda, et kaebajal esinevad tema väidetud vaevused urineerimisel ja et ravim Prostamol Uno võib kaebaja seisundit parandada, on oma otsuste tegemisel aluseks võtnud kaks tervishoiutöötajat (vt otsuse punkti 14 teist lõiku ja käesoleva punkti esimest lõiku). Kohtu hinnangul on tõenäoline, et ravimi Prostamol Uno andmata jätmine põhjustas kaebaja väidetud valu ja kannatusi. Kohtule on usutav ka see, et kannatusi võib iseenesest põhjustada olukord, kus arst on kaebajale ravi määranud, kuid vangla arsti juhiseid ei täida. Kohtuasja dokumentidest ei nähtu, et vastustaja oleks Viru Vanglas kaebajale määratud ravimi andmata jätmist kaebajale kuidagi selgitanud või põhjendanud. 8
3. Vastustaja ei väida süü puudumist. Vastustaja avalduste põhjal jättis ta ravimi kaebajale andmata tahtlikult.
4. Kokkuvõttes on kahju hüvitamise eeldused täidetud. Järgmisena tuleb otsustada selle üle, kas põhjendatud on kaebajale rahalise hüvitise määramine ja kui jah, siis kui suur peaks see olema. RVastS § 9 lg 2 sätestab, et mittevaraline kahju hüvitatakse proportsionaalselt õiguserikkumise raskusega ning arvestades süü vormi ja raskust. RVastS § 13 lg 1 alusel arvestatakse hüvitise suuruse määramisel kahju tekkimise ettenägematust, objektiivseid takistusi kahju ärahoidmisel, õiguste rikkumise raskust, eraõiguses sätestatud piiranguid seoses kannatanu osaga kahju tekitamisel ning muid asjaolusid, millest tulenevalt kahju hüvitamine täies ulatuses oleks ebaõiglane. RVastS § 13 lg 3 kohaselt vabaneb avaliku võimu kandja vastutusest avalike ülesannete täitmisel tekitatud kahju eest, kui kahju tekitamist ei olnud võimalik vältida ka avalike ülesannete täitmisel vajalikku hoolsust täielikult järgides.

§ 41

lg 5 sätestab, et kui seadusest tulenevad eeldused mittevaralise kahju eest hüvitise nõudmiseks on täidetud, kuid kohus jätab hüvitise seaduses sätestatud tingimustel välja mõistmata, võib kohus hüvitise väljamõistmise asemel teha kindlaks kahju põhjustanud haldusakti või toimingu õigusvastasuse.

1. Kohtupraktikas on kinnistunud reegel, et mittevaraline kahju tuleb hüvitada rahas, kui rikkumise raskus, eelkõige kehaline või hingeline valu seda õigustab. Riigikohtu kodulehel avaldatud kohtupraktika analüüside3 põhjal võib käesoleva asjaga mõnevõrra sarnaseks pidada järgmiseid kohtuasju. Tartu Halduskohtu 31.10.2019.a otsus haldusasjas 3-19-
2. Nõude aluseks oli see, et vangla jättis kinnipeetavale väljastamata igapäevaselt tarvitatava antidepressandi. Kinnipeetav paigutati vanglas täiendavate julgeolekuabinõude kasutamiseks ümber, kuid vangla jättis tema ravimipinali mitmeks päevaks täitmata. Vangla vabandas mitu korda. Kohus leidis, et kahju hüvitamise eeldused on täidetud, kuid piisavaks hüvitiseks on vaidlusaluste toimingute õigusvastasuse tuvastamine. Tartu Maakohtu 22.11.2018.a otsus tsiviilasjas 2-18-
3. Nõude aluseks oli see, et hageja sai luumurru, mida ei diagnoositud kohe ja mis fikseeriti alles 8 päeva pärast. Kohus leidis, et vigastuse vale diagnoos põhjustas 8 päeva vältel valu. Hüvitiseks määrati 200 eurot. Viru Maakohtu 23.02.2018.a otsus tsiviilasjas 2-15-
4. Nõude aluseks oli see, et kinnipeetav ootas neli aastat operatsiooni tegemist. Maakohus leidis, et neli aastat on põhjendamatult pikk ooteaeg tervishoiuteenuse (operatsiooni) saamiseks, samas operatsioon ei olnud kohe vältimatult vajalik ja hageja sai regulaarselt vaegusi leevendavaid ravimeid. Hüvitiseks määrati 1000 eurot. Kohus viitab ka Riigikohtu lahendile 3-3-1-9-
5. Selles on öeldud, et mitte igasugune arsti vastuvõtule viimata jätmine ei tekita niivõrd intensiivseid kannatusi, mida tuleks hüvitada rahas. Küll aga on mittevaralise kahju hüvitise väljamõistmine põhjendatud, kui on tuvastatud, et arsti juurde viimata jätmise tõttu jäi isikul saamata õigeaegne ravi ning ta pidi seetõttu kõhuvalude käes kannatama. 3 https://www.riigikohus.ee/et/kohtupraktika-analuusid-ja-ulevaated/analuusid-ja-artiklid: Mittevaralise kahju hüvitamise nõuded haldusasjades 2018.–
6. aastal; Mittevaralise kahju hüvitamise nõuded tsiviilasjades 2018.–
7. aastal 9
8. Kohtu hinnangul ei ole käesoleva vaidluse asjaoludel piisav vastustaja tegevuse õigusvastasuse tuvastamine, vaid kaebajale tuleb määrata rahaline hüvitis. Seda eelkõige põhjusel, et vastustaja tegevus oli tahtlik - vastustaja jättis kaebajale andmata teises vanglas määratud ravimi ning lähtus seejuures põhjendustest, mida kohus eespool hindas asjakohatuteks (kas vastustaja arvates on tegemist ravimiga, milline on ravimi toimeaine, kas ravim on mõeldud haiguse ravimiseks või patsiendi seisundi või sümptomite leevendamiseks). Vastustaja ei selgitanud kaebajale oma otsust ning jättis kaebaja tema tervise huvides tehtud arsti otsuse täitmise osas teadmatusse. Vastustaja seisukoht, et ka ravimi andmise korral ei oleks kaebaja tervislikus seisundis midagi muutunud, ei ole usutav ja ei ole kooskõlas ravimi määranud arstide arvamustega. Teiselt poolt ei pidanud kaebaja taluma tugevat kehalist valu, kaebajale põhjustatud tagajärgedeks oli kehaline ebamugavus ja võimalik, et ka nõrgem valu, mida põhjustas sage urineerimine ja häiritud uni, ning hingeline valu. Kohtu hinnangul on kohane ja piisav hüvitis 120 eurot.
9. Kokkuvõttes jätab kohus rahuldamata kaebaja nõude hüvitada kahju alusel, et Tartu Vangla ei andnud kaebajale 05.01.2021 kuni 04.03.2021 toidulisandit Prostamin (vt otsuse punkti 11). Kohus rahuldab nõude hüvitada kahju alusel, et Tartu Vangla ei andnud kaebajale 05.01.2021 kuni 04.03.2021 ravimit Prostamol Uno ning mõistab vastustajalt kaebaja kasuks välja hüvitise 120 eurot. Menetluskulud. Selgitused 28.

§ 109

lg 2 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ja mõistab menetluskulud välja.

§ 109

lg 1 sätestab, et menetluskulude väljamõistmiseks esitatakse kohtule menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid. Kuludokumentide ja menetluskulude nimekirja esitamata jätmise korral menetluskulusid välja ei mõisteta. Pooled ei ole menetluskulude nimekirja ja kuludokumente esitanud. Kohtule menetluskulusid teada ei ole (kohus kohaldas kaebuse menetlusse võtmisel riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 12). Menetluskulude väljamõistmine ei ole võimalik. Sel juhul puudub vajadus ka menetluskulude jaotuse määramiseks. Kui pooltel menetluskulusid oli, siis jäävad need poolte endi kanda. 29.

§ 175lg 1 näeb ette jõustunud kohtuotsuse avaldamise elektroonilises Riigi Teatajas.

Andmesubjektil on õigus esitada taotlus otsuse osaliseks avaldamiseks, eelkõige tema nime avaldamata jätmiseks (

§ 175lg 3-5).

Kui isik seda soovib, siis sellekohane taotlus tuleb esitada kohtule enne otsuse jõustumist. Kõige kindlam on esitada taotlus apellatsioonkaebuse esitamiseks ette nähtud tähtaja jooksul. Avaliku võimu kandja andmeid kohtulahendis ei varjata. /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik Karin Jõks 10