Obsah (7)

§ 115§ 113§ 1045§ 1050§ 111§ 127§ 1043

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtuasja number 2-22-17089 Otsuse tegemise aeg ja koht 4. detsember 2024. a, Tallinn Kohtukoosseis Vallo Kariler, Maris Kuurberg ja Gea

) § 111 lg 1. Kuna kostja ei kustutanud hüpoteeki seoses asjaoluga, et D. K.X-il olid täitmata kohustused kostja ees, ei ole kostja kohustusi

§ 115lg 1 tähenduses rikkunud või ei vastuta kohustuse rikkumise eest.

Kahju hüvitamise nõue 10 000 eurot ei ole hõlmatud rikutud lepingulise kohustuse kaitseeesmärgiga ega ei ole olnud kostjale mõistlikult ettenähtav.

1. 07.01.2019 tehingu puhul ei olnud tegemist reaalse ja tegeliku majandustehinguga, vaid fiktiivse tehinguga. Seda kinnitab kostja 09.08.2019 avaldus, kus kostja oli nõus hüpoteegi kustutamisega tingimusel, et samaaegselt sõlmitakse kostja soovitud notariaalne kokkulepe.
2. Korteriomandi omanikuks on jätkuvalt hageja ning vaatamata jõustunud kohtulahendile ei ole kinnistusraamatust kustutatud hüpoteek kostja kasuks. Järelikult hüpoteek hageja varalisi huve ei riiva. Hageja ei ole tõendanud, et tal oli tegelik vajadus ja soov 07.01.2019 korteriomandi müügilepingu ja asjaõiguslepingu sõlmimiseks ning ta kandis tegelikku ja reaalset kahju. Maakohtu otsus ja põhjendused
3. Maakohus rahuldas hagi ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja 10 000 eurot ja viivise 10 000 eurolt alates hagi esitamisest 14.11.2022 kuni hüvitise tasumiseni

§ 113lg 1 teises lauses sätestatud määras.

Menetluskulud jättis maakohus kostja kanda.

1. Pooled ei vaidle selle üle, et hagejale kuulub korteriomand aadressil Lastekodu 5-1 Tallinn ning et kostja kasuks oli Lastekodu 5-1 korteriomandile seatud hüpoteek summas 30 000 eurot, mis ei taganud ühtegi nõuet korteriomanike vastu. Samuti ei vaidle pooled selle üle, et hageja tegi kostjale ettepaneku anda nõusolek hüpoteegi kustutamiseks, kuid kostja notari juurde ei ilmunud ega andnud nõusolekut.
2. Hageja sõlmis 07.01.2019 notariaalselt tõestatud korteriomandi võlaõigusliku lepingu, mille alusel ta pidi korteriomandi müüma ning eelnevalt kustutama sellele seatud hüpoteegid. Kuna kostja keeldus hüpoteegi kustutamisest, taganes ostja lepingust ning hageja tasus leppetrahvi 10 000 eurot. Kostja ei ole esitanud ega tõendanud faktilisi asjaolusid, millistest tulenevalt oleks hageja nõude aluseks olev tehing fiktiivne ehk näiline. Kostja ei ole esile toonud neid konkreetseid asjaolusid, mis koostoimes tema viidatud õigusnormidega saaksid kaasa tuua nõude rahuldamata jätmise. Kostja ei selgitanud, miks ta keeldus tahteavalduse tegemisest hüpoteegi kustutamiseks. Kostja ei selgitanud, miks on hageja nõue konstrueeritud ja vastuolus hea usu põhimõttega. Tehingu fiktiivsust ei saa põhistada üksnes asjaoluga, et hagejat esindas tehingu sõlmimisel tema endine abikaasa. Kui tehing sõlmitakse esindaja 4 2-22-17089 kaudu, toob tehing kaasa siduvaid kohustusi esindatavale, mitte esindajale. Kostja viited sellele, kes on hageja osanikud ja juhatuse liikmed ning kes oli korteriomandi ostja, on tõendamata.
3. Kostja kohustus anda nõusolek hüpoteegi kustutamiseks on tõendatud asjas esitatud tõenditega, sealhulgas samade poolte osalusel läbi viidud kohtumenetluses tehtud otsusega, mis on mõlemale poolele siduv. Kohus tuvastas asjas nr 2-21-9144, et hüpoteegiga tagatud nõuet ei eksisteerinud ning tugines hagi rahuldamisel asjaõigusseaduse (AÕS) § 349 lõikele
4. Otsuse põhistustest nähtub, et kohus rahuldas hageja nõude hoolimata asjaolust, et kostja esitas menetluses sisuliselt samad väited, mis antud menetluses.
5. Kostjal lasus kohustus hüpoteek kustutada. Kostja vabatahtlikult seda kohustust ei täitnud. Hageja teavitas kostjat sellest, et tema keeldumine võib kaasa tuua kahju tekkimise hagejale. Käesolevas asjas on tõendatud, et hagejal tekkis kahju, sest kostja ei olnud nõus vabatahtlikult ja õigeaegselt kustutama hüpoteeki. Asjaolu, et kostja kasuks seatud hüpoteek on endiselt kustutamata, ei välista hageja nõude rahuldamist. 22.

§ 1045

lg 1 p 7 sätestab, et kahju tekitamine on õigusvastane, kui see tekitati seadusest tulenevat kohustust rikkuva käitumisega. Kostja rikkus seadusest tulenevat kohustust anda nõusolek sellise hüpoteegi kustutamiseks, mis ei taganud ühtegi nõuet.

§ 1050

lg 1 näeb ette, et kahju tekitaja ei vastuta kahju tekitamise eest, kui ta tõendab, et ei ole kahju tekitamises süüdi, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. Kostja ei ole esile toonud ega tõendanud ühtegi asjaolu, mis tõendaks temal süü puudumist, kui ta jättis vabatahtlikult hüpoteegi kustutamata. 23. Antud juhil ei kohaldu

§ 111

lg 1 ega

§ 127lg 3.

Kostja viited

§-dele 139 ja 140 on samuti alusetud. Kostja ei ole esile toonud asjaolusid, mille tõttu oleks kahju hüvitamine tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või muudel põhjustel mõistlikult vastuvõtmatu. Kohus nõustus hageja väidetega, et kostja on alusetult seostanud hagejat kui äriühingut oma endise abikaasa ning vaidlustega endise abikaasa ning kostja vahel. Kostja on esitanud hulgaliselt asjakohatuid tõendeid ja asjaolusid. Kohus ei saa jätta hagi rahuldamata pelgalt kostja üldsõnalise spekulatsiooni alusel, et tal on D. K.X-iga mitmeid vaidlusi ning kuna viimane oli hageja esindajaks, on hageja nõude rahuldamine vastuolus hea usu põhimõttega.

1. Kuna hageja põhinõue kuulus rahuldamisele, rahuldas maakohus ka hageja viivisenõude. Apellatsioonkaebus
2. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega jätta hagi rahuldamata.
3. Maakohus ei ole võtnud põhjendatud seisukohta selles osas, kas kostja vastutab lepinguvälise nn deliktilise kahju hüvitamise sätete kohaselt hagejale väidetavalt õigusvastaselt tekitatud kahju eest

§ 1043

ja § 1045 lg 1 p-de 7 ja lg 3 või alternatiivselt

§ 1050

või

§ 1043

ja § 1045 lg 1 p 5 ja 8 alusel, kuivõrd maakohus ei ole nõuetekohaselt teinud kindlaks delikti üldkoosseisu kõiki elemente. 27. Maakohus kohaldas ebaõigesti materiaalõigust (

§ 1045lg 1 p 7).

Täidetud ei ole tingimus, et eksisteerib kostjat kohustav kaitsenorm. AÕS § 349 lg 1 ei saa olla selliseks kaitsenormiks. Maakohus rikkus ka kohtuotsuse põhjendamise ja tõendite igakülgse hindamise kohustust, kuna ei ole kõiki kostja väiteid ja tõendeid analüüsinud. 5 2-22-17089 28.

§ 1045

lg 1 p 8 eeldab seda, et kahju tekitaja oleks käitunud tahtlikult heade kommete vastaselt. Tahtluse tuvastamiseks ei piisa asjaolust, et kostja möönis varalise kahju tekkimist, vaid tõendatud peab olema asjaolu, et kostja soovis algusest peale õigusvastast tagajärge ning käitus teadlikult ja tahtlikult heade kommete vastaselt.

1. Hageja omandas tühja hüpoteegiga koormatud kinnisasja ja pidi teadma, et hüpoteegi kustutamisel võib tekkida vaidlus. Sellise riski võtmisel hageja poolt ei saa vastutada kostja.
2. Tegemist ei ole reaalse kahju hüvitamise nõudega, vaid fiktiivse nõudega. Maakohus jättis hindamata kostja väite, et 07.01.2019 võlaõiguslik müügileping on näilik tehing. Kõik lepingud on allkirjastanud D. K.X, hageja ainuosanik on D. K.X-i ema ja juhatuse liige on D. K.X-i isa. Korteri ostja on kostja ja D. K.X-i peretuttav. Selle lepingu ainuke eesmärk oli tekitada nõue kostja vastu. Seda kinnitab ka see, et käesoleval hetkel on korteriomandi omanik endiselt hageja ja kinnistusraamatus on endiselt hüpoteek kostja kasuks.
3. Hageja ei ole tõendanud, et talle on reaalselt kahju tekkinud. Hageja volitatud esindaja D. K.X pidi 07.01.2019 korteriomandi võlaõigusliku müügilepingu sõlmimisel teadma kostja kasuks seatud hüpoteegi olemasolust ning asjaolust, et kuivõrd kostja ja D. K.X-i vahel olid alanud vaidlused vara jagamise ja laste edaspidise elukorralduse osas, siis võib tekkida õigusvaidlus ka hüpoteegi kustutamise osas. Harju Maakohtu menetluses on tsiviilasi nr 2-226148 K.X nõudes C. X-i vastu summas 442 765,91 eurot. Samuti on Harju Maakohtu menetluses tsiviilasi nr 2-23-10866 K.X nõudes C. X-i vastu summas 195 118,46 eurot.
4. Hageja kahju hüvitamise nõude lahendamisel pidi maakohus täiendavalt arvestama asjaoluga, et kahju hüvitamise nõue summas 10 000 eurot on ilmselt ülepaisutatud ja tõendamata nõue, mille rahuldamine toob kaasa hageja alusetu rikastumise kostja arvel.
5. Hageja kahju hüvitamise nõue ei ole hõlmatud rikutud lepingulise kohustuse kaitseeesmärgiga ega olnud kostjale ettenähtav. Tuvastamata on põhjuslik seos kostja käitumise ja väidetava kahju vahel.
6. Kui maakohus leidis, et siiski mingi varaline kahju on hagejal tekkinud, tulnuks kohaldada

§-i 139 või §-i 140. Samuti võib kohalduda

§ 111

, kuna pooltel on palju lahendamata kohtuvaidluseid (rahaliselt hinnatavaid kohustusi ja nõudeid). Vastustaja seisukoht

1. Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta see rahuldamata ning menetluskulud kostja kanda. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
2. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada ja teha tuleb uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. TsMS § 654 lg 22 alusel esitab ringkonnakohus otsuse kehtiva resolutsiooni terviklikus sõnastuses. Apellatsioonkaebus tuleb rahuldada.
3. Ringkonnakohtu hinnangul kohaldas maakohus ebaõigesti materiaalõigust ja selle tõttu rahuldas maakohus ekslikult hageja kahju hüvitamise nõude. Nimelt kohaldas maakohus ebaõigesti

§ 1045

lg 1 punkti 7 ning jättis ebaõigesti kohaldamata

§ 1045

lõike 3 ja 6 2-22-17089

§ 127lõike 3.

Ringkonnakohus saab asja lahendada seda maakohtule tagasi saatmata, tühistades maakohtu otsuse ja tehes ise uue otsuse, millega jätab hagi rahuldamata.

1. Pooled ei vaidle, et hageja on aadressil Lastekodu 5-1 Tallinn asuva korteriomandi omanik ning et kostja kasuks oli Lastekodu 5-1 korteriomandile seatud hüpoteek summas 30 000 eurot. Kostja kasuks seatud hüpoteek ei taganud ühtegi nõuet, mistõttu soovis hageja selle hüpoteegi kustutamist. Kostja keeldus sellest. Pooled vaidlevad selle üle, kas hagejale on kostja-poolse keeldumise tõttu tekkinud kahju selle tõttu, et hageja pidi tasuma kolmandale isikule (korteriomandi ostjale) müügilepingust taganemise tõttu leppetrahvi.
2. Seega tõusetub esmalt küsimus selle kohta, millise normi alusel saab hageja kostjalt kahju hüvitist nõuda. Kui hageja tugineb kostja teo õigusvastasusele

§ 1045

lg 1 p 7 järgi, peab hageja tooma mh esile kostjat kohustava sätte (kaitsenorm) olemasolu ning

§ 1045

lg-st 3 tulenevalt ka selle, et selle sätte vähemalt üheks eesmärgiks oli kaitsta võlgnikku kahju eest, mille eest ta kostjalt hüvitist nõuab. Nende eelduste olemasolu korral saab kostja vastutusest vabaneda, kui ta tõendab, et ta ei olnud kaitsenormi rikkumises süüdi (RKTKo 23.02.2022, 2-19-3736, p 13). Ringkonnakohus nõustub maakohtuga selles, et antud juhul saaks kõne alla tulla

§ 1045

lg 1 p 7, mille kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati seadusest tulenevat kohustust rikkuva käitumisega. Seega tuleb välja selgitada, millise seadusest tulenevat kohustust rikkuva käitumisega antud juhul tegemist on. Hageja on kaitsenormina esile toonud AÕS § 349 lõike

1. 39.
2. AÕS § 349 lg 1 kohaselt juhul, kui hüpoteegiga tagatud nõue rahuldatakse või nõuet ei ole tekkinud, võib koormatud kinnisasja igakordne omanik nõuda hüpoteegi kandmist enda nimele või selle kustutamist, kui ei ole kokku lepitud teisiti. Seega annab AÕS § 349 lg 1 kinnisasja omanikule nõudeõiguse juhuks, kui hüpoteegiga tagatud nõuet ei ole tekkinud. Ringkonnakohtu hinnangul otseselt AÕS § 349 lõikest 1 hüpoteegipidajale kohustust kindlal viisil käituda ei tulene. Käesoleval juhul ei ole tegemist ka olukorraga, kus kostjat hüpoteegi kustutamiseks kohustav kohtulahend oleks jõustunud enne hagejale väidetava kahju tekkimist. Seega ei saanud kostjat kohustav käitumine tuleneda ka kohtulahendist. 39.
3. Riigikohtu tsiviilkolleegiumi seisukohast asjas nr 3-2-1-64-12 järeldub, et hüpoteegipidaja keeldumine hüpoteegi kustutamisest AÕS § 349 lg 1 järgi võib olla vastuolus hea usu põhimõttega ja seega keelatud juhul, kui hüpoteek ei taga ühtegi nõuet (RKTKo 3-21-64-12, p 31, RKTKo 3-2-1-46-10, p 19). Seega tekiks sellisel juhul hea usu põhimõttest kohustus anda nõusolek hüpoteegi kustutamiseks (TsÜS komm § 138, p 3.2.3). Küll aga ei ole ringkonnakohtu hinnangul hüpoteegipidaja keeldumise korral alati tegemist hea usu põhimõtte vastase käitumisega. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 138 lg 1 sisaldab üldist kohustust järgida õiguste teostamisel ja kohustuste täitmisel hea usu põhimõtet. TsÜS § 138 lg 1 kohaldamisel tuleb igal konkreetsel juhul vastavalt asjaoludele tuvastada, milline käitumine on hea usu põhimõttega vastuolus (TsÜS komm § 138, p 3.1). TsÜS § 139 kohaselt eeldatakse isiku heausksust, mistõttu tuleb heausksuse eelduse ümberlükkamiseks tõendada isiku pahausksus (RKTKm 29.01.2020, 2-17-18069, p 21.3). Hageja on tuginenud sellele, et kostjat oli hoiatatud hüpoteegi kustutamisest keeldumise korral hagejale kahju tekkimisest. Ringkonnakohus ei nõustu, et üksnes see, et kostja ei reageerinud hoiatamisele hüpoteegi kustutamisega, saaks antud juhul tähendada kostja pahauskset käitumist. 39.
4. Kostja on esile toonud, et
5. a proovisid kostja ja D. K.X nende-vahelised lastega ning vara (sh krediidiasutuste ees olevate kohustuste) jagamisega seotud vaidlusküsimused ära lahendada poolte vahelisel kokkuleppel kompromissiga. Kokkulepet kostja väitel ei sõlmitud. Hageja leiab, et kostja ja tema eksabikaasa D. K.X-i vahelised perekondlikud (sh 7 2-22-17089 lastega seotud) ja varalised suhted ei oma käesolevas asjas tähendust. Sellisele seisukohale asus ka maakohus. Ringkonnakohus sellega ei nõustu. Kostja ja D. K.X-i vahelised suhted omavad tähendust niivõrd, kuivõrd nendest saab järeldada kostja pahauskse käitumise puudumist hüpoteegi kustutamisest keeldumisel. 39.
6. Hageja ei ole esitanud vastuväiteid sellele, et kostja ja D. K.X-i vahel oli mitmeid varalisi vaidlusi ja perekonnaõiguslikke vaidlusi seoses nende ühiste lastega. 09.08.2019 esitas kostja D. K.X-ile ettepaneku, et kostjale hüvitatakse 317 311 eurot, tagatakse korteriomandi üleandmine väärtuses 300 000 kuni 350 000 eurot ning tagatakse täielikult kostja poolt Luminor Bank AS-i ees võetud laenude tasumise kohustus. Samuti esitas kostja selles avalduses ettepanekud muude varaliste küsimuste ning kostja ja D. K.X-i ühiste laste hooldusõiguse ja elatise küsimuste lahendamiseks. Ühtlasi teatas kostja selles avalduses, et ta on nõus Lastekodu 5-1 korteriomandile kostja kasuks seatud hüpoteegi kustutamisega tingimusel, et samaaegselt hüpoteegi kustutamisega sõlmitakse ka käesolevas avalduses ja ettepanekus toodud tingimustel notariaalne kokkulepe (dtl 253-259). Seega ei keeldunud kostja ilma igasuguste põhjendusteta hüpoteegi kustutamisest, vaid soovis sellega koos ühtlasi lahendada vaidlused D. K.X-i ja kostja vahel. Samuti ei saa asjaolust, et Lastekodu 5-1 korteriomand kuulus mitte D. K.X-ile, vaid hagejale, järeldada kostja pahauskset käitumist. Äriregistri väljavõttest nähtub, et hageja ainuosanikuks on D. L.V ja juhatuse liikmeks L.V (dtl 78-81). Pooltel ei olnud vaidlust selle üle, et tegemist on D. K.X-i vanematega. Seega on hagejaga seotud isikud ühtlasi D. K.X-iga seotud isikuteks. Ringkonnakohtu hinnangul ei saa eeltoodut arvesse võttes järeldada, et kostja käitumine oleks hüpoteegi kustutamisest keeldumisel olnud pahauskne. Kostja soovis olemasolevaid vaidluseid lahendada. Ehkki kostja ei võtnud arvesse, et korteriomand ei kuulu D. K.X-ile ja hüpoteek ei taga ühtegi nõuet, lähtus kostja sellest, et hüpoteek on seatud kostja kasuks ja kostja oli nõus selle kustutama avalduses toodud tingimustel. Selline käitumine põhineb küll ekslikel alustel, kuid ei ole ringkonnakohtu hinnangul pahatahtlik. Ringkonnakohtu istungil avaldas kostja, et ta polnud ka kindel, et hüpoteek ei taga ühtegi nõuet.
7. Lisaks eeltoodule märgib ringkonnakohus, et ka juhul, kui AÕS § 349 lg 1 näeks otseselt ette hüpoteegipidajale kohustuse tühja hüpoteegi kustutamiseks, ei ole hageja nõuet võimalik rahuldada tulenevalt

§ 1045

lõikest 3 ja

§ 127lõikest 3.

Maakohtu seisukoht, et

§ 127lg 3 ei kohaldu, ei ole õige.

40.1.

§ 1045

lg 3 näeb ette, et seadusest tuleneva kohustuse rikkumisega kahju tekitamine ei ole õigusevastane, kui kahju tekitaja poolt rikutud sätte eesmärk ei olnud kannatanu kaitsmine sellise kahju tekkimise eest. AÕS § 349 lg 1 eesmärk ei ole ringkonnakohtu hinnangul ära hoida kinnisasja omaniku poolt kolmandale isikule leppetrahvi maksmisest tekkinud kahju. AÕS § 349 lg 1 annab koormatud kinnisasja omanikule nõudeõiguse hüpoteegi kustutamiseks, mida kinnisasja omanik saab hüpoteegipidaja keeldumisel realiseerida kohtu kaudu (AÕS komm II § 349, p 3.1.3.1). Antud sätte eesmärk on seega kinnisasja omanikule tühjast hüpoteegist vabanemise võimaluse andmine. Võimalikud tagajärjed, mis kaasnevad kinnisasja omanikule koormatud kinnisasja võõrandamisel, ei ole sellise eesmärgiga hõlmatud. 40.2. Riigikohus on märkinud, et

§ 127

lg 2 (ja seega ka lg 3) deliktiõiguslikul kohaldamisel tuleb mh arvestada sellega, kuivõrd ettenähtav oli mingi üldise (lepinguvälise) keelu või kohustuse rikkumise kahjulik tagajärg mõistlikule isikule (RKTKo 26.09.2006, 3-21-53-06, p 13). Kolmandale isikule leppetrahvi maksmise kohustus hüpoteegi kustutamisest keeldumise korral ei ole ringkonnakohtu arvates mõistlikust füüsilisest isikust 8 2-22-17089 hüpoteegipidajale ettenähtav. Ka sel põhjusel ei saaks sellist kahju lugeda hõlmatuks AÕS § 349 lg 1 kui võimaliku kaitsenormi kaitse-eesmärgiga. 41. Hageja nõudeõigus ei saa tuleneda ka

§ 1043

ja § 1045 lg 1 p-st 8, sest eeltoodud punktis 39.4 märgitud asjaoludel ei ole kostja keeldumine hüpoteegi kustutamisest käsitatav heade kommete vastase tahtliku käitumisena hagejale kahju tekitamiseks. 42. Kuna ringkonnakohus rahuldab eeltoodud põhjendustel kostja apellatsioonkaebuse ja jätab hagi rahuldamata, ei pea ringkonnakohus vajalikuks vastata kostja apellatsioonkaebuse väidetele, mis puudutavad 07.01.2019 võlaõigusliku müügilepingu näilikust ja

§-de 111, 139 ja 140 kohaldamist. 43. Kuna ringkonnakohus jätab hagi rahuldamata, tuleb muuta ka maakohtu menetluskulude jaotust (TsMS § 173 lg 3). Hagi rahuldamata jätmise tõttu tuleb menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel jätta hageja kanda. Kuna kostja apellatsioonkaebus rahuldatakse, tuleb ka apellatsioonimenetluse kulud jätta TsMS § 162 lg 1 alusel hageja kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Vallo Kariler (allkirjastatud digitaalselt) Maris Kuurberg (allkirjastatud digitaalselt) Gea Lepik 9