← Eesti

2-24-126684/15

Obsah (5)§ 430§ 428§ 168§ 661§ 150

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Anu Uritam Määruse tegemise aeg ja koht 19. veebruar 2025, Tallinn Tsiviilasja number 2-24-126684 Tsiviilasi Patendibüroo KÄOSAAR OÜ hagi OÜ Aut

§ 430

lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. 2

§ 428

lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt

§ 430

lõikele 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Tulenevalt

§ 430lõikest 7 võib kompromiss olla tingimuslik.

Kohus asub seisukohale, et kohtule esitatud kompromiss vastab seadusest tulenevatele nõuetele ning ei esine selle kinnitamisest keeldumise aluseid. Seega kuulub kohtule esitatud kompromiss kinnitamisele ja menetlus asjas lõpetamisele. Kohus selgitab menetlusosalistele, et kooskõlas

§ 430

lõikega 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist.

§-st 432 tulenevalt, ei saa hageja menetluse lõpetamise korral pöörduda uuesti kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kompromissi saab vastavalt

§ 430

lõikes 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. Kui pooled vabatahtlikult käesoleva määrusega kinnitatud kompromissi ei täida, kuulub käesolevast jõustunud kohtumäärusest tulenev nõue täitmisele täitemenetluse seadustiku alusel (TMS § 2 lg 1 p 1).

§ 168

lg 3 sätestab, et kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti.

§ 661

lg 4 kohaselt võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või edasikaebeõigusest loobuda. Pooled on kokku leppinud, et nad lühendavad määruskaebuse esitamise tähtaega viie tööpäevani. Kohus lühendab poolte soovil määruskaebuse esitamise tähtaega.

§ 150

lg 1 p 1 kohaselt tasutud riigilõiv tagastatakse enam tasutud osas, kui riigilõivu on tasutud ettenähtust rohkem.

§ 150

lg 2 p 1 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi.

§ 150

lg 3 kohaselt avalduse läbi vaatamata jätmisel või menetluse lõpetamisel kompromissi kinnitamise või hagist loobumise tõttu ei tagastata eelnevas kohtuastmes ja maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõivu.

§ 150

lg 4 kohaselt riigilõivu tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõivu tasuti. Hageja esitas kohtule taotluse, milles palus tagastada riigilõivu summas 455 eurot. Kohus leiab, et hageja riigilõivu tagastamise taotlus on põhjendatud vaid osaliselt. Hageja tasus 22.07.2024.a Rahandusministeeriumi arveldusarvele maksekäsu kiirmenetluse avalduselt riigilõivu summas 224,89 eurot ning 28.08.2024 täiendava riigilõivu hagiavalduselt summas 685,11 eurot. Kohus märgib, et alates 01.02.2023 kehtiv

§ 150

lg 3 näeb ette, et maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõivu kompromissi kinnitamisel üheski osas ei tagastata. Kehtiv seadus võimaldab tagastada üksnes poole hagiavalduselt endalt tasutud riigilõivust. 3 Kuna hagiavalduselt endalt tasuti riigilõivu 685,11 eurot, siis tuleb hagejale kompromissi sõlmimisest tulenevalt tagastada 685,11/2≈342,56 eurot. Eelnevast lähtudes tuleb hageja riigilõivu tagastamise taotlus rahuldada osaliselt ning tagastada hagejale riigilõiv summas 342,56 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Anu Uritam kohtunik 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.