) § 428 lg 1 p 3 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud.
lg 1 kohaselt võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kuna hageja on kohtule teatanud, et ta loobub hagist, puudub vajadus menetluse jätkamiseks. Kohus asub seisukohale, et hagist loobumine tuleb vastu võtta ning menetlus tsiviilasjas nr 2-24-135055 Elisa Eesti AS-i hagis V Ui vastu võla nõudes lõpetada.
kohaselt kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. 7. Hageja on kohtule esitanud avalduse riigilõivu tagastamiseks.
lg 2 p 2 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui hageja loobub hagist.
lg 9 kolmanda lause kohaselt arvatakse asja edasisel lahendamisel hagimenetluses maksekäsu kiirmenetluse kulud hagimenetluse kulude hulka. 2 Hageja tasus 30.09.2024 maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel riigilõivu 65 eurot ja 30.12.2024 hagi esitamisel riigilõivu summas 35 eurot, kokku 100 eurot. Eeltoodust tulenevalt kuulub hagejale tagastamisele pool tasumisele kuuluvast riigilõivust summas 50 eurot (100 : 2). Vastavalt hageja taotlusele tagastab kohus riigilõivu Julianus Inkasso OÜ arveldusarvele nr xxx. Menetluskulude jaotus 8.
lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kohus lõpetab menetluse määrusega, seetõttu peab kohus käesolevas määruses märkima ka menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel.
lg 2 sätestab, et hageja kannab menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja käesoleva paragrahvi lõigetest 3–5 ei tulene teisiti. Sama paragrahvi lõike 5 kohaselt kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud. Kuna hageja loobus hagist põhjusel, et kostja rahuldas hageja nõude pärast hagi esitamist, leiab kohus, et hageja menetluskulud tuleb jätta kostja kanda ja kostja menetluskulud tuleb jätta kostja enda kanda. 9.
lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt on kohtukulud riigilõiv ja asja läbivaatamise kulud.
p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.
lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Hageja on kandnud seoses käesoleva asja menetlemisega menetluskulusid kokku 440,50 euro suuruses summas (ilma käibemaksuta), sh riigilõiv 82,50 eurot ja õigusabikulud 358 eurot. Kostja vastuväiteid hageja menetluskulude nimekirjale esitanud ei ole. Kohus selgitab,
lg 8 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt, arvestades käesolevas jaos sätestatud erisusi (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 15.02.2012 määrus tsiviilasjas nr 32-1-161-11, p 7). Hagita menetluses lahendatavas asjas rakendab kohus
lg 7 kohaselt uurimispõhimõtet, st kontrollib avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui sellele ei ole esitatud vastuväiteid. Seejuures ei ole kohus
lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 03.06.2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-65-13, p 14). Kohus selgitab, et vastaspoolelt menetluskulude väljamõistmise aluseks ei ole mitte esitatud arved, vaid õigusabikulude põhjendatus ja vajalikkus. 3 Hageja menetluskuluks on riigilõiv summas 82,50 eurot. Kuna käesolevas tsiviilasjas kuulus tasumisele riigilõiv 100 eurot, millest kohus tagastab hagejale 50 eurot, tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista riigilõiv summas 50 eurot, mis on põhjendatud ja vajalik kulu.
järgi määrab kohus maksekäsu kiirmenetluses maksekäsus või menetluse lõpetamise määruses võla tasumise tõttu käesoleva seadustiku §-s 4881 ettenähtud juhul lisaks menetluskulude jaotusele kindlaks ka hüvitatava riigilõivu rahalise suuruse ning määrab 20 eurot avaldaja menetluskulude katteks. Hageja on lisaks riigilõivule palunud välja mõista kostjalt 20-eurose maksekäsu kiirmenetluse avalduse ettevalmistamise ning esitamise kulu vastavalt
§-ile 4842. Kohus märgib, et eelviidatud
§-is 4842 sätestatud menetluskulu mõistetakse välja, kui kohus teeb maksekäsu või menetluse lõpetamise määruse võla tasumise tõttu. Kuna kohus ei tee käesolevas asjas maksekäsku ega maksekäsu kiirmenetluse lõpetamise määrust, siis kohus eelviidatud 20-eurost menetluskulu kostjalt välja ei mõista. Arvestades, et käesoleva tsiviilasja puhul on tegemist keskmisest lihtsama keerukusega võlanõudega ning vastava hagi koostamine ei ole õiguslikult keeruline ega ajamahukas, siis
lg 1 kohaselt peab kohus põhjendatuks ja vajalikuks mõista kostjalt hageja kasuks välja õigusabikulud summas 240 eurot (2 h x 120 eurot/h). Kokku kujuneb hageja menetluskulude suuruseks 290 eurot (50 + 240). Hageja menetluskulude kindlaksmääramise avaldus jääb rahuldamata summas 150,50 euro (440,50 – 290) ulatuses.
lg 4 kohaselt märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja esitas eeltoodud taotluse hagiavalduses kooskõlas
10.
lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Anu Vismann Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.