Obsah (12)

§ 108§ 8§ 7§ 82§ 100§ 101§ 217§ 29§ 222§ 115§ 127§ 128

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Marget Henriksen Otsuse tegemise aeg ja koht 07.02.2025 Tallinn Tsiviilasja number 2-24-1645 Tsiviilasi R Sija ETi hagi A Me ning T Me va

§ 108lg 1 alusel kostjate vastu lepingu täitmise nõude.

49.

§ 8

järgi on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik.

§ 8

lg 1, 2, § 76 lg 1, 2 järgi kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele, hea usu ja mõistlikkuse põhimõttele.

§ 7

lg 1 järgi loetakse võlasuhtes loetakse mõistlikuks seda, mida samas olukorras heas usus tegutsevad isikud loeksid tavaliselt mõistlikuks 50. Vastavalt

§ 82

lg-le 1, kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval.

§ 82

lg 2 kohaselt, kui kohustuse täitmiseks on ette nähtud tähtaeg või kui see on määratletav lepingu alusel, tuleb kohustus täita selle tähtaja kestel, kui lepingust või asjaoludest ei tulene, et täitmise tähtpäeva võib määrata võlausaldaja. 51.

§ 100

kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.

§ 101

lg 1 p 1, 6, § 108 lg 1, 2 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. 52.

§ 217

lg 1 järgi peab ostjale üleantav asi vastama lepingutingimistel, eelkõige koguse, kvaliteedi, liigi, kirjelduse ja pakendi osas. Lepingutingimustele peavad vastama ka asja juurde kuuluvad dokumendid.

1. Hagejad on esitanud kohtule poolte vahel 04.10.2022 sõlmitud müügilepingu täitmise nõude. Hagejad paluvad kohustada kostjaid korrastama ehitisregistris xxx elamu (ehitisregistri kood nr xxx) soojuspumpa puudutavad andmed, ning kanda sellega seonduvad kulud, mille tulemusel kannab ehitisregistri pidaja ehitisregistrisse xxx elamu soojusallikaks soojuspumba. Juhul, kui kohtuotsuse jõustumisest 6 kuu möödudes ei ole ehitisregistrisse xxx elamu soojusallikaks soojuspump kantud, palusid hagejad mõista kostjatelt solidaarselt välja hagejate kasuks kahjuhüvitis summas 12 852 eurot. Hagejad tuginevad müügilepingu punktile 3.12, mille kohaselt müüja 1 ja ostja on kokku leppinud, et müüja 1 kohustub korrastama ehitisregistris kinnistut puudutavad andmed 12 kuu jooksul arvates lepingu sõlmimisest ning kandma kõik sellega seonduvad kulud. Hagejad leiavad, et kostjate kohustus oli korrastada hiljemalt 04.10.2023 ehitusregistris hoone fassaadi, katuse ja soojuspumba andmed. Kostjad ei ole antud kohustust täitnud.
2. Kostjad on seisukohal, et nad on lepingus toodud kohustuse „korrastama ehitisregistris lepingu eset 1 puudutavad andmed 12 kuu jooksul arvates lepingu sõlmimisest ning kandma kõik sellega seotud kulud“ täitnud. Kostjate väide põhineb sellel, et õhksoojuspumba, mille registrisse kandmist hagejad kostjatelt nõuavad, on hagejad tegelikult elamult peale kinnistu soetamist eemaldanud. Kostjatel ei ole alates õhksoojuspumba eemaldamist enam võimalik elamu müügi hetkel olemas olnud õhksoojuspumpa registrisse kanda. Kostjate väitel lepingu punkti 3.12 mõte ei ole selline, et kostjatel tekib kohustus hakata seadustama ehitustöid, mida on teinud hagejad pärast kinnistu valduse saamist. On ülimalt tõenäoline, et soojuspumpa, mis kostjate poolt hagejatele kinnistu valduse üleandmise ajal oli elamu seinal, hagejad uuesti elamu seinale paigaldanud ei ole ja ka ei kavatse seda teha, kuna tegemist on väga vana pumbaga.
3. Seega pooled vaidlevad selle üle, kas kostjad on täitnud oma kohustuse korrastada ehitisregistris xxx elamu soojuspumpa puudutavad andmed. 9 56.

§ 29

lg 1 sätestab, et lepingu tõlgendamisel lähtutakse lepingupoolte ühisest tegelikust tahtest. Kui see tahe erineb lepingus kasutatud sõnade üldlevinud tähendusest, on määrav lepingupoolte ühine tahe.

§ 29

lg 5 sätestab, et lepingu tõlgendamisel tuleb eelkõige arvestada tõlgendust, mille lepingupooled on samale lepingutingimusele varem andnud, lepingupoolte käitumist enne ja pärast lepingu sõlmimist, lepingu olemust ja eesmärki.

§ 29

lg 6 sätestab, et lepingutingimust tuleb tõlgendada koos teiste lepingutingimustega, andes sellele tähenduse, mis tuleneb lepingu kui terviku olemusest ja eesmärgist. Hagejad väidavad, et nad omandasid kostjatelt elamu teades, et elamut köetakse soojuspumbaga. Sama soojusallika liiki kavatsevad hagejad ka edaspidiselt kasutada ja pooled leppisid lepingueelsetel läbirääkimistel kokku, et kostjad korrastavad soojuspumba andmed ehitusregistris. Ehitisregistris soojuspumba andmete korrastamise kohustus lepiti kokku ka sõlmitud müügilepingus. Kostjad asusid kohustust täitma ja nende arhitekt esitas esialgse dokumentatsiooni registrile. Seega nii lepingueelsetest läbirääkimistest kui sõlmitud lepingutest tulenes kostjate kohustus kanda xxx elamu soojuspump soojusallikana registrisse.

1. Poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et müügilepingu sõlmimise ajal oli elamul soojuspump ja müügilepinguga võtsid kostjad endale kohustuse valmistada ette dokumentatsioon ja taotleda soojuspumba kandmist ehitusregistrisse. Vaidlust ei ole selle üle, et hagi esitamise ajaks ei ole ehitusregistrisse tehtud kannet, mille kohaselt on xxx elamu soojusallikaks soojuspump.
2. Kohus leiab, et kostjate poolt ehitusregistrisse kande tegemata jätmine selle kohta, et xxx elamu soojusallikaks on soojuspump, näol on tegemist kostjate poolt kohustuse rikkumisega. Kohus põhjendab oma seisukoha järgnevalt.
3. Asja materjalidest nähtuvalt peale 0.10.2022 müügilepingu sõlmimist kostjad kuni hageja poolt 07.06.2023 järelpärimiseni (so 9 kuu jooksul pärast kohustuse võtmist) soojuspumba registrisse kandmisega ei tegelenud (dtl 76). Ehitisregistri väljavõttest nähtuvalt on kostja arhitekti ja TLPA spetsialisti vahel olnud kirjavahetus, millest nähtuvalt kostja arhitekt väitis, et enne ehitusseadustiku kehtima hakkamist ei olnud soojuspumpade paigaldamine reguleeritud ja dokumenteerimine kohustuslik ja TLPA spetsialist viitas vastusena enne 2015 kehtinud ehitusseadusele, mille järgi oli tehnosüsteemi muutmine või asendamine samaväärsega luba nõudev tegevus ning palus lisada teatise dokumentidesse tööde teostamise õiguslik alus (dtl 77-8). Sellest võib järeldada, et kostjad soovisid vältida soojuspumba seadustamisega seotud dokumentatsiooni korrastamisest väites, et see on paigaldatud enne ehitusseadustiku jõustumist. Asja materjalidest nähtuvalt vaatamata TLPA spetsialist selgitusest kostjad nõutud dokumente TLPA-le ei esitanud.
4. Selle asemel said hageja 10.08.203 teada, et kostjad on edastanud TLPA teate, mille järgi soojuspumba registrisse kandmist enam ei taotleta. Nimelt teatasid kostjad TLPA’le, et kuna hoone seinalt on soojuspump eemaldatud, siis pole selle registrisse kandmine enam vajalik (dtl 89-90). Seega on kostjad loobunud soojuspumba registrisse kandmisest juba 2 kuud enne tähtaja (04.10.2023) saabumist.
5. Seega kohtule esitatud tõendistest nähtuvalt kostjate teguviis soojuspumba registrisse kandmata jätmisel ei olnud mitte passiivne (jättes vajalikud dokumendid esitamata), vaid aktiivne. Kohtule esitatud tõenditest nähtuvalt kostjad on esitanud TLPA-le fotod (dtl 89-91), millega avaldasid, et enam ei soovita soojuspumpa registrisse kanda. Vaidlust pole selle üle, et sellel ajal olid elamu omanikeks hagejad, seega elamu soojuspumbaga seonduvad küsimused oleks pidanud saama hagejate heakskiidu. Seda aga kostjad ei teinud, vaid tegutsesid oma äranägemisel ja teadlikult vastuolus hagejate huvidega. Seda, et hagejad soovivad, et registrisse kanda kütteallikana soojuspumba oli kostjatele hästi teadlik nii broneerimislepingu kui müügilepingu sõlmimisel. 1 0
6. Hagejad on selgitanud, et soojuspump eemaldati raami hoolduseks välisseinalt, sest tegemist on vana seadmega. Kohtule esitatud fotost nähtuvalt on soojuspump maja välisseinale tagasi paigaldatud (dtl 136). Seadme ajutine eemaldamine välisseinalt ja selle hooldus ei saa takistada selle registrisse kandmist. Seega ei saanud hagejate käitumine takistada kostjate poolt takistada soojuspumba registrisse kandmist ja lepingu täitmist.
7. Kohus nõustub hagejatega, et kostjate täitmisest keeldumine, põhjusel nagu oleks hagejad õhksoojuspumba eemaldanud ja seetõttu pole võimalik enam registrisse kanda, on ilmselgelt otsitud.
8. Kohus on eelnevalt tuvastanud, et kostja on müügilepingu punktis 2.1.9 osundanud, et õhksoojuspumba näol on tegemist 12-13 aastat vana seadmega, mis võib varsti vajada väljavahetamist. Samas soojuspumba vahetamist kostjad ise samas lepingus enda kohustuse täitmist (soojuspumba registrisse kandmine) takistavaks või välistavaks ei pidanud. Seega pidi kostjatele olema ettenähtav, et isegi kui hagejad vahetaksid soojuspumba kaasaegsema vastu, ei mõjuta see kostjate soojuspumba registrisse kandmise kohustust.
9. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et kostjad on jätnud täitmata enda kohustuse kanda soojuspump registrisse. Puuduvad kostjate kohustuse täitmise vastusest vabastavad asjaolud. Seega kostjad vastutavad lepingust tulenva kohustuse täitmata jätmise eest. 66.

§ 108

lg 2 järgi, kui võlgnik rikub kohustust, mis ei seisne raha maksmises, võib võlausaldaja nõuda temalt kohustuse täitmist.

§ 222

lg 1 kui asi ei vasta lepingutingimustele, võib ostja nõuda müüjalt asja parandamist või asendamist, kui valitud õiguskaitsevahendi kasutamine on võimalik ja sellega ei põhjustata müüjale võrreldes teise õiguskaitsevahendi kasutamisega ebaproportsionaalseid kulusid, arvestades kõiki asjaolusid, muu hulgas väärtust, mis asjal oleks olnud, kui lepingutingimustele mittevastavust ei esineks, lepingutingimustele mittevastavuse olulisust ning ostja võimalust kasutada teist õiguskaitsevahendit ilma märkimisväärse ebamugavuseta.

1. Hagejate nõue on suunatud sellele, et kostjad täidaksid lepinguga võetud kohustuse ja korrastaksid ehitisregistris soojuspumba andmed. Kohus leiab, et hagejate nõue on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Eeltoodust tulenevalt kohus kohustab kostjaid korrastama ehitisregistris xxx elamu (ehitisregistri kood nr. xxx) soojuspumpa puudutavad andmed ning kanda sellega seonduvad kulud, mille tulemusel kannab ehitusregistri pidaja ehitusregistrisse xxx elamu soojusallikaks soojuspumba.
2. Selleks, et tagada kostjate kohustuse täidetavus on hagejad taotlenud kohustada kostjaid korrastama vastavad andmed hiljemalt 6 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest. Hagejate taotlusel määrab kohus hagis taotletava võõrandamislepingust tulenevate kohustuste täitmiseks tähtaja (TsMS § 365 lg 1). Seega kohustab kohus kostjaid korrastama vastavad andmed ehitusregistris 6 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest.
3. Hageja taotleb, et juhul, kui selleks ajaks ei ole ehitisregistrisse xxx soojusallikana soojuspumpa kantud, siis kohustada kostjaid tasuma hagejatele kahjuhüvitis, mis on vastavuses tulevikus tekkivate vajaliku dokumentatsiooni koostamise kuludega. Hageja väitel kostjatelt väljamõistetav kahjuhüvitise suurus on 12 852 eurot. TsMS § 365 lg 2 annab hagejale õiguse panna täitmise asemel kahjuhüvitise nõue maksma tingimuslikult ja nõuda kahjuhüvitise kindlaksmääramist juhuks, kui kohustust kohtu määratud tähtaja jooksul ei täideta. 70.

§ 115

lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele.

§ 127

lg 1 järgi on kahju 1 1 hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud.

§ 127

lg 3 järgi esineb kahju rikkumise ja kahju vahel põhjuslik seos, lisaks kõigele hoiatas ka hagejate lepinguline esindaja, et kui soojuspumpa ei seadustata siis tellivad hagejad vastavad tööd kolmandatelt isikutelt ja nõuavad kahju sisse.

§ 127

lg 4 rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos.

§ 128

lg 1 järgi võib hüvitamisele kuuluv kahju olla varaline või mittevaraline.

§ 128

lg 2 järgi hõlmab otsene varaline kahju tekitamisega seoses tulevikus kantavad mõistlikud kulud.

1. Järgevalt tuleb kohtul tuvastada kui suur on kahju hagejatele tekkiv kahju ehk kui suured oleksid hagejate poolt dokumentatsiooni koostamise kulud, mis on vajalikud, et kanda Ehitusregistrisse xxx soojusallikana õhksoojuspump.
2. Hageja on tõendina esitanud xxx OÜ poolt 25.09.2023 tehtud hinnapakkumise, mille kohaselt oleksid kulud kokku summas 12 852 eurot. Nimetatud hinnapakkumine sisaldab järgmisi töid: geoalus-hind 660 eurot, ehitusjärgne mõõdistustöö ja muudatuste võrdlustabeli koostamine- hind 390 eurot, küttesüsteemide ekspertiis, vajalik kui ei suudeta tõenda küttesüsteemide ohutust 1300 eurot, korstnapühkija akt 120 eurot, tuleohutusaudit- hind 1160 eurot, ehitise audit, dokument, mis asendab kasutusloa menetluses puuduvat dokumentatsiooni (ehitustööde päevikuid, kaetud tööde akte,) ja/või on vajalik, et hinnata ehitusprojekti puudumisel hoone ohutust ja kehtivust kehtivatele planeeringutele- hind 2380 eurot, elektripaigaldise audit- hind 650 eurot, muudatusprojekt, hetkeolukorda kajastav projekt, mis on aluseeks ehitise kandmiseks registrisse- hind 2100 eurot, riigilõivud 440 eurot. Antud hindadele lisandub käibemaks 20% kokku summas 2 142 eurot (dtl 99).
3. Hageja on oma hinnapakkumise aluseks võtnud xxx kinnistule Tallinna Linnaplaneerimise Ameti (edaspidi TLPA) poolt esitatavad nõuded (dtl 73-74). Hageja on välja toonud, et kostjad on müügilepingus kinnitanud, et elamus puuduvad õigusliku aluseta tehtud ümberehitustööd, mis on hiljem osutunud valeks, kuna kostjate poolt TLPA esitatud projekt kinnitas teist. Nimelt on TLPA märkinud, et dokumentidesse lisatud muudatusprojektist nähtub, et hoones on tehtud (seletuskirja kohaselt enne 01.01.2023) ehitusluba /ehitisteatis nõudvaid töid (dtl 73). Hageja väitel see omakorda mõjutab soojuspumba registrisse kandmise dokumentatsiooni mahtu.
4. Kostjad on esitanud erinevaid pakkumisi ja kirjavahetust tõendamaks, nende kohustuse täitmine on oluliselt soodsam sellest, mida hageja kohustuse täitmata jätmise korral nõuavad.
5. Kostjad on kohtule edastanud xxx OÜ poolt 12.12.2024 väljastatud hinnapakkumise nr 2540, mille kohaselt on soojuspumba seadustamise hind koos käibemaksuga on 1988,60 eurot. xxx OÜ poolt esitatud hinnapakkumine sisaldab järgmiseid töid: elektripaigaldise audit- soojuspumba mahus, üldehituslik audit- soojuspumba mahus, hoone mõõdistusprojekt, kasutusteatise taotlemise korraldamine, projektijuhtimine, ehitusalane konsultatisoon (dtl 169). Lisaks on kostjad kohtule esitanud xxx OÜ kaaskirja, milles selgitab xxx OÜ, et pakkumises esitatud tegevuskava on vajalik ja piisav soojuspumba seadustamiseks. xxx OÜ märgib, et kõnelause pumba seadustamiseks ei ole vaja muudatusprojekti koostamine ega ka dendroloogia (dendroloogilise hinnangu) koostamine. xxx OÜ selgitab, et muudatusprojekti saab koostada üksnes olukorras, kus on olemas kehtiv ehitusluba ja ehitusprojekt, mida saab muuta. Hetkel hoone kohta on küll olemas värske ehitusprojekt ja teatis laiendamise kohta, kuid ehitustööde alustamata (või vähemalt lõpetamata) oleku tõttu selle alusel pumpa seadustada ei oleks võimalik. Dendroloogilise hinnangu koostamine ei ole vajalik ainuüksi põhjusel, et pump paikneb seinal. xxx OÜ kinnitab oma kaaskirjas, et nende poolt pakutav ja hinnapakkumises kajastatud tegevuskava on piisav olemasoleva soojuspumba seadustamiseks eeldusel, et pump on ohutu ja vastab nõuetele. Viimaks märgib xxx OÜ, et ta on kõnealust 1 2 teenust pakkunud juba 14 aastat ja omab kogemust kõnealuses valdkonnas juba 24 aastat (dtl 170).
6. Asja materjalidest nähtuvalt kostjad on püüdnud korrastada õhksoojuspumba andmeid 15.09.2022, so juba enne müügilepingu sõlmimist ja TLPA on selgitanud hagejatele 20.09.2022 läbi vaatamata jätmise teates, et kuna hoones on tehtud ehitusluba/ehitusteatist nõudvaid ehitustöid aga ehitusteatis/ehitusluba või kinnitatud ehitusprojekt puudub, tuleb juhinduda Tallinna linna veebilehel antud ehitise seadustamise juhistest. Nendes juhistes on selgitatud vajadust tellida nõutavat akrediteeringud omavalt isikult ehitusaudit ja tasuda riigilõiv 500 eurot. Ehitusaudit peab lisaks seletusele sisaldama nii ehitise graafilist osa, fotosid kui ka tuleohutuse ja elektripaigaldise ning gaasipaigaldise olemasolul ka selle auditit dtl 73).
7. Kohus tuvastab, et Tallinna veebilehel on avaldatud järgmised juhised pärast 01.01.2023 ning enne 01.07.2015 ehitatud ehitise korral:
8. Ehitis peab vastama ehitise ohutusele esitatavatele nõuetele ning vastama detail- ja üldplaneeringule või projekteerimistingimustele. Ehitise ohutuse hindamisel võetakse aluseks ehitusprojekt. Ehitusprojekti puudumisel tehakse ehitise ohutuse hindamiseks ehitise audit. Ehitise audit asendab loa- või teavitusmenetluse ehitusprojekti. Ehitise auditi tulemusel peab olema võimalik kanda ehitise olulisemad tehnilised andmed ehitisregistrisse.
9. Tingimused auditile: Ehitise auditi tellib omanik. Auditi tegemise korra sätestab määrus "Auditi tegemise kord". Auditi tegija peab olema nõutava akrediteeringuga pädev isik. Täpsemad nõuded audititegijale erinevate ehitusliikide puhul leiab määruse lisast. Kohaliku omavalitsuse üksus otsustab ehitise auditi tulemusel täiendavate riikliku järelevalvemeetmete vajaduse, arvestades eelkõige:
10. ehitisele esitatavate nõuete täitmist, sealhulgas olulise või kõrgendatud ohu esinemise võimalikkust;
11. ehitise ehitamise aega;
12. ehitise kasutamise otstarvet;
13. kinnisasja omaniku ning vajaduse korral piirnevate kinnisasjade omanike õiguste ja huvide kaitset.
14. Auditi aruanne peab sisaldama (st aruanne peab koosnema vähemalt järgmistest osadest): • Ehitiste graafiline osa (eelprojekti mahus arhitektuurilised vaated, korruse plaanid ja üldlõiked ning rajatise auditi korral plaaniline lahendus ja iseloomulikud lõiked või pikiprofiilid), sh ehitusjärgne geodeetiline kontrollmõõdistus koos tehnovõrkudega, tehnilised andmed, plaanid, lõiked, asendiplaan jms); • Fotod ehitiste igast küljest koos selgitustega, samuti fotod ümbritsevatest ehitistest koos selgitustega millest on foto tehtud; • Seletuskiri, millest peab muuhulgas selguma, et tegemist on ebaseadusliku ehitisega; millal ja milliseid ehitustöid on teostatud (kõik ehitus-, ümberehitus- ja/või laiendustööd sh ehitamise ajad); milliseid materjale on kasutatud; kas ehitis on kooskõlas ehitamise ajal kehtinud nõuetega; ehitise kasutamise otstarve; kas esineb/ei esine oluline kõrgendatud oht; aruandes käsitleda kas ehitis on kooskõlas kinnisasja omaniku ning asjakohasel juhul piirnevate kinnisasjade omanike õiguste ja huvidega.
15. Koos auditiga tuleb esitada (st auditi aruanne peab sisaldama): • ehitise tuleohutuse hinnang – auditi tegijal peab olema tuleohutuse ekspert (tase 6); • elektripaigaldise audit (auditi tegija peab olema nõutava akrediteeringuga pädev isik), kust nähtub, et paigaldis vastab nõuetele; • gaasipaigaldise olemasolul gaasipaigaldise audit (auditi tegija peab olema nõutava akrediteeringuga pädev isik), kust nähtub, et paigaldis vastab nõuetele; 1 3
16. Kui auditi tulemus on negatiivne ja ehitis ei vasta ehitise ohutusele või asjakohasel juhul detail- ja üldplaneeringule või projekteerimistingimustele ning selgub ümberehitamise, lammutamise või muu selline vajadus, tuleb esitada ehitusloa taotlus või ehitusteatis ja ehitusprojekt vastavalt ehitusseadustiku lisale
18. Kui auditi tulemus on positiivne ja ehitis vastab ehitamise ajal kehtinud nõuetele ja/või ehitise ohutusele esitavatele nõuetele ja asjakohasel juhul detail- ja üldplaneeringule või projekteerimistingimustele ning puudub täiendavate ehitustööde vajadus, tuleb ametile läbi ehitisregistri esitada kasutusloa taotlus või kasutusteatis vastavalt ehitusseadustiku lisale 2 ning audit koos asjakohase dokumentatsiooniga (dtl 74-75).
19. Võrreldes hageja poolt kohtule esitatud xxx OÜ poolt esitatud hinnapakkumist ja kostjate poolt kohtule esitatud xxx OÜ poolt väljastatud hinnapakkumist, siis on kostjate poolt esitatud hinnapakkumise maht oluliselt väiksem. Sellega seoses on hageja pöördunud xxx OÜ hinnapakkumise koostaja A. B poole, kes oma selgitustes ümber lükanud kostjate poolt esitatud väited (dtl 186-188). Kohus peab usaldusväärsemaks hageja poolt esitatud xxx OÜ poolt tehtud hinnapakkumist, see selle aluseks on võetud TLPA poolt kehtestatud nõuded ehitise seadustamiseks ja selles on arvestatud kõigi võimalike vajalike töödega. Kostjate hinnapakkumine on eelduslik ning enamus töid, mis ei ole hinnapakkumise esitaja poolt vajalikud, on välja jäetud.
20. Kuna hageja esmane nõue on lepingu täitmise nõue, ja kostjate hinnangul on xxx OÜ hinnapakkumine piisav, siis on võimalik selle pinnalt 6 kuu jooksule kohtuotsuse jõustumisest alates kostjatel oma kohustus täita. Juhul, kui aga TLPA nõudmisel tuleb teha täiendavaid töid, mida xxx OÜ hinnapakkumise ei sisalda, ja kostjad sellest keelduvad, siis peab kostjatelt hageja kasuks välja mõistetav kahjuhüvitis tagama kõigi vajalike tööde maksumuse.
21. Eeltoodust tulenevalt kohus rahuldab hagi. Kohus kohustab kostjaid korrastama ehitisregistris xxx elamu (ehitisregistri kood nr. xxx) soojuspumpa puudutavad andmed, ning kanda sellega seonduvad kulud, mille tulemusel kannab ehitusregistri pidaja ehitusregistrisse xxx elamu soojusallikaks soojuspumba. Juhul, kui kohtuotsuse jõustumisest 6 kuu möödudes ei ole ehitisregistrisse xxx elamu soojusallikaks soojuspump kantud, mõista kostjatelt solidaarselt välja hagejate kasuks kahjuhüvitis summas 12 852 eurot.
22. Kuna kohus on rahuldanud hagejate esmase nõude, siis kohus ei käsitle hagejate alternatiivset nõuet. MENETLUSKULUDE JAOTUS
23. TsMS § 173 lg 1 ja 4 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel.
24. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 165 lg 3 kohaselt kui otsus on tehtud solidaarvõlgnikest kostjate kahjuks, vastutavad kostjad menetluskulude eest samuti solidaarselt. See ei välista ega piira käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatu kohaldamist.
25. Kuna kohus rahuldab hagi ja otsus on tehtud solidaarvõlgnikest kostjate kahjuks, siis jätab kohus menetluskulud solidaarselt kostjate kanda.
26. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks mõistliku aja jooksul peale käesoleva kohtuotsuse jõustumist TsMS § 177 lg 2 järgi. 1 4
27. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt, menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Marget Henriksen kohtunik 1 5