KOHTUOTSUS EestiVabariiginimel Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Maret Hallikma Otsuse tegemise aeg ja koht 11.02.2024, Tallinn Haldusasja number 3-24-2069 Haldusasi Xi kaebus Tallinna Linnavalitsus
§ 15
; määruse nr 25 § 1 lg 4, § 18 lg-e 1-3 ja 12, 17; määruse nr 24 §-d 7-8, § 9 lõige 4).
- Kaebaja oli eluruumi üürimist taotleva isikuna arvel kui vähekindlustatud lastega pere, kes vajab sotsiaalteenuseid. Seega peab kohus käesolevas asjas muuhulgas hindama, kas vastustajal oli õigus üürilepingu pikendamata jätmisel lähtuda sellest, et kaebajal puudub jätkuv abivajadus linna poolt eluruumi tagamisele.
- Tallinna linna eluruumi kasutusse andmise kord on oluliselt muutunud ja linn saaks eluruumi kasutusse anda (sh üürilepingut pikendada) juhul, kui kaebaja esitab määruses nr 24 § 7 lg 3 ettenähtud korras taotluse, milles on kirjeldatud tema abivajadust. Kaebajaga seotud asjaolud on oluliselt muutunud võrreldes selle ajaga, kui talle anti üürile linna korter- sellel ajal oli tegemist kolme alaealise lapsega perega. Kohtupraktikas on leitud (Tallinna Halduskohtu 14.11.2024 otsus haldusasjas 3-24-2547 p 55-57), et määruse nr 25 rakendussätte § 22 lõiget 2 ei saa tõlgendada selliselt, et see sisuliselt võimaldaks kinnistada isikutele määruse nr 56 alusel eluruumi üürile andmisel selle eluaegsuse. Määruse rakendussätet tuleb mõista selliselt, et üürilepingut 5
(10)3-24-2069 pikendatakse juhul kui isikul on jätkuv abivajadus eluruumi järele. Sellega kooskõlaline on määruse nr 25 § 22 lõike punkti 1 viimane lauseosa, mis ütleb, et vajadusel arvestatakse linnaosa eluasemekomisjoni arvamust. Eluasemekomisjoni ülesandeks on justnimelt linna eluruumi üürimisega seotud küsimuste menetlemine, muuhulgas linnaosa valitsuse esitatud ettepanekute kooskõlastamine munitsipaal- või sotsiaaleluruumi üürilepingute pikendamata jätmise kohta (määrus nr 18, § 4, § 2 lg 2). Ühtlasi ei saa kõnealust sätet vaadata lahus
ja SÜS regulatsioonist. Teenuse eesmärgiks on eluruumi kasutamise võimaluse kindlustamine inimesele, kes ei ole sotsiaalmajanduslikust olukorrast tulenevalt võimeline enda ja oma perekonna vajadustele vastavat eluruumi tagama (
§ 41
lõige 1).
sätted kohustavad teenuse osutamise üle otsustamisel lähtuma taotleja abivajadusest (
§ 3lõike 1 punkt 1, § 15 lõige 1).
Abivajadus on ajas muutuv, mis tähendab, et seda tuleb hinnata hüvitise andmise (teenuse osutamise) taotlemise hetkel (RKPSJKo 09.12.2019 nr 5-18-7/8, p 230).
§ 3
lg 1 p 2 kohaselt eelistatakse sotsiaalhoolekandelise abi andmisel abimeetmeid, mis on suunatud võimaluste leidmisele ja isiku suutlikkuse suurendamisele korraldada oma elu võimalikult iseseisvalt.
- Vastustaja on kaebaja eluruumi lepingu üürilepingu pikendamise avalduse rahuldamata jätmisel tuginenud sellele, et kaebaja ei ole Tallinna linnalt eluruumi vajav isik. Kaebaja (ja kõik teised täisealised pereliikmed) on töövõimeline isik, kellel ei ole tuvastatud puuet ega töövõime vähenemist. Vastustaja leidis, et kaebaja suhtes on ära langenud linna eluruumi üürile andmise aluseks esinenud asjaolud, ta ei ole isik kes vajab enda eluruumi küsimuse lahendamiseks jätkuvalt Tallinna linna abi ja seega on kaebaja õigus linna eluruumi kasutamiseks lõppenud.
- Asja materjalidest nähtuvalt vastutaja ei hinnanud kaebaja perekonna abivajadust põhjalikumalt tervikuna, vaid lähtus sel hetkel olemasolevatest andmetest ehk sellest, et kaebaja on töövõimeline isik, kelle ei ole tuvastatud puuet ega töövõime vähenemist. Tema sissetulekuks on töötutoetus ja lapsetoetus. Sotsiaalhoolekande osakonda pere pöördunud ei ole, viimati said toimetulekutoetust 2021 aasta juunis (dtl 61, Lasnamäe LOV eluasemekomisjoni 30.04.2024 koosoleku protokoll). Seega ei viinud vastustaja läbi seaduses nõutud perekonna abivajaduse hindamist enne teenuse vajaduse ehk sotsiaalpinna üürilepingu pikendamise üle otsustamist. Kohus leidis esialgse õiguskaitse taotluse lahendamise määruses, et linnal tuleks viivitamatult läbi viia kaebaja abivajaduse hindamine vastavalt asjaomastele õigusaktidele. Seega hindas vastustaja kaebaja abivajadust uuesti kohtumenetluse käigus, pärast seda kui kohus oli kaebajalt nõudnud tema ja tema pereliikmete pangakontode väljavõtet esitamist.
- Asja materjalidest nähtub, et kaebaja on töövõimeline täisealine isik, kes on töötanud iluteeninduse valdkonnas ja kellel enda sõnul oskused näiteks õmblustööde teostamiseks. Alates 04.09.2023 on kaebaja arvel töötuna ja sai töötukassalt toetust. Avalduse lahendamisel oli vastustajale teada, et alates 04.09.2023 on kaebaja registreeritud töötuna Eesti Töötukassas ja tema sissetulekuks on töötutoetus 11,70 eurot kalendripäeva eest ja sotsiaaltoetused 80 eurot. Kaebaja peab oma leibkonnaliikmeteks lahutatud abikaasat, täisealist peamiselt Saksamaal viibivat tütart ning alaealist gümnaasiumis õppivat poega.
- Kaebajal tuli 05.09.2024 määruse kohaselt esitada endaga koos elavate pereliikmete nii Eesti- kui välisriigi krediidiasutustes olevate arvelduskontode filtreerimata ja panga digikinnitusega väljavõtted viimase kuue kuu kohta ning samuti informeerida, milliseid meetmeid on ta oma alaealise poja õiguste kaitseks tarvitusele võtnud, et viimane ei jääks eluasemeta. Kaebaja esitas 12.09.2024 arvelduskontode väljavõtted (alates dtl 166), millest nähtub, et: 30.1Kaebaja enda viimase kuue kuu sissetulekud on olnud kokku 5398,86 eurot ja väljaminekud 5448,71 eurot. Seejuures nähtub, et sissetulekuks on lisaks Eesti Töötukassa poolt makstud töötutoetusele ja Sotsiaalkindlustusameti poolt makstavale peretoetusele olnud maksed erinevate füüsiliste isikute poolt, mis kaebaja 04.09.2024 kohtuistungil antud selgituste kohaselt on maksed juhutööna tehtud õmblusteenuste eest ning sagedasemad väljaminekud (lisaks eluruumiga seotud 6
(10)3-24-2069 kulutustele) seonduvad nt Bolti kullerteenuse eest ning maksed erinevatele veebipoodidele. Märgin siinkohal, et viidatud füüsiliste isikute poolt on kaebaja pangakontole tehtud makseid sama isiku poolt mitmel erineval perioodil: nt isik K.M on teinud 02.04.2024 ülekande 35 eurot ja samas summas 01.07.2024; isik M.S on teinud 18.04.2024 ülekande 35 eurot ning samas summas veel 13.06.2024; 28.06.2024; 21.07.2024 ja 06.08.2024 jne. Sellised andmed viitavad pigem mitte juhuslikele sissetulekutele vaid pigem sellele, et kaebaja osutab väidetud õmblusteenuseid või muud sarnast regulaarselt. Kulutuste osas selgitas kaebaja 04.09.2024 istungil, et nt Bolti kullerteenuse puhul on tegemist tema poja kulutustega. Jään kulutuste osas 05.09.2024 määruses märgitud seisukoha juurde, et kaebaja selline rahakasutus loob kahtluse, kas kaebajal on ikkagi sedavõrd raske majanduslik olukord kui kaebuses väidetakse. Kaebaja pangakontolt tehtud kulutused ei ole iseloomulikud isikule, kes on sedavõrd suures majanduslikes raskustes, et perel ei ole võimalik ilma kohaliku omavalitsuse abita elukohta hankida. Vähemasti näitavad arvelduskonto andmed seda, et kaebaja võib vajada majandusnõustamist, et ta saaks edaspidi oma igapäevaseid majandustehinguid kokkuhoidlikumalt korraldada. 30.2Kolmanda isiku I ehk kaebaja endise abikaasa arvelduskonto sissetulekud on viimase kuue kuu jooksul olnud 8475,44 eurot ja väljaminekud 8339,41 eurot. Juba ainuüksi arvelduskonto käibe suurus viitab sellele, et kolmanda isiku I majanduslik olukord ei pruugi olla selline, mis tingiks vajaduse elada Tallinna linna poolt eraldatud eluruumis (keskmine sissetulek kuus on ligikaudu 1412 eurot), sama kinnitab tema väljaminekute analüüs, millest nähtub, et kolmas isik I viibib valdava osa ajast Läti Vabariigis. Kaebaja poolt 04.09.2024 istungil antud ütluste kohaselt kuulub lahutatud abikaasale puhastustöödega tegelev äriühing ning ta viibib tihti seoses äritegevusega Läti Vabariigis, ööbides kaebaja ema juures. Äriregistri andmetest nähtuvalt on äriühinguks Ector Service OÜ (registrikood 1273654), mille maksustatav käive 2024 II kvartalis on olnud 12 098,90 eurot, seega on tegemist tegutseva äriühinguga. Lisaks kuulub isikule veel teine äriühing EPL OÜ (registrikood 16258444). Vastustaja on juhtinud samas tähelepanu sellele, et pangaväljavõttest selgub, et täiendavalt Eestis makstavale pensionile makstakse kolmandale isikule I ka pensionit Läti Vabariigi poolt ning et pangakonto väljavõttest nähtuvad ülekanded (kirjed nr 294, 305, 308 ja 310) üüriteenuste eest Lätis. Lisaks selgub väljavõttest, et 26.03.2024 on A oma arveldusarvelt nr xxxxxxxxxxxx teinud ülekande teisele talle kuuluvale arveldusarvele nr xxxxxxxxxxxx, selle konto väljavõtet ei ole kohtule esitatud. Eeltoodu põhjal on alust kahelda kaebuse väidetes kolmanda isiku I majandusliku seisukorra osas, samuti selles, kas kolmandat isiku I tuleks lugeda kaebajale võimaliku eluruumi eraldamisel kaebaja leibkonna liikmeks. Ka nähtub väljavõttest, et kaebaja ei ole kohtule esitanud andmeid kõigi kolmanda isiku I arvelduskontode kohta, sest väljavõte sisaldab ülekandeid kolmanda isiku I teisele arvelduskontole, mida kohtule esitatud ei ole. 30.3. Kolmanda isiku II ehk kaebaja täisealise tütre sissetulekud arvelduskontole on viimase kuue kuu jooksul olnud 23 652, 27 eurot ja väljaminekud 25 242,49 eurot. Tegemist on märkimisväärsete summadega, mis kuidagi ei kinnita kaebuse väiteid selles osas, et tütar vajab ema (ja linna) abi eluaseme tarbeks ning ei oleks võimeline vajadusel ka ema ja oma alaealist venda majandusraskuste ületamisel aitama. Lisaks nähtub väljavõttest, et kolmas isik II on teinud ülekandeid esitatud pangakontole talle täiendavalt kuuluvatelt pangakontodelt, milliste väljavõtteid ei ole kohtule esitatud. Kaebaja selgituste kohaselt on tema täisealine tütar varem töötanud ITvaldkonnas mänedžerina ning hetkel õpib uut ametit online-kursuste käigus ja viibib tihti oma poiss-sõbra juures Saksamaal. Tegemist on töövõimelise täisealise isikuga kellel on pere majandusliku seisukorra parandamiseks võimalik otsida tööd, mis tagaks püsiva sissetuleku ja võimaldaks iseseisvalt hakkama saada. 30.4. Kaebaja 07.10.2024 ja 24.01.2025 kohtule esitatud seisukohas ei ole kaebaja sisuliselt vastanud kohtu poolt korduvalt tõstatud küsimustele selles osas, kas ja milliseid samme on kaebaja aktiivselt astunud, et kindlustada pojale eluase ja parandada pere majanduslikku olukorda (asuda aktiivselt otsima endale tööd, tagamaks sissetulek ning aktiivselt uurida ka võimalusi eluaseme üürimiseks vabaturult jms). Kaebaja viitab vaid, et kodukülastusel ja selle järgselt ei ole 7
(10)3-24-2069 linn kaebajale pakkunud lahendusi kaebaja eluaseme probleemi ja muude sotsiaaltoetuste osas ning sellele, et hetkel ei ole väljakolimine võimalik endise abikaasa tervisliku seisundi tõttu.
- Eeltoodud andmete analüüs ei kinnita minu hinnangul kaebuse väiteid kaebaja pere majandusliku kitsikuse osas. Samuti ei ole alust kaebaja leibkonna liikmeteks tuleks lugeda tema endist abikaasat ja täisealist tütart. Märgin, et kaebajal ei ole täisealise tütre ülalpidamiskohustust, kui kaebaja majanduslik olukord seda ei võimalda. Kaebaja ütluste kohaselt elab temaga koos lahutatud abikaasa, kes on vanaduspensionil ning kelle tervis on halvenenud. Ka tema ülalpidamiskohustust kaebajal ei ole, sest esitatud tõenditest nähtub, et lahutatud abikaasal on sissetulek olemas (pension nii Eestist kui Lätist ning sissetulek ettevõtlusest). Seega saab kaebaja leibkonnaks pidada teda ja tema alaealist poega.
- Lisaks ei ole kaebaja esitanud tõendeid selle kohta, et tal ei ole võimalik asuda tööle pere majandusliku seisukorra parandamiseks ega viidanud, milliseid samme on ta ise selle tarbeks astunud. Kaebaja on küll esitanud kohtule töötukassa 13.11.2024 kaebaja tegevuskava (dtl 308), kuid kohtul puuduvad andmed, et kaebaja detsembris 2024 tööle asus.
- Tuleb märkida, kohtumenetluse kestel pöördus kaebaja 14.11.2024 veel kord Lasnamäe sotsiaalhoolekande osakonna poole esitas sotsiaalhoolekandelise abi taotluse (dtl 308-310). Sotsiaalabi vajaduse põhjenduseks on, et seoses raskete eluoludega palub kaebaja anda korter aadressil xxxxxxxxx üürile alljärgnevalt: X, A, C ja B. 19.11.2024 teostas Lasnamäe sotsiaalhoolekande osakonna sotsiaaltöö talituse spetsialistide poolt kodukülastus aadressil xxxxxxxxx isikute abivajaduse hindamiseks ning leidis, et kaebaja abivajadus ei ole muutunud võrreldes varasemate hindamistega. Abivajaduse hindamise kokkuvõttes (dtl 309-311) märkis vastustaja: kaebaja on 60- aastane naisterahvas, kes elab koos lahutatud abikaasa (65-aastane), tütre (32-aastane) ja pojaga (16-aastane) korrusmaja 4toalises korteris aadressil xxxxxxxx. Kaebaja ja tütar on töövõimelised isikud, töövõime vähenemist ega puuet tuvastatud ei ole, mõlemad on töötud ja registreeritud Eesti Töötukassas, makseliigid puuduvad. Kaebaja endine abikaasa on vanaduspensionär, tervisliku seisundi halvenemise tõttu hakkab taotlema puude raskusastme määramist. Poeg õpib gümnaasiumis. Kaebaja sõnul on perekonnal piiratud rahalised võimalused, kuid sotsiaaltoetusi ja teenuseid nad taotlenud ei ole, kuna saavad pereliikmete abiga hakkama.
- Kaebaja abivajaduse viimasel hindamisel leidis vastustaja kokkuvõtlikult veel kord, et kaebaja ei vaja sotsiaalteenusena eluaseme tagamist linna poolt. Vajadusel saab kaebaja suunata üürimise nõustamise ja toetamise teenusele, mille raames on võimalik saada ühekordset toetust eluruumi üürimise esmaste kulude katmiseks. Seega jäi vastustaja oma seisukoha juurde, et kaeba näol ei ole tegemist isikuga, kes vajaks eluruumi tagamise teenust linna poolt ning kaebaja abivajadusele võib vastata muu sotsiaalhoolekandeline abi, milleks on sotsiaaltoetused, üürinõustamis- ja toetamise teenus eluruumi üürimiseks vabaturult ning majandusnõustamine. Nõustun vastustaja hinnanguga, seda kinnitavad ka kohtumenetluse raames kogutud täiendavad tõendid.
- Eelpoolkirjeldatut kokkuvõttes leian, et kaebaja vajadus linnalt eluaseme saamiseks ei ole kinnitust leidnud. Tuleb küll möönda, et vastustaja oleks pidanud juba algselt enne vaidlustatud korralduse vastu võtmist põhjalikumalt analüüsima kaebaja majanduslikku olukorda ja abivajadust ning vastavalt vaidlustatud korraldust ka põhjalikumalt motiveerima, kuid samas on kohtumenetluse käigus kogutud täiendavate andmete põhjal võimalik kindlaks teha, et vaidlustatud haldusakt oli oma lõppjäreldustes õige. Kaebaja on küll käesoleva menetluse kestel vastustaja seisukohtadele vastu vaielnud, kuid ei ole esitanud tõendeid, mis vastustaja seisukohti ja ka kohtumenetluse käigus tuvastatud faktilisi asjaolusid ümber lükkaks ja mis muudaks lõppjäreldust kaebaja abivajaduse osas. Rõhutan veelkord, et asjaolu, et kaebaja on kunagi vajanud linnalt sellist liiki sotsiaalhoolekandelist abi, ei tähenda, et kaebaja peaks sellist abi saama tähtajatult. Sotsiaalhoolekandelise abi eesmärk ei ole jääda isikuid lõputult toetama ilma, et abi 8
(10)3-24-2069 saaja panustaks ise enda ja oma leibkonna liikmete toimetulekusse. Käesoleval juhul ei nähtu asja materjalidest, et kaebaja oleks astunud piisavaid samme oma majandusliku olukorra parandamiseks. Kohtumenetluse käigus ei ole kaebaja esitanud veenvaid tõendeid, mis võimaldaks järeldada ka seda, et kaebaja täisealine tütar ja endine abikaasa vajaksid ülalpidamist kaebaja poolt, mis võiks mh olla üheks eelduseks senise üürilepingu pikendamiseks. 36. Oluline on siinkohal ka viidata, et kaebaja ei taotlenud praegusel juhul linnalt eluruumi tagamise teenust ega muud sotsiaalteenust laiemalt, vaid konkreetse seni kasutatud eluruumi üürilepingu pikendamist. Ka kohtu eelistungil avaldas kaebaja soovi jätkata just sama eluruumi üürimist. Selles olukorras ei saa minu hinnangul kaebuse lahendamisel olla määravaks see, et vastutaja ei viinud kaebaja taotluse lahendamisel läbi eluruumi tagamise teenusega seonduvat terviklikku hindamist ega pakkunud kaebajale muid võimalikke teenuseid. Samas tuleb möönda, et vastustaja pidanuks kaebajale seoses tema taotluse rahuldamata jätmisega selgitama, millised on tema muud võimalused sotsiaalteenuste saamiseks ja kuidas neid taotleda (määruse nr 24 § 8 lg 3,
§ 3lg 1 p 3, SÜS § 7).
Vaidlusalusest haldusakti andmisele eelnevalt sellist nõustamist ei nähtu, kuid see ei anna alust haldusakti tühistamiseks. Kohtumenetluse käigus sai kaebaja kohtu vahendusel piisavalt teavet võimalike alternatiivsete teenuste kohta, kuid vaatamata sellele ei astunud kaebaja samme oma majandusliku olukorra parendamise ja eluasemeprobleemide lahendamise suunas.
- Neil põhjustel leian, et vaidlusalune korraldus on õiguspärane ega kuulu tühistamisele. Kuna korraldus jääb jõusse, puudub alus rahuldada ka kohustamiskaebust. Seetõttu jääb kaebus tervikuna rahuldamata. Menetluskulud
- HKMS § 108 lg 1 järgi kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Samas näeb HKMS § 108 lg 61 ette erandi, mille kohaselt võib jätta tühistamiskaebusega seotud menetluskulud vastustaja kanda, kui kohus jätab oluliste põhjendamispuudustega haldusakti tühistamata, eelkõige kohtumenetluses esitatud põhjenduste tõttu. Sellise regulatsiooni eesmärk on mh leevendada kaebaja olukorda juhul, kus haldusakti nõuetekohase motiveerimise korral võinuks edasine kohtuvaidlus jääda pidamata. Leian, et käesoleval juhul on tegu just niisuguse olukorraga, sest vaidlustatud korraldus oli puudulikult motiveeritud ning vastustaja ei olnud kaebaja üürilepingu pikendamise taotluse lahendamisel viinud nõuetekohaselt läbi kaebaja abivajaduse hindamist ega selgitanud välja ka seda, kas kaebaja võiks vajada muid sotsiaalteenuseid, mis võimaldaks tal edaspidi iseseisvat toimetulekut.
- Menetluskulude väljamõistmiseks esitatakse kohtule enne kohtuvaidlusi menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid. Kohus mõistab välja vajalikud ja põhjendatud menetluskulud (HKMS § 109 lg 6). Menetluskulude vajalikkuse ja põhjendatuse hindamisel tuleb arvestada läbitöötamist vajavate materjalide mahukust ja asja keerukust, samuti menetluse kestust. Õigusabikulude väljamõistmine ei tohi liigselt piirata isiku kaebeõigust ja tulemus peab olema õiglane.
- Kaebaja menetluskulud koosnevad riigilõivust 20 eurot, tõlgi tasust 70 eurot ning kulust õigusabile kokku 3017 eurot (ilma käibemaksuta), kokku seega 3107 eurot. Arvestades asja mahukust, sisu, käsitatavaid õiguslikke küsimusi ning ka seda, et märkimisväärse osa õigusabikuludest moodustab esindaja tegevus seonduvalt esialgse õiguskaitse taotlusega, mis jäi lõppkokkuvõttes rahuldamata, leian, et vastustajalt väljamõistetava menetluskulu suurus tuleb piiritleda 650 euro suuruse menetluskuluga. Isikuandmete avaldamine lahendis 9
(10)3-24-2069 41. Avaldatavas otsuses tuleb füüsiliste isikute nimed ja aadressiandmed tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3). /allkirjastatud digitaalselt/ 10
(10)