KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Vallo Kariler, Maris Kuurberg ja Neve Uudelt Määruse tegemise aeg ja koht 24. jaanuar 2025. a, Tallinn Kohtuasja number 2-24-2338 Kohtuasi C.I a

§ 563

lg 8 järgi alustada täitemenetlust üksnes sellise määruse alusel, millega kohus on lepitusmenetluse ebaõnnestumise järel määranud, milliseid sunnivahendeid tuleb rakendada. Seega on vanem kohustatud enne vanema ja lapse suhtlemist reguleeriva kohtulahendi täitmiseks täitemenetluse alustamist läbima kohtuliku lepitusmenetluse. Enne lepitusmenetlust tehtud kohtumäärus, millega määratakse kindlaks lapse ja vanema suhtlemise kord, ei ole täitedokumendiks ja nimetatud kohtulahend ei ole sundtäidetav (vt RKTKm 17.12.2023, 3-2-1-4-13, p 61). Praegusel juhul on suhtluskord määratud 30.08.2021, s.o enne lepitusmenetlust ning kohtumäärus ei ole täitedokumendiks ega ole sundtäidetav.

1. Alates 01.09.2022 kehtiv TsMS § 5621 lg 1 sätestab, et kohus määrab lapsega suhtlemist korraldavas kohtumääruses sunnivahendid, mida saab rakendada kohtumääruse rikkumise korral, ja selgitab TMS § 179 lõigetes 2 ja 22 kehtestatud sunnimeetmete rakendamise korda. Seega alates 01.09.2022 näeb seadus (TsMS § 5621 lg 1) ette suhtluskorda sunnivahendid. Enne 01.09.2022 määratud suhtluskorda seadus sunnivahendeid tagasiulatuvalt ette ei näe.
2. Kohus leidis, et laste isa esindaja toiminguid saab pidada põhjendatuks osaliselt, arvestades toimingute vajalikkust, esitatud dokumentide sisu ja mahtu, nendes sisalduvaid õiguslikke probleeme ning esitatud lisasid. Põhjendatud ja vajalikud on kulud: 16.02.2024 tutvumine kohtumäärusega ja avaldusega 50 min, kuna tegemist ei ole õiguslikult keeruka vaidlusega, mis eeldaks ulatuslikku ja põhjalikku õiguslikku analüüsi, mis võiks oma olemuselt olla ajamahukas; 20.02.2024 tutvumine kliendi seisukohtadega ja 23.02.2024 vastuse koostamine kokku 2 tundi ja 30 minutit; 08.03.2024 tutvumine menetlusosaliste seisukohtadega 20 minutit; 27.04.2024 kompromissettepaneku projektile vastuse koostamine 2 tundi; 06.05.2024 menetluskulude nimekirja koostamine 20 minutit, sest ajakulu arvestus on esindajal jooksvalt olemas. Lepingulise esindaja põhjendatud ajakulu kokku on 6 tundi ja tunnitasu määr 180 eurot koos käibemaksuga on kooskõlas kohtupraktikaga. Määruskaebus
3. Laste ema esitas määruskaebuse, milles palub tühistada maakohtu määrus ja teha uus määrus, millega rahuldada esitatud avaldus, määrata kindlaks sunnivahendid, mida saab rakendada suhtluskorra kohtumääruse rikkumise korral vastavalt TMS § 179 lg-tele 2 ja 2 2 ning jätta menetluskulud laste isa kanda.
4. Laste ema nõustub kohtu seisukohaga osas, et määrus ei ole automaatselt sundtäidetav. See on ka põhjus, miks laste ema pöördus kohtu poole, et kohtumäärust täiendada. Küll aga ei nõustu laste ema, et sunnivahendite kohaldamiseks tulnuks antud juhul esmalt läbida kohtulik lepitusmenetlus enne 01.09.

alusel. Kuivõrd kehtiv TsMS kohtulikku lepitusmenetlust kohtumääruse rikkumise puhuks ette ei näe (vastavad sätted on alates 01.09.2022 kehtetud), ei olnud avaldajal võimalik ka vastavasisulist avaldust kohtule esitada ning avaldaja esitaski oma eesmärgi saavutamiseks avalduse suhtluskorra täiendamiseks sunnivahenditega. Antud juhul ei ole kohus saanud avaldust enne 01.09.

1. a, mistõttu 5 2-24-2338 tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 1 selgelt ei kohaldu. § 2 reguleerib suhtluskorra täidetavuse küsimust täitemenetluse seadustiku mõttes.
2. Isegi kui nõustuda kohtu seisukohaga, et sunnivahendite kohaldamiseks tulnuks läbi viia kohtulik lepitusmenetlus, siis sisuliselt on vastav menetlus kohtu poolt hetkel ka läbi viidud. Kohus on teinud kõik need menetlustoimingud, mida kuni 01.09.

kohtuliku lepitusmenetluse raames ette nägi. Tegemata on jäänud ainult lahend, mis tekkinud olukorra sisuliselt lahendaks, sh näeks ette sunnivahendid määruse rikkumise puhuks. Olukorras, kus kohtu seisukohalt tulnuks avaldaja eesmärgi saavutamiseks esitada kohtuliku lepitusmenetluse avaldus, pidanuks kohus seda avaldajale ka selgitama. Midagi sellist kohus teinud ei ole.

1. Poolte vahel ei ole vaidlust, et hetkel kehtivat suhtluskorda ei täideta. Seda on ka laste isa ise selgesõnaliselt kinnitanud. Isa täidab suhtluskorda siis kui see talle sobib ja mugav on. Sellisel suhtluskorral puudub igasugune mõte ja regulatiivne mõju. Kohus oleks menetluse tulemina igal juhul pidanud välja selgitama, milline suhtluskord vastab tänasel päeval parimal võimalikul viisil laste huvidele, viima kehtivasse suhtluskorda sisse vastavad muudatused ning määrama vastavalt kehtivale seadusele sunnivahendid, mida saab rakendada kohtumääruse rikkumise korral. Juhul kui kohtu seisukoht peaks olema selline, et sundtäidetav suhtluskord ei ole mingil põhjusel hetkel laste huvides, tuleks kogu suhtluskord üldse tühistada. Hetkel on aga olukord, kus ema õiguskuuleka vanemana justkui peab sõltumata sundtäidetavuse puudumisest suhtluskorra kohtumäärust täitma, kuid isa ükskõikse lapsevanemana selleks kohustatud ei ole ja saab täita suhtluskorda ainult siis ja ainult sellises mahus, milles ta seda ise parasjagu soovib. Lapsed ja ema on isa sellise käitumise tagajärjel pandud selgelt ebaõiglasesse olukorda, kus nad oma plaanides ei nädalavaetuste, koolivaheaegade, reiside ega töökohustuste osas suhtluskorraga kunagi arvestada ei saa ja järgnevad pidevad pettumused, kuivõrd kunagi ei ole teada, kas ja millal isa välja ilmub.
2. Määruskaebuse esitaja vaidlustab ka kohtu lahendi menetluskulude jaotuse ja menetluskulude suuruse kindlaksmääramise osas. Kuivõrd kohus oleks pidanud avalduse rahuldama, tulnuks ka menetluskulud jätta laste isa kanda. Arvestades isa esindaja rolli antud menetluses saaks maksimaalselt olla põhjendatud kulud 3 töötunni ulatuses ning kõik ülejäänu on selgelt ebaproportsionaalne. Muu hulgas on ebaõiglane jätta laste ema kanda isa esindaja kulud kompromissist keeldumisele 2 töötunni ulatuses, mida kohus antud juhul on põhjendatuks pidanud. Tegemist ei ole kuluga, mis on kuidagi tingitud laste ema käitumisest. Kompromissi teksti koostas ja esitas laste ema esindaja kohtu ettepanekul. Isa keeldus igasugusest kompromissist. Menetlusosaliste seisukohad
3. Laste isa vaidleb määruskaebusele vastu ja leiab, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud. Ainetu on väide, et kuna isa ei täida suhtluskorda, siis ei saa ema oma plaane teha. Olukord on risti vastupidine – isa on suhtluskorras määratud nädalavahetused kavandanud poistega tegelemiseks, kuid poistel on tihtipeale nädalavahetusteks muud plaanid. Laste isa leiab, et sunnivahendite rakendamise võimalus on seaduses ette nähtud juhuks, kui vanem, kelle juures lapsed elavad, takistab teisel vanemal nendega suhtlemist. Määruskaebuse esitaja pöörab selle loogika nö pea peale ja üritab teha sellest karistuse vanemale, kes mingil põhjusel ei saa suhtluskorda piinliku täpsusega täita. Kui suhtluskorra muutmisega oleks võimalik panna emale kohustus eelistada koolitööd tantsutrennidele, siis oleks laste isa kahe käega sellise muudatuse poolt. Et sellist muudatust suhtluskorda sisse viia pole võimalik, siis puudub laste isa arvates ka vajadus ja mõistlik põhjendus suhtluskorra muutmiseks. 6 2-24-2338
4. Lastele määratud esindaja leiab, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud. Lapsed on suutelised enda elukorralduse suhtes ise otsuseid tegema. Laste suhtlus isaga on seni hästi ja stabiilselt toiminud nii, et pojad ja isa veedavad koos aega siis, kui see neile kõigile sobib.
5. Kiili vald leiab, et arvestades laste vanust on antud juhul keeruline kohaldada suhtluskorra sundtäitmist. Laste ja isa suhtluse korraldamisel tuleb arvestada ka laste endi soove ning huvitegevuse ja sotsiaalse suhtlusega seonduvat ajagraafikut. Menetluse edasine käik
6. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
7. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks, mistõttu tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel koosmõjus TsMS §-ga 659 jätta määruskaebus rahuldamata.
8. Tallinna Ringkonnakohus määras 30.08.2021 määruses tsiviilasjas nr 2-20-3458 kindlaks suhtluskorra. Sunnivahendeid suhtluskorra täitmise tagamiseks selles määratud ei ole. Avaldaja esitas maakohtule avalduse suhtluskorra täiendamiseks sunnivahenditega ja leiab, et seda saab käesolevas menetluses teha. Ringkonnakohus sellega ei nõustu. Maakohus on materiaalõigust õigesti kohaldades leidnud, et tsiviilasjas nr 2-20-3458 kindlaks määratud suhtluskorra täitmiseks ei saa käesolevas asjas sunnivahendeid määrata. Kehtiv TsMS § 562-1 lg 1 sätestab, et kohus määrab lapsega suhtlemist korraldavas kohtumääruses sunnivahendid, mida saab rakendada kohtumääruse rikkumise korral, ja selgitab TMS § 179 lg-tes 2 ja 22 kehtestatud sunnimeetmete rakendamise korda. TsMSRS § 26 lg 1 sätestab, et kui kohus on saanud avalduse vanema õiguste määramise kohta lapse suhtes või lapsega suhtlemise korraldamise kohta enne
9. aasta
10. septembrit, lahendab kohus avalduse enne
11. aasta
12. septembrit vanema õiguste määramise kohta lapse suhtes ja lapsega suhtlemise korraldamise kohta kehtinud sätete alusel. Käesoleval juhul oli avaldus suhtluskorra määramiseks tsiviilasjas nr 220-3458 esitatud enne 01.09.
13. Seega kuulus kohaldamisele enne 01.09.

§ 563

. Enne 01.09.

§ 563

järgi tuleb vanema ja lapse suhtlemist reguleeriva määruse rikkumise korral viia esmalt läbi kohtulik lepitusmenetlus. Alles selle ebaõnnestumisel teeb kohus määruse, millega määrab milliseid sunnivahendeid tuleb rakendada (enne 01.09.

§ 563lg 7 p 1). Seega praegusel juhul ei saa sunnivahendeid ilma lepitusmenetluse läbiviimiseta kohaldada (vt ka Tln

RnKm 21.05.2024, 2-22-10088, p 49-50). 27. Ringkonnakohus täiendab maakohtu määruse põhjendusi järgnevaga. Käesoleval juhul ei esine ringkonnakohtu hinnangul ka aluseid selleks, et kuni 31.08.

§ 563alusel lepitusmenetlust läbi viia.

Seda saaks teha ja sunnivahendid määrata juhul, kui üks vanematest takistab teisel vanemal suhtluskorra alusel lastega suhtlemist (RKÜK 17.12.2013, 3-2-1-4-13, p 69). TsMS § 563 lg 7 p-s 1 ette nähtud sunnivahendite kohaldamine on õigustatud eelkõige juhul, kui kohtumääruses sätestatud suhtlemiskord vastab lapse huvidele ja selles ei tuleks teha muudatusi, kuid on vaja sundida kohtumäärust rikkuvat vanemat määrust täitma (RKTKm 16.06.2010, 3-2-1-64-10, p 3; RKTKm 17.11.2021, 2-16-9408, p 13.2.1). Praegusel juhul laste ema õigused lastega suhtlemisel rikutud ei ole, laste isa pole teda takistanud ja laste huvid on tagatud sellega, et nad saavad isaga suhelda. 7 2-24-2338 Ringkonnakohus mõistab laste ema soovi selliselt, et lapsed oleksid täpselt õigel ajal laste isa juures, vastasel juhul ei saa laste ema teha enda elu korraldamisel plaane selleks ajaks, mil lapsed peaksid suhtluskorra järgi olema isa juures. See, et laste isa ja laste suhtlemine ei toimu alati suhtluskorra järgi, ei õigusta ringkonnakohtu hinnangul sunnivahendite määramist.

1. Seega eeltoodust tulenevalt ei ole asjakohane määruskaebuse väide selle kohta justkui oleks maakohus sisuliselt lepitusmenetluse läbi viinud ning asjakohane ei ole ka etteheide selle kohta, et avaldaja eesmärgi saavutamiseks oleks maakohus pidanud avaldajale selgitama vajadust esitada kohtuliku lepitusmenetluse avaldus.
2. Määruskaebuse esitaja leiab, et maakohus oleks pidanud suhtluskorda muutma või selle üldse tühistama, kuna suhtluskorda ei täideta. Ringkonnakohus sellega ei nõustu. Kumbki vanem ei ole esitanud avaldust suhtluskorra muutmiseks või selle tühistamiseks. Kolleegium selgitab, et kohus võib perekonnaseaduse § 143 lg 3 järgi lapse huvides suhtlusõigust või selle kohta tehtud varasemate lahendite täitmist piirata või suhtlusõiguse teostamise või selle kohta tehtud varasemate lahendite täitmise lõpetada. Seda võib kohus otsustada ka omal algatusel (PKS § 143 lg 5) (RKTKm 11.01.2017, 3-2-1-138-16, p 20). Samas ei ole käesoleval juhul kohtul sellist vajadust olnud. Kohtu ette toodud asjaoludest ei nähtu, et kehtiv suhtluskord ei oleks laste huvides. Asjaolu, et seda igakord täita ei õnnestu, ei tähenda, et suhtluskorda tuleks muuta või see tühistada. Laste isa ei vaidle vastu sellele, et kehtivat suhtluskorda iga kord täita ei õnnestu. Laste isa selgitab, et kuna lapsed on juba küllalt suured, siis tihtipeale ei sobitu suhtluskord nende enda plaanidega. Samuti on eestkosteasutus leidnud, et kohtumääruse sundtäidetavaks muutmine ei ole käesoleval juhul otstarbekas ning laste parimate huvidega kooskõlas. Lapsed saavad isaga soovitud mahus aega koos veeta ja üldjoontes on suhtluskord toiminud. Ka lastele määratud esindaja leiab sama ning märgib, et kõik kolm venda on kinnitanud, et neil on isaga aja veetmisel kujunenud rutiin, mida nad kindlasti muuta ei taha.
3. Maakohus jättis menetluskulud laste ema kanda, v.a lastele riigi õigusabi korras määratud esindaja kulud, mis jäid riigi kanda. Kuna maakohus jättis põhjendatult laste ema avalduse rahuldamata, on maakohus õigesti leidnud, et menetluskulud tuleb jätta avaldaja kanda. Ringkonnakohtu hinnangul tuleb TsMS § 171 lg 1 alusel määruskaebuse rahuldamata jätmisest tulenevalt selliselt toimida ka määruskaebemenetluse kuludega.
4. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus menetluskulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel kaalumispiire ületanud. Ringkonnakohtul pole alust asuda teistsugusele seisukohale ja vähendada menetlustoimingutele kulunud aega. Õigusabi ajakulu vastab tervikuna tsiviilasja olemusele, keerukusele ja mahule. Maakohus pidas põhjendatud ajakuluks 27.04.2024 kompromissettepaneku projektile vastuse koostamist 2 tunni ulatuses. Määruskaebuse esitaja leiab, et seda kulu ei ole tema põhjustanud ja selle kulu tema kanda jätmine on ebaõiglane. Ringkonnakohtu hinnangul on 27.04.2024 vastuse koostamise puhul tegemist vajaliku ja põhjendatud menetlustoiminguga. Avaldaja esitas 26.04.2024 kompromissiettepaneku, millele laste isa vastas 27.04.2024 eitavalt. Vastuse koostamine tingis lepingulise esindaja õigusabi kasutamise ja seda kulu ei pea kandma laste isa üksnes selle tõttu, et laste ema pakkumine talle ei sobinud.
5. Tulenevalt sellest, et maakohus on menetluskulud rahaliselt kindlaks määranud, teeb seda määruskaebuse lahendamisel ka ringkonnakohus. Laste isa esitas 17.01.2025 määruskaebemenetluse menetluskulude nimekirja, milles palub hüvitada menetluskulud kokku 640,5 eurot (käibemaksuga). Menetluskulude nimekirja kohaselt on lepinguline esindaja osutanud õigusabi 3,5 tunni ulatuses tunnihinnaga 183 eurot (koos käibemaksuga). 8 2-24-2338 Menetluskulude nimekirjas märgitud toimingud (määruskaebusega tutvumine, vastuse koostamine ja esitamine ning laste esindaja ja eestkosteasutuse vastustega tutvumine) on ringkonnakohtu hinnangul vajalikud ja põhjendatud. Samuti on põhjendatud ja vajalik nendeks toiminguteks kulutatud aeg.
6. Seega rahuldab ringkonnakohus laste isa taotluse määruskaebemenetluses kantud menetluskulude hüvitamiseks ja mõistab laste emalt laste isa kasuks välja hüvitise menetluskulude eest kokku 640,5 eurot (käibemaksuga). allkirjastatud digitaalselt 9