Obsah (11)

§ 74§ 150§ 138§ 217§ 2§ 23§ 218§ 8§ 78§ 84§ 88

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Indrek Soots, Iris Kangur-Gontšarov, Krista Kirspuu Määruse tegemise aeg ja koht 21. november 2024, Tallinn Kohtuasja number 2-23-15982 Kohtuasi

) § 74 lg 9 lause 2 järgi lugeda, et hindamist ei oldud vaidlustatud. 6.

1. Kohtutäituri taandamiseks puudub alus. Kohtutäitur on täiteasjas tegutsenud ja tegutseb jätkuvalt erapooletult ning kooskõlas seadusega. Harju Maakohus jättis tsiviilasjas nr 2-2312103 avaldaja taotluse kohtutäituri taandamiseks rahuldamata. Kohtutäituri taandamise aluseks ei ole asjaolu, et vara enampakkumise hinnasamm oli 200 eurot ega muud kaebuse välja toodud paljasõnalised ja ebaõiged väited. 6.
2. Tsiviilasjas nr 2-23-14856 esitas avaldaja alusetu ja põhjendamatu hagi. Seda kinnitab ka asjaolu, et maakohus keeldus selles asjas avaldaja hagi menetlusse võtmast.
3. Kohtutäitur jäi oma vaidlustatud otsuses toodud seisukohtade juurde. Kohtutäitur märkis veel, et menetlus tsiviilasjas nr 2-23-2184 on lõppenud, samuti on lõppenud vara enampakkumine. Asjakohatud on väited, et enampakkumine toimus turuhinnast 5 korda väiksema hinnaga. Asjaolu, et avaldajale kuulus mõtteline osa kinnisasjast, ei välistanud vara arestimist ja selle võlgnevuse katteks realiseerimist. 7.
4. Arusaamatuks jäid avaldaja viited liiga madalale enampakkumise sammule ja pikenevale intervallile. Mõistlik pakkumise samm tagab rohkemate huviliste registreerimise ja pakkumiste tegemise. Ükski huviline ei olnud enampakkumise sammu osas kohtutäiturile vastuväiteid esitanud. Pakkumise tegemiseks võib osaleja seada automaatpakkuja ning pakkumise tegemise eelduseks ei ole ka lõpu intervalli möödumine – pakkumisi võib esitada koheselt pärast ülepakkumise fikseerimist. Hoopis liiga kõrge samm viib reeglina selleni, et mitte ühtegi ülepakkumist ei tehta. 7.
5. Kohtutäitur on tegutsenud erapooletult ja kõikide menetlusosaliste õigusi arvestades ning antud küsimus on juba lahendamisel kohtumenetluses nr 2-23-
6. Maakohtu määrus ja põhjendused
7. Harju Maakohus jättis 08.12.2023 määrusega rahuldamata avaldaja 15.11.2023 vastuväite kohtu tegevusele ja avaldaja 12.11.2023 kaebuse kohtutäituri 09.11.2023 otsusele täiteasjas. Maakohus jättis menetluskulud avaldaja kanda ja mõistis avaldajalt sissenõudja kasuks välja menetluskulud 666 eurot. Kohus märkis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb avaldajal tasuda sissenõudjale kohtumääruse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist seaduses ettenähtud ulatuses. 8.
8. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt oli täitemenetluse algatamise aluseks Harju Maakohtu 21.11.2014 otsus tsiviilasjas nr 2-14-
9. Avaldaja esitatud tõenditest ei nähtunud asjaolusid, mis võimaldanuks kohtutäituril täitemenetluse algatamisest keelduda või mis saaks olla aluseks juba algatatud täitemenetluse lõpetamiseks. Esitatud tõendid ei kinnitanud avaldaja väidet, nagu oleks täitemenetluse jätkamine ebaõige ja põhjendamatu. 8.
10. Kohus tuvastas, et Riigikohus keeldus 10.11.2023 määrusega tsiviilasjas nr 2-23-2184 avaldaja määruskaebuse menetlusse võtmisest. Samuti selle, et Harju Maakohus jättis 30.10.2023 määrusega tsiviilasjas nr 2-23-12103 avaldaja taotluse kohtutäituri taandamiseks 4 2-23-15982 rahuldamata. Lisaks keeldus Harju Maakohus 15.11.2023 määrusega tsiviilasjas nr 2-2314856 avaldaja hagi sissenõudja vastu sundtäitmine lubamatuks tunnistamiseks menetlusse võtmast. 8.
11. Kuna avaldaja kinnisasja alghinda ei vaidlustanud, siis ei olnud tal ka põhjust kinnisasja enampakkumise alghinna üle kaevata. Nimelt jättis maakohus tsiviilasjas nr 2-23-2184 05.07.2023 määrusega läbi vaatamata kohtutäituri taotluse eksperdi määramiseks avaldajale kuuluva ½ mõttelise osa kinnisasja uue hindamise korraldamiseks, kuivõrd avaldaja ekspertiisitasu ette ei maksnud. Kui hindamise vaidlustanud isik ehk avaldaja eksperditasu ei tasu, siis tuleb vastavalt

§ 74lg 9 teisele lausele lugeda, et ta ei ole hindamist vaidlustanud.

8.4. Avaldaja ei toonud välja ühtki asjaolu ega esitanud ühtki tõendit, et täitur oli oma tegevuses erapoolik. Avaldaja väited olid põhjendamata ning alusetud. Ekslik oli avaldaja arvamus, et kaasomandi osa müük ilma kasutuskorra kokkuleppeta täitemenetluses ei ole põhjendatud. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 73 lg 1 alusel võib kaasomanik temale kuuluva mõttelise osa ühises asjas võõrandada, pärandada, pantida või seda muul viisil käsutada.

§ 150

lg 1 kohaselt on sundenampakkumise ese kinnisasi ja koos sellega arestitud esemed.

§ 138

lg 2 lubab sissenõude pöörata ka kinnisasja osale, kui see on kaasomaniku mõtteline osa. 8.

1. Kohtutäitur tegi mõistliku aja jooksul kõik põhilised toimingud, mis olid vajalikud täitedokumendi täitmiseks täiteasjas. 8.
2. Kohus jättis avaldaja 15.11.2023 vastuväite kohtu tegevusele rahuldamata. Kohus lahendas esialgse õiguskaitse taotluse 14.11.2023 määrusega, mille resolutsiooni p-is 1 on toodud välja kohtu otsus avaldaja taotluse mõlemale punktile. Täitemenetluse peatamine on kohtu kaalutlusotsus. 8.
3. Maakohus jättis TsMS § 172 lg-test 1 ja 10 tulenevalt menetluskulud avaldaja kanda. Kohtutäitur kohtule menetluskulude nimekirja ei esitanud. Sissenõudja 21.11.2023 menetluskulude nimekirja kohaselt koosnes tema menetluskulu õigusabikulust 666 eurot (ilma käibemaksuta), s.o õigusteenuse osutamine kestusega 3 tundi ja 42 minutit tunnitasuga 180 eurot (ilma käibemaksuta). Maakohus luges sissenõudjale õigusteenuse osutamise ajakuluga 3 tundi ja 42 minutit tervikuna põhjendatuks ja mõistis avaldajalt sissenõudja kasuks välja lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalikud kulud 666 eurot (3,7 tundi x 180 eurot). Vastavalt TsMS § 177 lg-le 4 märkis kohus sissenõudja taotlusel, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb avaldajal tasuda kohtulahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist seaduses ettenähtud ulatuses. Määruskaebus
4. Avaldaja esitas määruskaebuse, milles palub tühistada maakohtu määruse selle resolutsiooni p-de 1–4 osas ning jätta menetluskulud kohtutäituri või sissenõudja kanda. 9.
5. Avaldaja vastuväite rahuldamata jätmine oli põhjendamatu. Maakohus ei lahendanud esialgse õiguskaitse taotlust tähtaegselt. Kohus oleks pidanud lahendama esialgse õiguskaitse taotluse selle saamisest järgmisel tööpäeval, isegi kui lõiv oleks olnud tasumata. Samuti ei ole esialgse õiguskaitse lahendamise määruse resolutsioonist ega põhjendustest võimalik tuvastada, et kohus lahendas täitemenetluse peatamine taotluse täiteasjas. Maakohus samastas meelevaldselt esialgse õiguskaitse taotluse p-d 1.1 ja 1.
6. 5 2-23-15982 9.
7. Maakohus järeldas ebaõigesti, et avaldaja ei toonud välja ühtki asjaolu ega esitanud ühtki tõendit, et kohtutäitur oli erapoolik. Kinnisasi võõrandati ilma kehtiva täitedokumendita. Kohtutäitur jättis arvestamata võimaliku kinnisvara hinna muutumisega. Kinnisasja müügihind peab vastama turuhinnale. Kinnisasja hind määrati
8. a-l ja müük toimus
9. a-l. Kinnisvarahinnad on üksnes kasvanud. Täitur tekitas sellega avaldajale majanduslikku kahju. Lisaks jäi kinnisasja müügi osas põhjendamatult arvestamata ekspertarvamus. Kinnisasja hindamise menetluses avaldas ekspert EE, et turul ei ole võimalik sellise hinna eest vara müüa ning turul ilma kasutuskorra kokkuleppeta kinnisasja kaasomandiosasid ei võõrandata. Täitur oleks pidanud ekspertarvamusest tulenevalt ümber hindama kinnisasja hinna. 9.
10. Täituri erapoolikust kinnitab ka pakkumise samm – 200 eurot, s.o nagu vallasvara puhul, samas kui teistel kinnisvara oksjonitel on samm 2000 eurot. Lisaks tähendab pikenev lõpp 5 minutit seda, et selleks, et 5 korda alla turuhinna müüki pandud objekti hind kerkiks näiteks 10 000 eurot, peaks pakkuja arvuti taga veetma 4 tundi. Turuhinnani jõudmine eeldaks mitu ööpäeva ekraani taga viibimist. See kõik viitab kokkumängule. 9.
11. Avaldaja vaidlustas ka maakohtu määratud menetluskulude jaotuse. Kuna sissenõudja väited olid valed ja asjakohatud, siis ei olnud põhjendatud menetluskulude avaldaja kanda jätmine. Menetluskulud tuleb jätta kas sissenõudja või kohtutäituri kanda. Menetlusosaliste seisukohad
12. Sissenõudja vaidles määruskaebusele vastu, palus jätta maakohtu määrus muutmata ja menetluskulud avaldaja kanda.
13. Kohtutäitur määruskaebuse osas seisukohta ei esitanud. Menetluse edasine käik
14. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
15. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määruse resolutsioon tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 1 ja § 659 alusel jätta muutmata, kuid osaliselt tuleb täiendada kohtumääruse põhjendusi. Määruskaebus jääb rahuldamata.
16. Võlgnik on esitanud kohtutäiturile kaebuse

§ 217lg 1 alusel.

Kaebuses vaidlustas võlgnik kohtutäituri ametitoimingu, s.o avaldajale kuulunud kinnisasja mõttelise osa enampakkumise korraldamise, paludes täituril elektrooniline enampakkumine lõpetada ja eemaldada enampakkumise teated internetikeskkondadest. 15. Täitemenetlust saab alustada jõustunud kohtulahendist tulenevalt (

§ 2

lg 1 p 1).

§ 23

lg 1 esimese lause kohaselt viib kohtutäitur täitemenetluse läbi sissenõudja avalduse ja täitedokumendi alusel. Avaldaja väidab määruskaebuses, et kinnisasi võõrandati 6 2-23-15982 täiteasjas ilma kehtiva täitedokumendita. Avaldaja 25.10.2023 esialgsest kaebusest kohtutäiturile ei nähtu, et avaldaja oleks selles kaebuses kahtluse alla seadnud täitedokumendi kehtivuse. Kuna

§ 218

lg 1 lause 2 järgi kohtutäituri otsuse või tegevuse peale ilma eelnevalt kohtutäiturile kaebust esitamata kohtule kaevata ei saa, siis ei saa avaldaja sellist väidet kohtus esitada. Siiski märgib ringkonnakohus, et maakohus tuvastas vaidlustatud määruses, et täitemenetluse algatamise aluseks täiteasjas oli Harju Maakohtu 21.11.2014 otsus tsiviilasjas nr 2-14-57649. 16. Täitemenetluse eesmärk on saavutada täitedokumendis märgitud tulemus. Maakohus viitas õigesti

§ 8

lg-le 1, mis sätestab, et kohtutäitur on kohustatud viivitamata tarvitusele võtma kõik seadusega lubatud abinõud täitedokumendi täitmiseks. Kui võlgnik keeldub täitedokumenti vabatahtlikult täitmast, pöörab kohtutäitur muu hulgas sissenõude võlgniku varale. Vaidlustamata asjaoludel oli kohtutäitur alustanud avaldajale kuuluva arestitud kinnisasja osa müümisega avalikul enampakkumisel. Täitemenetluse abinõuks on 6. peatüki II jao kohaselt ka müük täitemenetluses (

§ 78jj ja § 150 jj).

Täitemenetluse müügi kord ja tingimused sätestab seadus. Seega saab täitemenetluse kontekstis hinnata eelkõige seda, kas täitemenetluses enampakkumise läbiviimine on olnud kooskõlas seadusega, eelkõige täitemenetluse seadustiku sätetega.

1. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega, et avaldaja ei toonud esile asjaolusid ega neid kinnitavaid tõendeid, millest võiks järeldada täituri tegevuses erapoolikust. Lisaks jäi avaldaja taotlus tsiviilasjas nr 2-23-12103 kohtutäituri taandamiseks rahuldamata.
2. Avaldaja on määruskaebuses jätkuvalt seisukohal, et kaasomandi osa müük ilma kasutuskorra kokkuleppeta ei olnud täitemenetluses põhjendatud. Ringkonnakohus selle määruskaebuse väitega ei nõustu. Maakohus on määruses põhjendatult tuginenud

§ 138

lg-le 2, mis lubab sissenõude pöörata ka kinnisasja osale, kui see on kaasomaniku mõtteline osa. 19. Avaldaja vaidlustab jätkuvalt enampakkumise alghinna suurust. Ringkonnakohus järgib selles osas maakohtu määruse põhjendusi viitega

§ 74lg-le 9.

Avaldajal oli võimalus hinda vaidlustada, kuid ta jättis kohtu määratud tähtaja jooksul eksperdikulu tasumata, mistõttu jäi tsiviilasjas nr 2-23-2184 kohtutäituri avaldus, avaldajale kuulunud kinnisasja mõttelise osa uue hindamise korraldamiseks eksperdi määramiseks, läbi vaatamata. Seega ei saa täiturile ette heita, et ta lähtus elektroonilise enampakkumise korraldamisel varasemalt määratud avaldaja vara alghinnast. 20. Avaldaja tugines elektroonilise enampakkumise sammu ja lõpu intervalli ebamõistlikkusele. Maakohtu määrusest ei nähtu, et maakohus selles osas avaldaja kaebuse väidetele oleks vastanud, mistõttu täiendab ringkonnakohus maakohtu määruse põhjendusi.

§ 84

sätestab vallasasja müügile enampakkumise korra, kuid vastavalt

§-le 137 kinnisasjale sissenõude pööramisel kohaldatakse vastavaid vallasasjadele sissenõude pööramise sätteid, kui 8. peatüki sätetest ei tulene teisiti.

§ 84

lg 1 p 9 sätestab, et enampakkumise kuulutuses märgitakse mh elektroonilise enampakkumise korraldamisel enampakkumise lõpu aeg ja pikeneva lõpu intervall.

§ 88

¹ lg 5 lause 3 sätestab, et elektrooniline enampakkumise pikenemise intervall võib olla 1–60 minutit.

§ 88

¹ lg 1 lause 2 sätestab, et enampakkumisel tehtavate pakkumiste sammu määrab kohtutäitur, arvestades müüdava asja väärtust. 7 2-23-15982 Kohtule esitatud täitemenetluses kinnisasja enampakkumise teatest nähtub, et enampakkumisel tehtavate pakkumiste samm oli kohtutäituri poolt määratud 200 eurot ja pikeneva lõpu intervall 5 minutit (dtl 40). Kohtutäituri määratud pikenemise intervall on kooskõlas

§ 88¹ lg 5 lauses 3 märgitud vahemikuga.

Ringkonnakohtul puudub alus arvata, et kohtutäitur oleks pakkumise sammu suurust määrates tegutsenud avaldaja huve kahjustaval eesmärgil.

1. Avaldaja tugineb määruskaebuses ka sellele, et tema maakohtus esitatud vastuväite rahuldamata jätmine oli põhjendamatu. Avaldaja maakohtus esitatud vastuväide puudutas maakohtu tegevust avaldaja esialgse õiguskaitse taotluse lahendamisel. Ringkonnakohus märgib, et avaldaja ei saa vaidlustada maakohtu määrust osas, milles maakohus jättis rahuldamata avaldaja vastuväite esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmise määruse peale. Samuti ei oma määruskaebuse väited, mis seonduvad maakohtu tegevusega avaldaja esialgse õiguskaitse taotluse lahendamisel, asja sisulisel lahendamisel tähendust. Seega ringkonnakohus neid avaldaja väiteid ei käsitle.
2. Avaldaja vaidlustab ka maakohtu määratud menetluskulude jaotuse. Maakohus jättis menetluskulud avaldaja kanda, viidates seejuures TsMS § 172 lg-tele 1 ja
3. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et kohtutäituri otsuse peale esitatud edutu kaebuse menetluskulud jäävad lg 1 teise lause ja lg 10 alusel kaebuse esitaja kanda. Siinses asjas ei esine asjaolusid, mis tingiksid menetluskulude avaldaja asemel sissenõudja või kohtutäituri kanda jätmise.
4. TsMS § 447 lõike 2 kohaselt võib kohus igal ajal parandada oma otsuses ilmsed ebatäpsused, mis ei mõjuta otsuse sisu. Maakohus on määruse sissejuhatuses menetluse esemes ja resolutsioonis ekslikult märkinud, et vaidlustatud kohtutäituri otsus on tehtud 09.11.2023, õigeks vaidlustatud otsuse kuupäevaks tuleb lugeda 10.11.2023 (dtl 7). Nimetatud ebatäpsuse parandamine määruse sisu ei muuda. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
5. Kuna ringkonnakohus jätab määruskaebuse rahuldamata, jäävad määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud TsMS § 171 lg 1 järgi avaldaja kanda.
6. Sissenõudja esitas määruskaebemenetluses kantud menetluskulude nimekirja 28.10.
7. Sissenõudja menetluskulude nimekirjade kohaselt on tema menetluskuluks ringkonnakohtus esindajakulu 450 eurot (käibemaksuta). Esindaja ajakulu oli kokku 2,5 tundi, mis kulus määruse analüüsile ja e-kirja saatmiseks kliendile, määruskaebuse analüüsile ja sellele vastuse koostamiseks ning 25.10.2024 ringkonnakohtu kirjaga tutvumiseks ja menetluskulude nimekirja koostamiseks. Avaldaja vaidles menetluskuludele vastu. Ringkonnakohus leiab, et sissenõudja esindaja ajakulu ringkonnakohtus on TsMS § 175 lg 1 mõttes põhjendatud ja vajalik. Lepingulise esindaja toimingute ajakulu vastab toimingute sisule. Ringkonnakohus leiab, et põhjendatud on sissenõudja lepingulise esindaja tunnitasu määr 180 eurot. Esindaja tunnitasu suurus ei ületa keskmist advokaadi tunnitasu määra. Seega tuleb avaldajalt sissenõudja kasuks välja mõista menetluskulu hüvitis 450 eurot. Vastavalt TsMS § 177 lg-le 4 märgib kohus sissenõudja taotlusel, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb avaldajal tasuda kohtulahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist seaduses ettenähtud ulatuses. 8 2-23-15982 26.

§ 218lg 3 teise lause ning Ts

MS § 178 lg-te 1 ja 2 kohaselt saab ringkonnakohtu määruse peale esitada määruskaebuse. (allkirjastatud digitaalselt) /Indrek Soots, Iris Kangur-Gontšarov, Krista Kirspuu/ 9