Obsah (5)

§ 71§ 72§ 68§ 70§ 73

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Iris Kangur-Gontšarov, Mati Maksing ja Indrek Soots Määruse tegemise aeg ja koht 20.01.2025, Tallinn Kohtuasja number 2-24-11678 Kohtuasi Z.S-i

) § 70 lg 3 kohaselt on kaasomand kahele või enamale isikule üheaegselt mõttelistes osades ühises asjas kuuluv omand. Asja mõtteline osa on tegelikkuses piiritlemata ja selle suurust väljendatakse murdosana asjast (tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 56). Riigikohus on selgitanud, et kaasomanikule kuulub kindlaksmääratud osa ühisest omandist, mitte aga osa ühisest asjast ning et kaasomand on ühine õigus kogu asjale (vt nt RKTKo 08.02.2006, 3-2-1-121-05, p 26; 14.10.1998, 3-2-1-97-98; 07.10.1996, 3-2-1-11396).

§ 71

lg 3 järgi on kaasomanikul teiste kaasomanike suhtes oma osale ühises asjas 2 2-24-11678 omaniku õigused, arvestades teiste kaasomanike õigusi.

§ 72

lg 3 järgi on kaasomanikul õigus ühist asja kasutada niivõrd, kui see ei takista teiste kaasomanike kaaskasutust.

§ 72

lg 5 järgi on kaasomanikul õigus nõuda teistelt kaasomanikelt, et kaasomandis olevat asja vallataks ja kasutataks kõigi kaasomanike huvides. Kaasomanikud peavad üksteise suhtes käituma lähtuvalt hea usu põhimõttest, eelkõige hoiduma teiste kaasomanike õiguste kahjustamisest.

§ 68

lg 2 kohaselt võivad omaniku õigused olla kitsendatud ainult seaduse või teiste isikute õigustega. 11. Riigikohus on kaasomanikevaheliste nõuete kohta selgitanud, et asja kuulumisest mitmele isikule kaasomandina tekib isikute vahel spetsiifiline võlasuhe, mille sisu on kaasomanike vastastikused õigused ja kohustused, mis on reguleeritud eelkõige

§-des 72 ja 75 (RKTKo 15.06.2011, 3-2-1-51-11, p 15). Riigikohus on märkinud, et kaasomandis oleva asja puhul eeldab seadus, et kaasomanikud määravad ühiselt, kuidas nad kaasomandi esemeks olevat asja kasutavad. Ühine otsustamine saab toimuda kas kokkuleppel või kaasomanike enamuse otsusega (

§ 72lg 1).

Juhul kui kaasomanikud pole kasutamise korda kindlaks määranud, on igal kaasomanikul õigus ühist asja kasutada niivõrd, kui see ei takista teiste kaasomanike kaaskasutust (

§ 72lg 3).

Seejuures on kaasomanikel õigus nõuda teistelt kaasomanikelt, et kaasomandis olevat asja vallataks ja kasutataks kõigi kaasomanike huvides, ning kaasomanikud peavad üksteise suhtes käituma lähtuvalt hea usu põhimõttest, eelkõige hoiduma teiste kaasomanike õiguste kahjustamisest (

§ 72lg 5) (RKTKm 08.05.2024, 219-1488, p 12).

12. Pooled ei vaielnud selle üle, et kostja takistab hagejal kinnistut kasutamast. Poolte vahel puudub kaasomanike kokkulepe, millele tuginedes võiks kostja kinnistut ainuisikuliselt kasutada. Kostja vastuväited ei ole sellised, mis välistaks hageja nõude rahuldamise. Asjaolu, et hageja omandiosa on väiksem kui kostja oma, ei välista hagejal kinnisasja kasutamise õigust (

§ 71lg 3).

Viited kostja turvalisusele ja elu ohustamisele ei ole käesoleva vaidluse esemeks ega välista hageja õigust oma omandit teostada. Lähenemiskeelu osas ei ole jõustunud kohtulahendit. Viited ühisvara säilitamisele ei ole samuti asjakohased, kuna ühisvara on poolte ühisomandis ja ka hagejal on õigus seda vallata.

1. Seega on tõendatud, et kostja on hageja valdust rikkunud ning hageja nõuab kostjalt valduse rikkumise lõpetamist õigustatult. Tulenevalt poolte vahelistest erimeelsustest ja kostja esitatud seisukohtadest on alus arvata, et kostja võib ka edaspidi hageja õigusi rikkuda, mistõttu on hagejal õigus nõuda kostjalt edaspidistest rikkumistest hoidumist. Apellatsioonkaebus
2. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada Harju Maakohtu 14.11.2024 otsus ja teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata, alternatiivselt palub kostja saata asi uueks läbivaatamiseks maakohtule. Menetluskulud palub kostja jätta hageja kanda.
3. Apellatsioonkaebuse väidete kohaselt ei ole maakohtu otsus põhjendatud. Kostja selgitas, miks kostjal on õigus hageja valdust kinnisasjale piirata, kuid maakohus kostja argumente ei analüüsinud.
4. Maakohus jättis ebaõigesti arvestamata, et hageja valduse piiramine 21/100 mõttelisele osale kinnisasjast ei riiva tema õigusi oluliselt. Kinnisasi ei ole hageja elukohaks. Kinnisasja kasutab elukohana kostja, kes on taotlenud hageja suhtes lähenemiskeeldu. Kuna hageja nõuab teises tsiviilasjas kinnisasja jagamist selle müümisega enampakkumisel, siis ei olegi hageja huvitatud kinnisasja omandiõiguse ega valdusõiguse säilitamisest. 3 2-24-11678
5. Arusaamatu on maakohtu seisukoht, miks kostja suurem osa kinnisasjast ei anna talle alust otsustada kinnisasja valdamise ja kasutamisega seotud küsimuste üle. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
6. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 637 lg 1 p 6 järgi menetlusse võtmata.
7. Ringkonnakohus ei võta TsMS § 637 lg 1 p 6 järgi apellatsioonkaebust menetlusse, kui apellatsioonkaebuses toodud väidete õigsust eeldades ei saaks kaebust ilmselt rahuldada. Riigikohus on selgitanud, et apellatsioonkaebuse õiguslik perspektiivitus tähendab seda, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata juhul, kui faktilised asjaolud, millele apellatsioonkaebusest tuginetakse osutuksid tõendatuks (vt RKTKm 06.05.2021, 2-18-18193, p 10). Seega hindab ringkonnakohus praeguses menetlusetapis üksnes apellatsioonkaebuse väiteid ega hinda nende kohta asjas esitatud tõendeid.
8. Kostja vaidlustab maakohtu otsust seetõttu, et maakohus on ebaõigest leidnud, et kostja suurem mõtteline osa kinnisasjast ei anna talle õigust ainuisikuliselt otsustada kaasomandi valdamise ja kasutamise üle, sh piirata hageja õigust kaasomandi valdamiseks ja kasutamiseks.
9. Maakohus tuvastas ja vaidlust ei ole selles, et pooled on kinnisasja (registriosa nr XXXXXXX) kaasomanikud, hagejale kuulub 21/100 ja kostjale kuulub 79/100 mõttelist osa kinnisasjast. Kostja ei ole vaidlustanud maakohtu järeldust, et kostja takistab hagejal kaasomandi kasutamist ja valdamist.
10. Asjaolust, et kostja apellatsioonkaebuse väidete kohaselt on tal õigus piirata hagejal kaasomandi kasutamist ja valdamist, ei võimalda järeldada kostjal sellise õiguse olemasolu. Suurem mõtteline osa ühises kinnisasjas ei anna kostjale õigust takistada väiksema mõttelise osa omaniku õigusi selliselt, et hagejal kui kaasomanikul puudub õigus kaasomandit kasutada ja vallata. 23.

§ 68lg 1 sätestab, et omand on isiku täielik õiguslik võim asja üle.

Omanikul on õigus vallata, kasutada ja käsutada ning nõuda kõigilt isikutelt nende õigust rikkumise vältimist ja rikkumise tagajärgede kõrvaldamist.

§ 68

lg 2 kohaselt võivad omaniku õigused olla kitsendatud ainult seaduse või teiste isikute õigustega. Kaasomandi kui kahele isikule üheaegselt mõttelistes osades ühises asjas kuuluva omandi (

§ 70

lg 3) valdamise ja kasutamise reeglid on sätestatud

§-s 72.

§ 72

lg 1 esimese lause järgi valdavad ja kasutavad kaasomanikud ühist asja kokkuleppel. Pooled ei vaielnud selle üle, et nemad kaasomanikena pole sõlminud kokkulepet kinnisasja valdamiseks ega kasutamiseks.

§ 72

lg 1 teise lause kohaselt võib kaasomanike häälteenamusega tehtava otsusega otsustada küsimusi, mis jäävad ühise asja tavapärase valdamise ja kasutamise piiridesse ning sama paragrahvi kolmanda lause järgi sõltub häälte arv otsuse tegemisel omandi osa suurusest. Kaasomanike häälteenamusega tehtavate otsustega saab otsustada vaid asja tavapärase valdamise ja kasutamisega seotud küsimusi. Selleks, et keelata hagejal kaasomandit vallata ja kasutada, peaks olema sõlmitud vastav kaasomanike kokkulepe

§ 72lg 1 esimese lause kohaselt.

24. Kuna kinnisasja kasutamise korda pooled kindlaks määranud ei ole, siis on nii hagejal kui ka kostjal kaasomanikena

§ 72

lg 3 alusel õigus ühist asja kasutada, kuid seda niivõrd, 4 2-24-11678 kui see ei takista teiste kaasomanike kaaskasutust.

§ 73

lg 5 kohaselt on kaasomanikul õigus nõuda teistelt kaasomanikelt, et kaasomandis oleva asja valdamine ja kasutamine toimuks vastavalt kõigi kaasomanike huvidele. Kaasomanikud peavad üksteise suhtes käituma lähtuvalt hea usu põhimõttest, eelkõige hoiduma teiste kaasomanike õiguste kahjustamisest. 25. Kuivõrd vaidlust ei ole selle üle, et kostja kaasomanikuna teostab oma õigusi ühist asja kasutada ja vallata viisil, millega on takistanud hageja kaaskasutust ja kaasvaldust ühisel kinnisasjal, siis ei ole kostja apellatsioonkaebuse väidetele tuginedes võimalik arvata, et kostjal on selleks õigus. Asjaolu, et kostja elab kinnisasjal ning kostja on esitanud hageja suhtes lähenemiskeelu avalduse, ei anna kostjale õigust kinnisasja ainukasutamiseks, s.o takistada hageja õiguste teostamist kaasomandi kasutamiseks ja valdamiseks. Seni kuni pole lahendatud kaasomandis oleva kinnisasja jagamise vaidlus, on kaasomanikel ühise asja kasutamise ja valdamise õigus samuti vaid viisil, et sellega ei takistataks teise kaasomaniku õiguseis ühise asja kaaskasutamiseks ja kaasvaldamiseks. Seetõttu ei ole asja lahendamisel tähtsust kostja väidetel, et tema kasutab kinnisasja elamiseks, kuid hageja ei kasuta. Vaidlust ei ole, et hageja on soovinud ligipääsu kinnisasjale, kuid kostja on selle hagejale takistanud. Samuti ei ole tähtsust asjaolul, et väidetavalt on hageja ühiselt kinnisasjalt eemaldanud poolte ühisomandis olevat vara ning kostja peab vajalikuks olemasolevat ühisvara säilitamist. Olukorras, kus pooled on endised abikaasad ning nende abielu on lõppenud, on kohane jagada ühisvara. Ühisvara säilitamise ettekäändel kõigi asjade kasutamise takistamine, sh hageja õigus kaasomanikuna ühist kinnisasja kasutada, seadus ette ei näe. Iga kaasomanik peab ühise asja kasutamisel ja valdamisel arvestama teise kaasomaniku samasuguse õigusega. Kuna kostja kaasomanikuna on rikkunud hageja

§ 72

lg-st 3 ja 5 tulenevaid õigusi, takistades tal kaasomanikuna kinnisasja kasutamist ja valdamist, siis on maakohus õigesti hagi rahuldanud rikkumise kõrvaldamiseks ning sellest hoidumiseks.

1. Ülal märgitud põhjendusi arvestades ei saaks kolleegium apellatsioonkaebuses toodud väidete õigsust eeldades kaebust rahuldada. Seetõttu jätab kolleegium apellatsioonkaebuse menetlusse võtmata. Menetlusökonoomia kaalutulustel ei lahenda ringkonnakohus kostja menetlusabi taotlust kaebuse esitamisel seaduses ette nähtud riigilõivu tasumise vabastamiseks. TsMS § 637 lg 1 p 6 kaitseb nii vastustajat kui ka apellanti, et mitte põhjustada kulusid, mis tuleb kaebuse rahuldamata jätmise korral lõppkokkuvõttes kanda apellandil.
2. Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmata jätmise korral jäävad apellatsioonimenetluse kulud TsMS § 168 lg 1 alusel koosmõjus § 639 lg-ga 1 kostja kanda. Kuna hagejal ei ole apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise staadiumis veel hüvitatavaid menetluskulusid tekkinud, ei tule kostjal hagejale apellatsioonimenetluse kulusid hüvitada.
3. Kui ringkonnakohus keeldub apellatsioonkaebust menetlemast, ei toimeta ta TsMS § 638 lg 4 teise lause järgi apellatsioonkaebust vastustajale kätte ning apellatsioonkaebus tuleb selle esitajale koos kaebuse menetlusse võtmisest keeldumise määrusega tagastada. Elektrooniliselt esitatud menetlusdokumente ringkonnakohus elektrooniliselt ega paberkandjal ei tagasta. Ringkonnakohus toimetab määruse TsMS § 638 lg 8 järgi apellandile kätte ja edastab teistele menetlusosalistele. TsMS § 638 lg 10 järgi loetakse, et apellatsioonkaebust ei ole esitatud. (allkirjastatud digitaalselt) 5