Obsah (10)

§ 2565§ 238§ 130§ 175§ 180§ 306§ 414§ 312§ 313§ 124

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 18. märts 2024, Tallinn Kriminaalasja number 1-24-1669 Kohtunik Mairi Heinsalu Kohtuistungi sekretär Irene Valge Tõlk

§ 2565lg 1 p 2, §-st 306 ning § 309 lg-st 3 kohus otsustas: 1. Süüdi tunnistada Artjom Komissarov Kar

S § 4231 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest ja mõista talle karistuseks vangistus 8 kuud. 2.

§ 238

lg 2 alusel vähendada mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra, mis teeb karistuseks vangistuse 5 kuud ja 10 päeva.

1. KarS § 68 lg 1 alusel arvata eelvangistuses viibitud aeg 08.02.2024-09.02.2024, s.o 2 1 päeva karistusaja hulka, mis teeb kandmata karistuseks vangistus 5 kuud ja 8 päeva.
2. Ärakandmata karistuse algust lugeda KarS § 68 lg 1 alusel alates Artjom Komissarovi kahtlustatavana kinnipidamisest, s.o alates 16.03.
3. 5.

§ 130

lg 41 alusel kohaldada Artjom Komissarovi suhtes tõkendit vahistamine ning vahistada Artjom Komissarov kohtuotsuse kuulutamisel. Tõkend tühistada kohtuotsuse jõustumisel või mõistetud karistuse ärakandmisel sõltuvalt sellest, kumb tähtaeg saabub varem. 6. Asitõend – mootorsõiduk, xxx registreerimismärgiga xxx (asub Tallinnas Rahumäe tee 6/1 asuvas politsei parklas), tagastada sõiduki omanikule või tema poolt volitatud isikule. 7.

§ 175

lg 1 p-de 4 ja 9, § 179 lg 1 p 2, § 180 lg 1 ja § 256 5 lg 2 alusel välja mõista Artjom Komissarovilt riigituludesse teise astme kuriteos süüdimõistmisega kaasnevast sundrahast 1230 eurost ½, s.o 615 eurot ja kaitsjatasu summas 241,56 eurot, mis teeb kokku 856,56 eurot. 8. Joobeseisundi tuvastamisega kaasnenud menetluskulud summas 124 eurot jätta riigi kanda. 9.

§ 180lg 3 4.

lause alusel määrata, et menetluskulud summas 856,56 eurot tuleb tasuda ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest igakuiselt summas 71,38 eurot. Menetluskulud tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele SEB PANK AS-is EE351010052031000004, SWEDBANK AS-is EE522200221013264447, LUMINOR BANK AS-is EE401700017002872300, LHV PANK AS-is EE957700771001523585 ning makse tegemisel märkida viitenumber 99924700008800 ja selgitus „Artjom Komissarov, kriminaalasi 1-24-1669, menetluskulud.“ Viitenumbri märkimine maksekorraldusele on kohustuslik. Kui menetluskulud jäävad tähtaegselt tasumata, hakkab neid välja nõudma kohtutäitur täitemenetluse seadustiku järgses täitemenetluses. 10. Otsuse koopia anda süüdistatavale ja edastada prokurörile ning Tallinna Vanglale. EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsus on kuulutatud resolutiivosana. Kohtumenetluse pool, kes soovib otsust vaidlustada apellatsiooni korras, on kohustatud sellest Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale kirjalikult teatama 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsiooniteate esitamise korral koostab kohus tervikotsuse, mis on kättesaadav Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kriminaalkantseleis 15 päeva jooksul alates apellatsiooni teate esitamisest. Otsusele võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsiooni 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kantselei kaudu kättesaadavaks tegemisest. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni 30 päeva jooksul alates süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisest. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamist võib vaidlustada ka kohtuotsusest eraldi 2

1. peatüki kohaselt. Sellisel juhul tuleb esitada 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale teade, et soovitakse vaidlustada menetluskulud. Seejärel koostab kohus ainult menetluskulude osas põhistusi sisaldava kohtulahendi, mis on kättesaadav Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kriminaalkantseleis 15 päeva jooksul alates menetluskulude vaidlustamise teate esitamisest. Määruskaebus menetluskulude osas tuleb esitada Harju Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil menetluskulude osas põhistusi sisaldav kohtulahend oli kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. SÜÜDISTUS Artjom Komissarovit süüdistatakse selles, et tema, isikuna keda on karistatud Harju Maakohtu 17.09.2021 otsusega KarS § 4231 järgi (juhtis 15.05.2020, 10.09.2020 ja 12.03.2021, kandis vangistust 12.03.2021 kuni 14.04.2022) ja Harju Maakohtu 20.03.2023 otsusega KarS § 4231 järgi mootorsõiduki süstemaatilise juhtimisõiguseta juhtimise eest (juhtis 18.11.2022, kandis vangistust 18.11.2022 kuni 24.11.2023), juhtis tahtlikult uuesti, s.o. süstemaatiliselt 01.02.2024 kella 02:41 ajal Harjumaal Viimsi vallas Paevälja tee 15 juures mootorsõidukit xxx registreerimismärgiga xxx omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. Seejärel juhtis tahtlikult uuesti, s.o. süstemaatiliselt 08.02.2024 kella 23:37 ajal Tallinnas Sõle tänaval, Madala tänava ja Kopli tänava vahel, suunaga Madala tänava poole mootorsõidukit xxx registreerimismärgiga xxx omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. Seejärel juhtis tahtlikult uuesti, s.o. süstemaatiliselt 16.03.2024 kella 15:15 ajal Tallinnas Mustakivi teel, Tähesaju tee ja Linnamäe tee vahel, suunaga Linnamäe tee poole mootorsõidukit xxx registreerimismärgiga xxx omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust, millega rikkus süstemaatiliselt liiklusseaduse (LS) § 94 lg 1 nõuet. LS § 94 lg 1 (mootorsõidukit võib juhtida isik, kellel on vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus ning kelle juhtimisõigust ei ole peatatud, ära võetud või kehtetuks tunnistatud või keda ei ole juhtimisel kõrvaldatud( nõudeid. Seega pani Artjom Komissarov toime süstemaatilise mootorsõiduki juhtimise vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguseta, s.o KarS § 423¹ järgi kvalifitseeritava kuriteo. MENETLUSE KÄIK Põhja Ringkonnaprokuratuur edastas
2. märtsil 2024 Harju Maakohtule menetlemiseks kiirmenetluse korras lühimenetluse sätete järgi kriminaalasja, kus on esitatud süüdistus Artjom Komissarovile KarS § 423¹ järgi. Kriminaalasja arutati avalikul kohtuistungil
3. märtsil
4. Süüdistatav tunnistas ennast temale esitatud süüdistuses süüdi ning kahetses toime pandud tegusid. On nõus tegema 3 üldkasulikku tööd. Vangi ei taha minna, sest praegune elukaaslane ootab last (xxx). Tal on veel xxx last eelmise elukaaslasega. Prokurör taotles Artjom Komissarovi süüditunnistamist KarS § 423¹ järgi ja tema karistamist vangistusega 8 kuud, mida lühimenetluse sätete alusel vähendada kolmandiku võrra, mõistes karistuseks 5 kuud ja 10 päeva vangistust. Eelvangistuses viibitud aeg 08.02.2024 kuni 09.02.2024, s.o 2 päeva lugeda karistusaja hulka, mis teeb kandmata karistuseks 5 kuud ja 8 päeva vangistust. Et isikul oleks võimalik oma asjad korda ajada, siis oleks võimalik minna karistust kandma kutsega. Või teine võimalus, et kohaldada tõkendit vahistamine ja karistuse kandmise alguseks lugeda isiku kinnipidamine
5. märtsil. Kuivõrd tema puhul esinevad ka vahistamise alused ehk jätkuv kuritegude toimepanemise oht, siis mõistlikum lahendus oleks täna asuda karistust kandma ja karistuse kandmise alguseks lugeda
6. märts. Süüdistatavalt tuleb menetluskulud, s.o pool II astme kuriteo sundrahast ja kaitsetasud välja mõista. Joobe tuvastamise kulud jätta riigi kanda, kuna joovet ei tuvastatud. Artjom Komissarovi kaitsja selgitas, et tõendatuse ja kvalifikatsiooni osas vaidlust ei ole. Isik on süüd tunnistanud ja kahetsenud. Antud juhul on võimalik anda isikule viimane võimalus asuda õiguskuulekale teele. On ise siin avaldanud, et on vist ka sõltuvusprobleem ja on ilmselgelt arvatav, et kuidagi aitab lahendada seda kriminaalhoolduse järelevalve. Lisaks avaldas, et elukaaslane ootab last, mis on ka oluline, et peab olema vabaduses. Ta on vajalik just vabaduses, mitte vanglas. Enne seda tal ei ole olnud perekonda, nüüd on tal elukaaslane, kes ka veel ootab last. Tal on mitteametlik töö ehk siis teenib raha. Toetab oma xxx last. Antud juhul on võimalik vangistus asendada ÜKT-ga. Prokuröri taotletud karistus on üle keskmise määra, mis ei vasta kohtupraktikale. Palub isikut mitte vahistada ja isik saalist vabastada, et tal oleks võimalik tulla karistust ise kandma ehk siis kutsega. MAAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED Kohus, kuulanud ära kohtu alla antud süüdistatava süü tunnistamise ja kontrollinud kriminaalasjas kogutud kirjalikke tõendeid, asub seisukohale, et süüdistatava süü talle inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on täies mahus tõendamist leidnud. Episood 01.02.2024 Kahtlustatav Artjom Komissarovi ütluste (tl 42-43) kohaselt tunnistab ta oma süüd ja kahetseb puhtsüdamlikult. Selgitab, et tal ei ole juhtimisõigust kunagi olnud ning teda on ka varem karistatud juhtimisõiguseta mootorsõiduki juhtimise eest. Võttis 01.02.2024 tuttava D Ii xxx ja pidi ühe naise ära viima Maardust Viimsi. Olid juba peaaegu kohal, kui politsei peatas sõiduki. Talle tehti väärteoprotokoll, sõiduk pargiti ümber ja tema lasti koju. Tunnistaja politseiametniku K A ütluste (tl 63) kohaselt peatas ta 01.02.2024 kella 02:41 ajal Harjumaal Viimsi vallas Paevälja tee 15 juures mootorsõiduki xxx registreerimismärgiga xxx. Sõidukit juhtis Artjom Komissarov. Isik tunnistas oma süüd ja kahetses. Ka sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusest (tl 62) nähtub, et Artjom Komissarov kõrvaldati sõiduki juhtimiselt 01.02.2024, kuna tal puudus mootorsõiduki juhtimisõigus. 4 Seega on tõendamist leidnud, et Artjom Komissarov juhtis 01.02.2024 kella 02:41 ajal Harjumaal Viimsi vallas Paevälja tee 15 juures mootorsõidukit xxx registreerimismärgiga xxx omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. Episood 08.02.2024 Kahtlustatavana kinnipidamise protokollist (tl 38-40) nähtub, et Artjom Komissarov peeti kahtlustatavana kinni 08.02.2024 kell 23:37 Tallinnas Madala tänaval, kuna tal puudus juhtimisõigus. Kahtlustatav Artjom Komissarovi ütluste (tl 42-43) kohaselt tunnistab ta oma süüd ja kahetseb puhtsüdamlikult. 08.02.2024 palus D I tal Maardusse sõita, kuna tal endal jalg valutas. Ta jõudis sõita 500 meetrit, kui politsei nad kinni pidas. Selgus, et autol puudus tehnoülevaatus. Tema pandi puhuma ja tulemuseks oli
7. Talle tehti narko kiirtest, mis näitas midagi, kuid täpsemalt ei tea. Ta oli tarvitanud amfetamiini 5 päeva tagasi. Siis kõrvaldati ta juhtimiselt, teised autos olnud inimesed lasti koju ja tema viidi Ravi tn haiglasse proove tegema. Siis ütlesid politseinikud, et ta on kuriteos kahtlustatavana kinni peetud ja viidi KPKsse. Ka tunnistaja politseiametnik J M ütluste (tl 45-46) kohaselt peeti mootorsõiduk xxx registreerimismärgiga xxx kinni 08.02.2024 ja selgus, et seda juhtinud isikul Artjom Komissarovil puudus juhtimisõigus. Ka sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusest (tl 53) nähtub, et Artjom Komissarov kõrvaldati sõiduki juhtimiselt 08.02.2024, kuna tal puudub mootorsõiduki juhtimisõigus. Seega on tõendamist leidnud, et Artjom Komissarov juhtis 08.02.2024 kella 23:37 ajal Tallinnas Sõle tänaval, Madala tänava ja Kopli tänava vahel, suunaga Madala tänava poole mootorsõidukit xxx registreerimismärgiga xxx omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. 16.03.2024 episood Kahtlustatavana kinnipidamise protokolli (tl 4-8) kohaselt peeti Artjom Komissarov kahtlustatavana kinni 16.03.2024 kell 15:24 Tallinnas Tähesaju tee 33 juures, kuna ta juhtis mootorsõidukit xxx reg.nr xxx ilma juhtimisõigust omamata. Kahtlustatav Artjom Komissarovi ütluste (tl 19-21) kohaselt tunnistab ta oma süüd ning kahetseb. Selgitab, et ta sõitis ehituspoodi, kui nägi, et politseinikud hakkasid talle järele sõitma ja andsid peatumismärguande. Ta ei peatunud, vaid püüdis politsei eest ära sõita, aga see ei õnnestunud. Ta ehmatas ära ja tõesti ei taha tagasi vanglasse minna. Sõitis oma tüdruksõbra autoga, kes ei teadnud, et tal juhtimisõigus puudub. Ka tunnistaja politseiametnik S K ütluste (tl 12-13) kohaselt nägi ta, kuidas mootorsõiduk Xxx Xxx reg.nr xxx ületas Tähesaju tee foori punase tulega. Kell 15.15 anti sõidukile peatumismärguanne, mida juht eiras ja hakkas kiirendama ja sõiduridade vahel sõeluma. Sõiduk suundus Narva mnt poole, sealt keeras Priisle teele, edasi keeras Ussimäe teele, seejärel keeras Linnamäe teele ja sealt Mustakivi teele. Mustakivi teelt mööda kõnniteed sõiduk keeras Tähesaju tee 33 Toyota Elke esinduse parklasse. Seal sõiduk jäi seisma ja sõiduki juhi kohalt jooksis välja Tondiraba pargi suunas isik, kes saadi kätte Tondiraba pargis. Sõidukijuhiks osutus Artjom Komissarov. Selgus, et isikul puudub juhtimisõigus ja et teda on see aasta juba 2 korda kõrvaldatud juhtimisõiguseta sõiduki juhtimise eest. 5 Ka sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusest (tl 16) nähtub, et Artjom Komissarov kõrvaldati sõiduki juhtimiselt 16.03.2024, kuna tal puudub mootorsõiduki juhtimisõigus. Seega on tõendamist leidnud, et süüdistatav juhtis 16.03.2024 kella 15:15 ajal Tallinnas Mustakivi teel, Tähesaju tee ja Linnamäe tee vahel, suunaga Linnamäe tee poole mootorsõidukit Xxx Xxx registreerimismärgiga xxx omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. LS § 94 lg 1 kohaselt mootorsõidukit võib juhtida isik, kellel on vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus ning kelle juhtimisõigust ei ole peatatud, ära võetud või kehtetuks tunnistatud või keda ei ole juhtimisel kõrvaldatud. Detailandmete päringu väljatrükist (tl 14) nähtub, et Artjom Komissarov ei oma kehtivaid juhilubasid ning ei ole neid ka kunagi omanud. Samuti nähtub Harju Maakohtu 17.09.2021 (tl 67-69) ja 20.03.2023 otsustest (tl 25-27), et Artjom Komissarovit on KarS § 423 1 järgi karistatud. Seega on eeltoodud tõenditega tõendamist leidnud, et Artjom Komissarov isikuna, keda on karistatud Harju Maakohtu 17.09.2021 otsusega KarS § 4231 järgi ja Harju Maakohtu 20.03.2023 otsusega KarS § 4231 järgi mootorsõiduki süstemaatilise juhtimisõiguseta juhtimise eest, juhtis uuesti 01.02.2024 kella 02:41 ajal Viimsi vallas Paevälja tee 15 juures mootorsõidukit Xxx Xxx (reg.nr xxx); juhtis uuesti 08.02.2024 kella 23:37 ajal Tallinnas Sõle tänaval mootorsõidukit Xxx Xxx (reg.nr xxx) ning juhtis uuesti 16.03.2024 kella 15:15 ajal Tallinnas Mustakivi teel mootorsõidukit Xxx Xxx (reg.nr xxx) omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust, millega rikkus süstemaatiliselt liiklusseaduse (LS) § 94 lg 1 nõuet. Kuna vähem kui kahe kuu jooksul juhtis isik 3 korda mootorsõidukit omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust, on tegu mootorsõiduki süstemaatilise juhtimisõiguseta juhtimisega. Kuriteo asjaoludest ja süüdistatava ütlustest lähtuvalt on süütegu toime pandud teadlikult ja tahtlikult. Süüdistatav teadis, et tal puudub juhtimisõigus ning et tal ei ole juhtimisõigust kunagi olnudki. Samuti teadis süüdistatav ka seda, et teda on varem korduvalt juhtimisõiguseta mootorsõiduki juhtimise eest juba karistatud, s.h ka reaalse vangistusega. Seega on süütegu toime pandud kavatsetult. Süüd välistavaid ega õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Seega Artjom Komissarov pani toime mootorsõiduki juhtimise vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguseta isiku poolt süstemaatiliselt, s.o KarS § 4231 järgi kvalifitseeritava teo. KARISTUSE MÕISTMINE Vastavalt KarS § 56 lg-le 1 on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. 6 Seadusandja on KarS § 4231 järgi inkrimineeritud kuriteo toimepanemise eest ette näinud karistusena rahalise karistuse või vangistuse kuni 1 aasta. Kuivõrd tegemist on alternatiivselt sätestatud karistusliikidega, kujundab kohus enne süüdistava süü suuruse hindamist seisukoha selle kohta, kas süüdistatava suhtes on võimalik kohaldada kergemaliigilist karistust rahalise karistuse näol. Maksukohuslaste registri väljatrükist (tl 16) nähtub, et MTA andmetel oli Artjom Komissarovi deklareeritud tulu peale tulumaksu mahaarvamist 2023 aastal 5 eurot. Kahtlustatava keskmise päevasissetuleku ja elatustaseme teatise kohaselt (tl 17) on Artjom Komissarovi keskmise päevasissetuleku suurus 0 eurot. Süüdistatava karistusregistri andmetest (tl 22-24) nähtub, et tal on 3 kehtivat kriminaalkaristust (s.h liiklusalaste kuritegude eest) ja nende eest on mõistetud karistuseks vangistus. Lisaks sellele on isikut karistatud ka väärtegude toimepanemise eest rahatrahvidega, mis on jäetud tasumata. Seega nähtub süüdistatava karistusandmetest, et rahalise karistuse määramine ei ole võimalik juba põhjusel, et rahatrahvid väärtegude toimepanemise eest on jäetud tasumata ja rahaline mõjutamine oodatud eesmärki ei ole saavutanud. Ka senised karistused vangistuse näol ei ole süüdistatavale oodatud mõju avaldanud ning süüdistatav jätkab samalaadset õigusvastast käitumist. Kuivõrd süüdistataval on rahalised kohustused tasumata rahatrahvide näol, siis uue rahalise kohustuse määramine rahalise karistusena ning sellele lisanduvad menetluskulud suurendaks veelgi süüdistatava rahalisi kohustusi riigi ees ning muudaks süüdistatava maksejõuetuks. Sellest tulenevalt leiab kohus, et rahalise karistuse mõistmine on välistatud ning seda nii selle karistuse täitmise võimatuse tõttu kui ka seetõttu, et uue samalaadse süüteo toimepanemine ei saa hakata isiku olukorda kergendama kergamaliigilise karistuse mõistmisega olukorras, kus ka raskemaliigiline karistus ei ole oodatud mõju avaldanud. Sellest tulenevalt leiab kohus, et süüdistatavale tuleb mõista isiku vabadust piirav karistus. Kohtupraktikas välja kujunenud seisukoha järgi tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Hinnates Artjom Komissarovi süü suurust KarS § 4231 järgi kvalifitseeritava õigusvastase teo toimepanemisel, osutab kohus, et käesoleval juhul on isik lühikese ajavahemiku, s.o 1,5 kuu jooksul toime pannud 3 episoodi. Viimases episoodis on süüdistatav kinni peetud, kuna ta ületas ristmiku punase fooritulega ning proovis politsei eest põgeneda. Kohtu hinnangul, juhul kui isik on kriminaalasja esemeks oleva teoga rikkunud ka muid õigusnorme, tuleb tema süüd reeglina hinnata keskmisest suuremaks. Arvestades eeltoodud asjaolusid, s.h episoodide rohkust, on kohtu arvates Artjom Komissarovi süü hinnatav üle keskmise suurena. Edasi hindab kohus karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude olemasolu. Süüdistatav on kohtueelses menetluses avaldanud kahetsust ja süüdistatav avaldas kahetsust ka kohtuistungil. Seega peab kohus võimalikuks kahetsust kergendava asjaoluna arvesse võtta, kuid tulenevalt süüdistatava karistusandmetest ja menetletavas kriminaalasjas tuvastatud asjaoludest, ei muuda avaldatud kahetsus olematuks süüdistatava süsteemset õigusvastast käitumist. Muid karistust kergendavate või raskendavate asjaolude esinemist kohus ei tuvastanud. 7 Lisaks süüle tuleb KarS § 56 kohaselt isikule karistuse mõistmisel arvestada ka eri- ja üldpreventiivseid kaalutlusi, s.o võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kui isiku käitumisele pole senised karistused mõju avaldanud ja normi rikkumisele on vaja reageerida rangemalt, et kinnistada keelunormi kehtivust, saab isikule mõista karistuse ka üle sanktsiooni keskmise määra, vaatamata sellele, et tema süü on keskmine (RK otsus 3-1-1-58-13). Käesoleval juhul on aga süüdistatava süü üle keskmise suur. Süüdistatava karistusregistri andmetest nähtuvalt on teda karistatud Harju Maakohtu 17.09.2021 otsusega KarS § 4231 järgi (juhtis 15.05.2020, 10.09.2020 ja 12.03.2021, kandis vangistust 12.03.2021 kuni 14.04.2022) ja Harju Maakohtu 20.03.2023 otsusega KarS § 4231 järgi mootorsõiduki süstemaatilise juhtimisõiguseta juhtimise eest (juhtis 18.11.2022, kandis vangistust 18.11.2022 kuni 24.11.2023). Seega eripreventiivsetest eesmärkidest lähtuvalt peab kohus vajalikuks isikule mõista karistuse üle sanktsioonimäära keskmise määra, kuna senised karistused ei ole soovitud mõju avaldanud ja süüdistatavas on vaja kinnistada keelunormi kehtivust. Seda enam, et eelmise Harju Maakohtu 20.03.2023 otsusega mõisteti isikule vaid 1 episoodi eest karistuseks 5 kuud (mida vähendati kolmaniku võrra, s.o 3 kuud ja 10 päeva) vangistust. Käesolevas kriminaalasjas süüdistatakse süüdistatavat lausa 3 kuriteoepisoodi toimepanemises. Seega leiab kohus, et süüdistatavat tuleb karistada üle ettenähtud sanktsiooni keskmist määra. Üldpreventiivsetest eesmärkidest lähtuvalt teadmine, et süsteemselt liikluses ohtlikult käituvad juhid (süüdistataval ei ole kunagi juhtimisõigust olnud, sõitis üle ristmiku punase fooritulega, põgenes politsei eest, sõitis kõnniteel) liiklusest kõrvaldatakse ja ühiskonnast eraldatakse, suurendab ka teiste liiklejate turvatunnet. Riigikohus on väljendanud seisukohta, et alles pärast seda, kui kohus on otsustanud, milline peaks olema toimepandud konkreetse teo eest sellele konkreetsele süüdistatavale mõistetav karistus, saab järgmise sammuna hakata kaaluma, kas kõne alla võiks tulla ka tema tingimuslik karistusest vabastamine. Karistuse kohaldamise ja karistusest vabastamise selgepiirilise eristamise vajalikkus kohtu tegevuses lähtub kohtupraktikas korduvalt toonitatud asjaolust, et karistusest tingimuslik vabastamine ei ole karistuse liik. Kohtupraktikas on seejuures asutud seisukohale, et vaid erandlikud süüteo toimepanemise asjaolud ja süüdlase isik on aluseks karistuse kandmisest tingimisi vabastamise vaagimiseks. Vähemalt ühte neist asjaoludest peab iseloomustama nn märkimisväärne eripära (RK otsus nr 3-1-1-99-06). Karistusest tingimisi vabastamine on üksnes põhikaristuse üks võimalikest individualiseerimise viisidest. Erinevalt karistuse mõistmisest, kus karistuse mõistmise alusena prevaleerib isiku süü, on karistusest tingimisi vabastamise korral aluseks kuriteo toimepanemise asjaolud ning süüdlase isik, mis kas iseseisvalt või ka koostoimes teevad põhikaristuse reaalse ärakandmise ebaotstarbekaks (RK otsus nr 3-1-1-40-04). Antud juhul ei esine mitte ühtegi erandlikku süüteo toimepanemise asjaolu, mis annaks aluse karistuse kandmisest tingimisi vabastamise vaagimiseks. Vastupidi, süüdlase isikuandmetest nähtub, et süüdistatavat on samalaadsete liiklusalaste süütegude toimepanemise eest korduvalt karistatud, kuid pärast karistuse kandmist on süüdistatav jätkanud samalaadset õigusvastast käitumist. Seega ka varasemad vangistuslikud karistused ei ole sundinud süüdistatavat loobuma uue süüteo toimepanemisest. Vähem kui 3 kuud peale viimase kohtuotsusega 8 määratud vangistuse ärakandmist (24.11.2023) jätkas süüdistatav samalaadset õigusvastast käitumist, mis viitab sellele, et süüdistatav ei soovi aru saada oma teo keelatusest ja tagajärgedest. Kohus leiab, et üha uute süütegude toimepanemine ei saa lõppkokkuvõttes hakata süüdistatava olukorda kergendama, vaid peab raskendama seda. Seda enam, et isik pani vaid 1,5 kuu jooksul toime 3 uut episoodi. Seega tuleb mõistetav karistus pöörata täitmisele täies ulatuses.

§ 130

lg 41 näeb ette eraldi aluse vabaduses viibiva süüdistatava vahistamiseks kohtuotsuse tegemisel

§ 306lg 1 p-s 9 nimetatud küsimust lahendades.

Sellise vahistamisaluse kehtestamise põhiseaduslikuks aluseks on põhiseaduse § 20 p 1 esimene alternatiiv, mis lubab seaduses sätestatud juhtudel ja korras võtta isikult vabaduse süüdimõistva kohtuotsuse täitmiseks. Sarnaselt

§ 130

lg-le 4 - kuid erinevalt näiteks sama paragrahvi lõikest 2 - annab

§ 130

lg 4 1 kohtule õiguse võtta süüdistatav vahi alla ilma prokuratuuri vahistamistaotluseta (vt RKKKm nr 3-1-1-94-12, p 14). Viidatud lahendis on Riigikohus üheselt märkinud, et vabaduses viibiva süüdistatava vahistamine

§ 130

lg 41 alusel on üldjuhul võimalik üksnes kohtuotsusega.

§ 130

lg 41 alusel on võimalik süüdistatav vahistada üksnes ühel alusel - talle mõistetud vangistuse täitmise tagamiseks. Vangistuse täitmise tagamine tähendab sellise olukorra vältimist, kus süüdistatav asub kohtuotsuse jõustumisel vangistuse kandmisest kõrvale hoiduma, s.t ei ilmu

§ 414lg-s 1 ette nähtud korras vanglasse ja läheb pakku.

Seega maakohus pidanuks selleks, et isik

§ 130

lg 41 alusel vahistada, ära näitama need faktilised asjaolud, millest järeldub, et süüdistatav võib asuda kohtuotsuse täitmisest kõrvale hoiduma. Seega tulenevalt

§ 312

p-st 7 tuleb maakohtul isiku vahistamist põhjendada, näidata need faktilised või süüdistatava isikust tulenevad asjaolud, mis on aluseks järeldusele, et süüdistatav võib asuda kohtuotsuse täitmisest kõrvale hoiduma (süüdistatava varasem kõrvalehoidumine menetlusest, tema vähesed sotsiaalsed kontaktid Eestis, elukoha puudumine vms). Seejuures süüdistatava karistamine vangistusega iseenesest tõkendi kohaldamiseks alust ei anna. Kohus leiab, et käesoleval juhul esineb oht, et süüdistatav hakkab kõrvale hoidma talle määratud vangistuslikust karistusest järgnevatel põhjustel. Tunnistaja politseiametnik A K ütluste (tl 12-13) kohaselt nägi ta 16.03.2024, kuidas mootorsõiduk Xxx Xxx reg.nr xxx ületas Tähesaju tee foori punase tulega. Kell 15.15 anti sõidukile peatumismärguanne, mida juht eiras ja hakkas kiirendama ja sõiduridade vahel sõeluma. Sõiduk suundus Narva mnt poole, sealt keeras Priisle teele, edasi keeras Ussimäe teele, seejärel keeras Linnamäe teele ja sealt Mustakivi teele. Mustakivi teelt mööda kõnniteed sõiduk keeras Tähesaju tee 33 Toyota Elke esinduse parklasse. Seal sõiduk jäi seisma ja sõiduki juhi kohalt jooksis välja Tondiraba pargi suunas isik, kes saadi kätte Tondiraba pargis. Sõidukijuhiks osutus Artjom Komissarov. Selgus, et isikul puudub juhtimisõigus ja et teda on see aasta juba 2 korda kõrvaldatud mootorsõiduki juhtimiselt juhtimisõiguseta sõiduki juhtimise eest. Eeltoodud käitumine näitab üheselt, et süüdistatav proovis politsei eest kõigest väest põgeneda, et vältida enda kinni pidamist. Kõigepealt, peale politsei poolt antud peatumismärguannet (kell 15.15) kihutas süüdistatav mööda erinevaid tänavaid ja kihutamise 9 käigus sõitis lausa üle kõnnitee. Kui autoga põgenemine ei õnnestunud, peatas ta sõiduki ja proovis eest ära joosta. Isik jooksis Tondiraba parki, kus ta lõpuks kätte saadi (kell 15.24). Ehk isik tegi kõik, mis tema võimuses, et vältida politseile vahelejäämist, kuna ta teadis, et teda ootab eest vangistuslik karistus. Ka süüdistatava ütlustest (tl 19-21) nähtub, et kuigi ta on juba sama kuriteo eest 2 korda karistatud ja ka reaalset vangistust kandnud, ei taha ta enam vangi tagasi minna (ei taha tõesti enam vanglasse tagasi minna). Süüdistatav ütles ka kohtuistungil, et tal on nüüd 1 kuud rase elukaaslane ja võimalik sõbra kaudu tööle minna ja et ta ei taha enam vangi minna. Seega esineb väga suur tõenäosus, et isik hakkab kõrvale hoidma talle määratud vangistuslikust karistusest ja ei suundu vabatahtlikult karistust kandma. Kohtu hinnangul on vältimatult vajalik isik kohtusaalis vahistada talle mõistetud vangistuse täitmise tagamiseks, kuna esineb oht, et süüdistatav võib asuda kohtuotsuse täitmisest kõrvale hoiduma. Seega tuleb

§ 130

lg 41 alusel kohaldada Artjom Komissarovi suhtes tõkendit vahistamine ning vahistada Artjom Komissarov kohtuotsuse kuulutamisel. Tõkend kuulub tühistamisele kohtuotsuse jõustumisel või mõistetud karistuse ärakandmisel sõltuvalt sellest, kumb tähtaeg saabub varem. Kuivõrd Artjon Komissarov oli ajavahemikul 08.02.2024 kuni 09.02.2024, s.o 2 päeva kahtlustatavana kinni peetud, tuleb nimetatud aeg KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka, mis teeb kandmata karistuseks vangistuse 5 kuud ja 8 päeva. Ärakandmata karistuse algust lugeda KarS § 68 lg 1 alusel alates Artjom Komissarovi kahtlustatavana kinnipidamisest, s.o alates 16.03.2024. MENETLUSKULUD

§ 180lg 1 kohaselt hüvitab menetluskulud süüdimõistetu.

Menetletavas kriminaalasjas on süüdistatava menetluskuludeks

§ 175

lg 1 p-de 4 ja 9, § 179 lg 1 p 2, § 180 lg 1 ja § 2565 lg 2 alusel määratud kaitsja tasu 241,56 eurot ning teise astme kuriteos süüdimõistmisega kaasnevast sundrahast 1230 eurost ½, s.o 615 eurot. Lisaks joobeseisundi tuvastamisega kaasnenud menetluskulud 124 eurot. Kohtule ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et kohtuotsusega väljamõistetud summade tasumine käiks süüdistatavale ilmselt üle jõu. Lisaks sellele ei tule menetluskulude väljamõistmisel silmas pidada mitte ainult isiku faktilist maksevõimet, vaid ka süüdimõistetu resotsialiseerumise väljavaateid. Senine kohtupraktika on olnud seda meelt, et menetluskulude vähendamise korral tuleb esmajoones arvestada selle meetme võimalikku positiivset eripreventiivset toimet. Isiku poolt toimepandud süütegu võib olla n.ö juhuslikku laadi ning kui menetluskulude riigi kanda jätmine annab täiendava positiivse tõuke isiku seaduskuulekusele, on alust selle põhimõtte rakendamiseks. Käesoleval juhul tuleb seda aga eitada, kuna süüdistatavat on varem karistatud samalaadsete kuritegude toimepanemise eest. Lisaks on süüdistatav eelnevalt korduvalt kriminaalkorras karistatud isikuna teadlik ka sellest, et kuritegude toimepanemise ning kriminaalasja menetlemisega kaasnevad tema enda kanda jäävad menetluskulud. Peale selle on süütegude toimepanemine olnud süüdistatava vaba ja teadlik valik. 10 Joobeseisundi tuvastamisega kaasnenud menetluskulud summas 124 eurot jätab kohus riigi kanda, kuna joovet ei tuvastatud. Kõik ülejäänud menetluskulud tuleb süüdistatavalt välja mõista. Samas leiab kohus, et arvestades menetluskulude summa suurust ning mõistetava karistuse liiki ja kestvust, siis esinevad küllaldased alused võimaldada süüdistataval tasuda menetluskulud kohtuotsuse jõustumisest osade kaupa 12 kuu jooksul (

§ 180

lg 3,

§ 313lg 1 p-d 7 ja 12).

Kohus selgitab ka, et kohtu määratud 12-kuulise tähtaja ületamisel loetakse maksetähtaeg saabunuks ja kogu nõue suunatakse täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. ASITÕENDID

§ 306

lg 1 p 13 kohaselt peab kohus lahendama küsimuse, kuidas toimida asitõendite ja kriminaalmenetluses äravõetud, arestitud või konfiskeerimisele kuuluvate muude objektidega. Seega peab kohus võtma seisukoha esemete osas, milliste kohta ei ole kohtueelse menetluse lõpule viimisel menetlusotsustust tehtud, mis on kas kriminaaltoimikus või hoiustatud kohtueelse menetleja juures. Peale kuriteo toimepanemist on mootorsõiduk Xxx Xxx (registreerimismärgiga xxx) viidud hoiule Rahumäe tee 6/1, Tallinn asuvasse politsei parklasse (tl 11).

§ 124

lg 3 alusel tuleb sõiduki tagastada selle omanikule või tema poolt volitatud isikule. (allkirjastatud digitaalselt) Mairi Heinsalu Kohtunik 11