) § 444 lg-st 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Seetõttu märgib kohus lühidalt vaid järgmist. Hageja nõude aluseks on hageja ja kostja I vahel 21.06.2024 sõlmitud nõuete loovutamise lepingu nr 10317 ning 09.07.2024 sõlmitud lisa
Kostjaid hoiatati menetlusse võtmise määruses, et kirjaliku vastuse tähtajaks andmata jätmise korral on kohtul õigus tagaseljaotsusega hagi rahuldada. Kostjad kohustusid hagile vastama hiljemalt 10.01.2025, kuid kohtu poolt määratud tähtajaks ega ka hiljem ei ole kostjad vastanud.
kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.
lg 3 kohaselt tagaseljaotsuse võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata. Kohus rahuldab eelnevast tulenevalt hagi tagaseljaotsusega.
sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.
lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.
lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Hageja taotleb välja mõista kostjatelt solidaarselt hagiavalduselt tasutud riigilõiv summas 910 eurot ning esindajakulu 549 eurot (koos käibemaksuga). Lisaks taotleb hageja kohustada kostjaid solidaarselt tasuma hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses otsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude täieliku tasumiseni.
lg-test 1, 2 ning
lg-st 2 lähtuvalt on põhjendatud hageja menetluskuluna tasutud riigilõiv 910 eurot. Kohtuväline kulu on
p 1 alusel menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.
lg 1 alusel mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja esindaja on õigusabi osutanud tunnihinnaga 90 eurot viie tunni ulatuses kokku 450 eurot, millele lisandub käibemaks 99 eurot, kokku 549 eurot. Kohtu hinnangul on hageja esindajakulu mõistlik ja põhjendatud. Hageja selgitab, et hagejal on nii maksustatav kui ka maksuvaba käive ning toimub sisendkäibemaksu osaline mahaarvamine kooskõlas käibemaksuseaduse §-ga 32 ja 33. 2024. aastal on hagejal õigus Maksu- ja Tolliametilt tagasi küsida 7% sisendkäibemaksust. Seega peab hageja kuludesse kandma 93% tasutud käibemaksust. Juhindudes eeltoodust ja
lg-s 10 sätestatust palub hageja hüvitada 3 käibemaksust 93%, so 92,07 eurot (99 x 93/100) ning palub määrata hüvitatavate õigusabikulude rahaliseks suuruseks 542,07 eurot (450 + 92,07). Kokku on kohtu hinnangul põhjendatud menetluskulud 1452,07 (910+ 542,07) eurot. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskuludena välja mõista 1452,07 eurot ning menetluskuludelt viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses otsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude täieliku tasumiseni. Tulenevalt asjaolust, et kohus jättis 02.12.2024 kohtumäärusega hagi tagamise taotluse rahuldamata, esitas hageja 31.12.2024 taotluse hagi tagamise taotluselt tasutud tagatise tagastamiseks. Kuivõrd kohus hagi ei taganud, ei pea kohus põhjendatuks ega vajalikuks küsida tagatise tagastamise taotluse osas kostjalt seisukohta. Juhindudes
lg-st 1 kuulub hagejale taotluse alusel tagastamisele hagi tagamise taotluselt Rahandusministeeriumi arveldusarvele 28.11.2024 tasutud hagi tagamise tagatis 469,51 eurot, mis tuleb kanda vastavalt hageja taotlusele Svea Finance AS-i arvelduskontole nr XXXXXXXXXXX (AS LHV PANK). /allkirjastatud digitaalselt/ Kädi Vaker kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.