lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 05.10.2024 kuni põhivõlgnevuse 935,44 euro tasumiseni.
lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 05.10.2024 kuni põhivõlgnevuse 215,09 euro tasumiseni.
lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses väljamõistetud menetluskuludelt alates otsuse jõustumisest kuni menetluskulude hüvitamiseni. Kaja esitamine Kostja võib kohtuotsuse peale esitada kaja Harju Maakohtule 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui: 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt; 2) kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kohtuistungil; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kajalt tasutakse riigilõivu. Riigilõivu tasutakse summa, mis poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Apellatsioonkaebuse esitamine Hageja võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil (TsMS § 632 lg 1, § 633 lg 7). Selgitus menetlusabi taotlejale Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil (TsMS § 187 lg 6). Asjaolud ja nõuded
lg 1 sätestab, et tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu.
lg 5 sätestab, et tarbija käesoleva seaduse tähenduses on füüsiline isik, kes teeb tehingu, mis ei seondu iseseisva majandus- või kutsetegevuse läbiviimisega. 15. Kohtu hinnangul vastab 12.01.2021 sõlmitud järelmaksu müügileping nr 1723610 tarbijakrediidilepingu tunnustele
lg 1 mõistes ning sellele kohalduvad
§-st 404 tulenev vorminõue ning krediidiandjale pandud täiendavad kohustused tarbijale teavet anda (
lg 2 p 2 ja § 403 1 lg 1 p 7 ja 9) ja vastutustundliku laenamise põhimõtet järgida (
lg 1) ning
§-des 4062 ja 408 sätestatud täiendavad tühisuse alused. Kohtul on kohustus kontrollida lepingu kehtivust omal algatusel olenemata vastaspoole vastuväidetest. 08.10.2019 sõlmitud seadmete kasutusleping nr xxx ei vasta tarbijakrediidilepingu tunnustele, kuivõrd selle lepingu näol on tegemist üürilepinguga
16. Vastavalt
lg 6 sätestab, et krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline.
lg - d 2–4 näevad ette, et hindamine tuleb teha hoolsalt, küsides tarbijalt asjakohast teavet ja kasutades andmekogusid, kusjuures teabe kogumise ja sellekohaste selgituste andmise kohustus on krediidiandjal. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rakendamisel peab krediidiandja lähtuma
KAVS § 50 lg 3 sätestab, et krediidiandja või -vahendaja peab tegema mõistlikke pingutusi, et kontrollida tarbija esitatud teavet, arvestades käesolevas seaduses ja võlaõigusseaduses sätestatud nõudeid informatsiooni kogumisele ja tuginedes võimaluse korral talle iseseisvalt kättesaadavale teabele. KAVS § 50 lg 4 sätestab, et krediidiandja või -vahendaja kontrollib tarbija esitatud teavet tema sissetulekute ja kohustuste kohta, tuginedes võimaluse korral tarbija esitatud krediidiasutuse konto väljavõttele, kui muu kogutud teave ei ole piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks. Kehtiva
lg 13 järgi pidi kõnealuse põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste 4 2-24-123742 täitmist tõendama krediidiandja ehk hageja. Eelnev kehtib ka hageja kohta, kellele laenuandja on oma nõuded kostja vastu loovutanud. Kohus on hageja esitatud asjaolude põhjal seisukohal, et esialgne võlausaldaja ei järginud järelmaksu müügilepingu nr xxx sõlmimisel kostja suhtes vastutustundliku laenamise põhimõtet nõutaval viisil. Arvestades hageja poolt kohtule esitatud asjaolusid, jättis xxx AS kontrollimata kostja igakuiste sissetulekute ja kohustuste suuruse, lähtudes ainult kostja enda esile toodust. Seadus ei kohusta krediidiandjat vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks tingimata krediidisaaja pangakonto väljavõtet küsima, kuid krediidiandjate- ja vahendajate seadus (KAVS § 50 lg 3) paneb krediidiandjale kohustuse võlgniku esitatud teavet kontrollida (tehes selleks mõistlikke pingutusi). Kohus on seisukohal, et pelgalt avalikesse andmebaasidesse päringu tegemine ei ole piisav, et kontrollida krediidisaaja andmeid tema sissetulekute ja kohustuste kohta. Tallinna Ringkonnakohus leidis 08.11.2021 kohtuotsuses nr 2-20-106661 p-s 55, et vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks tuleb minimaalselt nõuda laenutaotlejalt tema pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta, et adekvaatselt hinnata tema krediidivõimet. Seda ka väiksemate laenusummade puhul. Käesoleval juhul esialgne võlausaldaja kostjalt pangakonto väljavõtet ei nõudnud. Hageja ei tuginenud sellele, et xxx AS oleks kostjalt nõudnud dokumente oma krediidivõimelisuse kohta või vähemalt teinud ettepaneku neid esitada. Eeltoodust tulenevalt on hageja jätnud sisuliselt kostja krediidivõimelisuse tuvastamata. 17.
lg 7 sätestab, et kui krediidiandja rikub seda tingimust, loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks sama seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab üldjuhul tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Nimetatud tagajärgi ei kohaldata, kui tarbija on tahtlikult jätnud esitamata teabe vastavalt sama paragrahvi kolmandale ja neljandale lõikele või võltsinud krediidiandjale esitatud teavet ja selle tagajärjel on krediidiandja hinnanud tarbija krediidivõimelisust valesti. Asjas ei ole tuginetud asjaoludele, et kostja oleks tahtlikult jätnud esitamata krediidiandja küsitud teabe või esitanud võltsitud andmeid. Nii rikkus
18. Eeltoodust tulenevalt on vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks
lg 7 kohaselt see, et tarbijakrediidilepingu intressimääraks loetakse
§-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast, ning muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne.
lg 7 III lause kohaselt peab krediidiandja tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Samuti tuleb sel juhul tarbija tehtud maksed, milles pole arvestatud intressimäära muutumisega ja mistõttu on olnud need suuremad, käsitada osalise ennetähtaegse tagasimaksena
19. Hagiavaldusest nähtuvalt oli järelmaksu müügilepingu nr 1723610 ülesütlemise eeldused (
lg-d 1 ja 2) täidetud, kuivõrd kostja oli täielikult viivituses vähemalt kolme 5 2-24-123742 üksteisele järgneva tagasimaksega ning lepingu ülesütlemisele eelnes lepingu ülesütlemise hoiatus ja täiendava tähtaja määramine. 20.
4034 lg 7 tulenevalt ei ole krediidilepingud tervikuna tühised, vaid üksnes intressi ja muude krediidiga seotud tasude osas (lepingu sõlmimise tasu, lepingu hooldustasu, haldustasu; vt ka Riigikohtu 24.11.2023 otsus tsiviilasjas nr 2-21-13098, p 24). Ringkonnakohtud on avaldanud seisukohta, et vastutustundliku laenamise põhimõtet rikkunud krediidiandjal säilib sissenõudmiskulude ja viivise tasumise nõue (TlnRnKo 05.02.2020, nr 2-18-134930, p 10; TrtRnKo 17.06.2021, nr 2-21-125271, p 9 ja 29.05.2020, nr 2-18-12417, p 11). 21.
sätestab, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.
lg 1 p 1 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. Järelmaksu müügilepingu alusel sai kostja kauba maksumusega 1199 eurot. Lepingu ülesütlemise seisuga on kostja teostanud tagasimakseid põhinõude katteks summas 251,66 eurot. Hagiavaldusest võib järeldada, et kostja tasus 20.02.2021 intressi summas 11,90 eurot, kuivõrd hageja väidete kohaselt jättis kostja intressi tasumata alates 20.03.2021 osamaksest. Kohus arvestab nimetatud summa põhinõude katteks, kuna alates lepingu sõlmimisest kuni ülesütlemiseni oli
Seega on järelmaksulepingust tulenev võlgnevus 935,44 eurot (1199 – 251,66 – 11,90). 22.
lg 1 p 6 kohaselt võib võlausaldaja võlgnikupoolse kohustuste rikkumise korral nõuda rahalise kohustuse rikkumise korral viivist. Kuna kohus tuvastas, et xxx AS ei täitnud järelmaksulepingu sõlmimisel vastutustundliku laenamise põhimõtet, siis tuleb vastavalt
4 lg 7 ja § 94 lg 1 alusel lähtuda
Alates 26.05.2021 kuni 04.10.2024 oli
Viivise kogusumma on 313,45 eurot ja see kujuneb alljärgnevalt: Periood Võlgnevus Viivis 935,44 eurot Viivisemäär (aastas) 8% 26.05.202131.12.2022 01.01.202330.06.2023 01.07.202331.12.2023 01.01.202430.06.2024 01.07.202404.10.2024 935,44 eurot 10,50% 48,71 eurot 935,44 eurot 12% 56,59 eurot 935,44 eurot 12,50% 58,15 eurot 935,44 eurot 12,25% 30,06 eurot 119,94 eurot 23.
4034 lg 7 tulenevalt on leping krediidiga seotud tasude, sh lepingu sõlmimise tasu osas tühine. Seega lepingutasu 18,84 euro väljamõistmise nõue tuleb jätta rahuldamata. 6 2-24-123742 24. Hageja nõuab sissenõudmiskulude hüvitamist summas 45 eurot 16.05.2024 ja 23.05.2024 saadetud kirjade ning muude sissenõudmisega seotud kulude eest. Nõue on põhjendatud, kuna kostja on viivitanud rahalise kohustuse täitmisega ning hagiavaldusest nähtuvalt oli sissenõudmiskulu nõude eeldused (
MS § 367 alusel on põhjendatud. Kuna kohus tuvastas, et esialgne võlausaldaja ei täitnud vastutustundliku laenamise põhimõtet, siis tuleb vastavalt
lg 7 ja § 94 lg 1 alusel lähtuda
26. Eelneva põhjal mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja järelmaksulepingust tuleneva põhivõla 935,44 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 313,45 eurot, sissenõudmiskulu hüvitise 45 eurot ja edasiulatuva viivise põhivõlgnevuse tasumata osalt
lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 05.10.2024 kuni põhivõlgnevuse tasumiseni. Hagi jääb rahuldamata põhivõlgnevuse 11,90 euro (947,34 – 935,44), intressi 52,17 euro ja sissenõutavaks muutunud viivise 384,12 euro (697,57 - 313,45) osas. 27. 08.10.2019 sõlmitud seadmete kasutuslepingust nr 986666 tulenevad nõuded on põhjendatud. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja viidatud lepingust tuleneva põhivõla 215,09 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 69,43 eurot ja edasiulatuva viivise põhivõlgnevuse tasumata osalt
lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 05.10.2024 kuni põhivõlgnevuse tasumiseni. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
Kohus leiab, et riigilõiv ja maksekäsu kiirmenetluse kulu on vajalik ja põhjendatud menetluskulu. Kohus tutvunud hageja õigusabikuluga, leiab, et see kuulub rahuldamisele osaliselt, arvestades hageja nõuet, menetluse kulgu, hagiavalduse mahtu ja sisu ning esitatud tõendeid. Tegemist ei ole õiguslikult keeruka vaidlusega ning dokumentide hulk ja sisu ei eelda menetlusdokumentide koostamiseks ja esitamiseks märkimisväärset 7 2-24-123742 ajakulu. Eeltoodu alusel määrab kohus hageja lepingulise esindaja põhjendatud õigusabikuludeks 120 eurot. Kuna kohus rahuldab hagiavalduse osaliselt, s.o ligikaudu 74,45% ulatuses (2309,26/1719,35), jaotatakse menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Kohus jätab menetluskulud 74,45% ulatuses kostja kanda ja 25,55% ulatuses hageja kanda. Kuna kohus rahuldab hagi osaliselt tagaseljaotsusega, mõistab kohus kostjalt välja hageja kasuks menetluskulud, milleks on 364,81 eurot (490 x 74,45%) ning menetluskuludelt viivise
MS § 178 lõike 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata kulude hüvitamiseks õigustatud või kulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav kulude summa ületab 280 eurot. Sama paragrahvi lõike 4 kohaselt ei hüvitata menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid. TsMS § 177 lõike 3 kohaselt toimetatakse kohtulahend menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramise kohta menetlusosalistele kätte. /allkirjastatud digitaalselt/ Andrea Lega kohtunik 8
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.