) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi asjaolud, nõue R A (võlgnik/kostja) sõlmis 21.08.2023 PLACET GROUP OÜ-ga (laenuandja/hageja) krediidikonto lepingu nr XXX, mille alusel võimaldati kostjale laenulimiiti 1 000 eurot. Tegemist on sidevahendi abil (interneti vahendusel) sõlmitud laenulepinguga, mida ei allkirjastata poolte poolt eraldi. Krediidikonto lepingu puhul on tegemist tähtajatu lepinguga. Kostjal oli kohustus teostada igakuiselt tagasimakseid. Kostja kohustus laenu tagasi maksma vastavalt krediidiandja poolt esitatud makseteatele. Minimaalne osamakse koosnes minimaalsest põhiosa tagasimaksest (tagastatava osamakse suurus vabalt valitav, kuid mitte alla 10% kasutatud krediidilimiidi summast), intressist ja muudest lepingu alusel arvestatud summadest. Vastavalt krediidikonto lepingule krediidikonto nr XXX oli sõlmitud krediidikulukuse määraga 45.85% ja intressimääraga 38.41% aastas. Krediidilepingu nr XXX alusel kostja oli võlgnevuses veebruari, märtsi, aprilli, mai, juuni ja juuli maksete eest. Kostja ei tagastanud kogu saadud laenu ning laenuandja edastas kostjale võlateatisi 16.02.2024, 27.02.2024, 17.03.2024, 26.03.2024, 16.04.2024, 02.05.2024, 16.05.2024, 24.05.2024, 15.06.2024, 26.06.2024, 15.07.2024 ja 23.07.2024 mille järgi on näha, et hageja andis kostjale mitmeid kordi teada tema võlgnevusest hageja ees ning võimalusest võlgnevus likvideerida. 08. augustil 2024 kostjale oli edastatud lepingu ülesütlemise hoiatus, milles kostjale oli antud täiendav tähtaeg võlgnevuse tasumiseks. Kuivõrd kostja võlgnevust ei tasunud ütles võlausaldaja lepingu 04.09.2024 üles. Hageja palub mõista kostjalt välja hageja kasuks krediidikonto lepingust nr XXX tulenev võlgnevus põhiosas 1 024,40 eurot, tasumata intressid summas 306,72 eurot, 18.10.2024 sissenõutavaks muutunud lepingujärgsed viivised 7,38 eurot (põhinõudelt 1024,40 eurot), ning 35 eurot tasumata sissenõudmiskulud; viiviseid alates 19.10.2024 põhinõude 1 201,86 eurot tasumata osalt kuni selle kohase tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras ning riigilõiv summas 35 eurot ja õigusabikulud 150 eurot. Kohtu selgitused Hagiavaldus, menetlusse võtmise määrus ning menetluskulude nimekiri on kostjale kätte toimetatud avalikult väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu 21.11.2024.a. Kostjal oli kohustus hagile vastata 10 päeva jooksul materjalide kättesaamisest. Kostja ei ole tänaseni vastust esitanud. 2 Kohus kontrollis vastutustundliku laenamise põhimõtete järgimist krediidiandja poolt ning leidis, et hagis märgitud laenu andmisel on järgitud vastutustundliku laenamise põhimõtteid ning lepingujärgne krediidi kulukuse määr (45,85%) ei ole vastuolus seaduses sätestatuga. VÕS § 4062 lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping tühine, kui tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Eesti Panga poolt alates 31.05.23.a määratud eraisikutele antud tarbimislaenude krediidi kulukuse määr oli 16,72%. Seega vastas 21.08.23 sõlmitud krediidikonto lepingu nr XXX krediidi kulukuse määr Eesti Panga poolt avaldatud keskmise eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra kolmekordsele määrale (16,72*3=50,16%) ning lepingus kokkulepitud krediidi kulukuse määr on seaduslik, vastab VÕS § 406² lg 1 ega ole tühine. Kohus selgitab, et tulenevalt
Kuivõrd kohus määrab käesolevas asjas kindlaks menetluskulud, esitab ta põhjendused nende väljamõistmise osas ja märkis eelpool lühidalt hagi asjaolud ja nõude.
lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.
lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud on
Kohtukulud on
Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskuludena menetluskulud: riigilõiv 280 eurot ja esindustasu 150 eurot. Hageja nõudeks on ühtlasi esindustasu 150 eurot, kuid hageja ei ole kohtule esitanud menetluskulude nimekirja (vaatamata 04.11.24.a kohtumääruse /hagi menetlusse võtmine/ resolutsiooni p 6, millega kohus kohustas hageja esitada menetluskulude nimekiri ja tõendid kohtule 10 päeva jooksul), mille põhjal saaks kohus hinnata esindaja tasu summas 150 eurot vastavust
Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuna hageja tasus käesolevas asjas riigilõivu 280 eurot, siis peab kohus põhjendatuks hageja kulutusi riigilõivule summas 280 eurot, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista, muid kulutusi kohus põhjendatuks ei pea.
lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.