← Eesti

2-24-114688/9

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL (Tagaseljaotsus) Kohus Harju Maakohus Kohtunik Ann Meriluht Otsuse tegemise aeg ja koht 22. jaanuar 2025.a Tallinn Tsiviilasja number 2-24-114688 Tsiviilasi Menetlusos

§-s 94 sätestatud viivise ulatuses (Riigikohtu 24.11.2023.a otsus tsiviilasjas nr 2-21-13098, punkt 17-26). Kohus selgitab, et kohtul on kohustus omal algatusel kontrollida tarbijaõiguse teatavate sätete võimalikku rikkumist (C-679/18 p 18, C-495/19 p 17). Kostja igakuiseks sissetulekuks on laenuandja arvestanud 608,83 eurot, igakuisteks kohustusteks 14,1 eurot ning seda, et kostjal puudusid kulutused hasartmängudele (hagi punkt 1.4). Kostja arvelduskontolt nähtub aga, et kostja detsembrikuu (09.12.2022.a) töötasuks oli üksnes 324,50 eurot. Samuti nähtub arvelduskontolt, et kostja sai 24.11.2022.a Rapla Vallavalitsuselt 200 eurot toimetulekuteotust ning 08.12.2022.a sotsiaaltoetust. Kuigi hageja on väitnud, et puudusid kulutused hasartmängudele, siis nähtub hageja arvelduskonto väljavõttelt, et kostjal oli harjumus osaleda hasartmängudes (14.10.2022.a, 20.10.2022.a AS Eesti Loto). Kostjal lasusid juba laenutaotluse esitamisel ka igakuised kohustused AS Inbank Finance ees (arvelduskonto 15.10.2022.a). Eesti õiguses kehtib krediidivõimetule tarbijale laenu andmise keeld. Krediidiandja on enne lepingu sõlmimist kohustatud omandama tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku teabe ja seda ka hindama (

§ 403⁴ lg 1).

Vastutustundliku laenamise põhimõtte kohaselt võib tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui krediidiandja on hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline (

§ 403⁴ lg 6).

Krediidiandja peab enne laenu andmist veenduma, et tarbija suudab krediidi tagasi maksta oma jooksvast sissetulekust või muust eluks otseselt mittevajalikust varast. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist peab tõendama hageja (TsMS § 232 lg 1,

§ 403⁴ lg 13). 2

(3)Hageja on hagiavalduses toonud välja asjaolud, kuidas toimus kostja krediidivõime hindamine lepingu sõlmimisel. Hageja selgitusest ja hagiavaldusele lisatud tõenditest ilmneb, et laenu võimaldamise otsustamise käigus läbi viidud kostja krediidivõime kontroll oli ebapiisav.

§ 403

⁴ lg 1 punktide 1 ja 2 kohaselt on krediidiandja vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks kohustatud omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma ning hindama tarbija krediidivõimelisust. Krediidiandjal on kohustus koguda ja hinnata teavet. Laenuandjal tuleb enne tarbijale laenu andmist välja selgitada tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, tema teised varalised kohustused ning muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud, samuti ülalpeetavate arv (

§ 403⁴ lg 2 viimane lause koosmõjus KAVS § 49 lg 1 punktidega 1-7).

Hageja selgitustest ja tõenditest nähtub, et krediidiandja ei teinud enne laenu väljastamist kindlaks laenusaaja väljaminekute, majapidamiskulutuste ega finantskohustuste suurust. Eelneva põhjal asub kohus seisukohale, et krediidiandja ei kogunud vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalikku teavet ega hinnanud tarbija krediidivõimet nõuetekohase hoolsusega. Nõuetekohane hoolsus

§ 403

⁴ lg 2 tähenduses väljendub nii tarbijalt nõutava teabe liigi ja ulatuse määramises kui selle teabe kontrollimises. Kostjal oli küll

§ 403

⁴ lg 3 järgi kohustus esitada laenu taotlemisel tõeseid andmeid, kuid krediidiandjal on

§ 403

⁴ lg 4 ja KAVS § 50 lg-te 3 ja 4 kohaselt vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks kohustus esitatud andmeid mõistlikke jõupingutusi rakendades kontrollida ja vajadusel lasta täpsustada (RKTKo 31.01.2018.a, nr 2-14-21710, p 29.3). Praegusel juhul seda ei tehtud. Arvestades kõike eeltoodut ei saanud kohtu hinnangul krediidiandjal tekkida

§ 403⁴ lg 6 tähenduses veendumust, et kostja on krediidivõimeline.

Kohus on seisukohal, et krediidiandja on antud juhtumil vastutustundliku laenamise põhimõtet rikkunud. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks on

§ 403

⁴ lg 7 esimese kahe lause kohaselt see, et tarbijakrediidilepingu intressimääraks loetakse

§-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast ning muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista 09.01.2023.a laenulepingust nr BL3367989 tulenev põhivõlgnevus 1275,76 eurot (väljamakse arvelduskontole summas 2000 – tagasimaksed kogusummas 724,24) ning viivis

§ 113lg 1 kohaselt. /allkirjastatud digitaalselt/ Ann Meriluht Kohtunik 3

(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.