← Eesti

2-23-139180/6

Obsah (12)§ 468§ 405§ 637§ 162§ 163§ 173§ 174§ 4842§ 172§ 175§ 177§ 178

2-23-139180 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 23. detsember 2024.a, Pärnu Kohtunik Leanika Tamm Tsiviilasja number 2-23-139180 Tsiviilasi

§ 468lg 1 p 2).

  1. Toimetada tagaseljaotsus menetlusosalistele kätte.
  2. Toimetada tagaseljaotsus kostjale avalikult kätte väljaande Ametlikud 1 2-23-139180
  3. Teadaanded kaudu. Lugeda dokumendid kostjale avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine Määrata kindlaks menetluskulude jaotus ning jätta menetluskulud 52,18% ulatuses hageja ja 47,82% ulatuses kostja kanda. Määrata hageja TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal põhjendatud ja vajalike menetluskulude suuruseks 395 eurot, s.o hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv kokku 175 eurot, maksekäsu kiirmenetluse avalduse koostamise kulu 20 eurot ja hageja esindaja kulu 200 eurot. Välja mõista kostjalt I. L. hageja TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal kasuks menetluskulude hüvitis summas 188,89 eurot. Välja mõista kostjalt I. L. hageja TF Bank AB (publ). Eesti filiaal kasuks viivis alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni menetluskulude summas 188,89 eurot täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras. Kohus ei anna luba kohtuotsuse edasikaebamiseks. KOHTUOTSUSE SELGITUSED Kohus menetleb

§ 405lg 1 p.

9 tulenevalt asja lihtmenetluses ning teeb kohtuotsuse ilma kirjeldava ja põhjendava osata. Edasikaebamise kord Tulenevalt

§ 637

lg 2 1 võetakse

§ 405

lõikes 1 nimetatud asjas esitatud apellatsioonkaebus menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Maakohus edasikaebamiseks luba ei anna. Kaja esitamine Kostja võib esitada Pärnu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja saab esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning kajalt tuleb tasuda riigilõiv, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot (RLS § 59 lg 19). Kaja tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank või nr EE062200221059223099 Swedbank AS-is või nr EE221700017003510302 Luminor Bank AS-is või LHV Pank AS-is EE567700771003819792. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

§ 162

lg-te 1 ja 2 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud.

§ 163

lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise 2 2-23-139180 korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

§ 173

lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Arvestades hagi osalist rahuldamist, jätab kohus menetluskulud 52,18% ulatuses hageja kanda ning 47,82% ulatuses kostja kanda.

§ 174

lg-st 2 tulenevalt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Hagiavalduse kohaselt on hageja menetluskuluks hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv summas 175 eurot, maksekäsu kiirmenetluse avalduse koostamise kulu 20 eurot ja esindaja kulu summas 358 eurot. Hageja palus kohustada kostjat hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuma menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Riigilõiv summas 175 eurot on kohtu arvates vajalik ja põhjendatud menetluskulu. Riigilõiv on tasutud.

§ 4842

kohaselt hüvitatakse avaldajale maksekäsu kiirmenetluses lisaks tasutud riigilõivule ka 20 eurot menetluskulude eest.

§ 172

lg 9 kolmas lause sätestab, et asja edasisel lahendamisel hagimenetluses arvatakse maksekäsu kiirmenetluse kulud hagimenetluse kulude hulka. Eeltoodust tulenevalt on hagejal õigus saada hüvitist maksekäsu kiirmenetluse kulu eest summas 20 eurot.

§ 175

lg 1 näeb ette, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja esindaja kulud on põhjendatud osaliselt. Hageja on välja toonud, et hagejale on osutatud õigusteenust hinnaga 169 eur/h, ilma käibemaksuta. Kohus on seisukohal, et õigusabi tunnihind 169 eurot/h on ülemäärane, arvestades, et hagejale ei ole teenust osutanud vandeadvokaat. Kohus leiab, et põhjendatud tunnihinnaks on 100 eurot/h, ilma käibemaksuta. Hagiavalduse lisana esitatud arves toodud toimingute ajakulu 2 tundi on kohtu arvates põhjendatud . Kohus peab põhjendatud õigusabikuluks 2 tundi hinnaga 100 eurot/tund (ilma käibemaksuta), kokku 200 eurot. Põhjendatud menetluskuludeks on seega riigilõiv 175 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot ja õigusabikulud summas 200 eurot, kokku 395 eurot. Arvestades menetluskulude jaotust, tuleb kostjalt välja mõista hageja kasuks menetluskuluna 188,89 eurot ning 206,11 eurot jääb hageja kanda.

§ 177

lg 4 ja hageja taotluse alusel kohus märgib määruses, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

178 lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot (

§ 178lg 2).

Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (

§ 178lg 4).

/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Leanika Tamm 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.