← Eesti

1-06-5684\1

Obsah (4)§ 139§ 195§ 197§ 140

1-06-5684 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 30 mail 2006 Tallinn Kriminaalasja number 1-06-5684 (04231800201) Kohtunik Märt Toming Kohtuistungi sekretär

§ 139lg 2 p 1, 3 järgi vabadusekaotus 8 kuud tingimisi, katseaeg 1 aasta 6 kuud; 2.

22.09.1995

§ 139lg 2 p 1, 2, 3 järgi rahatrahv 1800 krooni; 1 Kaitsja 3.

04.11.1996

§ 195

lg 2 järgi vabadusekaotus 1 aasta 2 kuud 20 päeva tingimisi, katseaeg 3 aastat; 4. 21.03.1997

§ 197

lg 2 p 2-15 lg 2 järgi vabadusekaotus 5 kuud, kohtuotsuste kogumis 1 aasta 7 kuud ja 20 päeva; 5. 26.05.1997

§ 139

lg 2 p 1, 2, 3 järgi vabadusekaotus 7 kuud, kohtuotsuste kogumis 2 aastat 2 kuus ja 16 päeva; 6. 05.04.2002

§ 140lg 2 p 1, 2, 3 järgi vabadusekaotus 1 aasta 6 kuud, Kr

K § 195 lg 2 järgi vabadusekaotus 10 kuud, lõplikuks karistuseks vabadusekaotus 2 aastat tingimisi, katseaeg 3 aastat;

  1. 01.11.2004 Lääne-Viru Maakohtu otsusega KarS § 114 p 1 järgi vangistus 11 aastat, KarS § 65 lg 2 alusel vangistus 13 aastat karistuse kandmise aja algusega 05.01.
  2. Advokaat Leelo Viil RESOLUTSIOON
  3. O.P süüdi tunnistada KarS § 199 lg 2 p 7 ja 25 lg 2 ettenähtud kuriteo toimepanemises ja karistada teda tähtajalise vangistusega 6 (kuus) kuud.
  4. O.P süüdi tunnistada KarS § 215 lg 2 p 1 ettenähtud kuriteo toimepanemises ja karistada teda tähtajalise vangistusega 2 (kaks) aastat ja 6 (kuus) kuud.
  5. KarS § 64 lg 1 alusel, lugedes kergema karistuse kaetuks raskema üksikkaristusega, mõista O.Ple liitkaristuseks kuritegude kogumis tähtajaline vangistus 2 aastat ja 6 kuud.
  6. KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähendada O.Ple mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes karistuseks tähtajalise vangistuse 1 (üks) aasta ja 8 (kaheksa) kuud.
  7. KarS § 64 lg 1 ja 65 lg 1 alusel, lugedes käesoleva kohtuotsusega mõistetud kergema karistuse, so vangistuse 1 aasta ja 8 kuud kaetuks Lääne-Viru Maakohtu 01.11.2004 kohtuotsusega mõistetud raskema karistusega, so vangistusega 10 aastat, lugeda lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis vangistuse 10 (kümme) aastat.
  8. KarS § 68 lg 1 alusel arvestada O.Ple mõistetud liitkaristuse ärakandmist alates 05.01.
  10. J.P süüdi tunnistada KarS § 199 lg 2 p 4, 7 ja 25 lg 2 ettenähtud kuriteo toimepanemises ja karistada teda tähtajalise vangistusega 6 (kuus) kuud.
  11. KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähendada J.Pile mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes karistuseks tähtajalise vangistuse 4 (neli) kuud.
  12. KarS § 64 lg 1 ja 65 lg 1 alusel, lugedes käesoleva kohtuotsusega mõistetud kergema karistuse, so vangistuse 4 kuud kaetuks Lääne-Viru Maakohtu 01.11.2004 kohtuotsusega mõistetud raskema karistusega, so vangistusega 13 aastat, lugeda lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis vangistuse 13 (kolmteist) aastat.
  13. KarS § 68 lg 1 alusel arvestada J.Pile mõistetud liitkaristuse ärakandmist alates 05.01.
  15. O.Plt välja mõista KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale makstud tasu 2375 (kaks tuhat kolmsada seitsekümmend viis) krooni ja 80 senti, mis tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 Eesti Ühispangas või nr 221023778606 Hansapangas, viitenumbriga
  17. J.Pilt välja mõista KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale makstud tasu 3081 (kolm tuhat kaheksakümmend üks) krooni ja 55 senti, mis tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 Eesti Ühispangas või nr 221023778606 Hansapangas, viitenumbriga
  18. 2
  19. Kadi Ojaksu esitatud tsiviilhagi 8500 krooni nõudes jätta läbi vaatamata ja selgitada kannatanule tema õigust esitada hagi uuesti tsiviilkohtumenetluse korras.
  20. Kriminaalmenetluse kulude tasumist tõendavad maksekorraldused esitatakse Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleile Liivalaia
  21. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võivad KrMS § 318 lg 1, 2, 3 p 2 ja § 319 alusel süüdistatavad, nende kaitsjad ja kannatanud 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul. Kriminaalasja kohtulikul arutamisel kohus tuvastas: O.P süüdistatakse selles, et tema, 06.01.2004 kella 01.10 paiku, viibides külas Tallinnas, Koidu 20-10 Raivo Ausi juures, võttis laualt ära Kadi Ojaksule kuuluva sõiduauto MB 230 E registreerimismärgiga 909 AMY võtmed ja hakkas nimetatud autoga koju sõitma, milleks polnud autoomanikult eelnevalt luba küsinud. Seega O.P, olles isikuks, kes on varem toime pannud ärandamise, pani toime võõra vallasasja omavolilise ajutise kasutamise, omastamise eesmärgita, so KarS § 215 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Samuti tema, koos J.P`iga 06.01.2004 peale kella 01.10 kui sõiduauto MB 230 E registreerimismärgiga 909 AMY bensiin oli otsa saanud, püüdis Tallinnas, Saue tn 11 hoovi pargitud sõiduauto Ford Scorpio registreerimismärgiga 514 AJL bensiinipaagist ära võtta bensiini, milleks J.P võttis bensiinipaagi korgi lahti, samal ajal kui O.P bensiinipaagi alla kruvikeerajaga augu lõi, kuid kuritegu jäi lõpule viimata seoses kinnipidamisega kohale tulnud politseipatrulli poolt. Seega O.P pani toime võõra vallasasja äravõtmise katse selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, isikute grupis, so KarS § 199 lg 2 p 7 – 25 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo. J.P`i süüdistatakse selles, et tema, varem varguse toime pannud isikuna, koos O.Pga 06.01.2004 peale kella 01.10 kui sõiduauto MB 230 E registreerimismärgiga 909 AMY bensiin oli otsa saanud, püüdis Tallinnas, Saue tn 11 hoovi pargitud sõiduauto Ford Scorpio registreerimismärgiga 514 AJL bensiinipaagist ära võtta bensiini, milleks J.P võttis bensiinipaagi korgi lahti, samal ajal, kui O.P bensiinipaagi alla kruvikeerajaga augu lõi, kuid kuritegu jäi lõpule viimata seoses kinnipidamisega kohale tulnud politseipatrulli poolt. Seega J.P varem varguse toime pannud isikuna, pani toime võõra vallasasja äravõtmise katse selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, isikute grupis, so KarS § 199 lg 2 p 4, 7- 25 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kohtuistungil süüdistatavad J.P ja O.P tunnistasid end neile inkrimineeritud kuriteo toimepanemises süüdi ning nõustusid kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses. Kaitsja asus seisukohale, et süüdistatavate käitumisele antud karistusõiguslik hinnang on põhjendatud ning süüdistatavate poolt süütegude toimepanemine kriminaalasjas kogutud tõenditega tõendatud. Kannatanu Marge Sammal seletas, et kuriteo tõttu oli sunnitud sõiduki maha müüma, kuivõrd taastamine läinuks kallimaks kui asi väärt. Kuivõrd puuduvad võimalused dokumentaalselt tõestada tekitatud varalist kahju, siis tsiviilhagi ei esita. 3 Kohus kontrollis kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid:  13.01.2004 koostatud avaldus-protokollist nähtuvalt avaldas Marge Sammal, et 06.01.2004 varastati tema sõidukist Saue 11 maja juures Tallinnas bensiini ja vargusega tekitati varalist kahju 1500 krooni. (t/l 13)  13.01.2004 koostatud tunnistaja Marge Sammal ülekuulamisprotokollist nähtuvalt seletas tunnistaja, et temale kuulunud sõidukist Ford Scorpio registreerimismärgiga 514 AJL, milline oli pargitud Saue 11 territooriumil üritati varastada bensiini. Lõhuti bensiinipaagi luugi lukk, ära võeti bensiinipaagi kork. Kahju 1500 krooni. (t/l 14)  30.01.2004 koostatud tunnistaja Marge Sammal ülekuulamisprotokollist nähtuvalt jättis ta avariilise Ford Scorpio töö juurde Saue 11 Tallinnas. Lund sadas ja ta auto juures ei käinud. 12.01.2004 tõid töökaaslased talle paberi, mille olid jätnud politseitöötajad ja millelt oli näha, et autost oli üritatud varastada bensiini ning oli lõhutud bensiinipaak. Auto juures avastas, et bensiinipaagi luugi lukk oli lõhutud ja kadunud bensiinipaagi kork. Paagis võis olla kõige rohkem 10 liitrit bensiini. Kuna ta ei tea kui palju bensiini võeti, siis 1500 kroonine nõue oli esialgne, nüüdseks loobub varalisest nõudest. (t/l 16-19)  02.02.2004 koostatud tunnistaja Ivar Kärneri ülekuulamisprotokollist nähtuvalt oli tunnistaja koos K.Sergejeviga patrullis ning kella 01.24 ajal said väljakutse Saue 11 juurde, kus oli Ford Scorpio, mille juures kaks kahtlast isikut askeldamas. Konstaablid Kolomainen ja Villemson olid samas piirkonnas ning jõudsid kohale varem. Üks isik peeti kinni, tunnistaja koos Kolomaineniga jooksid järele teisele. Pidasid isiku kinni ja toimetasid patrullautosse. Ford Scorpio juures olid maas haamer ja kanister, mille kork oli ühe kinnipeetu taskus. Tunnistaja autosse toimetatud isik seletas, et plaanisid haamriga bensiinipaagi alt katki lüüa, et bensiin kanistrisse voolaks. Auto alt oli märg ja haises bensiini järele. (t/l 27-28)  30.01.2004 koostatud tunnistaja Andrei Kolomaineni ülekuulamisprotokollist nähtuvalt sai patrull koosseisus I.Kärner ja K.Sergejev 06.01.2004 väljakutse 01.24 ajal Saue 11 juurde, kus kahtlased isikud askeldasid Ford Scorpio juures. Oli koos Villemsoniga selle koha läheduses ja kuulis raadio kaudu väljakutset. Jõudsid enne teisi kohale paarkümmend sekundit varem. Fordi esiosa juures pidas ühe mehe kinni. Siis nägi, kuidas üle tänava inimene näitas käega ning siis näitas teisele patrullile suuna ja kutsus kaasa. Pidas maja taga kinni teise isiku. Fordi juures maas olid haamer ja musta värvi kanister. Fordi bensiinipaagi lukk oli kinni, lukul murdmisjäljed. Kanistris võis olla bensiini sees liitri jagu. (t/l 29-30)  29.01.2004 koostatud tunnistaja Marko Villemsoni ülekuulamisprotokollist nähtuvalt sai 06.01.2004 patrull koosseisus I.Kärner ja K.Serejev kella 01.24 ajal väljakutse Saue 11 juurde. Koos A.Kolomaineniga kuulsid väljakutset ja otsustasid appi minna. Läksid Fordi kontrollima ja nägid seal meesterahvast esiosa juures. Pidas koos Kolomaineniga mehe kinni. Teine patrull nägi teist meest jooksmas kuuride vahele. A.Kolomainen jooksis koos Kärneriga järele ja said isiku kätte. Auto juurest leiti haamer ja musta värvi kanister, mis oli bensiinipaagi all. Bensiinipaagi lukk oli katki tehtud. (t/l 31-32)  13.01.2004 koostatud sündmuskoha vaatlusprotokollist nähtuvalt vaadeldi Saue 11 maja juures Tallinnas seisvat sõiduautot Ford Scorpio registreerimismärgiga 514 AJL. Tagumine vasak tuli on purunenud, bensiinipaagi luugi lukk on lõhutud, bensiinipaagi kork puudub. (t/l 33-35)  26.01.2004 koostatud asitõendite vaatlusprotokollist nähtuvalt vaadeldi musta värvi bensiinikanistrit. (t/l 37-38)  09.02.2004 koostatud O.P kahtlustatavana ülekuulamisprotokollist nähtuvalt seletas kahtlustatav, et pärast seda, kui olid koos J.Piga võtnud Silveri auto, et sellega sõita Telliskivi 52-8, sai bensiin poole tee peal otsa. Kuna olid lubanud 06.01.2004 kella kaheksaks hommikul auto tagasi viia, siis oli vaja bensiini saada. Pagasiruumis oli ainult tühi kanister ja raha neil ei olnud. Võtsid autost haamri ja kruvikeeraja. Juhuslikult jõudsid Saue 11 hoovi. Üritasid alul bensiinipaagi luuki avada, kuid see ei tulnud lahti. Siis ronis auto alla ja lõi bensiinipaagi augu ning pani kanistri alla. J.P seisis niisama kõrval. Sel ajal, kui bensiin kanistrisse nirises, tuli politsei. (t/l 50-51) 4       10.02.2004 koostatud J.Pi kahtlustatavana ülekuulamisprotokollist nähtuvalt tulid nad Raivo Ausi poole ja Olavi oli talle näidanud Silveri auto võtmeid ja öelnud, et hommikul kella kaheksaks peab auto tagasi tooma. Sai sellest aru, et Olavil on luba auto kasutamiseks. Olavi istus rooli ja tema kõrvalistmele. Jõudsid sõita 3-4 kilomeetrit kui bensiin otsa lõppes. Pagasiruumist leidsid tühja kanistri. Olavi leidis vist ka kruvikeeraja ja taskulambi, haamrist ei tea midagi. Raha bensiini jaoks ei olnud ja Olavi teadis rääkida, et kui bensiinipaaki auk lüüa, saab bensiini ilusti kätte. Läksid autot otsima ja avastasid Fordi, mis oli heas varjulises asendis. Olavi puges kruvikeerajaga auto alla, tema ise seisis kõrval. Võttis bensiinipaagi luugi lahti ja keeras korgi maha ning pani kordi paagiava kõrvale. Luugi lükkas uuesti kinni. Kas tema või Olavi pani kanistri bensiinipaagi alla, täpselt ei mäleta. Järgmisel hetkel jooksis Olavi ühele poole ja tema kükitas auto ette, sest politsei oli kohale jõudnud ja pidas neid kinni. (t/l 57) 19.01.2004 koostatud avaldus-protokollist ja tunnistajana ülekuulamisprotokollist nähtuvalt esitas Silver Ahven avalduse selle kohta, et 05.01.2004 läks sõbra juurde pidu panema aadressile Koidu 20-10, kus korterit üürib Raivo Aus. Kella 21.00-22.00 ajal heitis magama. Ärkas kella 07.30 paiku ja sai teada, et laua pealt on O.P võtnud tema auto võtmed ja maki paneeli ning autoga minema sõitnud. Auto on registreeritud elukaaslase Kadi Ojaksu nimele. Auto oli MB 230E registreerimismärgiga 909 AMY. O.P oli seal olnud koos J.Piga. O.P oli öelnud, et tuleb kella 08.00 ajal tagasi. Keegi ei uskunud, et ta võtab võtmed ja ära kaob. 06.01.2004 hommikul läks jalgsi ja teadis, et O.P elab Telliskivi tänaval. Leidiski auto üles Tehnika ja Paldiski mnt ristmikult. 15.01.2004 helistas O.P endine naine ja teatas, et O.P ja J.P on kinni peetud ning võtmed on uurija käes. Helistas politseisse ja sai teada, et makipaneel ja võtmed on politseis. Autol on lukud lõhutud, kapoti alt osad asjad puudu, so ABS piduri aju ja auto enda aju, samuti autodokumendid, taskulamp, kanister. (t/l 62, 66) Autodokumendid leidis hiljem autost üles. Kapoti alt ABS piduri aju oli kadunud. Hind on 10 000 krooni, sai kasutatud aju 1500 krooniga, auto aju on 2500 krooni ja relee 1000 krooni. Pagasiruumist läks kaduma veel kaks haamrit, sõrgkang. Bensiinikork oli ära võetud ja lukk lahti murtud. Bensiinikanister oli tühi, mis kaduma läks, kuid politseist tagasi saades oli selles see poole liitri jagu bensiini. Kõrvalistuja eest oli matt lahti kistud, nagu oleks sealt midagi otsitud. Kõik lukud olid puruks muugitud. Esimese ratta telg oli paigast ära. (t/l 69-70) 02.02.2004 koostatud tunnistaja Kadi Ojaksu ülekuulamisprotokollist nähtuvalt sai tunnistaja 06.01.2004 Silver Ahvena käest teada, et tema auto MB 230 E registreerimismärgiga 909 AMY on ära võetud. Nende tuttav O.P oli 05.01.2004 Raivo Ausi juures peol ning kui Silver oli magama läinud, võttis O.P laua pealt auto võtmed ning lahkus koos U.G-ga . Auto leidis üles Silver Ahven üles Tehnika ja Paldiski mnt ristilt üles. (t/l 71-72) 26.01.2004 ja 09.02.2004 koostatud tunnistaja Raivo Ausi ülekuulamisprotokollist nähtuvalt peeti tunnistaja elukohas Koidu 20-10 pidu ja külaliste hulgas oli ka Silver Ahven, kelle auto võtmed ära võeti. Nägi, kuidas võtmed ja makipaneeli võttis O.P, kuid kas Olavi võtmete võtmise kohta midagi ütles, seda ei mäleta. O.Pl oli kaasas sõber U.G. Pärast seda läksid mõlemad välja. Hommikul kui S.Ahven üles ärkas ja võtmeid küsis, rääkis S.Ahvenale, et nägi, kuidas O.P võtmed võttis ja ära läks. Tunnistaja nende äramineku ajal poolenisti magas, teadis, et Silver ei olnud neile autot lubanud nagu ei olnud nad küsinud ka tema käest. Nad ütlesid, et tulevad ja toovad hommikul tagasi. (t/l 74-76) 26.01.2004 koostatud asitõendite vaatlusprotokollist nähtuvalt vaadeldi automaki esipaneeli ja autovõtmete komplekti. (t/l 79-82) 09.02.2004 koostatud kahtlustatava O.P ülekuulamisprotokollist nähtuvalt oli 05.01.2004 Raivo Ausi juures pidu ning nad olid viiekesi. Teised olid juba kõvasti purjus, kuid tema oli joonud vaid paar õlut. Silver andis ise oma auto võtmed enne seda kui magama läks, ilmselt arvas, et nii on kindlam kui võtmed on tema käes ja ei ole laual. Ta andis ka makipaneeli. Otsustasid U.G-ga koju minna. Raivo saatis nad uksest välja ja nad lubasid auto kella kaheksaks tagasi tuua. Sõitsid vähem kui viis minutit ja bensiin sai otsa. Pagasiruumist leidsid tühja kanistri. Jätsid auto tee äärde ja läksid bensiini otsima. 5  Sattusid Saue 11 hoovi. Ei olnud konkreetset mõtet kuidas bensiini kätte saada, lammutamise mõtete ei olnud. Olid kaasa võtnud autost haamri ja kruvikeeraja. Fordil püüdsid kõigepealt luuki lahti saada, kuid ei saanud. Läksid kergema vastupanu teed , lõi haamriga bensiinipaagi alt katki ja pani kanistri alla. Veidi jõudis bensiini välja joosta kui tuli politsei. Silveri autost võttis tema kanistri ja U.G kruvikeeraja ja haamri. Muud midagi ei võtnud. Polnud plaanis sõbra autot lõhkuda või varastada. Autoga koju sõitmise mõte tekkis äkki. Teised läksid magama ja nad otsustasid ka U.G-ga koju minna. Kui võtmed ja makipaneeli vastu võttis, siis ei mõelnud mis nendega peale hakata kui ära lähevad. Samas kui oleks läinud nii nagu plaanisid ja oleks auto tagasi toonud, poleks Silver neile seda ette heitnud. (t/l 87-89) 10.02.2004 koostatud kahtlustatava J.Pi ülekuulamisprotokollist nähtuvalt seletas kahtlustatav, et tundis Silver Ahvenat pealiskaudselt, olid 05.01.2004 Ausi juures pidutsemas. Silver oli juba enne Raivo juurde jõudmist piisavalt joonud. Ise oli ilmselt tagaruumis kui Olavi Silveri käest autovõtmed ja makipaneeli sai. Ühel hetkel hakkas Olavi rääkima äraminekust. Silver oli selleks ajaks juba magama läinud. Olavi näitas majast väljas olles autovõtmeid ja ütles, et hommikul kella kaheksaks peab auto tagasi olema. Sellest järeldas, et Olavil on luba auto kasutamiseks. Kas Olavil oli koos võtmetega ka makipaneel, seda ei mäleta. Teab seda, et Silver auto pagasiruumi lukk oli katki juba varem, see ei olnud lukustatav. Olavi juttudest teab, et Olavi on varemgi Silveri autot kasutanud Silver loal. (t/l 95-96) Süüdistatavaid süüdistatakse varavastase kuriteo toimepanemise katses ja O.P peale selle veel võõra vallasasja omavolilises ajutises kasutamises omastamise eesmärgita isikuna, kes on varem toime pannud ärandamise. Kohus, kuulanud ära süüdistatavate süüd tunnistavad ütlused ja kontrollinud kriminaalasja kirjalikke materjale, seejuures süüdistatavate kohtueelsel menetlusel antud süüd tunnistavaid ütlusi, kannatanute Marge Sammal ja Kadi Ojaksu ja Silver Ahvena ning tunnistajate Ivar Kärneri, Andrei Kolomaineni, Marko Villemsoni ning Raivo Ausi ütlusi, asitõendite vaatlusprotokolle ning sündmuskoha vaatlusprotokolli, asub seisukohale, et süüdistatavatele inkrimineeritud kuritegude toimepanemine on kogu esitatud süüdistuse mahus tõendamist leidnud. Marge Sambla sõidukist bensiini varguse toimepanemise osas on tõendamist leidnud, et süüdistatavad läksid sõiduki jaoks bensiini otsima, kusjuures kummalgi ei olnud selle ostmiseks raha ning kaasa võeti kanister, haamer ja kruvikeeraja. Taolisest käitumisest saab järeldada vaid seda, et eesmärgiks oli bensiin varastada. Marge Sambla sõiduki juurde jõudes puges O.P sõiduki alla ning lõi bensiinipaaki augu ja asetas kanistri augu alla, samal ajal aga avas J.P bensiinipaagi korgi ja bensiin hakkas voolama kanistrisse. Juhul, kui J.P ei oleks bensiinipagi korki avanud, poleks bensiin ka tekkiva vaakumi tõttu nirisema hakanud. Seega tegutsesid süüdistatavad kooskõlastatult ühise kuritegeliku eesmärgi, so võõra vallasasja äravõtmise ja selle omastamise eesmärgil kooskõlastatult ja täideviijatena, seega isikute grupis. Kohtueelsel menetlusel on süüdistatavate käitumine kvalifitseeritud ühesuguselt, so KarS § 199 lg 2 p 7 ja 25 lg 2 järgi. Samas on J.Pi kvalifikatsioonis kirjeldatud ka KarS § 199 lg 2 p 4 koosseisu, so varguse toimepanemist isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt on J.Pi puhul tõepoolest tegemist isikuga, keda on varem varguse toimepanemise eest karistatud ning karistus ei olnud uue varguse toimepanemise ajaks kustunud. Taolistel asjaoludel leiab kohus, et süüdistuse paragrahvi teise lõike neljanda punkti puudumise puhul on tegemist trükiveaga, kuivõrd süüdistuse kirjelduses on selle punkti koosseisuline tunnus ära märgitud. Taolistel asjaoludel asub kohus seisukohale, et J.Pi käitumine tuleb kvalifitseerida KarS § 199 lg 2 p 4 ja 7 järgi ning O.P käitumine KarS § 199 lg 2 p 7 järgi. Kuivõrd süüdistatavad peeti sündmuskohal kinni ning neil ei õnnestunud varastatavat bensiini omastada, so oma eesmärki saavutada, kuigi vastavalt oma arusaamale teost nad vahetult alustasid süüteo toimepanemist, siis leiab kohus, et süüdistatavate vargus jäi katse staadiumi ning J.Pi käitumine tuleb kvalifitseerida KarS § 199 6 lg 2 p 4 ja 7 ning § 25 lg 2 järgi ja O.P käitumine tuleb kvalifitseerida KarS § 199 lg 2 p 7 ja § 25 lg 2 järgi. O.P süüdistatakse veel ka KarS § 215 lg 2 p 1 ettenähtud kuriteo toimepanemises, so võõra vallasasja omavolilises ajutises kasutamises omastamise eesmärgita, mis on toime pandud isiku poolt, kes on varem toime pannud asja omavolilise kasutamise. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt on O.P varem karistatud KrK § 197 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest, milline käitumine on käesoleval ajal karistatav KarS § 215 järgi. Kriminaalasjast nähtuvalt on karistatud O.P Tallinna Linnakohtu 12.03.1996 otsusega KrK § 197 lg 2 p 1, 2 järgi rahatrahviga, milline on senini maksmata. Vastavalt otsuse kuulutamise ajal kehtinud KrK § 58 lg 1 p 3 sätetele kustunuks karistus ühe aasta möödumisel rahatrahvi äramaksmisest. Seega ei olnud O.P karistus KrK § 197 lg 2 p 1, 2 järgi uue teo toimepanemise ajaks kustunud ning O.P oli KarS § 215 ettenähtud kuritegu toime pannes isikuks, kes on varem toime pannud asja omavolilise kasutamise, so süüdistuse kohaselt ärandamise. Taolistel asjaoludel asub kohus seisukohale, et O.P käitumisele on antud õige karistusõiguslik hinnang. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt on O.P seletanud, et sõiduki võtmed andis talle S.Ahven ise ja ilmselt eesmärgiga, et võtmed lauale vedelema ei jääks. S.Ahven taolist versiooni eitab, väites, et jättis võtmed lauale. Tunnistaja R.Aus on samuti väitnud, et O.P võttis võtmed laualt ja väitis, et toob auto hommikuks tagasi. Samas ei nähtu ei O.P, S.Ahvena ega R.Ausi ütlustest seda, et S.Ahven oleks lubanud sõidukit kasutada. Samas ei oleks ka selle loa andmine andnud kellelegi õigust sõidukit kasutada, kuivõrd vastavalt toimiku materjalidele oli sõiduki omanikuks Kadi Ojaksu, kellelt poleks saanud luba küsidagi, kuivõrd teda R.Ausi juures ei olnud. Seetõttu on tegemist sõiduki kui võõra vallasasja omavolilise ajutise kasutamisega omastamise eesmärgita. Eeltoodud asjaoludel leiab kohus, et O.P süü KarS § 215 lg 2 p 1 ettenähtud kuriteo toimepanemises on tõendatud ja kvalifitseeritud kohtueelsel menetlusel õigesti. Kadi Ojaksu on kohtueelsel menetlusel esitanud tsiviilhagi 8500 krooni nõudes. Tsiviilhagi sisaldab endas sõidukist kaduma läinud ABS „aju“, sõiduki „aju“, relee, tööriistade maksumust ja rikutud lukkude taastamismaksumust, samuti kanistri maksumust, kuivõrd tagasisaadud kanistril puudus kork. Samas nähtub kriminaalasjast, et sõiduk jäi seisma seoses bensiini lõppemisega ning kohus leiab, et sõidu ajal ei oleks saanud ei nn ajud ega relee kaduma minna. Süüdistatavate selgituste kohaselt lukustati sõidukist lahkudes sõiduki uksed kesklukustusega ning pärast kinnipidamist võeti sõiduki võtmed ära. Tööriistadest võeti kaasa haamer ja kruvikeeraja, samuti kanister. Süüdistatavate sõnade kohaselt ka taskulamp. Süüdistatavaid kinni pidanud politseiametniku sõnade kohaselt võeti ära süüdistatavatelt haamer ja kanister ning hiljem leiti ühe süüdistatava taskust ka kanistri kork. Seega võeti haamer ja komplektne kanister ära. J.Pi sõnade kohaselt oli tema asjade hulgas ka taskulamp, kuid kriminaalasja materjalidest nähtuvalt on tagastatud vaid korgita kanister, makipaneel ja sõiduki võtmed. Kuivõrd süüdistatavad olid sõiduki uksed lukustanud ja viibisid vahi all, siis ei saanud nemad enam autole ligi ega sealt ka midagi varastada. Neil puudunuks ka vajadus sõiduki lukkusid muukida, kuivõrd neil olid sõiduki võtmed kuni kinnipidamiseni. S.Ahven käis mitmel päeval järjest sõiduki juures, leides sõiduki tegelikult samal hommikul, kuid politseisse ei pöördunud, mistõttu ei saanud ka kätte võtmeid, et autoga ära sõita. Sõiduki võtmeid on vaadeldud alles 26.01.2004 ja S.Ahven on võtmed kätte saanud samal päeval, seega kolme nädala möödudes. Taolistel asjaoludel asub kohus seisukohale, et suuremas osas puudub süüdistatavate käitumise ja varalise kahju tekkimises K.Ojaksule põhjuslik seos. Süüdistatavad tunnistavad haamri ja kruvikeeraja võtmist, kuid S.Ahven on seletanud, et sõrgkangi, haamri, kirve maksumus kokku võib olla 500 krooni. Kui suur on aga iga eseme väärtus, seda märgitud ei ole. Kannatanu K.Ojaksu kohtuistungile ei ilmunud, kuigi oli kohtukutse kätte saanud, mistõttu ei saanud kohus ka varalist kahju täpsustada. Seetõttu ei ole kohtul võimalik ka kindlaks teha tekitatud kahju tegelikku suurust. Kanister koos korgiga oli süüdistatavatelt ära võetud, kuid politseist tagastati kanister ilma korgita. Ka selles osas puudub süüdistatavate süü kahju tekkimises. Taolistel asjaoludel asub kohus seisukohale, et 7 esitatud tsiviilhagi tuleb jätta läbi vaatamata ja tuleb selgitada kannatanule tema õigust esitada hagi tsiviilkohtumenetluse korras. Süüdistatavatele KarS § 199 lg 2 järgi inkrimineeritud kuriteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud eranditult vangistus tähtajaga kuni viie aastani ning O.Ple KarS § 215 lg 2 p 1 järgi inkrimineeritud kuriteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud eranditult vangistus kahest aastast kuni kümne aastani. Varguse toimepanemise eest karistuse mõistmisel lähtub kohus süüdistatavate süü suurusest ja asjaolust, et tegemist on vaid ühe kuriteoepisoodiga, millega tekitati varalist kahju mitte võõra vallasasja äravõtmise, vaid selle toimepanemise hõlbustamise tõttu. Samas ei osanud kannatanu nimetada tekkinud varalise kahju suurust. Kuivõrd kuritegu jäi katse staadiumi, siis leiab kohus, et süüdistatavatele võib varguse katse eest mõista karistuseks tähtajalise vangistuse alla ettenähtud sanktsiooni keskmist määra. Mis puudutab O.Ple KarS § 215 lg 2 p 1 järgi inkrimineeritava teo toimepanemise eest mõistetavat karistust, siis arvestades teo iseloomu ja ükskõikset suhtumist kõrvalise isiku varasse, samuti seda, et süüdistatavat on samalaadsete kuritegude toimepanemise eest korduvalt karistatud, ei pea kohus võimalikuks mõista karistust ettenähtud sanktsiooni alammääras, vaid peab vajalikuks mõista karistuse alammäära ületavalt. Küll peab kohus võimalikuks mõista karistuse tunduvalt alla ettenähtud sanktsiooni keskmist määra. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt on süüdistatavaid karistatud 01.11.2004 otsusega pikaajaliste vanglakaristustega. Kohtuotsuste kogumis liitkaristust määrates asub kohus seisukohale, et võrreldes Lääne-Viru Maakohtus 01.11.2004 mõistetud karistuse ja teises kriminaalasjas inkrimineeritud kuriteoga on käesolevas kriminaalasjas menetlusesemeks olevad kuriteod oluliselt väiksema ohtlikkusega, mistõttu ei pea kohus otstarbekaks käesoleva otsusega mõistetavaid karistusi eelmise otsusega mõistetud karistustele liita, vaid piirdub eelmise, so raskema karistusega kaetuks lugemisega. Peale selle ilmneb kriminaaltoimikust, et kaks kriminaalmenetlust toimus üheaegselt ning menetlused tulnuks ühendada ühisesse menetlusse ja mõista tulnuks üks karistus. Käesolevas asjas mõistetavate karistuste osaline või täies ulatuses liitmine eelmise otsusega mõistetud karistusele raskendaks oluliselt ja alusetult süüdistatavate olukorda. Kuivõrd nii käesolevat kriminaalasja kui ka kriminaalasja, milles kuulutati otsus 01.11.2004, tulnuks menetleda ühises menetluses, pidanuks ka esimese astme süüteo eest süüdimõistmisel välja mõistma sundraha. Kuivõrd aga sundraha on 01.11.2004 otsusega süüdistatavatelt välja mõistetud, ei pea kohus võimalikuks käesolevas kriminaalasjas enam süüdistatavatelt sundraha välja mõista. 01.11.2004 otsusega on arvestatud süüdistatavatele karistuse kandmise aja algust alates 05.01.
  22. Kriminaaltoimikust nähtuvalt peeti süüdistatavad aga kinni 06.01.2004 kella 01 ajal, mistõttu on 01.11.2004 otsuses karistuse kandmise aja algus ebaõige. Samas aga on 01.11.2004 otsus jõustunud ning käesoleva kriminaalasja menetluses ei ole võimalik eelmises ja jõustunud otsuses muudatusi teha, mistõttu arvestab kohus ka käesolevas otsuses mõistetava liitkaristuse kandmise algust alates 05.01.
  23. Märt Toming kohtunik 8

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.