1-06-5684/21

1-06-5684 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. detsembril 2010, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-06-5684 Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Mati Kartau, Tiit Lõhmus Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu
2. novembri 2010 määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu K.G määruskaebus RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 390 ja § 391 ringkonnakohus määras: Jätta Viru Maakohtu
3. novembri 2010 määrus muutmata ning süüdimõistetu K.G määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Määrus on lõplik ning edasikaebamisele ei kuulu. Asjaolud Viru Maakohtu
4. novembri 2010 määrusega jäeti K.G talle mõistetud vangistusest tingimisi elektroonilise järelvalvega vabastamata. Harju Maakohtu
5. mai 2006 otsusega mõisteti K.G süüdi ja karistati KarS § 199 lg 2 p 4, 7 ja § 25 lg 2 järgi 6-kuulise vangistusega. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetud karistust 1/3 võrra, mõistes karistuseks 4 kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 ja § 65 lg 1 alusel, lugedes käesoleva kohtuotsusega mõistetud kergema karistuse kaetuks Lääne-Viru Maakohtu
6. novembri 2004 otsusega mõistetud raskema karistusega, s.o vangistusega 13 aastat, loeti lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis 13 aastat vangistust. Karistuse kandmise aja algus
7. jaanuar 2004 ja lõpp
8. jaanuar
9. Esimese astme kohtu määruse sisu Määruse põhjenduste kohaselt on süüdimõistetut kaheksal korral kriminaalkorras karistatud, vanglakaristust kannab neljandat korda. Varasemalt on teda karistatud varavastaste kuritegude ja avaliku korra raske rikkumise eest. Isikut on kolmel korral karistatud ka tingimusliku karistusega, kuid ta ei ole suutnud katseaega läbida uusi kuritegusid toime panemata. Viimasel katseajal pani toime raske isikuvastase kuriteo – tapmise eriti piinaval ja julmal viisil. Lääne-Viru Maakohtu
10. novembri 2004 otsusest on näha, et kinnipeetav koos kaaskohtualusega läksid pärast ühist alkoholi tarvitamist kannatanu korterisse, kus K.G lõi kannatanut kaks korda taburetiga pea ja õla piirkonda, mille tagajärjel kukkus viimane põrandale, ning jätkasid vaheldumisi kannatanu peksmist jalgadega pea ja keha piirkonda, K.G ähvardas kannatanu kõri läbi lõigata, asetades noa tera kaelale, misjärel jätkati vaheldumisi põrandal lamava kannatanu peksmist, põhjustades kestva pikaajalise vägivallaga kannatanule hulgivigastusi. Pärast peksmist tõi K.G köögist ventilatsiooniresti nööri, mille ühe otsa sidus ümber kannatanu kaela ja teise otsa ümber vasaku labajala, mida käisid kordamööda pingule tõmbamas, millest tulenevalt põhjustasid kannatanul mehaanilise lämbuse, mille tagajärjel saabus kannatanu surm. Süüdimõistetu kuriteod on läinud raskemaks. K.G on ühel korral karistatud ka väärteokorras alkoholiseaduse rikkumise eest. Eeltoodust nähtub, et mõistetud karistused ei ole täitnud eesmärki – hoiduda uute kuritegude toimepanemisest, ning mingeid järeldusi süüdimõistetu teinud ei ole. Samuti näitab see, et võimaluse tekkimisel eirab ta jätkuvalt kehtestatud reegleid ning ei ole usutav, et vabaduses hakkab ta elama õiguskuulekalt. Vangla koostatud iseloomustusest on näha, et kinnipeetavat on viiel korral distsiplinaarkorras karistatud. Isikliku toimiku lk 99 nähtub, et kaks distsiplinaarkaristust on tühistatud. Kehtivaid distsiplinaarkaristusi ei ole. Riigikohtu praktika kohaselt on vangistatu õiguspärane käitumine vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks. Positiivseks tuleb lugeda, et kinnipeetav on vangistuse jooksul läbinud sotsiaalprogrammid AAT ja Viha juhtimine ning alates
11. maist 2008 töötab AS-s Riigi Kinnisvara santehniku ja keevitajana. Peale võimalikku vabanemist asub süüdimõistetu elama vanemate juurde XXX. Tegemist on kahe 2-toalise keskküttega korteriga, mis on omavahel ühendatud. Korterid kuuluvad kinnipeetava vanematele. Vabanedes ei ole J. Plaadil kindlat töökohta ega sissetulekuallikat, samuti puudub tal haridus ja eriala, mis omakorda raskendab töö leidmist ja suurendab uute kuritegude toimepanemise riski. Ka alkoholi tarvitamine võib suurendada uue kuriteo toimepanemise ohtu. Arvestades J. Plaadi poolt toimepandud kuritegude ohtlikkust ja asjaolusid, korduvaid karistusi, käitumist kriminaalhooldaja järelevalve all ja vangistuses, oli kohus seisukohal, et J. Plaadi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine elektroonilise valve alla ei ole õigustatud. Isik oli juba kolmel korral tingimisi karistatud ja ühel korral kriminaalhooldusele allutatud, kuid see ei ole täitnud oma eesmärki – et isik uute süütegude toimepanemisest hoiduks, ta pani kriminaalhoolduse all olles toime esimese astme isikuvastase kuriteo. Süüdimõistetul on kindel elukoht ja lähedaste toetus, kuid lähedaste toetus ei takistanud tal korduvalt kuritegusid toime panna. Karistusaja lõpuni on jäänud ligi 7 aastat, mis on väga pikk aeg. Kohus leidis, et positiivsed andmed, elu- ja töökoha omamine, rahuldav käitumine vanglas ei kaalu üle isiku varasemat elukäiku ja toimepandud kuriteo asjaolusid. Eksisteerib suur tõenäosus, et kinnipeetav paneb vabaduses toime uue kuriteo. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus, ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Määruskaebuses esitatud taotluste sisu K.G esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja vabastada kaebuse esitaja vangistusest ennetähtaegselt elektroonilise valve kohaldamisega. 2 Määruskaebuse põhjenduste järgi ei ole õige kohtu väide, et kaebuse esitaja viibib vanglas neljandat korda, tegelikult on tegemist teise korraga. Kaebuse esitajat on küll korduvalt karistatud, kuid siis ei olnud tal peret ega sihti, mille nimel elada. Praeguseks on ta olnud vanglas ligi 7 aastat ja kahetseb oma nooruse tormakust ja mõtlematust. Kohtuistungil vastas kaebuse esitaja ainult ühele kaitsja esitatud küsimusele ja rohkem ei küsitud temalt midagi. Kaebuse esitaja on töötanud vanglas kogu oma karistusaja ehk alates
12. jaanuarist
13. Tõele ei vasta väide, nagu puuduksid tal oskused või kindel töökoht. Kaebuse esitaja töötas enne kuriteo toimepanemist XXX juures ning XXX pakub talle ka nüüd tööd. Peale selle on kaebuse esitaja õppinud vanglas keevitajaks ja santehnikuks. Kaebuse esitaja ei õigusta enda poolt toime pandud tegusid. Tema teod ei olnud ette kavatsetud. Ta on endale teadvustanud, mida tuleb edaspidi teisiti teha. Kolm aastat tagasi loobus ta tubakast ning samuti suudab ta loobuda alkoholist. Kohtu poolt on küüniline väita, nagu ei suudaks keegi ennast parandada. Kaebuse esitajal on praegu olemas kõik, mille nimel parema elu poole püüelda, kuid ei ole teada, kas see ka kuue aasta pärast nii on. Nii pikk karistusaeg lõhub sotsiaalseid sidemeid ning ei ole kindel, et perekond sellele vastu peab. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused KarS § 76 lg 3 kohaselt arvestab kohus isiku vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Ringkonnakohus nõustub maakohtu järeldusega ja leiab samuti, et käesoleval ajal ei ole J. Plaadi karistusest vabastamine, isegi elektroonilise valve alla, põhjendatud. Maakohus, mitte vabastades K.G tingimisi enne tähtaega karistusest, on teinud kaalutletud otsuse, viidates mitte ainult asjaoludele, mis ei anna käesoleval ajal võimalust tema vabastamiseks, vaid ka süüdimõistetut positiivselt iseloomustavatele andmetele. KarS § 76 lg 3 tuleneb, et isiku vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise esmaseks aluseks on kuriteo toimepanemise asjaolud. Määruskaebuse materjalidest nähtuvalt kannab K.G käesoleval hetkel karistust KarS § 114 p 1 järgi, s.o mõrva eest. Seega pani K.G toime raskeima isikuvastase süüteo. Ringkonnakohus leiab, et isik, kes pani toime kuriteo (seda enam I astme kuriteo), peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus. Vähetähtis ei ole ka asjaolu, et K.G on varasemalt 8 korral karistatud kriminaalkorras. J. Plaadi tingimisi ennetähtaegset vabastamist, ei ole toetanud Viru Vangla ega ka kriminaalhooldusametnik. Ringkonnakohtu arvates, just kuriteo toimepanemise asjaolud ja J. Plaadi varasem elukäik on need, mille tõttu ei saa J. Plaadi vangistusest ennetähtaegset vabastamist käesoleval ajal põhjendatuks pidada. Ringkonnakohus märgib tunnustavalt positiivseid muutusi J. Plaadi käitumises (sotsiaalprogrammides osalemine, suhtlemine perekonnaga), kuid samas ei saa ringkonnakohus käeoleval ajal veel olla veendunud, et need oleksid pöördumatud. Need on asjaolud, mille põhjal ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb jätta muutmata. Aarne Sarjas Mati Kartau 3 Tiit Lõhmus