MS § 238 lg 2 kohaselt vähendati E.K Plaadile mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes karistuseks tähtajalise vangistuse 4 (neli) kuud.
Viru Maakohtu 01.11.2004 kohtuotsusega mõistetud raskema karistusega, so vangistusega 13 aastat, loeti lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis vangistus 13 (kolmteist) aastat. Kinnipeetavat E.K on kriminaalkorras karistatud 8-l korral, vanglas viibib ta teist korda. Käesolev karistus on talle mõistetud varguse eest, eelnev mõrva eest. Kuritegude dünaamika on muutunud kergemaks, lähtudes asjaolust, et varasemalt on isik toime pannud peamiselt varavastaseid kuritegusid ja huligaansusi, seejärel mõrva ning viimane karistus on varguse eest. Soodustegurina on täheldatud alkoholi. Karistusregistri andmetel on E.K väärteokorras 1-l korral karistatud Alkoholiseaduse § 70 järgi. Käesolevaks ajaks on kinnipeetav talle mõistetud karistusest ära kandnud üle 8 aasta 9 kuu ja kanda jääb veel enam kui 4 aastat vangistust. Kinnipeetava individuaalse täitmiskava raames on ettenähtud vastavalt vajadusele läbi viia individuaalvestlusi alkoholi kuritarvitamise teemal ja selle mõjust isiku käitumisele eesmärgiga kinnistada varasemalt sotsiaalprogrammis omandatut (toimuvad vastavalt vajadusele), karistusaja jooksul vastavalt võimalustele läbi viia individuaalnõustamisi põhjustagajärg seose mõistmise ja lahendusstrateegiate täiendamise osas, lisaks käsitleda nõustamise raames ühiskonnas kehtivaid norme ja üldtunnustatud hoiakuid eesmärgiga korrigeerida neid õiguskuulekamaks (toimuvad vastavalt võimalustele). Julgeolekuriskide puudumise korral nähakse ette hõivata jätkuvalt isik tööga, et säilitada tööharjumus ja tagada püsiv sissetulek. Kinnipeetav töötab Viru Vanglas alates 26.05.2008 xxxx hoonete hooldamistöödel. Ette on nähtud veel soovitavalt omandada eriala, mis ühtlasi tagaks isikule vabanemisjärgselt paremad võimalused tööturul ning võimaldaks olla konkurentsivõimelisem. Perioodil 06.12.2005 – 31.01.2006 osales kinnipeetav Tallinna Vanglas sotsiaalprogrammis „Viha juhtimine“. Perioodil 02.01.2006 – 31.12.2006 töötas kinnipeetav Tallinna Vanglas majandustöödel ja perioodil 02.01.2007 – 01.04.2008 samas remonditöödel. 04.07.2006 läbis E.K Viru Vanglas sotsiaalprogrammi EQUIP 31 sessiooni. Perioodil 15.04.2010 04.06.2010 osales kinnipeetav Viru Vanglas sotsiaalprogrammis „Agressiivsuse asendamise treening“. Perioodil 10.02.2012 – 13.04.2012 osales kinnipeetav sõltuvusega tegelevas tugigrupis Convictus. Viru Vangla iseloomustusest nähtub, distsiplinaarkaristused puuduvad. et kinnipeetaval E.K Plaadil kehtivad Ennetähtaegse vabanemise korral asub E.K elama aadressile xxxx. Tegemist on kahe 2-toalise keskküttega korteriga, mis on omavahel ühendatud. Korterid kuuluvad kinnipeetava vanematele, mistõttu on nad püsivad. Toad on avarad ja sisustatud eluks vajamineva inventariga. Antud korteris elavad kinnipeetava isa A P ja vend M P. Ema elab perest eraldi ning tal on loodud uus pere. Enne vangistust elas kinnipeetav koos elukaaslasega xxxx, kuid töö tõttu üüris korterit ka xxxx. Kinnipeetav omab põhiharidust, Tapa Õhtukeskkoolis lõpetas ta 8. klassi. Kooliajal olid kinnipeetaval probleemid eakaaslastega, mis mõjutas ka õpitulemusi. Vabaduses on E.K töötanud nii ametlikult kui ka mitteametlikult, kuid enamasti mitteametlikult. Kinnipeetav omab kindlaid tööoskusi (keevitus, ehitus, santehnik, hooldustööd), kvalifikatsioon puudub. E.K teadvustab töötamise vajalikkust, on 3 positiivselt meelestatud enesetäiendamise, hariduse omandamise osas. Vangistuses eelistab ta õppimisele töötamist. Perekond on majanduslikult toimetulev, isa töötab xxxx, vend M töötab xxxx. Kinnipeetav on vangistuses olnud tööga hõivatud alates 2005.a., Viru Vanglas töötab alates 26.05.2008 xxxx san. tehnik-keevitajana. Töödejuhataja iseloomustab E.K kui väga head ning oma peaga mõtlevat töötegijat. Kinnipeetav on harjunud iseseisvalt majanduslikult toime tulema, suutes oma tulusid-kulusid planeerida. Varasemad varavastased kuriteod ei ole sooritatud majandusliku kasu saamise eesmärgil, vaid alkoholijoobes ja huligaansel ajendil, sõpradega koos. K-raha andmetel seisuga 02.08.2012 täitmata rahalised nõuded puuduvad, vabanemisfondis on 870 eurot. Vabanemisel on isikule garanteeritud töökoht xxxx, aadress xxxx, mida on kinnitanud telefoni vestluses ka juhatuse liige B R. Viimase sõnul olevat firmal ehitusobjekte üle Eesti. Kinnipeetava E.K Plaadi lähisugulaste ringi moodustavad ema T P, isa A P, vend M P, tütar L-R P ja lapse ema A V. Suhted lähedastega on toetavad ja kokkuhoidvad. Vangistuse ajal suhtleb E.K lähedastega telefoni ja kirja teel. Suhtlusringkonnas on kinnipeetaval kriminaalse taustaga tuttavaid, kellega ta enam ei suhtle. Varasemast elustiilist nähtub mõjutatavust, kuid isik on vangistuses tegelenud eneseanalüüsiga, saavutanud oskuse enesekehtestamise osas. Riskiv-hoolimatut, sh teisi ärakasutavat elustiili ei ilmne. Endisest abikaasast lahutas kinnipeetav aastal 2002, abielu kestis veidi üle aasta. Suhted elukaaslase A V on head, kuid lähisuhted katkesid vangistuse tõttu. Kinnipeetava elukaaslane ja tütar L-R P (sündinud xxxx) elavad xxxx. Kinnipeetav möönab, et on vangistuses muutunud rahulikumaks, mõtiskledes võimalike tagajärgede üle ja püüdes ette mõelda. Isik tunnistab, et vabaduses tarvitas alkoholi mõõdukuse piirides, see ei seganud igapäevaelu, sh töötamist. Kriminaalse käitumise soodusteguriks on alkohol, kuriteod on toimepandud alkoholijoobes, sh mõrv. Alkoholisõltuvust ei ole diagnoositud. Vangistuses on kinnipeetav jõudnud järeldusele, et vabanedes peab hoiduma alkoholist. Sotsiaalsed oskused vastavad isiku vanusele, taustale. Agressiivne käitumine väljendub alkoholijoobes olles. Impulsiivset käitumist nähtub varasemast kriminaalsest käitumisest (huligaansel ajendil toimepandud teod). Vangistuses on isik analüüsinud oma käitumist ja mõistnud selle negatiivseid tagajärgi. Kinnipeetav hindab probleeme objektiivselt, kuid lahendusstrateegiad on vahest puudulikud, nt lähtudes toimepandud kuriteost. Tuleviku osas on kinnipeetaval reaalsed eesmärgid (töö, pere, hobidega tegelemine). Vaenulikke-kuritegelikke hoiakuid isiku puhul ei ilmne. Kinnipeetav mõistab temaga töötava personali vajalikkust. Kinnipeetav on varasemalt rikkunud käitumiskontrolli nõudeid. Isik tunnistab, et teatud positiivsed muutused on käitumises toimunud ja püüab neid ka säilitada. Kinnipeetav mõistab kehtivate normidehoiakute vajadust, on motiveeritud neid järgima ja elama õiguskuulekalt. E.K Plaadi puhul võivad ohtlikkuse tunnused ilmneda juhul, kui muutub isiku eluviis või kui muutuvad isikut ümbritsevad olud. Ohu ilmnemise tõenäosus on kõige suurem kui isik tarvitab alkoholi. Sellest võib järeldada, et isik võib ohustada avalikkust oma käitumisega. Mittevägivaldse kuriteo eest süüdimõistmise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul on 34% ja vägivaldse kuriteo eest süüdimõistmise tõenäosus sama aja jooksul on 32%. Lähtuvalt ülaltoodud asjaoludest, uue kuriteo ja ohtlikkuse riskifaktoritest, toetab Viru Vangla isiku ennetähtaegset vanglast vabanemist. Juhul kui kohus otsustab E.K Plaadi tingimisi ennetähtaegselt vabastada, teeb vangla ettepaneku kohaldada tema suhtes
Kriminaalhooldusametnik oma arvamuses märgib, et isiku tutvusringkonda kuuluvad negatiivset mõju avaldavad isikud. Kinnipeetav omab töökogemusi, mida on omandanud läbi praktilise töö tegemise enne vangistust ja vangistuse ajal. Ennetähtaegse vabanemise korral tuleks isikul end arvele võtta Eesti Töötukassas, et oleksid tagatud riigipoolsed garantiid tööturuametis pakutavate teenuste näol ning oleks lihtsam orienteeruda tööturul. Viru Vangla 4 koostatud riskihindamise põhjal on ohustatud isikud, kes tarvitavad koos E.K Plaadiga alkohoolseid jooke ja kellel tekivad temaga mingil põhjusel tülid. Samuti on ohustatud isikud, kes mingil põhjusel riivavad kinnipeetava õiglustunnet. Oht seisneb selles, et E.K kaotab enesevalitsuse ega suuda oma käitumist kontrollida, hakates oma seisukohti selgitama vägivalla abil. Kui kohus leiab, et antud isik peaks vabanema tingimisi ennetähtaegselt teeb kriminaalhooldusametnik ettepaneku kohaldada tema suhtes
E.K leidis kohtuistungil, et ta on valmis vanglast tingimisi enne tähtaega vabanemiseks, kinnitades, et ta suudab elada ka ilma alkoholi tarvitamata. Kinnipeetav tunnistas, et läheb elama xxxx, sest suhetele elukaaslasega mõjus vangistus laastavalt. Kinnipeetav palus vangla poolt esitatud taotlus rahuldada, lubades õiguskuulekat käitumist enda poolt. Prokurör toetas kinnipeetava E.K Plaadi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist, sest viimane on üle 8 aasta ära istunud ja üle 4 aasta on veel jäänud istuda. Distsiplinaarkaristus oli tal viimati 2008. aastal, st et 4 aastat on ta vanglas olnud seaduskuulekas. Täitmata rahalisi nõudeid tal ei ole, vabanemisfondis on tal 870 eurot, mis aitab esialgu tal vabaduses sisse elada. Vangla toetab tema vabastamist. Prokurör arvab, et E.K on aru saanud, et alkohol tema isikuga kokku ei käi ja et ilma alkoholi tarbimata suudab ta vabaduses seaduskuulekalt elada. Prokurör palus E.K Plaadi vabastamisel kohaldada tema suhtes lisakohustusi. Kaitsja leidis, et kinnipeetav E.K tuleks vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastada, sest viimane on kaua vangistuses olnud ja on ka tööga hõivatud olnud. Tema mõtted on nüüd mujal ja kaitsja loodab, et E.K ei pane enam toime sellist kuritegu, mille eest ta süüdi mõisteti. Kaitsja arvates on E.K karistuse jooksul oma järeldused teinud. Kaitsja hinnangul ammendab vangistus end karistusena väga ruttu. Lisakohustuste panemisega vabanemise korral on kaitsja nõus.
lg 3 sätestab, et katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu, prokuröri, kaitsja ning tutvunud Viru Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu E.K ei kuulu tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamisele, arvestades eelkõige tema poolt toimepandud esimese raskusastme isikuvastast kuritegu (mõrv), mille eest ta tegelikult käesoleval ajal pikaajalist vanglakaristust kannab ning selle kuriteo toimepanemise asjaolusid, samuti arvestades tema mõjutatavust, tutvusringkonda negatiivset mõju avaldavate isikute näol ja võimaliku alkoholitarvitamisega kaasnevaid riske. Lisaks kuriteo toimepanemise asjaoludele ei võimalda kohtu arvates E.K Plaadi tingimisi ennetähtaegset vabastamist ka tema varasem elukäik. Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud kaheksandat korda, Viru Vangla iseloomustusest nähtuvalt viibib kinnipeetav vanglas teist korda. Eelnevalt on kinnipeetavat korduvalt karistatud muuhulgas tingimuslike vabadusekaotuslike karistustega, ta on olnud käitumiskontrolli all.
p 1 järgi kvalifitseeritud kuriteo pani E.K toime eelmise kohtuotsusega määratud katseajal. Eeltoodust järeldub, et kinnipeetav on pikemat aega kuritegusid toime pannud ning nende dünaamika on järjest raskemaks läinud. Kohtul puudub veendumus selles, et vabastades 5 kinnipeetava E.K Plaadi vangistusest tingimisi enne tähtaega, suudab ta nüüd katseaja läbida nõuetekohaselt, täites kõiki kontrollnõudeid ja kohustusi. Moraalselt kinnipeetavat toetavad lähedased olid E.K Plaadil olemas ka enne kuritegude toimepanemist, kuid need ei suutnud panna teda seaduskuulekalt käituma. Eeltoodu annab alust arvata, et ka sellel korral ei suudaks E.K vabaduses käituda seaduskuulekalt. Ühtlasi peab kohus vajalikuks märkida, et reeglina tuleb süüdimõistetutel tervikuna ära kanda neile mõistetud karistus ning üksnes erandlikud asjaolud võimaldavad süüdimõistetute tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kohus erinevalt prokurörist leiab, et E.K Plaadi suhtes selliseid asjaolusid ei esine. Kohus tunnustab E.K selle eest, et tal puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused, et ta on vanglas olles töötanud ja osalenud programmilistes tegevustes. Eeltoodust lähtudes ja juhindudes
MS § 426, 432, 384, 387 kohus ei vabasta E.K vangistusest tingimisi enne tähtaega. Kohtunik Ärakiri õige Nooremreferent (allkiri) (allkirjastatud digitaalselt) Heli Väinaste Lea Herne Tartu Ringkonnakohtu 29.10.2012 RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS §-st 390 jätta Viru Maakohtu
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.