1-06-5684/34

1-06-5684 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. november 2011, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-06-5684 Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu
2. oktoobri 2011 määrus vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu T.K kaitsja advokaat Roman Levin’i määruskaebus RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 384 lg 2 ja § 390 ringkonnakohus määras:
3. Jätta Tartu Maakohtu
4. oktoobri 2011 määrus muutmata ning süüdimõistetu T.K kaitsja advokaat Roman Levini määruskaebus rahuldamata.
5. Välja maksta Advokatuurile eraldatud eelarveliste vahendite arvelt Advokaadibüroo Advocatus kaudu 38.35 eurot (kolmkümmend kaheksa eurot ja kolmkümmend viis senti), sealhulgas käibemaks 6.39 eurot (kuus eurot ja kolmkümmend üheksa senti), advokaat Roman Levinile tema poolt T.K-le apellatsioonimenetluses riigi õigusabi osutamise eest.
6. KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel välja mõista T.K-lt menetluskulud, s.o kaitsja tasu advokaat Roman Levini poolt osutatud õigusabi eest 38.35 eurot riigituludesse.
7. T.K tasuda väljamõistetud summa Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB nr 10220034796011 või Swedbank nr
8. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049858 ning selgitus: „T.K 106-5684 kohtukulud“. Kohtukulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Määruse peale võib advokaadi vahendusel Tartu Ringkonnakohtu kaudu esitada määruskaebuse Riigikohtule kümne päeva jooksul alates vaidlustatavast kohtumäärusest teada saamisest. Asjaolud Tartu Maakohtu 27.10.2011 määrusega jäeti T.K talle Harju Maakohtu 30.05.2006 otsusega karistuseks mõistetud vangistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega vabastamata. T.K mõisteti Harju Maakohtu 30.05.2006 otsusega süüdi KarS § 215 lg 2 p 1, § 199 lg 2 p 7 – § 25 lg 2 järgi ning teda karistati KrMS § 238 lg 2 kohaldamisega 1 aasta 8 kuu pikkuse vangistusega. KarS § 65 lg 1 alusel loeti mõistetud karistus kaetuks Lääne-Viru Maakohtu 01.11.2004 otsusega mõistetud karistusega ning tema liitkaristuseks mõisteti 10 aastat vangistust. Karistuse kandmise aja algus on 05.01.2004 ja lõpp 04.01.
9. Kinnipeetavat võib vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastada alates 04.10.
10. Esimese astme kohtu määruse sisu Maakohus, hinnanud vangla poolt esitatud materjale ja prokuröri arvamust ning kuulanud ära süüdimõistetu ja kaitsja arvamuse, leidis, et süüdimõistetu tuleb jätta vangistusest tingimisi enne tähtaja lõppemist vabastamata. Maakohus märkis, et süüdimõistetu kannab praegu vangistust muu hulgas I astme kuriteo, s.o teise inimese tapmise eest piinaval ja julmal viisil. Antud kuriteo sooritamisel oli ta aktiivne kaastäideviija ning mõistetud vangistusest on tal kandmata üle 2 aasta. Samuti eeldatakse nii vangla iseloomustuses kui ka kriminaalhooldusosakonna arvamuses käesoleval ajal uue kuriteo toimepanemise riski. Maakohtul ei olnud põhjust kahelda vangla ja kriminaalhooldusosakonna seisukohtades, mistõttu kohus leidis, et vaatamata süüdimõistetu poolt ärakantud vangistusajale (üle 7 aasta) on endiselt olemas uue kuriteo risk. Maakohus asus seisukohale, et süüdimõistetu peaks oma käitumisega kohut veenma, et ta suudab alluda ühiskonnas kehtestatud reeglitele, sealhulgas käitumiskontrolli nõuetele, ning et positiivsed muudatused tema edaspidises elus on pöördumatud. Kuigi süüdimõistetu on vangistuses käitunud hästi, läbinud vajalikud sotsiaalprogrammid ning tal on vanglast vabanedes olemas lähedaste toetus ja kindel elukoht ning soov edaspidi seaduskuulekalt käituda, ei tekkinud maakohtul kindlat veendumust, et süüdimõistetu oleks praegu võimeline vabaduses elama seaduskuulekalt ega kujutaks ohtu teistele ühiskonnaliikmetele isegi tema käitumiskontrollile allutamisega. Maakohus märkis, et mida raskem on olnud kuritegu, seda rohkem peaks isik mõistetud vangistusest ära kandma enne vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist, et kohtul saaks tekkida kindel veendumus tema õiguskuulekuse pöördumatuses. T.K poolt ärakantud karistuse aega ei lugenud maakohus piisavaks. Maakohus leidis, et süüdimõistetut, kes on korduvalt käitunud õigusvastaselt ja kannab vangistust raske isikuvastase kuriteo eest ning kellel on alkoholi kuritarvitamise kalduvus, ei ole võimalik tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui jätkuvat eksisteerib suhteliselt kõrge uue kuriteo toimepanemise risk. Maakohtu hinnangul ei anna ka asjaolu, et süüdimõistetu lubab edaspidi käituda õiguskuulekalt, praegu veel alust tema vangistusest tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks. Taoline lubadus ning positiivne käitumine vanglas võivad olla ebapüsivad, mistõttu veendumaks, et süüdimõistetu on kindlalt parandanud oma eluhoiakuid, suhtumist ühiskonda ja mõttemaailma, oleks vaja veel aega. Järelikult on süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine praegu veel ennatlik ning tal on vaja jätkata vangistuse kandmist. Määruskaebuses esitatud taotluste sisu Maakohtu määruse peale esitas kaebuse süüdimõistetu kaitsja, kes palub maakohtu määruse tühistada ning vabastada T.K karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega. 2 Kaitsja palub arvestada asjaoluga, et Tartu Vangla poolt 08.09.2011 koostatud kinnipeetava iseloomustusest nähtuvalt peab vangla mittevägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosuseks kahe aasta jooksul 10% ning vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosuseks kahe aasta jooksul 12%. Tegemist on kaitsja hinnangul pigem suhteliselt madala riskimääraga, mistõttu kohtu seisukohta, et jätkuvalt eksisteerib suhteliselt kõrge uue kuriteo toimepanemise risk, ei saa pidada põhjendatuks. Kaitsja lisab, et vangla toetab kinnipeetava vabastamist tingimisi enne tähtaega koos tema allutamisega käitumiskontrollile. Kaitsja rõhutab, et nähtuvalt vangla iseloomustusest on T.K vangistuse ajal käitunud stabiilselt eeskujulikult ning ta on aktiivselt tegelenud isiklike toimetulekuoskuste arendamisega koostöös vangla psühholoogidega. Vangla märgib ka, et T.K on vangistuses otsinud tekkinud probleemidele adekvaatseid lahendusi ning võtab tõsiselt nii töötamist kui ka osalemist sotsiaalprogrammides (XXXX, XXXX, XXXX). Kaitsja hinnangul on oluline märkida, et vangla iseloomustusest ilmneb, et vangistuse jooksul puuduvad T.K distsiplinaarkaristused. See on kaitsja hinnangul märkimisväärne, arvestades vangistuses viibitud pikka aega. Ta on vangistuse ajal stabiilselt töötanud ja nõudeid tasunud. Kaitsja märgib, et Riigikohtu määrusest nr 3-1-1-91-06 nähtuvalt on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Praegusel juhul pole kohus kaitsja arvates sellise olulise tingimuse täitmist T.K poolt piisavalt arvestanud. Kaitsja on seisukohal, et T.K käitumine vangistuses viibimise ajal viitab sellele, et tema taasühiskonnastamine on toimunud tulemuslikult ning ta on näidanud, et ta tahab ning suudab elada ilma õigusnormidega vastuollu minemata. Arvestades T.K positiivse käitumisega pikaajalise vangistuse jooksul jääb kaitsja arvates mõneti selgusetuks, miks ei saa maakohtu hinnangul praegust ärakantud aega lugeda piisavaks. Kaitsja leiab, et kuigi T.K poolt toime pandud teo puhul on tegemist raske isikuvastase kuriteoga, siis materjalidest nähtuvalt on T.K teinud pikaajalisi ning tõsiseltvõetavaid pingutusi selleks, et asuda vabanemisel seaduskuulekalt elama. Kuivõrd kohus ei ole määruses analüüsinud võimalikke tulevasi elutingimusi, pidas kaitsja vajalikuks selgitada, et T.K soovib ennetähtaegsel vabanemisel asuda elama oma ema H.P. juurde XXX . Emaga ja oma õega on T.K tihe side ning pere on toetanud tema elamaasumist ema juurde XXX. Kohtule on esitatud ka H.P. vastav kinnitus ning tõendid XXX maja kuuluvuse kohta. T.K on loobunud soovist asuda elama kunagise elukaaslase H.M. juurde XXX, vältimaks võimalikke konflikte H.M. viimase elukaaslasega. Kaitsja soovib ka rõhutada, et T.K on materjalidest nähtuvalt vangistuses viibimise ajal pidevalt töötanud, tal on pikaajaline töökogemus ja -oskused, mis loovad hea aluse vabanedes sobiva töö leidmiseks. Muuhulgas on ta võimeline tegema nii XXXX- kui ka XXXX, samuti XXXX. See annab võimaluse asuda vabanemisel ennast ise üleval pidama ning ka aktiivselt vähendama rahalisi nõudeid. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused KarS § 76 lg 3 kohaselt arvestab kohus isiku vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ja leiab samuti, et käesoleval ajal ei ole T.K vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine põhjendatud. Maakohus on süüdimõistetu puhul õigesti käsitlenud ja hinnanud KarS § 76 lg-s 3 sätestatud asjaolusid. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruses avaldatud seisukohtadega ning ei pea vajalikuks neid korrata, mistõttu käsitleb järgnevalt vaid määruskaebuses esitatud väiteid. Kaitsja leiab, et tulenevalt vangla iseloomustuses kajastatud kinnipeetava poolt uue kuriteo toimepanemise tõenäosusest on põhjendamatu kohtu seisukoht, et jätkuvalt eksisteerib 3 suhteliselt kõrge uue kuriteo toimepanemise risk. Ringkonnakohus peab vajalikuks rõhutada, et kohtu poolt kinnipeetava poolt uue kuriteo toimepanemise tõenäosusele antav hinnang ei võrdu vangla iseloomustuses toodud riskiprotsentidega. Kohtu sellekohane arvamus kujuneb kinnipeetavat iseloomustavate asjaolude hindamise tulemusena nende kogumis. Seejuures ei ole kohus seotud vangla ega kriminaalhooldaja arvamustega. Ringkonnakohus jagab maakohtu seisukohta ja leiab samuti, et T.K tingimisi ennetähtaegne vabastamine on käesoleval ajal ennatlik. Kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud neljal korral ning tema kuritegude dünaamika on muutunud raskemaks. Käesoleval ajal kannab T.K karistust muuhulgas raske isikuvastase kuriteo, s.o tapmise eest, mis oli toime pandud julmal ja piinaval viisil. Ringkonnakohus järeldab eelnevast, et varasemad karistused ei ole T.K-le vajalikku kasvatuslikku mõju avaldanud, mis tekitab ringkonnakohtus kahtlusi, et uus määratav katseaeg kulgeks edukalt ja T.K suudaks vabaduses käituda õiguskuulekalt. Ringkonnakohus möönab, et T.K käitumine vangistuses on olnud eeskujulik – teda ei ole distsiplinaarkorras karistatud, ta osaleb vangla tööhõives ning on läbinud sotsiaalprogramme –, kuid leiab, et positiivsed muutused T.K käitumises ei kaalu üles toimepandud kuriteo asjaolusid. T.K on temale mõistetud karistusest kanda veel üle kahe aasta, mis on märkimisväärselt pikk aeg. Ringkonnakohus leiab, et käesoleval ajal saaks T.K kui raske isikuvastase kuriteo sooritanud kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamisel ühiskonna õiglustunne oluliselt riivata. Samuti kannataks karistuse üldpreventiivse eesmärgi täitmine, s.o ühiskonnale signaali saatmine, et mõrva näol on tegemist äärmiselt raske kuriteoga, mille sooritanud isikute karistamisse ei suhtuta kergekäeliselt. Ringkonnakohus peab oluliseks rõhutada, et kuigi seadus võimaldab süüdimõistetuid ennetähtaegselt karistuse kandmisest vabastada, ei ole tegemist olukorraga, kus isiku võiks vabastamata jätta üksnes erandlikel juhtudel. Vastupidi, karistuse tervikuna ärakandmine on reegliks ja sellest tingimisi ennetähtaegne vabastamine selgelt erandiks. Käesoleval ajal ei pea ringkonnakohus võimalikuks kohaldada T.K suhtes erandlikku meedet, s.o teda ennetähtaegselt karistuse kandmisest vabastada. Eelnevast lähtuvalt jätab ringkonnakohus vaidlustatud määruskaebuse rahuldamata. Aarne Sarjas Maarika Kuusk 4 kohtumääruse muutmata Tiit Lõhmus ja