Toimik nr 1-06-5684 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 17.novembril 2010 Kohtla-Järve kohtumajas Kohtuasja number 1-06-5684 Kohtukoosseis Kohtunik Inna Kirsipuu Kohtuistungi sekretär Merike Erisalu Prokurör Sergei Travnikov Kohtuasi Viru Vangla materjalid B.S ´i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise kohaldamisega Asja läbivaatamise kuupäev 17.11.2010 avalikul kohtuistungil Süüdimõistetu B.S , isikukood: XXX, kannab karistust Viru Vanglas. Kaitsja Vandeadvokaat Kaido Kooga valve RESOLUTSIOON Kohus, juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426, § 432 , § 383, § 384, määras: Jätta B.S talle mõistetud vangistusest tingimisi elektroonilise järelvalvega vabastamata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada. Asjaolud Viru Vangla esitas 30.08.2010 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava B.S Plaadi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. B.S tunnistati viimati süüdi 30.05.2006 Harju Maakohtu poolt KarS § 199 lg 2 p 4,7 ja 25 lg 2 järgi ja karistuseks mõisteti 6 kuud vangistust. KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähendati mõistetud karistust 1/3 võrra, mõistes karistuseks 4 kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 ja § 65 lg 1 alusel, lugedes käesoleva kohtuotsusega mõistetud kergeman karistuse, s.o vangistuse 4 kuud kaetuks Lääne-Viru Maakohtu 01.11.2004 kohtuotsusega mõistetud raskema karistusega, s.o vangistusega 13 aastat, loeti lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis vangistuse 13 aastat. 1
(4)Karistuse kandmise algus 05.01.2004 ja lõpp 05.01.
- B.S andis oma nõusoleku tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve kohaldamisega (isiklik toimik II osa lk 131). Elektroonilise valve alla tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimaluse avanemine 05.07.
- Kinnipidamisasutusest B.S-i kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et süüdimõistetut on vangistuse jooksul 5 korral distsiplinaarkorras karistatud. Kinnipeetav on Viru Vanglas läbinud sotsiaalprogrammi AAT, Viha juhtimine ning alates 26.05.2008 töötab AS Riigi Kinnisvaras santehniku ja keevitajana. Vabanemisel soovib elama asuda vanemate juurde aadressile xxx. Kinnipeetaval on algharidus. Vabaduses on töötanud nii ametlikult kui ka mitteametlikult, peamiselt on tegev olnud ehitusalal. Isik tunnistab, et oli enne kuriteo sooritamist tarvitanud alkoholi. Oma süüd tunnistab, kuid ikkagi õigustab oma tegusid. Kinnipeetavat on 8 korral kriminaalkorras karistatud. Reaalses vangistuses viibinud 2 korda. Ohustatud on isikud, kes tarvitavad koos kinnipeetavaga alkoholi ja kellel tekkib temaga mingil põhjusel tüli. Samuti on ohustatud isikud, kes mingil põhjusel riivavad J.Plaadi õiglustunnet. Ohu ilmnemise tõenäosus on kõige suurem, kui B.S on alkoholijoobes. VVõttes arvesse B.S Plaadi poolt toimepandud kuriteo raskust, karistuse kandmise lõppaega, arvab Viru Vangla, et J.Plaadi ennetähtaegne vabastamine oleks käesoleval ajal ennatlik. Kinnipeetava varasem käitumine ja toimepandud kuriteo iseloom viitavad tema ohtlikkusele. Riskihindamisest ilmunud riskifaktorid näitavad, et uue kuriteo toimepanemise risk J.Plaadi poolt on suur. Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt kriminaalhooldaja ei toeta B.S Plaadi ennetähtaegselt vabanemist elektroonilise järelevalve alla. Kinnipeetava vabastamine on käesoleval ajal ennatlik. B.S taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamist elektroonilise valve kohaldamisega. Kaks distsiplinaarkaristust on tühistatud. Kaitsja toetab oma kaitsealust. Isikul on võimalus peale vabanemist asuda tööle xxx (garantiikiri on esitatud kohtuistungil). Prokuröri hinnangul on isiku ennetähtaegne vabastamine ennatlik. Karistusaja lõouni
(2017)on veel väga pikk aeg. Isik on varem 8 korda kohtulikult karistatud. Tema varasem elukiäik kaalub üle tema võimalused vabaduses. Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, ära kuulanud prokuröri, süüdimõistetu ja tema kaitsja arvamused, leiab, et B.S tuleb jätta elektroonilise valve kohaldamisega tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on süüdimõistetu ennetähtaegne vangistusest vabastamine ennatlik. KarS § 76 lg 3 alusel, katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus võtab taotluse läbivaatamisel arvesse kõik süüdimõistetu isikut iseloomustavad andmed- tema käitumise nii kuriteole eelnenud ajal, kuriteo toimepanemisele ajal ning sellele järgnenud perioodil. Süüdimõistetu on 8 korda kriminaalkorras karistatud. Vanglakaristust kannab neljandat korda. Varasemalt on B.S-i karistatud varavastaste kuritegude (vargused, asja omavoliline kasutamine) eest ja avaliku korra raske rikkumise eest. Isikut on varem kolmel korral karistatud ka tingimusliku karistusega, kuid ei suutnud katseaega läbida uusi kuritegusid toime panemata. 2
(4)Viimasel katseajal pani toime esimese astme raske isikuvastase kuriteo tapmise eriti piinaval ja julmal viisil, mis oli toime pandud kehtiva katseaja jooksul. Lääne-Viru Maakohtu 01.11.2004 kohtuotsusest (isiklik toimik lk 10-16) on näha, et kinnipeetav koos kaaskohtualusega pärast ühist alkoholitarvitamist läksid kannatanu korterisse kus B.S lõi kannatanut 2 korda taburetiga pea ja õla piirkonda, mille tagajärjel kukkus viimane põrandale ning jätkasid vaheldumisi kannatanu peksmist jalgadega pea ja keha piirkonda, B.S ähvardas kannatanu kõri läbi lõigata, asetades noa tera kaelale, misjärel jätkati vaheldumisi põrandal lamava kannatanu peksmist, põhjustades kestva pikaajalise vägivallaga kannatanule hulgivigastusi. Pärast peksmist tõi B.S köögist ventilatsiooniresti nööri, mille ühe otsa sidus ümber kannatanu kaela ja teise otsa ümber vasaku labajala, mida käisid kordamööda pingule tõmbamas, millest tulenevalt põhjustasid kannatanul mehaanilise lämbuse mille tagajärjel saabus kannatanu surm. Harju Maakohtu 30.05.2006 kohtuotsusega karistati teda bensiini varguse katse eest 4 kuulise vangistusega. Nimetatud karistus loeti kaetuks Lääne-Viru Maakohtu 01.11.2004 kohtuotsusega mõistetud raskema karistusega , s.o 13 aastat vangistust, lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks liitkaristuseks mõisteti 13 aastat vangistust. Süüdimõistetu kuriteod on läinud raskemaks. Karistusregistri teatisest (isiklik toimik lk 5-6) on näha, et B.S-i on 1 korral väärteokorras karistatud Alkoholiseaduse rikkumise eest. Eeltoodust nähtub, et mõistetud karistused B.S-i puhul ei ole täitnud eesmärki hoiduda uute kuritegude toimepanemisest ning mingeid järeldusi ta enda jaoks teinud ei ole. Samuti näitab see, et võimaluse tekkimisel eirab ta jätkuvalt kehtestatud reegleid ning ei ole usutav, et vabaduses hakkab ta elama õiguskuulekalt. Vangla koostatud iseloomustusest on näha, et kinnipeetavat on 5 korral distsiplinaarkorras karistatud. Isikliku toimikust lk 99 nähtub, et kaks distsiplinaarkaristust on tühistatud. Kehtivad distsiplinaarkaristusi ei ole. Riigikohtu praktika kohaselt (lahend 3-1-1-91-06), vangistatu õiguspärane käitumine on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks. Positiivseks tuleb lugeda, et kinnipeetav on vangistuse jooksul läbinud sotsiaalprogrammid AAT ja Viha juhtimine ning alates 26.05.2008 töötab AS Riigi Kinnisvaras santehniku ja keevitajana. Süüdimõistetul on isikuttõendav dokument Eesti kodaniku pass kehtivusega kuni 01.03.2005, IDkaart kehtivusega 04.12.2015. Kriminaalhooldusametniku ettekandest nähtub, et peale võimaliku vabanemist asub süüdimõistetu elama vanemate juurde aadressile xxx. Tegu on kahe 2-toalise keskküttega korteriga, mis on omavahel ühendatud. Korterid kuuluvad kinnipeetava vanematele. Kriminaaldooldusametniku teatel elukoht on kontrollitud, ema T P, isa A P ja jvend M P on elektroonilise seadme paigaldamisega nõus ja andsid selle kohta oma allkirja (kohtu toimik lk 911). Kriminaaldooldusametniku teatel on elukoht kontrollitud ning sobib elektroonilise valve seadmete paigaldamiseks. Vabanedes ei ole B.S Plaadil kindlat töökohta ega sissetulekuallikat.. Samuti puudub tal haridus ja eriala, mis omakorda raskendab töö leidmist ja suurendab uute kuritegude toimepanemise riski. Alkoholi tarvitamine võib suurendada uue kuriteo toimepanemise ohtu. Arvestades B.S Plaadi poolt toimepandud kuritegude ohtlikkust ja asjaolusid, korduvaid karistusi, tema käitumist kriminaalhooldaja järelevalve all olles ja vangistuses viibides, on kohus seisukohal, et B.S Plaadi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve alla ei ole õigustatud. Isik oli juba kolmel korral tingimisi karistatud ja ühel korral kriminaalhooldusele allutatud, kuid see ei täitnud oma eesmärki – et isik uute süütegude toimepanemisest ära hoiduks, ta pani kriminaalhoolduse all olles esimese astme isikuvastase kuriteo. Süüdimõistetul on kindel elukoht ja lähedaste toetus. Kuid lähedaste toetus ei takistanud tal korduvalt kuritegusid toime panna, sealhulgas eelviimane esimese astme raske isikuvastane kuritegu (tapmine eriti piinaval ja julmal viisil). Karistuseaja lõpuni on jäänud veel ligi 7 aastat, 3
(4)mis on vägagi pikk aeg. Kohus leiab, et positiivsed andmed, elu- ja töökoha omamine, rahuldav käitumine vanglas ei kaalu üle isiku varasemat elukäiku ja tema toimepandud kuriteo asjaolusid. Eksisteerib suur tõenäosus, et kinnipeetav paneb vabaduses toime uue kuriteo. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Eeltoodust lähtudes ja juhindudes KarS § 76, KrMS § 426, 432, jätab kohus süüdimõistetu B.S Plaadi Harju Maakohtu 30.05.2006 kohtuotsusega mõistetud vangistuse kandmisest enne tähtaega vabastamata. Kohtunik Inna Kirsipuu 4
(4)