1-17-4881/62

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. detsember 2018, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-17-4881 Kohtukoosseis Mati Kartau, Tiit Lõhmus, Aarne Sarjas Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Jõgeva kohtumaja)
2. novembri 2018 määrus R.O Luku vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitajad ja kaebuse liik Süüdimõistetu R.O (ik XXX) ja tema kaitsja vandeadvokaat Matti Reinsalu, määruskaebused RESOLUTSIOON
3. Jätta Tartu Maakohtu
4. novembri 2018 määrus muutmata ja määruskaebused rahuldamata.
5. Jätta rahuldamata R.O Luku taotlus ennetähtaegse vabastamise menetluses tekkinud menetluskulude riigi kanda jätmiseks.
6. Määrata advokaadibüroole Matti Reinsalu vandeadvokaat Matti Reinsalu poolt R.O Lukule määruskaebemenetluses osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu suuruseks 60 eurot (sh käibemaks 10 eurot).
7. Mõista R.O Lukult riigituludesse välja menetluskuluna 60 eurot määruskaebemenetluses kaitsja poolt osutatud õigusabi eest.
8. R.O Lukul tuleb väljamõistetud menetluskulu tasuda määrusele lisatud makseinfo alusel 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
9. Harju Maakohtu 19.05.2017 otsusega tunnistati R.O süüdi KarS § 121 lg 2 p 2 ja 3 järgi ning KrMS § 238 lg 2 alusel mõisteti karistuseks 1 aasta vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Harju Maakohtu 03.04.2017 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra, s.o 1 aasta ja 10 kuud vangistust ning E. Lukule mõisteti liitkaristuseks 2 aastat ja 10 kuud vangistust. Karistusaeg algas 17.05.2017 ja lõpeb 16.03.
11. Tartu Vangla esitas 11.10.2018 Tartu Maakohtule materjalid süüdimõistetu E. Luku vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks.
12. Tartu Maakohtu 19.11.2018 määrusega jäeti R.O vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Maakohus leidis, et täidetud on formaalsed eeldused E. Luku vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks, kuid puuduvad sisulised alused.
13. R.O omab kahte kehtivat kriminaalkaristust. Käesolevat karistust kannab R.O kehalise väärkohtlemise eest. Samalaadse kuriteo on ta toime pannud ka varasemalt. Harju Maakohtu 03.04.2017 otsusega karistati R.O samuti kehalise väärkohtlemise eest, lisaks ka ähvardamise eest. Vähetähtis ei ole asjaolu, et käesolev kuritegu on pandud toime varasema kohtuotsusega määratud katseajal. R.O vabanes vanglast 07.04.2017 ning pani uue kuriteoepisoodi toime juba 24.04.
14. Kehalist väärkohtlemist puudutavaid kuriteoepisoode on käesolevas asjas neli, kuid varasemas asjas kuus, mis tähendab, et R.O kannab liitkaristust kümne sarnase kuriteoepisoodi eest. Kannatanuks on olnud tema elukaaslane. E. Luku õigusvastast käitumist on põhjustanud oskamatus lahendada probleeme ja kontrollida negatiivseid emotsioone ning alkoholi kuritarvitamine.
15. Maakohtu hinnangul annab E. Luku varasemast elukäigust ja kuritegude toimepanemise asjaoludest lähtuv ohuprognoos küllaldase aluse arvata, et ta võib vabaduses jätkata kuritegude toimepanemist. E. Luku vägivaldne käitumine ei ole juhuslikku laadi, sest kuriteoepisoode on palju. Korra on süüdimõistetule juba antud võimalus kanda karistust vabaduses, kuid ta jätkas uute kuritegude toimepanemist ja seda katseajal. Seega ei ole tema järjekordne vabastamine ja seda sisuliselt teist korda sama karistuse ajal, põhjendatud ja oleks selgelt vastuolus karistuse mõistmise põhimõtetega.
16. Lisaks eeltoodule ei ole maakohtu arvates karistus käesolevaks ajaks E. Luku suhtumises ja käitumises märkimisväärseid muutuseid toonud. Kohtuistungil väljendatu ei veena maakohut, et R.O tegelikult teadvustaks toimepandu raskust ega ka seda, et tal on probleeme alkoholi tarvitamisest tulenevalt enda käitumise ohjamisega. R.O küll kordas istungil, et on süüdi ja lubas ennast parandada, kuid enda osa teadvustamata ja kuritegude põhjusi vaid väljaspool ennast nähes, on tegelik suhtumise muutus kaheldav. Ka süüdimõistetu poolt väljapakutud lahendus edasiselt riskide maandamiseks, milleks on välistada igasugune suhtlemine naistega ja läbi selle välistada vägivaldne käitumine, viitab asjaolule, et R.O tegelikult ei teadvusta vajadust enda suhtumist vägivalla kasutamise osas korrigeerida ja näeb põhjusena vaid väljastpoolt tulenevat. Ilmselt ei ole R.O tegelikult mõistnud, mis on tema vägivaldse käitumise põhjustajaks ning mismoodi sellest tulevikus hoiduda. 2 Määruskaebused
17. Maakohtu määruse peale esitas kaebuse süüdimõistetu E. Luku kaitsja vandeadvokaat M. Reinsalu, kes taotleb maakohtu määruse tühistamist ja E. Luku vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist.
18. Kaitsjal ei ole võimalik vaielda selle vastu, et E. Lukul on olnud kuritegelik minevik ning tal on olnud probleeme ka alkoholiga. Ta on toime pannud kuriteo ning kannab karistust. Samas ei saa märkimata jätta, et ta on oma süüd tunnistanud ning kahetsenud. Ta on vanglas püüdnud igapäevaselt oma võimete kohaselt teha kõik selleks, et muutuda ja näidata seda ka ühiskonnale. Kaitsja on seisukohal, et maakohus ei ole oma lahendis piisavalt arvesse võtnud süüdimõistetu isikut ja tema käitumist karistuse kandmise ajal, elutingimusi ja võimalusi vabanemisel. Selle asemel on liigselt keskendutud E. Luku varasemale elukäigule. Kriminaalse mineviku arvestamine on kinnipeetava tingimisi ennetähtaegse vabastamise üle otsustamisel äärmiselt oluline, kuid see ei tohi võtta kinnipeetavalt kategooriliselt üldse võimalust oma õiguskuuleka käitumisega ning enesearendamisega näidata, et ta on vajalikud järeldused teinud ning kantud karistusaeg on oma eesmärgi täitnud.
19. Võimalike riskide maandamiseks saab kinnipeetava vabastada riigipoolse järelevalve alla, mis aitaks E. Lukul sotsialiseeruda ning viia oma käitumine kooskõlla seaduse ja ühiselu reeglitega. Uue kuriteo toimepanemise riske oleks võimalik vähendada süüdimõistetu kriminaalhooldusele allutamisega ja käitumiskontrolli kohaldamisega, samuti lisakohustuste panemisega, mis piirab oluliselt isiku liikumisvabadust ja elukvaliteeti.
20. Maakohtu määruse peale esitas kaebuse ka R.O , kes taotleb samuti maakohtu määruse tühistamist ja enda vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist, kohaldades tema suhtes alkoholitarvitamise keeldu. Samuti taotletakse kannatanule lähenemiskeelu kohaldamist.
21. Tartu Vangla ei ole oma iseloomustuses leidnud, et E. Lukul oleks probleeme alkoholiga. Kaebuse esitaja mainis ise, et aegajalt ta tarvitab alkoholi ja on esinenud situatsioone, mil ta on muutunud vägivaldseks. Seega suudab R.O oma käitumist analüüsida, ennast kontrollida ning alkoholist loobuda. Vägivallaga seotud kuriteod langevad lühikesele ajaperioodile ning on toimunud ühe ja sama isiku suhtes. Varasemalt ja teiste tuttavatega ei ole E. Lukul analoogseid agressiivseid emotsioone tekkinud. Karistuse aluseks olevate E. Luku poolt sooritatud tegude raskusaste on kaheldav, kuna osad situatsioonid olid kannatanu poolt provotseeritud või ka fabritseeritud. R.O annab endale aru, et kehaline väärkohtlemine nii nagu igasugune muu vägivaldne käitumine ei ole aktsepteeritav ega õigustatud. Peale vabanemist plaanib kaebuse esitaja alustada taas kooselu oma tütarde emaga. E. Lukul on olemas kindel elukoht ja turgivõrgustik ning võimalused tööturule sisenemiseks. R.O on kindel, et leiab endale töökoha. Olles ära kandnud märkimisväärse osa mõistetud karistusest, läbinud erinevaid sotsiaalprogramme, mõelnud järele oma eelnevale eluperioodile, kahetseb R.O toimepandut ja saab aru oma tegude ebaeetilisusest.
22. Tartu Ringkonnakohtu 28.11.2018 määrusega anti menetlusosalistele aega kuni 07.12.2018 esitada kaebuse kohta kirjalikke seisukohti ja taotlusi.
23. R.O esitas 03.12.2018 ringkonnakohtule täiendavad kirjalikud seisukohad.
24. Esmalt on R.O seisukohal, et maakohus ei ole arvestanud asjaoluga, et ta ei ole kuritegusid toime pannud alkoholijoobes. Kuidas saab kohus arvestada ütlustega, mis on uurija poolt purjus inimese, s.o kannatanu käest kuuldu põhjal kirja pandud. Samas vägivaldse käitumise maandamiseks on R.O nüüdsest XXX ja ei plaani tulevikus enam naistega tegemist teha. Kui maakohus leidis, et R.O on alkohoolik, siis miks ei suunanud Tartu Vangla teda alkoholismi-teemalisse programmi. R.O ei tunnista enda süüd, kuna ei ole seda isikut puutunud. Vabanemise korral plaanib R.O selle kriminaalasja taas üles võtta. 3
25. Samuti, juhindudes RÕS § 6 lg-st 2, § 8 p-st 3, §-dest 15 ja § 16 ning tuginedes Riigikohtu lahendile asjas nr 3-1-1-1-16, taotleb R.O nii maakohtu menetluses kui ka ringkonnakohtu menetluses tekkinud menetluskulude, s.o kaitsjatasude riigi kanda jätmist. Ringkonnakohtu järeldused
26. Ka ringkonnakohus ei vabasta R.O vangistusest tingimisi enne tähtaega. Vastusena määruskaebustele märgib kriminaalkolleegium järgmist.
27. Kõrgema astme kohus on õigustatud edasikaebemenetluses kohtu kaalutlusõigusesse sekkuma, kui KarS § 76 lg 4 kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaal – või menetlusõiguse rikkumine, mille tõttu võis isik jääda ebaõigesti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata (RKKKm 3-1-1-12-17, p 16). Ringkonnakohtu hinnangul on maakohtu lahendi põhjendused asjakohased, maakohus ei ole eksinud kriminaalmenetlusõiguse normide vastu ning määruskaebustes märgitu ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohus on KarS § 76 lg-s 4 toodut hinnanud kogumis, jõudes seeläbi õigele järeldusele, et R.O ei kuulu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele.
28. Kohtupraktikast tuleneb, et igal juhul hinnatakse isiku käitumist vanglas ja tema võimalusi vabaduses kogumis teiste asjaoludega. Nii ei ole välistatud, et konkreetsed kuriteo toimepanemise asjaolud ja isikut või tema elukäiku iseloomustavad andmed kaaluvad üles süüdimõistetut positiivselt iseloomustava teabe (RKKKm 3-1-1-12-17, p 21). Kriminaalkolleegium leiab, et peamine põhjus, miks R.O tuleb karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata jätta, on just nimelt tema varasemast elukäigust lähtuv keskmisest oluliselt määral suurem retsidiivsusoht, mida ei kummuta ka määruskaebustes toodud argumendid.
29. Kaitsja toob määruskaebuses välja, et maakohus on E. Luku vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise taotlust lahendades lähtunud liialt isiku minevikust. Siinkohal leiab kriminaalkolleegium, et E. Luku varasem elukäik ja tema poolt toime pandud kuriteo asjaolud on isikut iseloomustavateks andmeteks, millele tuginedes saab anda hinnangu sellele, millega isik oma aega varasemalt vabaduses on sisustanud ja kas temale varasemalt mõistetud karistused on täitnud oma eesmärki. Ühtlasi saab seeläbi anda hinnangu sellele, kas isiku ennetähtaegne vabastamine täidaks oma eesmärki, s.o kas isik oleks suuteline kriminaalhooldustingimusi täitma ja uute kuritegude toimepanemisest hoiduma. Kriminaalkolleegium leiab, et vastus sellele küsimusele on eitav.
30. R.O omab kahte kehtivat kriminaalkaristust sama kannatanu suhtes toime pandud vägivallakuritegude eest. E. Luku määruskaebusest on aru saada, et ta ei tunnista jätkuvalt enda süüd ja leiab, et tema ei ole süüdimõistmise aluseks olevaid tegusid toime pannud. Siinkohal selgitab kriminaalkolleegium, et vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise taotlust lahendades ei ole kohtul võimalik ümber vaadata süüdimõistva kohtuotsuse aluseks olevaid asjaolusid ja seeläbi isiku süü küsimust. Sellest tulenevalt jätab ringkonnakohus E. Luku sellekohased kaebuses toodud etteheited nii kohtute kui ka uurijate suunas tähelepanuta. Tähelepanuta jääb ka taotlus kannatanu suhtes lähenemiskeelu kohaldamiseks, kuna seda ei ole võimalik käesolevas määruskaebemenetluses taotleda.
31. E. Luku poolt toime pandud kuritegude tihedus (vabanes vanglast 07.04.2017, uus kuriteoepisood toime pandud juba 24.04.2017, s.o katseajal), viitab E. Luku suutmatusele oma käitumist kontrollida. Eeltoodu on aga viinud korduvate vägivallaga seotud kuriteoepisoodide toimepanemiseni oma endise elukaaslase suhtes. Siinkohal leiab R.O, et juhtunus on süüdi tema endine elukaaslane, süüdimõistetu on nüüdsest XXX, lubades enam mitte naistega 4 tegemist teha. Seega on R.O seisukohal, et kõikides tema probleemides on süüdi teised isikud, eelkõige naisterahvad. Eeltoodus näeb aga ringkonnakohus ohumärki – ei ole välistatud, et vabaduses, uute probleemide ilmnemisel ja konfliktsituatsioonides, kaotab R.O taas enesevalitsuse ja asub probleeme vägivalda kasutades lahendama, arvates, et ta on selleks õigustatud. Seega ei ole R.O veel kinnipidamiskohas oma varasemast käitumisest vajalikke järeldusi teinud, oma probleemidele lahendusi leidnud ja tema suhtumine on jätkuvalt ennastõigustav, mistõttu juba ainuüksi sel põhjusel on E. Luku ennetähtaegne vabastamine välistatud.
32. Mis puudutab E. Luku etteheiteid maakohtu määruses toodud süüdimõistetu alkoholitarvitamise harjumuste kohta, siis siinkohal leiab ringkonnakohus, et R.O on tõepoolest ise maakohtu istungil avaldanud, et ta on kuriteo pannud toime alkoholijoobes, ja siis just midagi juhtuski, kui ta oli alkoholijoobes (tl 20). R.O leidis alles täiendavates ringkonnakohtule esitatud seisukohtades, et ta ei ole kuritegusid toime pannud alkoholijoobes, esmases määruskaebuses taotles R.O endale aga alkoholitarvitamise keelu kohaldamist (vt käesoleva määruse p-d 10 ja 14). Sellest tulenevalt leiab ka ringkonnakohus, et E. Lukul võib olla mõningaid probleeme alkoholiga (mida ta ise ei taha tunnistada), mille tulemusena võib ta muutuda keskmisest agressiivsemaks. Samas tõsiasi, et R.O pärast maakohtu istungit esitatud määruskaebuses probleeme alkoholiga eitab, viitab kriminaalkolleegiumi hinnangul taaskord sellele, et R.O ei ole oma varasemat käitumist analüüsides vajalikke järeldusi teinud, leides, et tal ei ole probleeme alkoholiga.
33. Kaitsja hinnangul viibiks R.O vabanemise korral kriminaalhooldusametniku järelevalve all, mis aitaks vähendada uue kuriteo toimepanemise riske. Siinkohal juhib ringkonnakohus kaitsja tähelepanu, et range järelevalve tingimustes kinnipidamiskohas karistuse kandmine ning vabaduses kriminaalhooldustingimuste täitmine on olemuslikult väga erinevad karistuse kandmise liigid. E. Luku varasem elukäik ja eelkõige asjaolu, et R.O pani katseajal toime uue samalaadse kuriteo, näitab, et kriminaalhoolduslike vahenditega ei ole võimalik E. Luku käitumist õiguskuulekuse suunas korrigeerida.
34. Kokkuvõtvalt ei ole ringkonnakohus veendunud, et käesolev vangistus on E. Luku suhtes täitnud oma eripreventiivset eesmärki, mille tulemusena ta enam ei paneks toime uusi kuritegusid. Seega tuleb R.O jätta karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata.
35. Mis puudutab aga taotlust jätta nii maakohtu kui ka ringkonnakohtu menetluses tekkinud menetluskulu riigi kanda, siis toodud taotluse jätab ringkonnakohus rahuldamata, kuna selleks puuduvad alused. R.O on endale ennetähtaegse vabastamise menetluse jaoks taotlenud riigi õigusabi korras advokaadi, mistõttu ta pidi olema teadlik, et sellega kaasnevad kulud. Samuti ei ole R.O esitanud ringkonnakohtule ühtegi tõendit selle kohta, et tal ei ole majanduslikult võimalik toodud menetluskulusid kanda.
36. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja § 337 lg 1 p-st 1, jätab Tartu Ringkonnakohus Tartu Maakohtu 19.11.2018 määruse muutmata ning määruskaebused rahuldamata.
37. E. Luku kaitsja vandeadvokaat M. Reinsalu taotleb määruskaebuse koostamise eest tasu 60 eurot (sealhulgas käibemaks 10 eurot). Ringkonnakohus peab tasutaotlust sellises ulatuses põhjendatuks ning rahuldab kaitsja taotluse. KrMS § 187 lg 2 esimese lause alusel jääb menetluskulu kokku 60 eurot E. Luku kanda. /allkiri/ /allkiri/ /allkiri/ Mati Kartau Tiit Lõhmus Aarne Sarjas 5