MS § 426, § 432 , määras: Jätta A.H vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Rahuldada vandeadvokaat Gerda-Johanna Pello taotlus ja määrata tema poolt A.H-le osutatud õigusabi tasu suuruseks kohtulikus menetluses osalemise eest 145,20 eurot (s.h kohtulikus kriminaalmenetluses osalemise eest 121 eurot, ning käibemaks 24,20 eurot). Välja mõista A.H-lt kriminaalmenetluse kulud: 145,20 eurot kaitsjatasu kohtuistungil osutatud õigusab i eest. A.H- l tasuda kriminaalmenetluse kulud 12 kuu jooksul alates kohtumääruse jõustumisest Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele: SEB pangas nr EE351010052031000004 Swedbank nr EE502200221014193355 Nordea pangas nr EE401700017002872300 Danske Bank nr EE873300333499990003 Maksekorraldusele märkida viitenumber 99916700086623 ning selgitus „A.H 1 16-6425 kriminaalmenetluse kulud“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile Täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. 1
lg 2 p 2, 3, § 199 lg 2 p 7, 9, § 266 lg 2 p 1, § 422 lg 1, § 4231 järgi,
64 lg 1 alusel karistati vangistusega 2 aastat. Karistuse kandmise algus 08.03.2016 ja lõpp 08.03.
lg 2 p 1, § 121 lg 2 p 2, 3, §199 lg 2 p 7, 9, § 4231 ja § 422 lg 1 järgi ning mõisteti liitkaristuseks 2 aastat vangistust. Isik on varasemalt kriminaalkorras karistatud 6 korral ning vanglas kannab karistust viiendat korda. Kuritegude dünaamika on muutunud raskemaks ning kuritegude toimepanemise soodusteguriks on alkoholi tarvitamine ja mõjutatavus. Prokuratuur ei pea võimalikuks vabastada A.H-d vangistusest ligikaudu 1 aasta enne karistusaja lõppu olukorras, kus teda on kriminaalkorras karistatud kuuel korral, tema kuritegusid iseloomustab vägivaldsus ning ta ei ole varasemalt katseaja ja käitumiskontrolli nõudeid täita suutnud. Lisaks ei saa vähetähtsaks pidada sedagi, et A.H uue kuriteo riskitegurina on vaadeldav alkoholi kuritarvitamise jätkamine vabanemise järel. Tõsi, kinnipeetav on käesoleva vangistuse ajal teinud ka pingutusi oma käitumise muutmiseks, kuid karistuse eesmärkide täidetust selle pinnalt järeldada veel ei saa. Ehk siis ohtu, et A.H vabaduses vana harjumuse juurde tagasi pöördub, välistada kindlasti ei saa. Ei saa jätta tähelepanuta vangla materjalides märgitut, mille kohaselt on A.H ohtlik avalikkusele (risk ühiskonnas). Oht on kõige tõenäolisem, kui isik jätkab alkoholi kuritarvitamist. Oht seisneb füüsilise vägivalla kasutamises, alkoholijoobes olles auto juhtimises ja võimalikus autoavarii põhjustamises. Kinnipeetava iseloomustuse kohaselt on süüdlase poolt uue üldise kuriteo ja vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul vastavalt 61% ja 56%, mis on kõrge retsidiivsusnäitaja. A.H vabastamine enne tähtaega ei oleks kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega (hoida ära uute kuritegude toimepanemisest) ega tekitaks ühiskonnas usaldust karistuse mõistmisesse. Teiste inimeste turvalisuse tagamiseks – nende isikupuutumatuse ja vara kaitseks on põhjendatud jätta käesoleval juhul süüdimõistetu vangistusest vabastamata. Karistuse tervikuna ärakandmine on reegliks ja sellest tingimisi ennetähtaegne vabastamine selgelt erandiks. Kinnipeetav A. H puhul selliseid veenvaid erandlikke asjaolusid ei esine. Lähtudes eestoodust, on prokuratuur A.H vangistusest ennetähtaegsele vabastamisele vastu. Süüdimõistetu A.H selgitas, et ta soovib enne tähtaega vebeneda ja leiab, et tema võimalused vabaduses on head. Alkoholi liigtarvitamisse suhtub ta praegu taunitavalt Kaitsja selgitas, et tema arvates on isiku ennetähtaene vabastamine põhjendatud. Isikule on tagatud elukoht, lähedaste toetus, samuti töökoht, seega sissetulekud. Isik on piisavalt motiveeritud loobuda kuritegelikust elust. Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, ära kuulanud süüdimõistetu ja tema kaitsja ning arvestad es prokuröri kirjalikku seisukohta, leiab, et A. H tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul ei ole kinnipeetava ennetähtaegne vangistusest vabastamine põhjendatud.
lg 4 alusel, katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus võtab taotluse läbivaatamisel arvesse kõik süüdimõistetu isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteole eelnenud ajal, kuriteo toimepanemise ajal ning sellele järgnenud perioodil. 3
lg 1 järgi (omavoliline sissetung ja lahkumisnõuete täitmata jätmine),
lg 1 järgi (varavastane süütegu väheväärtusliku asja ja varalise õiguse vastu) ja
Kohus leiab, et isiku varasemad karistused ei ole süüdimõistetu puhul täitnud eesmärki, kuna ta pole neist järeldusi teinud ega hoidunud uute süütegude toimepanemisest. Teda on korduvalt kriminaalkorras karistatud, samuti on karistatud väärteokorras erinevate väärtegude eest. Sellest hoolimata on A. H jätkanud süütegude toimepanemist. Kohtu arvates ei ole usutav, et isik hakkaks vabaduses õiguskuulekalt käituma. Kuivõrd kinnipeetav on varasemalt kriminaalhooldusel olles kontrollnõudeid rikkunud, poleks kriminaalhooldusega seotud piirangud piisavad tema suunamiseks seaduskuulekale teele. A.H omab Eesti passi, mis kehtib kuni 25.08.2020. Vabanemise korral soovib süüdimõistetu elama asuda ema juurde aadressil xxx Kuigi ema esialgu keeldus poega enda juurde võtmast, on ta 26.01.2017 ümber mõelnud ja nõus A.H elama asumisega tema juurde. Lähedastest on kinnipeetaval ema ja õde, emaga suhtleb telefoni teel. Kohus loeb positiivseks asjaolu, et süüdimõistetul on olemas lähedast e toetus , kindel elukoht ja töökoht, mis maandavad mõningal määraluue kuriteo toimepanemise riske. Samas, arvestades kinnipeetava poolt toimepandud kuriteo asjaolusid ja korduvaid karistusi, ei ole kohtu hinnangul A. H tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine õigustatud ja oleks liialt ennatlik. Kohtul puudub alus arvata, et süüdimõistetu puhul, kes on korduvalt kriminaalkorras karistatud ja kes on juba varasemalt määratud kriminaalhooldusele, oleks uue kuriteo toimepanemise risk madal. Kuna isik on jätkanud kuritegelikku eluviisi olenemata asjaolust, et ta on ka varasemalt vabastatud karistuse kandmisest tingimuslikult, leiab kohus, et kriminaalhooldus ei osuta isikule piisavat mõju ja oleks ebaotstarbekas. Oleks kergemeelne arvata, et varasemalt korduvalt karistatud isik hakkaks nüüd kriminaalhooldaja kontrolli all uut, seadusekuulekat elu elama. Vastupidiselt – kohus on veendumusel, et võimaluse tekkimisel eiraks süüdimõistetu ühiskonnas kehtestatud reegleid omakasu eesmärgil. Kohus peab vajalikuks viidata kehtivale kohtupraktikale, mille kohaselt on isiku hea käitumine vanglas üheks oluliseks asjaoluks ennetähtaegse vabastamise küsimuse lahendamisel (RKKKm 3-1-1-91-06 p 8.1). Käesolevas asjas on see tingimus küll täidetud ( A.H puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused), kuid sellest ei piisa. Isikut ei saa 4
MS § 426, § 432, jätab kohus süüdimõistetu A. H temale Viru Maakohtu 02.12.2016 kohtuotsusega mõistetud vangistuse kandmisest tingimisi ennetähtaegselt vabastamata. /allkirjastatud digitaalselt/ Inna Kirsipuu kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.