1-16-6425/98

KOHTUMÄÄ RUS Kohus Viru Maakohus Määruse aeg ja koht

1. aprill 2018, Rakvere kohtumajas Kohtuasja number 1-16-6425 Kohtunik Anu Ammer Kohtuistungi sekretär Keili Rosar Prokurör Elle Karm Kaitsja Heiki Kuningas (määratud korras) Kohtuasi Viru Vangla materjalid L.F-i vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Süüdimõistetu L.F , isikukood XXX, kannab karistust Viru Vanglas, elukoht vabanemisel: xxxx Karistuse kandmise algus 21.09.2016 ja lõpp 21.08.
2. Kohtuasja läbivaatamise aeg 11.04.2018, avalikul videokohtuistungil Kohtumääruse õiguslik alus KarS § 76; KrMS § 426, § 383, § 384 ja §
3. RESOLUTSIOON Vabastada L.F tingimisi enne tähtaega temale Viru Maakohtu 02.12.2016 otsusega mõistetud karistuse kandmisest katseajaga 6 (kuus) kuud ja määrata tema katseajaks Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratava kriminaalhooldusametniku järelevalve alla kohustades teda katseajal järgima KarS § 75 lg 1 p 1 - 6 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud elukohas aadressil: xxxx; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. 1 Kohaldada L.F- i suhtes käitumiskon trolli ajaks KarS 75 lg 2 p 2, 2 alusel järgmised kohustused: - 1 , 4 ja 8 mitte tarvitada alkoholi; mitte omada või tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid; asuda tööle või võtta end Töötukassas arvele 2 nädala jooksul pärast vanglast vabanemist; osaleda kriminaalhooldaja poolt valitud sotsiaalprogrammis. L.F vabastada tingimisi alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest. Välja mõista L.F-ilt menetluskuluna riigituludesse 105 eurot kaitsetasu vandeadvokaadi vanemabi Heiki Kuningase poolt õigusabi osutamise eest. Menetluskulud tuleb tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtumääruse jõustumisest arvates Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele nr EE351010052031000004 (SEB PANK), nr EE502200221014193355 (SWEDBANK), nr EE401700017002872300 (LUMINOR BANK AS), nr EE873300333499990003 (DANSKE BANK) viitenumbriga 99916700086636, selgitusse märkida: „1-16-6425, L.F , menetluskulu“. Kui rahaline nõue pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõue kohtutäiturile täitemenetlusse täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Välja mõista riigieelarve selleks o tstarbeks eraldatud vahenditest Advokaadibüroo Objartel & Partnerid kasuks 105 eurot (sh käibemaks 20 %) vandeadvokaadi vanemabi Heiki Kuningase poolt süüdimõistetu L.F-i kaitsjana riigi õigusabi korras osutatud õigusabi eest. Kohtumääruse väljatrükk saata Viru Vanglale, pro kurörile, L.F- ile ja tema kaitsjale ning jõustumisel Riigi Tugiteenuste Keskusele. Edasikaebamise kord Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Viru Vangla esitas 07.03.2018 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava L.F-i vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. L. F on süüdi tunnistatud Viru Maakohtu 02.12.2016 otsusega kokkuleppemenetluses KarS 121 lg 2 p 3, § 266 lg 2 p 1, § 4231 ja § 424 järgi ning KarS § 64 lg 1 kohaldamisega mõistis kohus talle liitkaristuseks 1 aasta vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendas kohus mõistetud karistust Viru Maakohtu 27.05.2015 otsusega mõistetud ja Viru Maakohtu 11.04.2016 määrusega KarS § 69 lg 6 alusel täitmisele pööratud ning ärakandmata karistuse, s.o. 11 kuud vangistust, võrra mõistes liitkaristuseks 1 aasta ja 11 kuud vangistust. Karistuse kandmise alguseks luges kohus 21.09.
4. Isikut on varasemalt kriminaalkorras karistatud hauapaiga rüüstamise eest, asja omavolilise kasutamise eest ning koos antud karistusega kahel korral kehalise väärkohtlemise eest. Käesolevaga lisandub auto juhtimine alkoholijoobes ja lubadeta. Kuritegude dünaamika on 2 sarnane, peamiseks soodusteguriks on olnud alkohol. Väärteokorras on kinnipeetavat karistatud 41 korda. Tulenevalt L. F-i ohtlikkuse tasemest ja uue kuriteo toimepanemise tõenäosusest ei toeta Viru Vangla kinnipeetava vabastamist tingimisi enne tähtaega. Kohtuistung Kinnipeetav selgitas, et vabanemisel tahaks avada oma rehvitöökoja, samas saab tööle asuda ka ema elukaaslasele kuuluvas xxxx, garantiikiri on olemas. Avaldas, et on senisest heitlikust elust väsinud, tahab hakata normaalselt elama, käia tööl ja hoolitseda pere eest. Lähedaste ringi kuuluvad abikaasa, tema tütar, ema ja kolm venda, sõpradega ei suhtle. Selgitas, et distsiplinaarkaristuse sai selle eest, et pidas oma tervist tähtsaks – ei läinud tööle, kuna ninast jooksis verd, pea valutas ja ka medõe mõõdetud vererõhk oli kõrge, kuid töö oli seotud pidevate kummardamistega, kus peavalu läks aina suuremaks. See oli üksik juhus, probleeme vanglas töötamisega tal pole ja praegugi ta töötab vanglas. Kinnitas, et alkoholiprobleem saab lahenduse, abiks on kõik vanglas läbitud sotsiaalprogrammid. Prokurör asja arutamisest osa ei võtnud, kuid on esitanud kohtule kirjaliku seisukoha, mille kohaselt prokuratuur nõustub vangla arvamuses ja iseloomustuses toodud argumentidega ning ei toeta kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist. Kaitsja märkis, et vangla iseloomustus on ju tegelikult positiivne, kuna selle kohaselt on inimesel vabanedes olemas töö- ja elukoht, toetavad lähedased, pere, tal on olemas töövõime ja tahtmine teha tööd. Läbitud sotsiaalprogrammid ning kriminaalhooldus aitavad tal kohaneda ja vabaduses toime tulla. Distsiplinaarkaristuse asjaolusid on isik selgitanud ja nõustuda tuleb, et tervislik seisund on iga inimese jaoks oluline. Kaitsja palus L.F tingimisi ennetähtaega vangistusest vabastada. Kohtumääruse põhjendused Kohus, kuula nud ära süüdimõistetu ja tema kaitsja, tutvunud Viru Vangla poolt esitatud materjali ning prokuröri seisukohaga leiab, et L.F-i saab vabastada vangistusest tingimisi enne tähtaega. KarS § 76 lg 1 p 2 kohaselt võib kohus teise astme kuriteos või ettevaatamatus esimese a stme kuriteos süüdlase k atseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Vastavalt KarS § 76 lg 4 arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtae ga vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus leiab, et L. F-ile saab anda võimaluse näidata, et ta suudab vabaduses seaduskuulekat elu elada ja talle pandud kohustusi järgida. Vabanemise korral asub kinnipeetav elama abikaasa juurde, kes on selleks nõusoleku andnud. Seega on isikul olemas kindel elukoht, mis on kinnipeetava ennetähtaegse vabastamise vältimatuks eelduseks. 3 Vabanemisjärgse töökoha on isikule garanteerinud xxxx ja talle pakutake tööd xxxx abina. Isik on eelnevalt töötanud rehvide müügi ja paigalduse alal, seega tööalased kogemused on olemas. Seega saab isikul olema igakuine kindel sissetulek, mis on oluline tema iseseisva majandusliku toimetuleku aspektist lähtudes ja seda olukorras, kus tema majanduslik olukord enne vangistust oli kesine. Tööle asumine aitaks ka vähendada tegevusetust ja koos sellega ka alkoholi kuritarvitamist, mis omakorda peaks vähendama uute kuritegude toimepanemise riske. Kinnipeetava lähedasteks on ema ja abikaasa, kellega ta abiellus vangistuses olles. Suhted lähedastega on head ning toetavad, seega on L.F-i vabaduses ootamas positiivselt toetav lähisuhtevõrgustik. Kinnipeetava enda sõnul on ta abikaasa näol leidnud inimese, kes teda motiveerib ja positiivselt toetab ja keda ta usaldab. Tema suhtlusringkonnas võib küll oll a ka kriminaalse taustaga isikuid, kuid kinnipeetava enda sõnul ta nendega enam ei suhtle, mida tuleb lugeda positiivseks. Kohus märgib, et oma tutvusringkonda peab kinnipeetav vabanemisel äärmiselt hoolikalt valima, kuna ta on mõjutatav. L.F on ka ise tunnistanud, et suhtlusringkond avaldab talle negatiivset mõju. L. F-il ei ole diagnoositud alkoholisõltuvust, kuid alkoholi tarvitamisega seotud risk on olemas, kuna kuriteod on sooritatud alkoholijoobes. Isik tunnistab ka ise, et tal võib alkoholi tarvitamisega olla probleeme, kuid ta on motiveeritud selle probleemiga tegelema ja on muutnud oma suhtumist alkoholi tarvitamise osas. Narkootikumide järgi isiku enda sõnul tal otsest vajadust ei ole, kuigi ta on enamust tarvitanud. Vangla hinnangul on kinnipeetaval diagnoositud narkosõltuvus ja ta vajab narkorehabilitatsiooni. Samas otsene seos narkootikumide tarvitamise ja sooritatud kuritegude vahel puudub. Positiivseks loeb kohus veel seda, et kinnipeetav töötas vanglas ja töötab ka praegu ja on läbinud sotsiaalprogrammi Eluviisitreening, kus töötas grupis aktiivselt kaasa. Ka on isik vanglas läbinud vestlused probleemide lahendamise erinevatest võimalustest ja tema tulevikuplaanidest ning kuritegelikust käitumisest loobumisest. Seega on kinnipeetav vangistuses viibitud aega kasutanud otstarbekalt. Vangla hinnangul on L.F-il motivatsioon muutuda ja loobuda kuritegelikust käitumisest. Isik tunneb häbi, et abikaasa töötab palju ja toetab teda vanglas, tahab ise abikaasale toeks olla. Soovib, et perekonda sünniks laps. Kinnipeetav on arukas ja hea suhtlemisoskusega, mõistab oma tegude tagajärgi ja on endale teadvustanud, et kõikide probleemide põhjustajaks on alkohol. Kohtu hinnangul näitavad süüdimõistetu püüdlikkus ning positiivsed hoiakud , et karistuse üldja eripreventiivsed eesmärgid on täidetud ning tema resotsialiseerumine ei tohiks osutuda probleemiks. Kohtu hinnangul on isiku vabastamist toetavad asjaolud kaalukamad vabastamist mittetoetavatest asjaoludest ja seetõttu leiab kohus, et L.F kuulub karistuse kandmisest vabastamisele tingimisi enne tähtaega ühes lisakohustuste määramisega. Kohus leiab L.F-i vabanemisjärgseid elutingimusi hinnates, et midagi sellist, mis tema käesoleva vabastamise kahtluse alla seaks või välistaks, ei saa täheldada. Vastupidi, tal on olemas kõik vajalik selleks, et vabaduses uut seaduskuulekat elu alustada ja varasemaid vigu enam mitte korrata. Nimelt on tal elu- ja töökoht, suhted lähedastega on head ning abikaasa on valmis teda ka toetama. Kohus märgib, et kuigi prokuratuur ja vangla ei toeta L.F-i ennetähtaega vangistusest vabastamist, ei ole nende seisukoht kohtu jaoks siduva iseloomuga. 4 Katseaja pikkuseks on KarS § 76 lg 5 kohaselt ära kandmata karistusaja pikkus, kuid mitte lühemana kui kuus ku ud. Katseajaks allutatakse süüdlane käesoleva seadustiku § -s 75 sätestatud käitumiskontrollile, kuid mitte rohkem kuni kahekümne neljaks kuuks. Lõpetuseks märgib kohus, et kinnipeetava vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine ei tähenda, nagu ta vabastataks karistuse kandmisest – muutub karistuse kandmise viis. Ära kandmata jäänud karistuse osast loetakse L.F lõplikult vabanenuks siiski vaid katseaja eduka läbimise korral ehk juhul, kui ta ei pane selle jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ning täidab käitumiskontrolli tingimusi ja talle määratud kohustusi. Seega peab L.F suhtuma katseaega ja sellega kaasnevatesse kohustustesse täie tõsidusega. /allkirjastatud digitaalselt/ Anu Ammer Kohtunik 5