1-16-6425/73

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. august 2017 Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-16-6425 Kohtukoosseis Mati Kartau, Maarika Kuusk, Aarne Sarjas Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja)
2. juuni 2017 määrus T.X-i (ik XXX) tingimisi enne tähtaega vangistusest elektroonilise järelevalve alla vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Süüdimõistetu T.X, määruskaebus RESOLUTSIOON Jätta Viru Maakohtu
3. juuni 2017 määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib käesoleva määruse peale esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
4. Viru Maakohtu 02.12.2016 otsusega tunnistati T.X süüdi KarS 121 lg 2 p 3, § 266 lg 2 p 1, § 4231 ja § 424 järgi ning KarS § 64 lg 1 alusel mõisteti liitkaristuseks 1 aasta vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Viru Maakohtu 27.05.2015 otsusega mõistetud ja Viru Maakohtu 11.04.2016 määruse alusel täitmisele pööratud ärakandmata karistuse, s.o. 11 kuud vangistust võrra, mõistes T.X-ile liitkaristuseks 1 aasta 11 kuud vangistust. Kinnipeetava karistusaeg algas 21.09.2016 ja lõpeb 21.08.
6. Viru Vangla esitas 25.05.2017 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava T.X-i vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks.
7. Viru Maakohtu 21.06.2017 määrusega jäeti süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Esmalt leidis maakohus, et süüdimõistetu puhul on täidetud ennetähtaegse vabastamise formaalsed eeldused, s.o T.X-i vabanemisjärgne elukoht sobib elektroonilise valveseadme paigaldamiseks ja korteriomanik on seadme paigaldamiseks nõusoleku andnud.
8. Kinnipeetava tutvuskonda kuulub ka kriminaalse taustaga isikuid. Kinnipeetav on mõjutatav, on sooritanud kuritegusid grupis ning tunnistab ise, et suhtlusringkond avaldab talle negatiivset mõju. Maakohus on seisukohal, et kriminaalse tausta, elu- ning mõtteviisiga isikutega suhtlemine ei soodusta kinnipeetava taasühiskonnastumist. Isikule on vabanemisel garanteeritud töökoht XXX OÜ-s, mis on oluline isiku iseseisva majandusliku toimetuleku aspektist lähtudes. Tööle asumine aitaks vähendada ka tegevusetust ja koos sellega ka alkoholi ja narkootikumide tarvitamist, mis omakorda peaks vähendama uute kuritegude toimepanemise riske. Positiivseks loeb maakohus ka asjaolu, et kinnipeetav on vanglas töötanud majandustöödel koristajana ja käesoleval ajal töötab pesu komplekteerijana. Isik on asunud läbima sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“, aprillis toimus vestlus kuriteo ajendite teemal. Seega kasutab kinnipeetav vangistuses viibitavat aega otstarbekalt.
9. T.X-il on probleeme alkoholi tarvitamisega, on tarvitanud nii, et esineb mälulünki, ka tarvitas ta katseajal alkoholi. Enamus kuritegusid on sooritatud alkoholijoobes. Isik tunnistab ka ise, et alkoholi tarvitamine on tema jaoks suur probleem ning et alkoholi tarvitades muutub ta hoopis teiseks inimeseks, kes käitub agressiivselt, ei suuda kontrollida oma emotsioone ja sooritab kuritegusid. Ka on T.X-il diagnoositud narko-sõltuvus ning meditsiiniosakonna andmetel vajab ta narko-rehabilitatsiooni. Maakohus on seisukohal, et juhul, kui isik ei suuda vabaduses hoiduda alkoholi ja narkootikumide tarvitamisest, siis suureneb uue kuriteo toimepanemise risk. Samas, kui isik vabaneb sama tutvusringkonna juurde ning keskkonda, siis ei ole välistatud, et kinnipeetav pöördub vanade harjumuste ning negatiivsete mõjutuste juurde tagasi.
10. Maakohus on seisukohal, et T.X-i puhul on tõenäoline kõrge käitumiskontrollist kõrvalehoidmise risk ja seda olukorras, kus isik on varem olnud kriminaalhooldusele allutatud, kuid ei ole katseaega nõuetekohaselt läbinud, seega ei ole varasem (sh tingimuslik) karistus T.X-ile positiivset eripreventiivset mõju avaldanud. Maakohus on seisukohal, et isik on oma käitumisega näidanud, et käitumiskontrollile allutamine ja kriminaalhooldus ei ole tema puhul küllaldane meede uute kuritegude toimepanemise ära hoidmiseks. Ka oli isik aastal 2013 vanglakaristusest kõrvalehoidumise eest tagaotsitav.
11. Maakohus on seisukohal, et kinnipeetava käitumine vanglas on küll positiivne (distsiplinaarkaristused puuduvad, isik töötab, jne), kuid seda ei saa pidada piisavaks järeldamaks tema muutumist. Jätkates karistuse kandmist vanglas on süüdimõistetul võimalik tõestada, et praegune käitumine on püsiv ja tagasilangusi ei esine. Maakohus leiab, et süüdimõistetu võimalused vabanemisel (elu- ja töökoha olemasolu ning lähedaste toetus) ning käitumine karistuse kandmise ajal (distsiplinaarkaristuste puudumine) ei kaalu üles tema käitumist enne vangistusse sattumist ja isikul tuleb karistuse kandmist jätkata vangistuses. Määruskaebus
12. Maakohtu määruse peale esitas kaebuse süüdimõistetu T.X , kes taotleb maakohtu määruse tühistamist ja enda ennetähtaegselt vangistusest vabastamist.
13. Süüdimõistetu ei nõustu maakohtu ja prokuratuuri seisukohtadega, mille alusel jäeti ta ennetähtaegselt vabastamata. Ta leiab, et vaadates tagasi oma elule, on tal häbi mineviku pärast oma lähedaste ja avalikkuse ees. T.X mõistab ja annab endale täielikult aru, kui valet 2 eluviisi ta elas ning kui palju vigu ta enda elus tegi. Ta on väga tänulik enda lähedastele, kes vaatamata kõigele, on jäänud tema kõrvale ning olnud talle toeks ja abiks.
14. Käesoleva karistuse kandmise algusest alates andis süüdimõistetu endale aru, et selliselt enam edasi minna ei saa. T.X loobus kõikidest oma põhimõtetest, ta asus tööle ning läks programmidesse. Käesoleva karistuse kandmise ajal hoiab ta omaette ning süüdimõistetut ei huvita nn „vangla hierarhia“. Ta tajub selgelt, kui väga ta tegelikult kardab kaotada oma pere ning elukaaslast. Elukaaslane andis T.X-ile viimase võimaluse ning tänaseks päevaks on temast saanud süüdimõistetu ametlik abikaasa.
15. Määruskaebuse esitaja palub ringkonnakohtul vaadata objektiivselt käesoleva vangistuse kulgu ning tema iseloomustust. Prokuratuur ja maakohus olid seisukohal, et T.X-il on probleeme alkoholitarvitamisega, mis suurendab uue kuriteo toimepanemise tõenäosust. Süüdimõistetu on karistuse kandmise algusest alates tunnistanud probleemi olemasolu ja sellega aktiivselt tegelenud, et tulevikus viidatud probleem ei korduks. Karistusaja jooksul on T.X aktiivselt osalenud sotsiaalprogrammis „Eluviisitreening“, mis andis talle veel rohkem indu ja positiivsust. Lisaks on süüdimõistetu katkestanud kõik kontaktid oma eelneva eluga, kuna ei soovi enam suhelda inimestega, kes tarvitavad alkoholi või narkootikume.
16. T.X on seisukohal, et tema käitumine vangistuses, muutused, lähedaste toetus, pere loomine, s.o abiellumine ja töökoha olemasolu, kaalub kõik üle tema eelneva eluviisi. Vabanemise korral on talle garanteeritud töökoht, samuti ka ema ning abikaasa moraalne ja materiaalne toetus. Ringkonnakohtu järeldused
17. Ka ringkonnakohus ei vabasta T.X-i vangistusest tingimisi enne tähtaega. Oma seisukohta põhjendab ringkonnakohus järgmiselt.
18. KarS § 76 lg 4 annab süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise eelduste hindamisel ulatusliku otsustusruumi. Kõrgema astme kohus on õigustatud edasikaebemenetluses kohtu kaalutlusõigusesse sekkuma, kui KarS § 76 lg 4 kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaal- või menetlusõiguse rikkumine, mille tõttu võis isik jääda ebaõigesti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata (RKKKm 3-1-1-12-17, p 16). Ringkonnakohtu hinnangul ei anna määruskaebuses märgitu alust väita, et maakohus tegi ennetähtaegse vabastamise üle otsustamisel kaalutlusvea. Maakohus on kogumina arvesse võtnud nii T.X-i positiivselt kui ka negatiivselt iseloomustavaid argumente ning leidnud, et käesoleval juhul ei kuulu süüdimõistetu ennetähtaegselt vangistusest vabastamisele, missuguse seisukohaga nõustub ka kriminaalkolleegium.
19. Vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus on isiku edasine õiguskuulekas käitumine. Kõnealuse eelduse olemasolu saab KarS § 76 lg 4 kohaselt hinnata esmajoones selle kaudu, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal on ülal pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid. Süüdlase resotsialiseerumise võimalusi tuleb seejärel hinnata veel isiku elutingimuste ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivate tagajärgede kaudu (RKKKm 3-1-1-12-17, p 20).
20. Käesoleval juhul puudub ringkonnakohtul veendumus, et T.X oleks vabaduses olles suuteline õiguskuulekalt käituma. Ennetähtaegse vabastamise üle otsustamisel tuleb arvestada ka nende tagajärgedega, mida konkreetse süüdimõistetu ennetähtaegne vabastamine endaga kaasa tooks. Käesoleval juhul, hinnates süüdlase resotsialiseerumise võimalusi isiku elutingimuste ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivate tagajärgede kaudu, leiab ringkonnakohus, et T.X puhul eksisteerib oht, et ta võib vabaduses jätkata uute kuritegude toimepanemist. Eelkõige viitab sellele T.X-i varasem elukäik. 3 Süüdimõistetu on varasemalt toime pannud eriliigilisi kuritegusid, mida on soodustanud alkoholi kuritarvitamine. T.X on ise küll optimistlikult meelestatud, leides, et ta on alkoholiprobleemi olemasolu tunnistanud ning sellega vanglas aktiivselt tegelenud. Sellegi poolest puudub ringkonnakohtul veendumus, et juhul, kui kohus peaks T.X-i ennetähtaegselt vabastama, oleks süüdimõistetu suuteline vabaduses alkoholi mitte tarvitama ning arvestades isiku kesiseid probleemilahendusoskuseid ja agressiivset käitumist, on tegemist uute kuritegude toimepanemise tõenäosust suurendava asjaoluga. Lisaks on isikul vangla meditsiiniosakonna poolt diagnoositud sõltuvus narkootilisest ainest, mis sarnaselt T.X-il esineva alkoholiprobleemiga, võib olla uute süütegude tõenäosust suurendav asjaolu.
21. Samuti on maakohus õigustatult välja toonud, et T.X-i ennetähtaegse vabastamise vastu räägib asjaolu, et T.X-i on juba varasemalt käitumiskontrollile allutatud, kuid kriminaalhooldus ebaõnnestus, kuna T.X pani katseajal toime uued kuriteod, mistõttu temale mõistetud tingimuslik karistus pöörati täitmisele.
22. Eeltoodust tulenevalt on ringkonnakohus seisukohal, et isikut ja tema elukäiku iseloomustavad andmed toovad käesoleval juhul kaasa T.X-i ennetähtaegselt vangistusest vabastamata jätmise. T.X ei ole temale varasematest mõistetud karistustest õigeid järeldusi teinud. Tegemist on süstemaatilise õigusrikkujaga, kes paneb kuritegusid toime ajendatuna alkoholisõltuvusest ning grupi mõjust, mida on soodustanud riskeeriv ja hoolimatu elustiil. Just nendel põhjustel tuleb isiku ennetähtaegsesse vabastamisse suhtuda ettevaatusega ning käesoleval hetkel puudub ringkonnakohtul veendumus, et T.X suudaks vabaduses olles kriminaalhooldusreeglitele alluda ning uute kuritegude toimepanemist vältida.
23. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 tuleb jätta Viru Maakohtu 21.06.2017 määrus muutmata ning määruskaebus rahuldamata. /allkiri/ Mati Kartau /allkiri/ /allkiri/ Maarika Kuusk 4 Aarne Sarjas