Obsah (7)

§ 871§121§ 87§ 199§ 218§ 262§ 75

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg 11. jaanuaril 2018 Jõhvi kohtumajas Kohtuasja number 1-16-6425 Kohtukoosseis Kohtunik Inna Kirsipuu Kohtuistungi sekretär Merike Erisalu Asja läbiv

§ 871ja Kr

MS § 426¹, § 432, määras: Jätta I.U suhtes karistusjärgne käitumiskontroll kohaldamata. Rahuldada kaitsja vandeadvokaat Kaido Kooga taotlus I.U -le riigi õigusabi osutamise eest tasu 48 (nelikümmend kaheksa) eurot ( tasu 40 eurot ja käibemaks 8 eurot). Välja mõista I.U ´ lt kriminaalmenetluse kulud 48 eurot kaitsjatasu osutatud õigusabi eest. I.U tasuda kaitsjatasu 48 eurot 12-kuulise tähtaja jooksul alates kohtumääruse jõustumise tähtajast Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele SEB pangas nr EE351010052031000004 SWEDBANK EE502200221014193355 LUMINOR BANK EE401700017002872300 DANSKE BANK EE873300333499990003 Maksekorraldusele märkida viitenumber 99916700086623 ning selgitusse märkida süüdimõistetu ees- ja perekonnanimi, kriminaalasja nr, menetluskulud. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Määruse peale o nõigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 1 5 päeva jooksul alates päevast, mil isik sa i vaidlu statavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. 1 Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Viru Vangla esitas 04.01.2018 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava I.U suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks. I.U on süüdi tunnistatud Viru Maakohtu 02.12.2016 otsusega

§121

lg 2 p 2, 3, § 199 lg 2 p 7, 9, § 266 lg 2 p 1, § 422 lg 1 ja § 423¹ järgi ning karistatud § 64 lg 1 alusel vangistusega 2 aastat. Kohtuotsus jõustus 20.12.

1. Karistuse kandmise algus 08.03.2016 j a lõpp 08.03.
2. Kinnipidamisasutuses I.U kohta koostatud iseloomustusest nähtub, etteda on 6-l korral kriminaalkorras karistatud ning vanglas kannab karistust viiendat korda. Isikul puuduvad distsiplinaarkaristused vangistuse jooksul. Kinnipeetav on vangistuses osalenud sotsiaalprogrammides Eluviisitreening ja Õige Hetk. Kinnipeetav on käinud kahel korral lühiajalisel väljasõidul eesmärgiga hoida ja säilitada positiivseid peresuhteid. Kinnipeetav on olnud vangistuses hõivatud majandustöödel koristajana ja läbinud ITK järgse tegevuse teemal: alkoholisõltuvusega seotud riskide maandamine. Alates 07.08.2017 on kinnipeetav hõivatud tööga välj aspool vanglat xxxAS. 20.11.2017 seisuga ei ole kinnipeetav enam tööga hõivatud. Väidetavalt kinnipeetaval elukoht vabanemisel puudub. Kinnipeetava ennetähtaegse vabanemise menetluse käigus oleks kinnipeetav elama asunud ema juurde xxx. Kinnipeetav on omandanud haridust 8 klassi. Isikul puudub pikaajaline töökogemus. Töökohti on olnud mitmeid ja töötamise ajad on lühiajalised. Sooritatud vargused on seotud rahaliste vahendite puudumisega. TÄITISe andmetel omab isik tasumata rahalisi kohustusi 21220,59 eurot. Alates 15.03.2017 on vanglas hõivatud majandustöödel koristajana ja alates 07.08.2017 on hõivatud tööga väljaspool vanglat. Seoses isiku paigutamisega kinnisesse osakonda katkes töösuhe. Kinnipeetava lähivõrgustiku moodustavad tema ema ja õde. Kinnipeetava ja ema vahelised suhted on käesoleval hetkel head. Suhted isaga on katkenud. Isikud kellega kinnipeetav suhtles enne vangistust elavad jätkuvalt Tapa linnas, kes on kriminaalkorras karistatud ning kinnipeetav jätkab nendega suhtlemist. Enamus kuriteod on sooritatud alkoholijoobes ja grupis. Kinnipeetaval on diagnoositud alkoholisõltuvus. Isik ise sõltuvust ja selle seost kuritegudele ei tunnista. Isiku sõnul on ta proovinud paljusid narkootilisi aineid, viimati
3. a. ecstasyt. Kuritarvitamist eitab ja vanglal puuduvad ka vastupidised andmed. Kroonilisi haigusi diagnoositud ei ole seotud tervisliku ja emotsionaalse seisundiga. On sooritanud kaks füüsilise vägivallaga kuritegu. Tunnistab, et tavaliselt enne tegutseb ja siis al les mõtleb, keskendub ainult lühiajalistele ning positiivsetele tagajärgedele, jättes mõtlemata pikaajalistele ja negatiivsetele tagajärgedele. Isikut on korduvalt karistatud nii kriminaalkorras kui ka väärteokorras. On rikkunud kriminaalhoolduse nõudeid ning karistus pöörati täitmisele. Korduv väärteokorras karistatus, toimepandud kuritegu ning kriminaalhoolduse nõuete rikkumine viitab, et isik ei väärtusta ühiskonnas kehtivaid reegleid ja norme. Avavanglaosakonnas viibides oli negatiivselt meelestatud ametnike suhtes, kes teostasid kontrollreideide töö juurde, koju. Oht seisneb füüsili se vägivalla kasutamises ja alkoh olijoobes olles auto juhtimises ja võimalikus autoavarii põhjustamises. Ohu ilmnemise tõenäosus on kõige suurem juhul kui isik jätkab alkoholikuritarvitamist, on majanduslikult raske olukord ning jätkab suhtlemist isikutega kes aktsepteerivad kuritegelikkukäitumist. Üldise korduva kuriteo toime panemise tõenäosus 2 aasta jo oksul 70 %. Vägivaldse kuriteo toime panemise tõenäosus 2 aasta jooksul 60%. Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust , vangla toetab kinnipeetav I.U kinnipidamisjärgset käitumis kontrolli. Kriminaalhooldaja arvamuse kohaselt on I.U lähedasteks isikuteks vabaduses tema ema E P ja õde K P . Ema sõnul on nad kinnipeetavaga vangistuse ajal kontaktis olnud ja nende suhted on pigem head. I.U on sooritanud kuritegusid grupis, omab vabaduses tutvusi negatiivset mõju avaldavate isikutega. I.U puudub vabaduses kindel elukoht. Ema sõnul pole nad enam I.U-ga arutanud seda, et poeg tema juurde elama asuks. Seoses võimaliku 2 puuduva eluaseme probleemiga, tu leks isikul ühendust võtta xxx-ga, et saaks vajadusel hakata seoses elukohaga lahendusi leidma. I.U puudub vabaduses töökoht, tal tuleks end arvele võtta Eesti Töötukassas, et tagatud oleksid riigipoolsed toetused tööturuametis pakutavate teenuste näol (nõustamine, töö kuulutused, haigekassa, koolitused jne). Varasem tingimuslik karistus oma eesmärki ei täitnud, isik jätkas katseajal uute süütegude toimepanemist. Kriminaalhoolduse seisukohalt on oluline, et kinnipeetav muudaks oma hoiakuid ja mõtlemist seoses kuritegeliku käitumisega ning teadvustaks tingimisi ja vangistuse erisusi ning oleks motiveeritud vabanedes elama seaduskuulekat elu. Ka ei ole olemasolevatel andmetel I.U nõus, et talle määratakse karistusjärgne käitumiskontroll. Olemasolevatel andmetel on isikul vangistuses diagnoositud alkoholisõltuvus. Oluline on, kas suudab hoiduda alkoholi tarvitamisest. Prokurör oli seisukohal, et elada näiteks ema elukohas isiku suhtes võib kohaldada käitumiskontrolli, kohustades teda I.U selgitas kohtuistungil, et tal ei ole kindlat elukohta ja vabanemisel soovib ta vajadusel eestist lahkuda ja otsida endale tööd mijal. Ema juurde ta elama ei lähe, emal on oma elukaaslane ja ruumi ei ole palju. Kaitsja andis arvamuse, et kuna isikul puudub hetkel kindel elukoht, et ole käitumiskontrolli kohaldamine võimali ja palus jätta vanbgla taotlus rahuldamata. Kohtu põhjendused Kohus tutvunud esitatud materjalidega ning ära kuulanud poolte arvamused, leiab, et I.U suhtes ei ole karistusjärgse käitumiskontrollikohaldamine põhjendatud. KrMS § 426 1 teine lause sätestab, et karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks arvestab kohus karistusseadustiku §-s 871 sätestatud karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise aluseid ning isiku käitumist karistuse kandmise ajal.

§ 87

1 lg 1 kohaselt võib kohus kohaldada isiku suh tes pärast vangistuse ärakandmist käitumiskontrolli vastavalt käesoleva seadustiku § -s 75 sätestatule, kui: 1) isikut on karistatud tahtliku kuriteo eest vähemalt kaheaastase vangistusega ning ta on ära kandnud mõistetud vangistuse täies ulatuses; 2) teda on enne käesoleva lõike punktis 1 nimetatud kuriteo toimepanemist samuti karistatud tahtliku kuriteo eest vähemalt üheaastase vangistusega ja 3) arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine, on alust arvata, et ta võib toime panna uusi kuritegusid.

§ 871 lg 2 kohaselt, kui isikut on karistatud karistusseadustiku 9.

peatüki 1., 2.,

1. ja
2. jaos,
3. peatüki
4. jaos või
5. peatüki
6. ja
7. jaos sätestatud tahtliku kuriteo eest või muus peatükis sätestatud tahtliku kuriteo eest, mille koosseisutunnus on vägivalla kasutamine, vähemalt kaheaastase vangistusega, ei eelda karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 sätestatud eelnevat karistatust. I.U on süüdi tunnistatud Viru Maakohtu 02.12.2016 otsusega

§ 121

lg 2 p 2, 3, § 199 lg 2 p 7, 9, § 266 lg 2 p 1, § 422 lg 1 ja § 423¹ järgi ning karistatud § 64 lg 1 alusel vangistusega 2 aastat. Karistuse kandmise algus 08.03.2016 ja lõpp 08.03.2018. Karistusandmetest nähtub, et isik on viimase kohtuotsusega karistatud tahtliku kuriteo toimepanemise eest vangistusega 2 aastat. 3 Enne käesolevat otsust oli isik süüdi tunnistatud Viru Maakohtu 10.10.2013 otsusega

§ 199

lg 2 p 7, 8, 9 ; § 215 lg 2 p 1, 2 järgi ja karistatud vangistusega 2 aastat 4 kuud. Seega on I.U isik, kelle puhul on täidetud

§ 87eeltingimused.

1 lg 1 p 1 ja 2 sätestatud Kinnipeetavale karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal. Samuti süüdimõistetu elutingimusi ja asjaolusid, kas isik võib toime panna uusi kuritegusid. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõiki I.U isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Kinnipeetav on vangistuses osalenud sotsiaalprogrammide Eluviisitreening ja Õige Hetk , osalenud majapidamistöödel, läbinud ITK järgse tegevuse teemal: alkoholisõltuvusega seotud riskide maandamine, käinud kahel korral lühiajalisel väljasõidul eesmärgiga hoida ja säilitada positiivseid peresuhteid, töötanud väljaspool vanglat xxx AS-s. I.U on 3 kehtivat kriminaalkaristust. Käesolevat karistust kannab isik kehalise väärkohtlemise; varg use, mis on toime pandud grupi poolt ja süstemaatiliselt, omavolilise sissetungi ja lahkumisnõude täitmata jätmise eest; sõidukijuhi poolt liiklusnõuete ja sõiduki käitusnõuete rikkumise, kui sellega on ettevaatamatusest tekitatud inimesele raske tervisekahjustus või põhjustatud inimese surm, ning sõiduki süstemaatilise juhtimisõiguseta juhtimise eest. Isik on süstemaatiliselt pannud toime varavastaseid kuritegusid. Praeguse kuriteoga lisandus kehaline väärkohtlemine ja alkoholijoobes olles autoavarii põhjustamine. Kuritegude dünaamika on muutunud raskemaks. Soodusteguriks on alkoholi kuritarvitamine. Kehtivaid väärteokaristusi on I.U 7 ja need on mõistetud: LS § 227 lg 2, LS § 201 lg 1,

§ 218

lg 1,

§ 262lg 1 järgi.

Eeltoodu põhjal võib järeldada, et I.U puhul on olemas tõenäoline kõrge käitumiskontrollist kõrvalehoidmise risk, mistõttu ei ole kriminaalhoolduse ajal võimalik tema ohtlikkust ühiskonnas alandada. Samas tuleb positiivseks lugeda, et isik on vangistuses olnud hõivatud majandustöödel, osalenud sotsiaalprogrammi Eluviisitreening jaÕige Hetk . Kinnipeetaval puuduvad distsiplinaarkaristused. Vabanemisjärgne elukoht isikul puudub. Samuti puudub kinnipeetaval vabanemisjärgselt garanteeritud töökoht. Kohus leiab, et arvestades I.U varasemat eluviisi ja toimepandud kuritegusid, pole karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine isiku suhtes otstarbekas. Isik on olles kriminaalhooldusel jätkanud katseajal uute süütegude toimepanemist ning tema tingimuslik karistu s on pööratud täitmisele. Korduv väärteokorras karistatus, toimepandud kuritegu ning kriminaalhoolduse nõuete rikkumine viitab, et isik ei ole motiveeritud õiguskuulekalt käituma. Isik on varasemast kriminaalhooldusest hoolimata jätkanud süütegude toimepanemist. Isik pani viimase kuriteo toime katseajal, seega tema suhtes ei andnud kriminaalhooldus positiivset mõju. Samuti arvestab kohus asjaolu, et süüdimõistetul puudub kindel elukoht, mis on kontrollnõudena

§ 75lg 1 mõistes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise üheks eelduseks.

4 Riigikohus on lahendis 3-1-1-45- 16 öelnud, et „karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamisel pole võimalik kohustada süüdimõistetut endale elukohta otsima.

§ 87

¹ lg 1 lubab kohaldada karistusjärgset käitumiskontrolli vastavalt

§ -s 75 sätestatule ning

§ 75

lg 1 p 1 kohaselt on süüdlane kohustatud käitumiskontrolli ajal elama kohtu määratud alalises elukohas. Eelnevast nähtuvalt tuleb karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamisel näidata kohtumääruses ära koht, kussüüdimõistetu elama peab. Täiendavalt selgitab kolleegium, et vangistusseaduse § 76 lg 6 teise lause kohaselt valmistab karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise üle otsustamiseks vajalikud materjalid ette vangla. Juhul, kui süüdimõistetu vabanemisjärgne elukoht pole teada või see puudub, tuleb järelikult riigil (vangla sotsiaaltöötaja ja kohaliku omavalitsuse abiga) süüdimõistetu elukoht välja selgitada või enne karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamis e materjalide kohtusse saatmistsüüdimõistetule elukoht leida. “ Käesoleval juhul ei ole kinnipeetaval kindlat vabanemisjärgset elukohta ja vangla ei ole isikule 1 lg 1 p 1 ka ise vabanemis järgset elukohta otsinud. Seega ei esine I.U puhul

§ 87sätestatud karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise aluseid.

Eeltoodust lähtudes jätab kohus I.U suhteskaristusjärgse käitumiskontrolli kohaldamata . / / Inna Kirsipuu kohtunik 5