1-16-6425/117

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. august 2018, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-16-6425 Kohtukoosseis Maarika Kuusk, Aarne Sarjas, Tiit Lõhmus Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja)
2. juuli 2018 määrus, millega jäeti Agur Maripuu (ik 38703010312) karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega vabastamata Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Agur Maripuu, määruskaebus RESOLUTSIOON
4. Jätta muutmata Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja)
5. juuli 2018 määrus, millega Agur Maripuu jäeti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega vabastamata. Määruskaebus jätta rahuldamata. EDASIKAEBAMISE KORD: KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määruse peale esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled viieteistkümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
6. Viru Maakohtu
7. detsembri
8. a otsusega tunnistati Agur Maripuu süüdi KarS § 199 lg 2 p-de 7,9 järgi, mille eest talle mõisteti karistuseks 1 aasta vangistust ja KarS § 424 järgi, mille eest talle mõisteti karistuseks 10 kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel loeti liitkaristuseks 1 aasta 4 kuud vangistust. Vangistus jäeti tingimisi kohaldamata 2-aastase katseajaga. Lisakaristusena võeti A. Maripuult juhtimisõigus 1 aastaks 3 kuuks. Viru Maakohtu
9. detsembri
10. a määrusega pöörati A. Maripuu karistus kandmata osas täitmisele. Karistust kannab A. Maripuu alates
11. jaanuarist
13. Vangla ja prokurör ei toeta A. Maripuu vabastamist tingimisi enne tähtaega elektroonilise valvega.
14. Viru Maakohtu
15. juuli
16. a määrusega jäeti A. Maripuu tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Esinevad formaalsed eeldused A. Maripuu vabastamiseks tingimisi enne tähtaega elektroonilise valvega. Materiaalsete aluste osas märkis kohus järgmist. A. Maripuud on korduvalt kriminaalkorras karistatud, s.o tegemist ei ole seaduskuulekusele orienteeritud isikuga. Talle tingimisi määratud karistust ei osanud A. Maripuu hinnata, rikkudes korduvalt kontrollnõudeid ja mitte osaledes sotsiaalprogrammis. Karistus pöörati täitmisele. Puudub usk, et A. Maripuu suudab ennetähtaegse vabastamise läbida ning täita määratud kohustusi. A. Maripuu vabastamist ei toeta ka prokuratuur. Positiivseks luges kohus A. Maripuul distsiplinaarkaristuste puudumise ning erinevates taasühiskonnastavates programmides osalemise ja töötamise. Vabaduses on tal elukoht toetavate vanemate juures. Kohus ei seadnud kahtluse alla A. Maripuu soovi ja motivatsiooni kaineks eluviisiks, ent iseloomustusest selgub, et ka varem on A. Maripuu püüdnud sõltuvusest vabaneda, ent see ei ole andnud soovitud tulemusi. Alkoholitarvitamise ja kuritegude vahel on aga otsene seos. Nimetatus tuleb näha ohtu, vaatamata süüdlase lubadustele läbida alkoholivastane ravi. Samuti kannab A. Maripuu karistust süstemaatiliste varguste eest (6 episoodi alkoholivargust kauplustest). Vabaduses puudub A. Maripuul garanteeritud töökoht, mis raskendab toimetulekut ja võlgade tasumist. Negatiivne ei kaalu piisavalt üles A. Maripuud positiivselt iseloomustavat teavet.
17. A. Maripuu taotleb ringkonnakohtult Viru Maakohtu määruse tühistamist ja enda vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega. Määruskaebuse esitaja märgib, et iseloomustus ei ole täpne. See tehti 10-minutilise vestluse järel. Olles sellega tutvunud, pöördus A. Maripuu kontaktisiku poole, ent ebatäpsusi kõrvaldada ei õnnestunud, kuna paberid olid samal päeval kohtusse saadetud. A. Maripuul tekkisid küsimused uue vägivaldse kuriteo protsendi osas. Praegu kannab A. Maripuu karistust sõiduki juhtimise eest alkoholijoobes ning varguse eest, st kumbki kuritegu ei ole seotud vägivallaga. Sellest hoolimata on riskiprotsent
18. Reaalset vangistust kannab A. Maripuu teist korda. Eelmise vangistuse ajal oli see protsent 20 võrra väiksem. Vahepeal ta vägivallakuritegusid toime pannud ei ole, mistõttu ei saa protsent olla nii suur. Just riskiprotsendi tõttu ei toeta vangla ega prokuratuur vabastamist. Teiseks on iseloomustuses kirjas, et A. Maripuul on korduvalt esinenud vägivalda elukaaslase suhtes. Peale toimikuga tutvumist mööndi, et lause on sattunud sinna ekslikult ja paluti seda kohtus mainida. Seda A. Maripuu ka tegi, ent määruses seisab, justkui oleks ta väitnud, et igasugune märge vägivaldsusest on sattunud iseloomustusse ekslikult, justkui eitaks A. Maripuu aastatetaguseid kuritegusid. Seda ta aga ei teinud. Väide, nagu ei oleks varasem alkoholist loobumine õnnestunud, ei pea samuti paika, sest varem ei ole A. Maripuu kordagi otsustanud sellest loobuda. Alkoholist täielikult loobuda on A. Maripuu otsustanud esmakordselt. Ta on otsustanud suunduda ravile, sest on aru saanud, et see on põhjuseks, miks tema karistus täitmisele pöörati. Päris täpne ei ole seegi, et A. Maripuu ei käinud kriminaalhooldusel olles sotsiaalprogrammis, sest 8 korrast käis ta
19. A. Maripuu on teinud karistusest omad järeldused ning on otsustanud eluviise muuta ja soovib asuda lapsi kasvatama ja saada oma elu rööpasse. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA JÄRELDUSED
20. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määruse tühistamiseks alust ei ole ja jätab selle muutmata. Edasikaebust edu ei saada.
21. KarS § 76 lg 4 annab süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise eelduste hindamisel ulatusliku otsustusruumi. Kõrgema astme kohus on õigustatud edasikaebemenetluses kohtu kaalutlusõigusesse sekkuma, kui KarS § 76 lg 4 kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaal- või menetlusõiguse rikkumine, mille tõttu võis isik jääda ebaõigesti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata (RKKKm 3-1-1-12-17, p 16). Ringkonnakohus leiab, 2 et maakohtu põhjendus selle kohta, miks KarS § 76 lg-s 4 sätestatud materiaalsed alused kogumis välistavad A. Maripuu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise, on asjakohased ja piisavad ning määruskaebuses märgitu ei anna alust väita, et kohus tegi sätte kohaldamisel kaalutlusvea.
22. Riskiprotsente, mille kujunemise osas on A. Maripuu esitanud määruskaebuses enim vastuargumente, ei ole kohus süüdlase ennetähtaegse vabastamise küsimuse otsustamisel arvesse võtnud. Ringkonnakohtu praktikas valitseb põhimõte, et vangla riskihinnangu tõenäosusprotsenti ei saa isiku ennetähtaegse vabastamise üle otsustamisel arvestada. Seda seetõttu, et vangla materjalidest ei nähtu, millise metoodika ja milliste andmete alusel on kinnipeetava iseloomustuses kajastuv uue kuriteo toimepanemise tõenäosusprotsent leitud. Vangla riskihinnang on täielikult põhistamata ega ole seega kontrollitav: puuduvad andmed, mille pinnalt jälgida tõenäosusarvutuse käiku ja uurida selle teaduslikku põhjendatust (vt ka nt Tartu Ringkonnakohtu
23. oktoobri
24. a määrus asjas nr 1-11-14170, p 23). Kuna praegusel juhul ei ole A. Maripuu tingimisi ennetähtaegse vabastamata jätmise kaalukeeleks olnud riskiprotsendid, siis ei saa kohtukolleegiumi hinnangul maakohtule kaalutlusõiguse rikkumist ette heita.
25. Iseenesest ei ole vabastamata jätmise kaalukeeleks olnud ka A. Maripuu iseloomustuses märgitud lause „korduvalt on esinenud vägivalda elukaaslase suhtes“. Seetõttu on kohtulahendis asjaolude all A. Maripuu kohtuistungil kinnitatu, et „vägivaldsuse märge on iseloomustusse sattunud ekslikult“ (ehkki nagu määruskaebusest selgub, ei ole A. Maripuu eitanud aastatetaguseid kuritegusid) pigem kosmeetilist laadi, sest lahendi sisu ja kohtu kaalutlusõigust ei ole see lause mõjutanud.
26. A. Maripuu väitel on vale ka kohtu seisukoht, nagu oleks ta püüdnud varem alkoholitarvitamisest loobuda. Süüdlase iseloomustusest nähtub tõepoolest, et A. Maripuu „soovib alkoholitarbimist piirata, siianii ei ole see õnnestunud“. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määruses kirjutatu ja iseloomustuses kajastatu vahel vastuolu puudub. Isegi kui A. Maripuu just sel korral soovib tõsisemalt hakata alkoholiprobleemiga tegelema, tuleb arvestada, et tegemist on pikaajalise alkoholi tarvitajaga (KoTo lk 4). Seetõttu ei pruugi A. Maripuu puhul alkoholist loobumine olla lihtne. Kuna isiku käitumine alkoholijoobes olles on tinginud korduvalt uute kuritegude toimepanemise ning ka iseloomustuses on esile toodud A. Maripuu käitumise mõjutatavust kriminaalkorras karistatud isikutest, ei saa olla kindel, et lühiajaline vangistuses viibimine on suunanud süüdlase õiguskuulekale teele. Asjaolu, kas A. Maripuu käis kriminaalhooldusel olles osaliselt sotsiaalprogrammis, ei saa määravat tähtsust omada tema ennetähtaegse vabastamise küsimuse otsustamisel, sest kriminaalhooldusega taotletud eesmärgid jäid saavutamata ja A. Maripuu karistus tuli täitmisele pöörata.
27. Eelnevast lähtuvalt ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus vaidlustatud kohtumääruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. /allkiri/ /allkiri/ /allkiri/ Maarika Kuusk Aarne Sarjas 3 Tiit Lõhmus