lg 2 p 3 alusel 2 kuulise vangistusega 1 aastase 6 kuulise katseajaga, Väärteokorras karistatud 21-l korral, tõkend – ei ole kohaldatud süüdistuses
Kriminaalasja kohtulikul uurimisel kohus tuvastas M.G ´it süüdistatakse selles, et tema juhtis tahtlikult 15.06.2017 kella 22.50 ajal Tallinnas, Narva mnt 133 juures mootorsõidukit Mazda 323 registreerimismärgiga xxxx, olles joobeseisundis (alkoholijoove 1,02 mg/l, laiendmääramatus ±0,10 mg/l). Sellise käitumisega rikkus M.G liiklusseaduse § 69 lg 1 ja korrakaitseseaduse § 36 lg 1 /Juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides/ ning liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1 /alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem/ nõudeid. Seega pani M.G toime
MS § 245 sätetest on prokurör Katrin Tron, süüdistatav M.G ja tema kaitsja Toomas Bekker käesolevas kriminaalasjas sõlminud kokkuleppe selles, et prokurör taotleb kohtus
ettenähtud kuriteo toimepanemise eest M.G-le karistuseks 8 kuud vangistust.
lg 1 alusel arvata karistuse hulka kahtlustatavana kinnipeetud olemise aeg 15.06.2017 kuni 16.06.2017.a. s.o 2 päev. Seega lõplikuks karistuseks taotleb prokurör kohtus süüdistatava karistamist vangistusega 7 kuud ja 28 päeva. Kohaldades
lg 1 ja lg 3 sätteid, määrata, et vangistust ei pöörata täitmisele, kui M.G ei pane 1 aastase 8 kuulise katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab talle
§-s 75 lg. 1 p. 1-6 ettenähtud käitumiskontrolli kontrollnõudeid, kohustudes: • elama kohtu määratud alalises elukohas aadressil (xxxx); ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; • alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; • saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; • saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. • saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks; Katseaja alguseks lugeda kohtuotsuse kuulatamise päevast. • Kohus, tutvunud kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga ning kuulanud ära süüdistatava selgitused sõlmitud kokkuleppe kohta ja prokuröri arvamuse kokkuleppe kohta ning veendunud selles, et menetlusosalised jäävad kokkuleppe juurde, asub seisukohale, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja sellega nõustunud ning kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ning kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. Eeltoodu alusel kuulub M.G temale
järgi ettenähtud kuriteo toimepanemises esitatud süüdistuses süüdimõistmisele ja temale tuleb määrata karistus sõlmitud kokkuleppe kohaselt. Menetluskulud Kuivõrd KrMS § 180 lg 1 kohaselt kuuluvad menetluskulud hüvitamisele süüdimõistetu poolt, siis seega kuulub M.G-lt KrMS § 175 lg 1 p 9, § 179 lg 1 p 2 sätetest lähtuvalt väljamõistmisele II astme kuriteos süüdimõistmisega kaasnev sundraha 1,5 palga alammääras, s.o. 705 eurot Vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt tuleb M.G-lt välja mõista riigi õigusabi korras määratud kaitsjatasud, s.o. summas 96 eurot. KrMS § 180 lg 3 kohaselt juhul, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu, võib kohus osa neist jätta riigi kanda või määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Käesoleva kriminaaltoimiku materjalidest ei nähtu asjaolusid, mis lubaksid järeldada, et süüdistatavatel esineksid takistused kriminaalmenetlusega riigile põhjustatud kulude hüvitamiseks või käiks nende kulude hüvitamine neile ilmselt üle jõu. Ka seadusest tulenevate menetluskulude suuruse vähendamise ja osaliselt riigi kanda jätmise otsustus peab tuginema kindlatele faktilistele asjaoludele ja tõenditele, mis viitavad süüdimõistetu maksejõuetusele. Kohus leiab, et menetluskulud kokku summas 801 eurot tuleb M.G ´il tasuda 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest igakuiselt vähemalt 66,75 eurot. Juhindudes KrMS § 173 lg 1 p 1; § 175 lg 1 p 4,9; § 179 lg 1 p 2, § 248 lg 1 p 5, 249; § 311; § 312; § 313; § 315
; 74 kohus: otsustas Süüdi tunnistada M.G
järgi ja mõista karistuseks vangistus 8 kuud.
s.o 2 päeva karistusaja hulka, kandmata karistus 7 kuud ja 28 päeva vangistust.
lg 1 ja 3 alusel jätta vangistus M.G suhtes tingimuslikult kohaldamata ning määrata, et mõistetud karistust ei pöörata täitmisele, kui M.G ei pane1 aasta 8 2 kuulise katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab
lg 1 p 1-6 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid: • elama kohtu määratud alalises elukohas aadressil (xxxx); • ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; • alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; • saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; • saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. • saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks; Määrata M.G Tallinna Vangla Ida-Harju kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. kriminaalhooldusosakonna
p 1 alusel arvestada M.G-le määratud 1 aasta ja 8 kuulise katseaja algust alates kohtuotsuse kuulutamisest, so alates 12.10.2017.a. Menetluskulud Välja mõista M.G-lt 705 eurot sundraha ja kaitsjatasu 96 eurot riigi tuludesse. Menetluskulud kokku summas 801 eurot tasuda 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest igakuiselt vähemalt 66,75 eurot. Makseinfo menetluskulude tasumiseks edastatakse M.G-le e-posti või posti teel. Samuti on võimalik makseinfot saada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantselei kaudu. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. Kohtuotsusele võib KrMS § 318 lg 3 p 4 alusel kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui on tegemist KrMS
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.