Obsah (6)

§ 199§ 121§ 68§ 65§ 64§ 201

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg 19. detsember 2018 Kriminaalasja number 1-18-167 Kohtukoosseis Tiit Lõhmus, Maarika Kuusk, Mati Kartau Kriminaalasi Y.W

§ 199lg 2 p-de 7, 8, 9 järgi; A.S.

süüdistuses

§ 121

lg 2 p 3 ja

§ 199lg 2 p-de 7, 8, 9 järgi; J.S.

süüdistus

§ 199

lg 2 p-de 7, 9 järgi lühimenetluses Kohtuistungi sekretär Liina Tulit-Kuum Tõlk Natalia Tselikova Kohtuistungi toimumise aeg

1. detsember 2018, Tartu Kohtuistungil osalesid süüdistatav Y.W kaitsja vandeadvokaat Lembit Nirgi, süüdistatav A.S. ja tema kaitsja vandeadvokaat Robert Sprengk, kannatanu OÜ A. esindaja Marika Bogun Apelleeritud kohtuotsus Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja)
2. septembri 2018 otsus Apellatsioonide esitajad süüdistatav Y.W , süüdistatav Y.W kaitsja vandeadvokaat Lembit Nirgi, süüdistatav A.S. i kaitsja vandeadvokaat Robert Sprengk Prokurör abiprokurör Natalja Firsova Süüdistatavad Y.W , isikukood: XXX, asukoht: Viru Vangla; kriminaalkorras karistatud A.S. , isikukood: XXX, kriminaalkorras karistatud Kaitsjad asukoht: Viru Vangla; vandeadvokaat Lembit Nirgi, vandeadvokaat Robert Sprengk RESOLUTSIOON:
3. Viru Maakohtu
4. septembri 2018 otsus jätta muutmata ja apellatsioonid rahuldamata.
5. Välja maksta riigieelarvest Advokatuurile eraldatud vahendite arvelt Advokaadibüroo Barrister Narva osakonna kaudu 136 (ükssada kolmkümmend kuus) eurot 80 senti, sealhulgas käibemaks 22 (kakskümmend kaks) eurot 80 senti vandeadvokaat Robert Sprengkile süüdistatav A.S. ile määratud korras kaitse teostamise eest.
6. Punktis 2 nimetatud menetluskulud jäävad A.S. i, temal vahendite puudumisel aga L.S. kanda.
7. Välja maksta riigieelarvest Advokatuurile eraldatud vahendite arvelt Rakvere Advokaadibüroo kaudu 270 (kakssada seitsekümmend) eurot, sealhulgas käibemaks 45 (nelikümmend viis) eurot vandeadvokaat Lembit Nirgile süüdistatav Y.W-le määratud korras kaitse teostamise eest.
8. Punktis 4 nimetatud menetluskulud jäävad Y.W kanda. Süüdistatav A.S. il, temal vahendite puudumisel aga L.S. tasuda väljamõistetud kaitsja tasu otsusele lisatud makseinfo alusel 30 päeva jooksul käesoleva otsuse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Süüdistatav Y. W-l tasuda väljamõistetud kaitsja tasu otsusele lisatud makseinfo alusel 30 päeva jooksul käesoleva otsuse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kassatsioon tuleb esitada Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega. Süüdistataval ja kannatanul on kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadi vahendusel. Süüdistus
9. Süüdistatav Y. W ja tema kaitsja vandeadvokaat Lembit Nirgi on esitanud apellatsiooni osas, milles süüdistatakse Y.W-d mopeedi varguses kannatanu M.V.. Süüdistatav A.S. i kaitsja on vaidlustanud mõistetud karistuse ja tsiviilhagid. Seega tehakse süüdistusest ning maakohtu otsusest väljavõtteid üksnes apellatsioonides esitatu osas.
10. Y.W-le esitati süüdistus

199 lg 2 p-de 7, 8, 9 järgi muuhulgas selles, et tema ajavahemikul 14.06.2017 kella 20.00 - 17.06.2017 17.30 võttis võõra vallasja selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil Kohtla-Järve linnas Outokumpu 14 asuvast tasulisest parklast M.V. kuuluva musta värvi mopeedi reg. numbriga XXX , vin-kood XXX maksumusega 799,00 eurot. M.V. tekitati varalist kahju summas 799,00 eurot. 3. A.S. ile esitati süüdistus

§ 199

lg 2 p-de 7, 8, 9 1 järgi selles, et tema: - 02.03.2017 kella 18.30 paiku vaba juurdepääsu teel Jõhvi linnas Keskväljak 4 asuva kaubanduskeskuse Rimi Eesti AS müügisaalist võttis ebaseadusliku omastamise eesmärgil müügisaalist 2 pudelit likööri „Jägermeister“, kogumaksumusega 41,98 eurot, möödus kassast kauba eest tasumata ja lahkus poest. Rimi Eesti Food AS-le tekitati varalist kahju summas 41,98 eurot; - 23.05.2017 kella 14.54 paiku Kohtla-Järvel Järveküla 87 asuva R. e OÜ kaupluse müügisaalist võttis 2 pudelit viina „Viru Valge“ kogumaksumusega 17,98 eurot, möödus kassast kauba eest tasumata ning lahkus kauplusest. R. OÜ-le tekitati varalist kahju summas 17,98 eurot; - 21.06.2017 kella 15.35 paiku olles AS O. le kuuluva kaupluse Grossi Toidukaubad müügisaalis, asukohaga Tartu maantee 15 а, Jõhvi, grupis J.S. võttis ebaseadusliku omastamise eesmärgil 25 tk šampooni Head & Shoulders mahuga 250 ml, ühe šampooni maksumus 3,98 eurot, möödusid kassast kauba eest tasumata ja lahkusid kauplusest. O. AS-le tekitati varalist kahju summas 99,50 eurot; - 25.06.2017 kella 15.00 paiku grupis Y.W , A.S. (tema suhtes on materjalid eraldatud) ja J.S. ning vaba juurdepääsu teel, võttis ebaseadusliku omastamise eesmärgil Kohtla-Järve linnas aadressil Järveküla tee 50 asuva Vironia“ kaubanduskeskuse OÜ-le A. kuuluvast 2 zookauplusest „Betta“ kassitoitu (täpsemalt süüdistuses). Möödudes kassast väljusid nad poest kauba eest tasumata. A. OÜ-le kuuluvale zookauplusele „Betta“ tekitati varalist kahju summas 218,98 eurot; - 26.06.2017 ajavahemikul kell 20.16 - 20.22 grupis Y.W-ga ja vaba juurdepääsu teel, võtsid Tallinnas Mustakivi tee 13 asuvast Rimi Eesti Food AS-le kuuluvast kauplusest Mustakivi Hyper Rimi müügisaalist 4 pudelit METAXA Honey 30% 0,7 l maksumusega 21,99 eurot pudel, kokku 87,96 eurot, 3 pudelit METAXA 38% 0,5 l maksumusega 11,99 eurot pudel, kokku 35,97 eurot, 1 pudeli Canadian Special Old 40% 0,7 l – maksumusega 16,99 eurot ja 1 pudeli Capitain Morgan Spiced Gold maksumusega 12,99 eurot. Möödudes kassade rivist lahkusid nad poest kauba eest tasumata. Rimi Eesti Food AS-le tekitati varalist kahju summas 153,91 eurot; - 29.06.2017 kella 16.30 paiku võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil, grupis E.K. (tema suhtes on materjalid eraldatud ja on olemas kohtuotsus) võttis Jõhvis Keskväljak 4 asuva Tsentraal kaubanduskeskuse juurde pargitud ära lukustamata halli-hõbedast värvi jalgratta Classik Alu29 (raami number MODE162613), mis kuulus Daniel Esenfeldile, tekitades kannatanule varalise kahju summas 358,98 eurot; - 29.06.2017 kella 19.40 paiku, võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil grupis E. K võttis Kohtla-Järvel Tuuslari 16 asuva maja hoovist V.I. kuuluva mopeedi reg. nr XX vinkood: XXX maksumusega 1208,00 eurot. V.I. tekitati varalist kahju summas 1208,00 eurot; - 10.07.2017 kella 16.34 paiku võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil Jõhvi linnas aadressil Tartu maantee 15a asuva O. AS-i kaupluse Grossi Toidukaubad müügisaalist võttis viis žiletiaparaati GILETTE, ühe maksumus 9,68 eurot ning möödudes kassast kauba eest tasumata lahkus kauplusest. AS O. le tekitati varalist kahju summas 48,40 eurot; - 10.07.2017 kella 17.38 paiku, võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil, grupis E. K võttis Jõhvis Narva mnt 38 asuva Konsumi kaupluse müügisaalist 1-liitrise Vana Tallinna likööri, maksumusega 22,39 eurot, möödus kassast kauba eest tasumata ja lahkus poest. Järva Tarbijate Ühistule tekitati varalist kahju summas 22,39 eurot; - 14.07.2017 kella 15.30 paiku, grupis Y. W-ga ronis läbi akna Kohtla-Järve linnas Kalevi 4 asuvast T. kabinetti ja võttis naiste käekotist rahakoti, milles olid Ü.S. isikutunnistus, SEB pangakaart, kannatanu ema H.M. Swedbank pangakaart, MTÜ Üliõpilasküla maksekaart, sularaha müntides 4 eurot ja 64 senti. Y.W võttis laua peal oleva Ü.S. kuuluva mobiiltelefoni iPhone 6S maksumusega 687,00 eurot ja MTÜ-le T. kuuluva mobiiltelefoni Huawei Y3II maksumusega 178,00 eurot, tekitades sellega Ü. S varalist kahju summas 687,00 eurot ja MTÜ-le T. summas 178,00 eurot. Varastatuga lahkusid sündmuskohalt; - 15.07.2017 kella 15.00 paiku, viibides Kohtla-Järve linnas Järveküla tee 50 asuvas kaubanduskeskuses „Vironia“, läks M OÜ-le kuuluva M. uautomaadi juurde, tõmbas käega ripplukust, tõstis automaadi üles ning kui lukuaas hüppas lahti võttis kassast ära kõik seal olevad mündid summas 210,00 eurot. Automaadi rikkumise ja raha äravõtmisega tekitati OÜle M varalist kahju kogu summas 366,00 eurot; - 23.07.2017 kella 18.55 paiku Kohtla-Järve linnas Outukumpu 13 asuvast Järva Tarbijate Ühistule kuuluva kaupluse „Konsum“ müügisaalist võttis ebaseadusliku omastamise eesmärgil riiulilt kaks pakki Gillette Fusioni, ühe pakki maksumus on 11,59 eurot, möödus kassast kauba eest tasumata ja lahkus kauplusest. Järva Tarbijate Ühistule tekitati varalist kahju summas 23,18 eurot; - 29.07.2017 kella 19.00 paiku läks võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil grupis Y.W ja A. S. Kohtla-Järve linnas Järveküla tee 50 kaubanduskeskuses „Vironia“ asuva K. OÜ-le kuuluvasse kohvikusse Slaavi Pada, kust võttis vaba juurdepääsu teel 6 pakki mahla maksumusega 3,00 eurot pakk, kokku 18,00 eurot, 7 pudelit vett Bonaqua maksumusega 3 1,30 eurot, kokku 9,10 eurot, 16 šokolaadi maksumusega üks euro tahvel, kokku 16,00 eurot. K. OÜ-le tekitati varalist kahju summas 43,10 eurot; - 30.07.2017 kella 18.30 paiku läks võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil grupis Y.W ja A. S. Kohtla-Järvel Järveküla tee 50 kaubanduskeskuses „Vironia“ asuva kohvikusse Slaavi Pada, kust võttis vaba juurdepääsu teel 5 pakki mahla maksumusega 3 eurot pakk, kokku 15,00 eurot, 59 pudelit teed Nestea 0,5 l maksumusega 2,00 eurot, kokku 118,00 eurot, 7 pudelit veini 0,2 dl maksumusega 4,00 eurot, kokku 28,00 eurot, 23 pudelit õlu Premium 0,5 maksumusega 2,20 eurot, kokku 50,60 eurot, 32 šokolaaditahvlit maksumusega üks euro tahvel, kokku 32,00 eurot. K. OÜ-le tekitati varalist kahju summas kokku 243,60 eurot. Esimese astme kohtu otsuse apelleeritava osa sisu 4. Viru Maakohtu 12.09.2018 otsusega karistati Y.W-d

§ 199lg 2 p-de 7, 9 järgi (episoodid 16.03.2017 ja 30.03.2017) 6 kuu vangistusega, mida Kr

MS § 238 lg 2 alusel vähendati 1/3 võrra ja mõisteti Y. W-le lõplikuks karistuseks 4 kuud vangistust.

§ 68lg 1 alusel arvati Y.

W karistuse hulka tema eelvangistuses viibitud aeg 23.05.2017 – 24.05.2017, s.o 2 päeva, ja lõplikult kuulub Y.W-l kandmisele 3 kuud 28 päeva vangistust.

§ 65

lg 1 alusel liideti mõistetud vangistusele 3 kuud 28 päeva vangistust Viru Maakohtu 14.04.2017 otsusega mõistetud karistus 11 kuud 25 päeva vangistust, lugedes kergema karistuse kaetuks raskeima karistusega. Nimetatud liitkaristusest kuulus mahaarvamisele perioodil 23.07.2018 – 11.09.2018 kantud karistus 1 kuu 21 päeva vangistust ning seisuga 12.09.2018 kuulub Y. W-l kandmisele 10 kuud 4 päeva vangistust. Sama otsusega karistati Y.W-d

§ 199

lg 2 p-de 7, 8, 9 järgi (episoodid 14.06.2017, 25.06.2017, 26.06.2017, 14.07.2017, 29.07.2017, 30.07.2017, 22.08.2017) 1 aasta vangistusega, mida KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati 1/3 võrra ja mõisteti Y.W-le lõplikuks karistuseks 8 kuud vangistust.

§ 65

lg 2 alusel liideti mõistetud karistusele 8 kuud vangistust Viru Maakohtu 14.04.2017 ja käesoleva kohtuotsusega mõistetud liitkaristus 10 kuud 4 päeva vangistust ning liitkaristuseks mõisteti 1 aasta 6 kuud 4 päeva vangistust, mille kandmise algust loeti alates 12.09.2018. Sama kohtuotsusega karistati A. S.

§ 199

lg 2 p-de 7, 8, 9 järgi 1 aasta 3 kuu vangistusega ja

§121

lg 2 p 3 järgi 6 kuu vangistusega.

§ 64lg 1 alusel mõisteti A.

S. liitkaristuseks üksikkaristustest raskeima suurendamise teel 1 aasta 9 kuud vangistust, mida KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati 1/3 võrra ja mõisteti A.S. e lõplikuks karistuseks 1 aasta 2 kuud vangistust.

§ 68lg 1 alusel arvati A.

S. karistuse hulka tema eelvangistuses viibitud aeg 19.04.2017 – 21.04.2017, s.o 3 päeva, ja lõplikult kuulub A. S. kandmisele 1 aasta 1 kuu 27 päeva vangistust.

§ 65

lg 2 alusel liideti mõistetud karistusele 1 aasta 1 kuu 27 päeva vangistust Viru Maakohtu 26.01.2017 otsusega mõistetud ärakandmata karistus 3 kuud 10 päeva vangistust ning liitkaristusena kuulub A.S. kandmisele 1 aasta 5 kuud 7 päeva vangistust. KrMS § 130 lg 4 1 alusel kohaldati A.S. suhtes tõkendit – vahistamine – ja võeti ta vahi alla kohtusaalis. Karistuse kandmise alguseks loeti 12.09.

1. VÕS §1043, § 1045 lg 1 p 5 ja § 1053 lg 2 alusel mõisteti A. S., temal vahendite puudumisel KrMS § 188 alusel L.S. välja tsiviilhagide katteks Rimi Eesti Food AS kasuks 41,98,eurot; OÜ M. kasuks 156 eurot; Järva Tarbijate Ühistu kasuks 23,18 eurot; R. OÜ kasuks 17,98 eurot. 4 VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p 5 ja § 1053 lg 2 alusel mõisteti Y. W-lt välja tsiviilhagide katteks Maxima Eesti OÜ kasuks 27,40 eurot; M.V. kasuks 828,99 eurot; J.M. kasuks 715 eurot. VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p 5 ja § 1053 lg 2 alusel mõisteti A. S., temal vahendite puudumisel KrMS § 188 alusel L. S, ja Y.W-lt välja solidaarselt tsiviilhagide katteks OÜ K. kasuks 191,13 eurot; Rimi Eesti Food AS kasuks 153,91 eurot; Ü.S. kasuks 712 eurot; MTÜ Ü. kasuks 89 eurot. VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p 5 ja § 1053 lg 2 alusel mõisteti A. S., temal vahendite puudumisel KrMS § 188 alusel L. S., Y.W-lt ja J. G. S. solidaarselt välja tsiviilhagi katteks OÜ A. kasuks 164,24 eurot. VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p 5 ja § 1053 lg 2 alusel mõisteti A. S., temal vahendite puudumisel KrMS § 188 alusel L. S., ja J. G. S. solidaarselt välja tsiviilhagi katteks AS O. kasuks 99,50 eurot. 4.
2. Y.W süüdistuses

§ 199lg 2 p-de 7, 8, 9 järgi kannatanu M.V.

mopeedi varguse osas märkis maakohus järgmist. Kannatanu M.V. ütlustest nähtub, et ta hoiab oma motorollerit tasulises parklas. 14.06.2017 peale tööd pani ta rolleri parklasse, 17.06.2017 läks sellele järele, kuid ei leidnud seda kohapeal. Parkla turvamees ütles, et seda rollerit ei olnud parklas juba 2 päeva. Motorolleri maksumus oli 1000 eurot, seda kasutas ainult kannatanu ja ainult temal olid võtmed. Roller oli parklas keti küljes, keti fikseeris ta poldiga. M.V. on esitanud hagiavalduse, milles taotletakse tsiviilhagi summas 828,99 euro hüvitamist. Sündmuskoha 17.06.2017 vaatlusprotokollist koos fototabelitega nähtub vaadeldud sündmuskoht Outokumpu 14 Kohtla-Järve. Valvuri ruumi trepi juures oli kett, mille külge oli lukustatud roller. Tunnistaja M.K. ütlustest nähtub, et roller, millega ta 27.06.2017 sõitis, oli ilma registreerimismärgi ja dokumentideta. Selle ostis ta A. S. käest 30 euro eest. Rolleril oli mootor katki ja tunnistaja asendas selle teisega. Tunnistaja A. S. ütlustest nähtub, et juuni lõpus 2017 tuli tema juurde Y.W ja veeretas kohale rolleri. Y. W ütles, et mõned päevad tagasi võttis ta rolleri Kohtla-Järve linna Lõuna mikrorajoonist ja roller ei ole töökorras. Y. W tegi ettepaneku kutsuda kohale M. K., kes tundis rollereid, M. K. tuligi kohale, vaatas rolleri üle ja ostis selle 30 euro eest. Raha jagasid tunnistaja ja Y.W võrdselt. Asitõendi 21.07.2017 vaatlusprotokoll koos fototabelitega kohaselt vaadeldi motorollerit Router City 4T, registreerimismärgita. Raamil on vin-kood ära hõõrutud ja juhtmestik ripub küljel, süütelukk on katki ja juhtmed välja rebitud. Üleandmise – vastuvõtmise 21.07.2017 akti kohaselt anti mopeed Romet Motors üle M.V. , kes märkis aktile, et motorollerist on järel ainult raam ja rattad, registreerimismärki ei ole, vin-kood on maha hõõrutud. Kasutada ei ole võimalik. Y. W kahtlustatavana ülekuulamise protokollist nähtub, et ta tunnistas oma süüd ja seletas, et juuni keskel 2017 oli ta Kohtla-Järve linnas Lõuna mikrorajoonis. Hoovide siseparklas nägi ta motorollerit, mille laternate juures olid väljas juhtmed ja plastmassist tiivad olid üle mähitud teibiga. Kahtlustatav otsustas, et motoroller ei ole töökorras, kuid ta tundis inimest, kes teab tehnikast kõike. Kahtlustatav helistas M. K. ja pakkus müügiks motorollerit. Kahtlustatav võttis selle motorolleri ja veeretas enda koju. M. K. ütles kahtlustatav, et leidis selle motorolleri. Motorolleril puudusid dokumendid, selle raamil oli number. Kellele motoroller kuulus, kahtlustatav ei tea. Motorolleri kotis olid mutrivõtmed ja kruvikeerajad, mõned neist on kahtlustataval kodus. 5 Maakohtu istungil ei tunnistanud süüdistatav Y.W ennast süüdi M.V. kuuluva musta värvi mopeedi varguses. Kohtueelses menetluses on süüdistatav üksikasjalikult kirjeldanud mopeedi välimust ja seisukorda, selle äravõtmist ja tuttavale tehnikule pakkumist. Süüdistatav tunnistas kohtueelses menetluses antud episoodis täielikult ja üheselt mõistetavalt oma süüd ja kahetses. Süüdistatava poolt kohtueelses menetluses antud ütlused ühtivad ja on kooskõlas teiste antud episoodis kogutud tõenditega. Süüdistatav ei suutnud maakohtu istungil millegagi põhjendada oma seisukoha muutmist, samuti ei selgitanud ta mitte kuidagi asjaolusid, mille tulemusel sattus nimetatud motoroller tema kätte ainult müügiks. Seega leiab maakohus, et süüdistatava teistsugune seisukoht maakohtu istungil on kantud vaid soovist vabaneda selles osas vastutusest ja tsiviilhagi tasumisest. Kohtueelses menetluses kogutud ja kohtulikus menetluses uuritud tõendid kogumis kinnitavad seda, et Y.W pani toime talle inkrimineeritud kuriteod

§ 199lg 2 p-de7, 8, 9 järgi.

4.2. Maakohtu seisukoht Y.W-le mõistetava karistuse osas oli järgmine. Y.W-d on varem kriminaalkorras karistatud ühel korral

§ 199lg 2 p-de 5, 7 järgi vangistusega 11 kuud 25 päeva tingimisi katseajaga 1 aasta.

Nimetatud karistus pöörati Viru Maakohtu 26.07.2018 määrusega täitmisele, karistuse algusega 23.07.2018. Maakohus ei tuvastanud Y.W puhul karistust raskendavaid asjaolusid, karistust kergendavaks asjaoluks luges maakohus süü tunnistamist ja kahetsust. Maakohus leiab, et puuduvad alused Y.W-le rahalise karistuse mõistmiseks. Kuigi tegemist on täiskasvanud isikuga, siis vabaduses puudus tal töökoht, legaalne ja regulaarne piisav sissetulek. Käesoleva kriminaalasja materjalidest nähtub selgelt ja üheselt, et süüdistatava sissetulek oli enamuses kriminaalne tulu. Maakohus leiab, et rahalise karistuse mõistmisel jääb ka antud süüdistatava puhul see karistus tõenäoliselt täitmata. Samuti ei pidanud maakohus võimalikuks vabastada Y.W-d karistuse kandmisest tingimisi. Karistusest tingimisi vabastamine tähendab sellise prognoosi esitamist ja kohtu veendumust, et isik ei pane enam toime uusi kuritegusid ja seetõttu on vangistuse jätkuv kandmine ebaotstarbekas. Maakohtul selline veendumus käesoleval ajal antud süüdistatava suhtes puudub, kuna kriminaalasja materjalidest nähtub, et Viru Maakohtu 14.04.2017 otsus süüdistatava karistamise osas tingimisi vangistusega on sama kohtu 26.07.2018 määrusega pööratud täitmisele, põhjendusel, et Y. W ei täitnud katseaja tingimusi. Samast kohtumäärusest nähtus ka, et Y. W hoidis menetlusest kõrvale ja oli kuulutatud tagaotsitavaks. Vangistuse mõistmine tingimisi koos süüdistatava allutamisega käitumiskontrolli nõuetele ei ole ka antud süüdistatava puhul enam piisav meede uute kuritegude toimepanemise vältimiseks. Maakohus arvestab siinkohal ka asjaolu, et käesoleval ajal kannab Y.W vangistust. Põhjendatud on reaalse vangistuse mõistmine. Maakohus pidas võimalikuks mõista Y. W-le karistused määrades, mis jäävad oluliselt alla sanktsiooni keskmise määra. Kuna 2 kuriteoepisoodi oli Y. W poolt toime pandud enne Viru Maakohtu 14.04.2017 otsust, siis mõistis maakohus karistuse nende episoodide eest eraldi. Maakohus peab põhjendatuks mõista Y. W-le 2 kuriteoepisoodi eest karistuseks 6 kuud vangistust. Maakohus arvestab siinkohal muuhulgas ka seda, et need kuriteoepisoodid olid toime pandud ajal, mil tema suhtes oli juba menetluses kriminaalasi. Toimuv kriminaalmenetlus aga ei takistanud Y. W-l uute kuritegude toimepanemist. Nimetatud karistus vähendati lühimenetluse korras, kandmisele kuulub 4 kuud vangistust, millest arvestati maha kahtlustavana kinnipidamine 2 päeva. Lisaks moodustati

§ 65lg 1 alusel liitkaristus.

Ülejäänud 7 kuriteoepisoodi olid Y.W poolt toime pandud peale Viru Maakohtu 14.04.2017 otsuse kuulutamist ja selle otsusega määratud katseajal, nende 7 kuriteoepisoodi eest pidas maakohus põhjendatuks mõista Y.W-le karistuseks 1 aasta vangistust, mida 6 tuleb lühimenetluse korras vähendada 1/3 võrra ja lõplikuks karistuseks tuleb Y.W-le mõista 8 kuud vangistust. Seega kuulub nimetatud 7 kuriteoepisoodi osas kohaldamisele

§ 65lg 2.

4.3. A. S. karistuse osas märkis maakohus järgmist. A. S. on alaealine, kes on varem kriminaalkorras karistatud ühel korral vangistusega tingimisi

§ 121lg 2 p 3 järgi.

Katseaja nõuete eiramise tõttu pöörati karistus Viru Maakohtu 18.05.2017 määrusega täitmisele. Süüdistatav vabanes karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega 3 kuud 10 päeva katseajaga 6 kuud. Maakohus A. S. puhul karistust raskendavaid asjaolusid ei tuvastanud, karistust kergendavaks asjaoluks luges maakohus süü tunnistamist kõikides kuritegudes ja episoodides ning kahetsust. A. S. pani lühikese ajaperioodi (26.01.2017 – 30.07.2017) toime 14 varguseepisoodi ja 1 kehalise väärkohtlemise. Maakohus on seisukohal, et rahalise karistuse mõistmine A. S. ei ole millegagi põhjendatud ning selline karistus ei vastaks karistamise eesmärkidele ja ei avaldaks süüdistatavale piisavat eripreventiivset mõju. Sellist liiki karistuse mõte on süüdlase mõjutamine varaliste vahendite vähendamise ja seega igapäevase tegevuse piiramise kaudu. A. S. näol on tegemist alaealisega, kes on oma vanemate ülalpidamisel, isiklik legaalne ja regulaarne sissetulek tal puudub. Mõistes käesoleval ajal A. S. karistuseks rahalise karistuse, jääb see suure tõenäosusega tasumata ja täitmata rahaliste vahendite ebapiisavuse tõttu või on nimetatud rahalise karistuse sunnitud ära tasuma alaealise vanemad. Sel juhul jäävad saavutamata ka karistuse eesmärgid. Lisaks sellele arvestab maakohus siinkohal ka tsiviilhagide ja kriminaalmenetluse kulude summasid. Samuti ei pidanud maakohus võimalikuks vabastada A.S. karistuse kandmisest tingimisi. Karistusest tingimisi vabastamine tähendab sellise prognoosi esitamist ja kohtu veendumust, et isik ei pane enam toime uusi kuritegusid ja seetõttu on vangistuse jätkuv kandmine ebaotstarbekas. Karistusest tingimisi vabastamise aluseks on kuriteo toimepanemise asjaolud ja süüdistatava isik. Viru Maakohtu 18.05.2017 määrusest nähtub, et katseajal on süüdistatav korduvalt rikkunud talle pandud käitumiskontrolli nõudeid, lisaks on teda katseajal kahel korral karistatud väärtegude toimepanemise eest. Samas määruses on maakohus leidnud, et A.S. puhul ei olnud vangistuse täitmisele pööramata jätmine täitnud oma eesmärki. A.S. e tuleb karistuseks mõistetud vangistus ära kanda reaalselt. Maakohus pidas võimalikuks mõista A.S. e karistused määrades, mis jäävad oluliselt alla sanktsioonide keskmise määra. 14 varguse episoodi eest

§ 199lg 2 p-de 7, 8, 9 järgi pidas maakohus põhjendatuks mõista A.S.

e karistuseks 1 aasta 3 kuud vangistust ja 1 episoodi eest

§ 121lg 2 p 3 järgi 6 kuud vangistust.

Kuna maakohus ei leidnud põhjendusi kergema karistuse kaetuks lugemiseks raskeima karistusega, tuleb liitkaristuseks A.S. e mõista mõistetud üksikkaristustest raskeima suurendamise teel 1 aasta 9 kuud vangistust, mida vähendatakse lühimenetluses ettenähtud 1/3 võrra ja millest arvestatakse maha eelvangistuses viibitud 3 päeva. A.S. kuulub lõplikult kandmisele 1 aasta 1 kuu 27 päeva vangistust. Lisaks moodustati

§ 65lg 2 alusel liitkaristus. Kr

MS § 130 lg 41 alusel võib kohus vahistada vabaduses viibiva süüdimõistetu, et tagada süüdimõistva kohtuotsusega mõistetud vangistuse täitmine. Viru Maakohtu menetlusse saabus 10.09.2018 Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldusametniku erakorraline ettekanne, milles ta tegi ettepaneku A.S. e mõistetud ärakandmata karistuse 3 kuud 10 päeva täitmisele pööramiseks. Erakorralise ettekande esitamise põhjusteks olid asjaolud, et A.S. eiras käitumiskontrolli nõudeid, ei täitnud lisakohustust ning pani toime uue kuriteo. Maakohus leiab, et A.S. suhtes ei ole enam võimalik prognoosida, et vabaduses viibides täidab ta käitumiskontrolli nõudeid ning ei jätka uute kuritegude toimepanemist, mistõttu pidas 7 maakohus vajalikuks A.S. võtta vahi alla kohtusaalist. Karistuse kandmise algust loeti alates 12.09.

1. 4.
2. Tsiviilhagide osas on maakohus märkinud järgmist. 4.4.
3. Käesolevas kriminaalasjas on abiprokuröri poolt koostatud süüdistusakti kohaselt tekitatud kahju järgmistele kannatanutele järgmistes summades: - M.V. 828,99 eurot; - AS O. 99,50 eurot; - OÜ A. 218,98 eurot; - Rimi Eesti Food AS 153,91 eurot + 41,98 eurot; - Ü.S. 712 eurot; - MTÜ T. 89 eurot; - OÜ M. 366 eurot; - Järva Tarbijate Ühistu 23,18 eurot; - OÜ K. 286,70 eurot; - R. OÜ 17,98 eurot; - Maxima Eesti OÜ 27,48 eurot (1/2 summast 54,95 eurot); - J.M. 715 eurot. 4.4.
4. Maakohtu istungil palusid kõik kolm kaitsjat kontrollida tsiviilhagide summade suurusi ja põhjendatust. 4.4.
5. Maakohus leiab, et põhjendatud on vaid OÜ M. poolt esitatud tsiviilhagi summa vähendamine. Kriminaalasja materjalidest nähtub, et OÜ M. on esitanud tsiviilhagi summas 366 eurot, mis koosnes mänguautomaadi kassast äravõetud müntidest summas 210 eurot ning automaadi remondikuludest 156 eurot. Maakohus leiab, et OÜ M. tsiviilhagi on põhjendatud summas 156 eurot ning äravõetud müntide koguse 210 eurot kohta puuduvad käesolevas kriminaalasja materjalides tõsikindlad ja veenvad tõendid. Nii nähtub OÜ M. poolt 20.07.2017 esitatud avaldusest nr.6/07, et „15.07.2017 Vironia Kaubakeskuses, mis asub Järveküla tee 50 Kohtla-Järve, oli vigastatud üks laste mänguautomaat - kiik kollane auto. Automaatide läbivaatamisel avastasime, et oli varastatud raha summas 210 eurot“. Nimetatud avaldusest nähtub üheselt, et kuigi vigastatud oli vaid üks laste mänguautomaat, on varastatud rahasumma kokku loetud automaatide (avalduses märgitud mitmuses) läbivaatamise tulemusena. Samas nimetatud avalduses on viited ka arvesti näitudele, kuid pole viidatud, missugusele ja kus asuvale arvestile, samuti ei ole esitatud tõendeid arvesti varasema alg- ja lõppnäidu kohta, kirjas on vaid paljasõnaliselt numbrid. Tunnistaja G.P. 17.07.2017 ütlustest nähtus, et ära ei olnud võetud kõiki münte, kassas oli põhjas näha münte. Tunnistajate K.S. ja R.S. ütlustest ning kahtlustatav A. S seletusest nähtub, et kassast said nad münte umbes 50 eurot ulatuses. Eeltoodust tulenevalt ei pidanud maakohus võimalikuks rahuldada OÜ M. tsiviilhagi summas 366 eurot ja leiab, et rahuldamisele kuulub tsiviilhagi vaid automaadi remondikulude ulatuses, s.o summas 156 eurot. 4.4.
6. Ülejäänud tsiviilhagide summadega maakohus nõustub, kuid märgib, et OÜ A. esitatud tsiviilhagi 218,98 eurot kuulub hüvitamisele summas 164,24 eurot, kuna 1/4 kuulub hüvitamisele kaaskahtlustatava poolt, kelle suhtes on materjalid eraldatud; OÜ K. esitatud tsiviilhagi 286,70 eurot kuulub hüvitamisele summas 191,13 eurot, kuna 1/3 kuulub hüvitamisele kaaskahtlustatava poolt, kelle suhtes on materjalid eraldatud ning Maxima Eesti 8 OÜ tsiviilhagi summas 54,95 eurot kuulub hüvitamisele summas 27,40 eurot, kuna 1/2 kuulub hüvitamisele kaaskahtlustatava poolt, kelle suhtes on materjalid eraldatud. 4.4.
7. Maakohtu istungil ei vaielnud ükski süüdistatav tsiviilhagi summadele vastu, v.a süüdistatav Y.W kannatanu M.V. episoodis. Kuigi kohtueelses menetluses on süüdistatavad A.S. ja Y. W vaielnud vastu OÜ K. esitatud tsiviilhagi summale, ei vaielnud nad sellele summale vastu maakohtu istungil. Seega on nimetatud süüdistatavad nimetatud tsiviilhagi summaga käesolevaks ajaks nõustunud. 4.4.
8. Kannatanu M.V. ga seotud episoodis, kuna maakohus leidis, et Y.W on süüdi M.V. mopeedi varguses, puudub alus tsiviilhagi rahuldamata jätmiseks või tsiviilhagi summa muutmiseks. M.V. tsiviilhagi kuulub rahuldamisele. Eeltoodu alusel leiab maakohus, et süüdistatavad tunnistasid enamus tsiviilhagisid ja ei vaielnud nendele vastu. Vaidluse all olevat tsiviilhagi hindas maakohus käesolevas kohtuotsuses ülevalpool. 4.4.
9. Süüdistatavate poolt tsiviilhagide tunnistamist tuleb käsitleda tsiviilhagide õigeksvõtuna, mis annab maakohtule õiguse nimetatud tsiviilhagid rahuldada täies ulatuses. A.S. kuuluvad väljamõistmisele järgmised tsiviilhagide summad, temal vahendite puudumisel L.S.: Rimi Eesti Food AS kasuks 41,98 eurot; OÜ M. kasuks 156 eurot; Järva Tarbijate Ühistu kasuks 23,18 eurot; R. OÜ kasuks 17,98 eurot. Y. W-lt kuuluvad väljamõistmisele järgmised tsiviilhagide summad: Maxima Eesti OÜ kasuks 27,40 eurot; M.V. kasuks 828,99 eurot; J. M kasuks 715 eurot. A.S. , temal vahendite puudumisel L. S, ja Y.W -lt solidaarselt kuuluvad väljamõistmisele järgmised tsiviilhagide summad: OÜ K. kasuks 191,13 eurot; Rimi Eesti Food AS kasuks 153,91 eurot; Ü. S kasuks 712 eurot; MTÜ Ü. kasuks 89 eurot. A.S. , temal vahendite puudumisel L. S, Y.W-lt ja J.S. kuuluvad solidaarselt väljamõistmisele järgmine tsiviilhagi summa: OÜ A. kasuks 164,24 eurot. A.S. , temal vahendite puudumisel L. S, ja J.S kuuluvad solidaarselt väljamõistmisele järgmine tsiviilhagi summa: AS O. kasuks 99,50 eurot. Apellatsioonid
10. Viru Maakohtu 12.09.2018 otsuse peale esitas apellatsiooni süüdistatav Y.W, kes ei nõustu, et ta on varastanud M.V. sõiduki ning lisaks tekitas mehaanilisi kahjustusi. Y.W toob välja, et ta on kohtueelsel uurimisel uurijale selgitanud, et tema ei ole sõidukit varastanud ning leidis selle juba selliseis seisundis ja müüs selle hiljem.
11. Viru Maakohtu 12.09.2018 otsuse peale esitas apellatsiooni süüdistatav Y.W kaitsja vandeadvokaat L. Nirgi, kes palub tühistada maakohtu otsuse osaliselt kannatanu M.V. mopeedi varguse osas, mõista Y.W süüdi

§ 201lg 2 p 1 järgi, kergendada mõistetud karistust ning jätta kannatanu M.V.

tsiviilhagi läbi vaatamisele tsiviilkohtumenetluse korras. 6.

1. Maakohtu otsus on kannatanu M.V. mopeedi varguse süüdistuses ebaõige ja põhjendamata. Maakohtu järeldused põhinevad oluliselt kannatanu ja tunnistaja ütlustele, millest tulenevate asjaolude tõttu on ebaselge, kuidas mopeed Y.W valdusse läks. Seega on terve rea vastuolude tõttu alust kahelda Y.W poolt mopeedi varguses. 6.
2. Maakohus leidis, et kohtueelses menetluses tunnistas Y.W täielikult ja üheselt oma süüd ja kahetses toimepandut. Kohtuistungil ei suutnud ta põhjendada oma seisukohtade muutumist ega asjaolusid, mille tulemusel sattus motoroller tema kätte ainult müügiks. Kaitsja arvates võis süüdistatav nõustuda süüdistuse ja tsiviilhagiga kuni ta oli vabaduses. Peale 9 tema vahistamist, kasvõi eelmise kohtuotsuse täitmisele pööramise tõttu võisid tema hinnangud täpsustada ja muutuda. Sealjuures ei saa temale ette heita soovi vastutusest vabanemiseks, kuna maakohus pidas arvestatavaks tema poolt süü tunnistamist, seega siiraid ütlusi. 6.3 Kelle valduses oli mopeed peale tasulisest parklast ära võtmist ja kasutamist, ei ole maakohus tuvastanud. Pole võimalik nõustuda sisuliselt oletusega, et Y.W võttis mopeedi tasulisest parklast. 6.
3. Y.W ei ole mopeedi vargust toime pannud. Kui ta selle väidetavalt leidis kohast, kuhu kannatanu seda ei olnud parkinud ja mopeed oli tehniliselt halvas olukorras, siis ei peaks Y. W kandma varalist vastutust kahju eest, mis tekkis kuni tema poolt mopeedi omastamiseni. Tema poolt toimepandu ei ole kvalifitseeritav vargusena, seega tuleb tegu ümber kvalifitseerida kui omastamine

§ 201lg 2 p 1 järgi.

6.

1. Maakohus on ebaõigesti kohaldanud materiaalõigust, oluliselt rikkunud kriminaalmenetlusõigust ja täielikult rahuldanud kannatanu tsiviilhagi. Süüdistatavale ei ole põhjendamatu hagi hüvitamine jõukohane. Asja läbivaatamisel on vajalik kontrollida kõiki tõendeid.
2. Viru Maakohtu 12.09.2018 otsuse peale esitas apellatsiooni süüdistatav A.S. kaitsja vandeadvokaat R. Sprengk, kes taotleb maakohtu otsuse tühistamist A.S. e mõistetud karistuse osas ja uue otsuse tegemist, millega kergendatakse mõistetud karistust. Samuti taotletakse maakohtu otsuse tühistamist osas, millega mõisteti A.S. välja: Rimi Eesti Food AS kasuks 41,98 eurot; OÜ M. kasuks 156 eurot; Järva Tarbijate Ühistu kasuks 23,18 eurot; R. OÜ kasuks 17,98 eurot; OÜ K. kasuks 191,13 eurot; Rimi Eesti Food AS kasuks 153,91 eurot; MTÜ Ü. kasuks 89 eurot; OÜ A. kasuks 164,24 eurot; AS O. kasuks 99,50 eurot ning teha uus otsus ja jätta nimetatud isikute tsiviilhagid rahuldamata. 7.
3. Apellant ei ole nõus liitkaristuse mõistmisega üksikkaristustest raskeima suurendamise teel, kuna see on liialt karm ja maakohus ei ole seda põhjendanud. Maakohus ei ole põhjendanud, miks ta lähtub karistuse mõistmisel asperatsioonipõhimõttest, samas kui kaaluda oleks tulnud ka absorbtsiooniprintsiibi järgi süüdlasele karistuse kohaldamise võimalust. Apellant leiab, et igati põhjendatud on lugeda kergem karistus raskeimaga kaetuks. Sealjuures tuleb arvesse võtta A.S. arusaamist süüst ja puhtsüdamlikku kahetsust. A.S. valis ise lühimenetluse võimaluse, soovimata vaidlustada kuritegude asjaolusid, st ta sai aru oma süüst ja tunnistas seda. Puuduvad karistust raskendavad asjaolud, mis oleks samuti andnud aluse kaaluda kergeima karistuse raskeimaga kaetuks lugemist. 7.
4. Apellatsioonis ei nõustuta ka tsiviilhagide väljamõistmisega. Maakohus leidis, et A.S. ei vaielnud tsiviilhagidele vastu ja tunnistas seega tsiviilhagisid ning seda tuleb käsitleda õigeksvõtuna. Apellant vaidleb sellele vastu. A.S. poolt pole toimunud omaksvõttu ja tsiviilhagide rahuldamine sellel alusel ei ole põhjendatud. Apellant on jätkuvalt seisukohal, et tsiviilhagid ei ole tõendatud ja tuleb seetõttu jätta rahuldamata. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
5. Ringkonnakohtu istungil jäid apellandid esitatud apellatsioonide juurde. Süüdistatav Y. W teatas 13.11.2018 ringkonnakohtule, et ta ei soovi istungist osa võtta. Kaitsja L. Nirgi toetas endiselt esitatud apellatsiooni. Süüdistatav A.S. nõustus kaitsja kaebusega, kuid samas täpsustas ringkonnakohtu küsimustele vastates, et tema põhitaotluseks jääb, et ringkonnakohus kergendaks talle mõistetud karistust.
6. Ringkonnakohus, uurinud maakohtu istungite protokolle ning kogutud tõendeid, tutvunud esitatud apellatsioonidega ning kuulanud ära kohtuistungil osalenud menetlusosalised, leiab, et apelleeritud maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning selle tühistamiseks alust pole. 10 Maakohtu siseveendumuse kujunemine on kogutud tõendite uurimise ja analüüsi puhul jälgitav ja põhjendatud.
7. Ringkonnakohus nõustub esimese astme kohtu sellekohaste motiividega ja jätab need KrMS § 342 lg 3 p 1 alusel käesolevas otsuses kordamata. Seoses käesolevas asjas esitatud apellatsioonidega märgib kolleegium järgmist. Apellatsioonides ei sisaldu sedavõrd kaalukaid argumente, mis ajendaks ringkonnakohut maakohtu süüdimõistvat otsust tühistama. Süüdistatavate puhul on tegemist süstemaatiliste varaste ehk sarivarastega, kes olid spetsialiseerunud mitmesugustele vargustele.
8. Ringkonnakohus leiab, et maakohus pole ebaõigesti kohaldanud materiaalõigust ega rikkunud ka menetlusõiguses sätestatud põhjendamiskohustust. Tõenditest tulenevalt on jälgitavalt kujunenud maakohtu järeldustes arusaam süüdistatavate süü olemasolust ja tõendatusest.
9. Ringkonnakohtu istungil süüdistatav A.S. kaitsja apellatsiooni osas täiendavaid seisukohti ei esitanud ning kinnitas, et toetab esitatud apellatsiooni. Ringkonnakohus leiab, et kaitsja on küll vaidlustanud olulises mahus tsiviilhagide väljamõistmise ja taotletakse maakohtu otsuse tühistamist selles osas, samas ei ole aga midagi kaalukat ja arvestatavat esitatud põhjendusena, miks peaks ringkonnakohus maakohtu poolt lühimenetluses tehtud kohtuotsuse tsiviilhagide osas tühistama. Siinjuures peab ringkonnakohus vajalikuks asja tervikpilti arvestades märkida, et arvukates varavastastes kuritegudes läbiviidud kohtueelne menetlus on olnud korrektne ja esitatud tõendusteave kvaliteetselt jälgitav. Tsiviilhageja OÜ A. esindaja M. Bogun vaidles samuti apellatsioonile vastu ja leidis, et tsiviilhagi on igakülgselt ja arusaadavalt tõendatud, muuhulgas süüdistatava ütluste ja teo omaksvõtuga ning ei näinud mingit mõistlikku põhjendust jätta tsiviilhagi rahuldamata. Ringkonnakohus avaldas istungil apellatsiooni asjaolude täpsustamiseks maakohtu istungi protokolli, milles A.S. on avaldanud järgmist. „Süüdistus on arusaadav kõikides episoodides. Tunnistan ennast süüdi kõikides episoodides. Olen nõus asja läbivaatamisega lühimenetluse korras. Ei soovi anda ütlusi. Jään kohtueelsel uurimisel antud ütluste juurde“ (Ko To
10. kd, lk 22p). Kohus uuris, kas A.S. jääb varemantud ütluste juurde ja süüdistatav kinnitas seda. Ringkonnakohus, uurides esitatud asja materjale, märgib, et süüdistatav on ütluste andmisel läbivalt tunnistanud oma süüd kõigis kuritegudes ning avaldanud kahetsust, mida kohus arvestas süüdistatavale ka karistuse mõistmisel. A.S. ei ole vaielnud esitatud tsiviilhagidele vastu. Ringkonnakohus soostub maakohtu järeldusega, et tsiviilhagid on tõendatud ja apellatsiooni taotlus maakohtu otsuse tühistamiseks selles osas, tuleb jätta rahuldamata.
11. Samuti leidsid süüdistatav ja kaitsja, et maakohtu otsusega A.S. e mõistetud karistus on liiga karm. Ringkonnakohus selle väitega ei nõustu, sest kõik maakohtule teadaolevad asjaolud on kohtu poolt ka arvesse võetud. Kohus arvestas, et A.S. on alaealine, kes on varem kriminaalkorras ühel korral karistatud vangistusega tingimisi. Süüdistatav oli vabanenud karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega. A.S. pani ligikaudu poole aasta jooksul toime 14 varguseepisoodi ja 1 kehalise väärkohtlemise. Maakohus on motiveeritult põhjendanud miks kergema karistusliigi korral jäävad A.S. puhul realiseerimata karistuse eesmärgid. Ka katseajal ei suutnud süüdistatav hoiduda õigusrikkumiste toimepanemisest, sest ta rikkus korduvalt talle pandud käitumiskontrolli nõudeid ning teda karistati mitmel korral ka väärtegude toimepanemise eest. Raskendavaid asjaolusid maakohus ei tuvastanud, kergendava asjaoluna arvestas A.S. poolt süü tunnistamist. Ringkonnakohus nõustub igati maakohtu järeldusega, et käesolevas asjas mõistetav vangistus tuleb reaalselt ära kanda. Maakohus on niigi mõistnud A.S. e vangistused alla sanktsiooni keskmise määra. Samuti ei nõustu ringkonnakohus apellatsiooni väitega, et A.S. e liitkaristuse mõistmisel on maakohus olnud ebaõiglaselt karm. Õigustatult tuleb jagada seisukohta, et kergema karistuse 11 kaetuks lugemine raskema karistusega ei ole A.S. süüst, isikust ja kuriteo asjaoludest tulenevalt põhjendatud. Maakohtul polnud keeldu taoliseks karistuste liitmiseks. Seega kaitsja väide, et maakohtul tulnuks lugeda kergem karistus raskeimaga kaetuks, pole siinkohal asjakohane.
12. Süüdistatav Y. W ja kaitsja vaidlustasid apellatsioonides motorolleri varguse kannatanu M.V. lt perioodil 14.06-17.06.
13. Kohtule on mõistetav, et nimetatud motorolleri varguse episoodi vaidlustatakse põhjusel, et sellega seonduvalt on süüdistatavalt välja mõistetud tsiviilhagi katteks märkimisväärne summa (828, 99 eurot) võrreldes teiste varguseepisoodidega. Ringkonnakohus leiab, et esitatud kaitseargumendid ei kõiguta ka ringkonnakohtu veendumust, et motorolleri varguse toimepanijaks oli Y.W . Siinkohal omavad tähtsust Y. W kaassüüdistatava A.S. kohtueelsel uurimisel antud ütlused, kes oli uuritaval perioodil Y.W aktiivne kuriteokaaslane. A.S. on ütlustes kirjeldanud kuidas Y. W otsis juuni lõpus 2017 motorollerile ostjat, mille ta oli Y.W jutu järgi võtnud mõned päevad varem Kohtla-Järve Lõuna mikrorajoonist. Y.W tegi A.S. e ettepaneku kutsuda kohale rolleriasjatundja M. K., kes seejärel rolleri 30 euro eest ära ostis. Süüdistatava ja kaitsja apellatsioonist võib välja lugeda, et Y.W jaoks oleks olnud motorolleri vargus seotud ületamatute raskustega. Ringkonnakohus sellega ei nõustu, sest Y. W käitumismuster süstemaatiliste varguste toimepanemisel oli laia skaalaga. Sealhulgas ei kartnud süüdistatav vargusi toime panna rahvarohketes kohtades. Asja materjalid kinnitavad, et Y. W kui varavastaste kuritegude toimepanija tegevus oli kooskõlas tema vastavate oskustega ning ta ei jätnud kasutamata võimalust vähegi väärtuslikuma varguseks (muuhulgas näit. 14.07.2017 Kalevi 4 Kohtla-Järvel MTÜ Üliõpilaskodu ruumidesse tungiti varguse eesmärgil sisse lausa kahel korral). Asjas kogutud tõenditest nähtub, et motoroller oli kannatanu M.V. poolt antud tasulisse parklasse, mis asus Outokumpu 14, Kohtla-Järvel. Motorolleri pani ta keti külge, mis parklast anti ja keti fikseeris poldiga. Hiljem parklasse motorollerile järgi minnes leidis ta eest ainult keti (Ko To
14. kd, lk 5-8). Parklas läbi viidud sündmuskoha vaatlusest 17.06.2017 ja vastavast protokollist koos fototabelitega avaldub, et motoroller oli kinnitatud ketiga valvuriruumi piirdeaia külge (Ko To
15. kd, lk 11-14). Välisel vaatlusel on näha, et motoroller ei olnud oma asukoha tõttu pidevalt jälgitav valvuriruumist. Seega ei nõudnud motorolleri eemaldamine ketiga kinnitusest süüdistatavalt mingeid ületamatuid jõupingutusi või spetsiifilisi oskusi, arvestades et varguste toimepanek erinevatest asukohtadest oli kujunenud Y.W-le elulaadiks.
16. Kaitsja L. Nirgi on esitanud taotluse riigi õigusabi tasu suuruse kindlaksmääramiseks, milles taotleb tasu 9 pooltunni ulatuses menetluseks ettevalmistuse, apellatsiooni koostamise ja kohtuistungil osalemise eest summas 270 eurot, sh käibemaks 45 eurot. Arvestades asja menetlust lihtmenetluses, kaitsja varasemat osalemist, kaebuse mahtu ja selles esitatud asjaolusid, leiab ringkonnakohus, et tasutaotlus selles ulatuses ei ole põhjendatud ning kuulub rahuldamisele osaliselt. Ringkonnakohus peab põhjendatuks rahuldada õigusabi taotlus 6 pooltunni ulatuses, so summas 180 eurot, sh käibemaks 30 eurot. Samuti taotleb kaitsja sõidukulude hüvitamist summas 90 eurot, sh käibemaks 15 eurot. Ringkonnakohus leiab, et tasutaotlus selles ulatuses on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. KrMS § 175 lg 1 p 4 ja § 185 lg 2 alusel tuleb Y. W-l hüvitada riigile L. Nirgile kaitsjatasu 270 eurot, sh käibemaks 45 eurot.
17. Kaitsja R. Sprengk on esitanud taotluse riigi õigusabi tasu suuruse kindlaksmääramiseks, milles taotleb tasu 3 pooltunni ulatuses apellatsiooni koostamise ja ringkonnakohtus osalemise eest summas 90 eurot, sh käibemaks 15 eurot. Samuti taotleb kaitsja sõidukulude hüvitamist summas 46,80 eurot, sh käibemaks 7,80 eurot. Arvestades kaebuse mahtu ja selles esitatud asjaolusid, samuti sõidukulude spetsifikatsiooni, leiab ringkonnakohus, et tasutaotlus selles ulatuses on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. 12 KrMS § 175 lg 1 p 4 ja § 185 lg 2 alusel tuleb A.S. , temal vahendite puudumisel L.S., hüvitada riigile R. Sprengki õigusabi kulud summas 136,80 eurot, sh käibemaks 22,80 eurot.
18. Tulenevalt eeltoodust ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus Tartu Maakohtu 12.09.2018 otsuse muutmata ja apellatsioonid rahuldamata. Tiit Lõhmus Maarika Kuusk /allkirjastatud digitaalselt/ 13 Mati Kartau