KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg 16.07.2019 Jõhvi kohtumaja ja koht Kohtuasja number 1-18-167 Kohtunik Anne PALMISTE Kohtuistungi sekretär Jane VÄLI Tõlk Olga NÕMMEMEES Kaitsja vandeadvokaat Lembit NIRGI Asja läbivaatamise kuupäev 04.07.2019 Kohtuasi Viru Vangla materjalid J.W vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks J.W sünd. 03.06.1997, isikukood XXX, Eesti Vabariigi kodanik, elukoht xxx xx xxx linn IdaVirumaa, töökoht puudub Karistuse kandmise algus 12.09.2018 ja lõpp 16.03.2020 Jätta J.W vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Rahuldada vandeadvokaat Lembit NIRGI taotlus, määrata tema poolt J .W-le kohtulikus menetluses osutatud õigusabi tasu suuruseks ja mõista välja riigituludest 134 (ükssada kolmkümmend neli) eurot 40 senti. Välja mõista J.W-lt kaitsjale (vandeadvokaat Lembit NIRGI) kohtulikus menetluses makstud tasu eest 60 (kuuskümmend) eurot. Kaitsjatasu tuleb J.W-l tasuda Maksu- ja Tolliameti arvelduskontole: SEB pangas nr EE351010052031000004 Swedbank nr EE502200221014193355 Luminor Bank nr EE401700017002872300 Süüdimõistetu RESOLUTSIOON 1 Maksekorraldusele märkida viitenumber 99918700046069 ning selgitus „ J.W 1-18-167 menetluskulud“. Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Viru Vangla esitas 13.06.2019 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetav J.W vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. J.W on s üüdi tunnistatud Viru Maakohtu 12.09.2018 otsusega Karistusseadustiku (KarS) §199 lg.2 p.7, 8, 9 järgi ning karistatud KrMS §238 lg.2, KarS §68 lg.1 ja §65 lg.1, 2 kohaldamisega vangistusega 1 aa sta 6 kuud 4 päeva alates 12.09.
- Viru Vangla iseloomustus est nähtub, et distsiplinaarkaristused kinnipeetaval puuduvad. Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud 2 korda, reaalset vangistust kannab esimest korda. Kinnipeetava poolt toimepandud kuritegude muster kordub ja õigusrikkumine on sarnane varasema käitumisega. Kuriteod on toime pandud majandusliku kasu saamise eesmärgil ja grupi mõjust tulenevalt, soodusteguriks on narkootikumide tarvitamine. Individuaalset täitmiskava ei ole kinnipeetavale koostatud. Enne vangistust elas kinnipeetav koos emaga üürikorteris, peale vangistust soovib asuda elama ühiselamusse, mille juhataja kinnitas, et ruumi jätkub. Kinnipeetav on vabaduses lõpetanud 8 klassi, vangistuse ajal käis põhikoolis vaid paar korda ja katkestas, kuna ei pea haridust endale oluliseks. Riigikeelt kinnipeetav ei valda ja selle õppes ei soovi osaleda. Ametlikku töökohta ei ole kinnipeetaval kunagi olnud ja garanteeritud töökoht vabanemise korral puudub. Kinnipeetava perekonda kuulub ema, kes on kinnitanud, et tagab kinnipeetavale vabanemise korral materiaalse toetuse. Kinnipeetava emal on probleemid alkoholi kuritarvitamisega ja ta ei ole olnud võimeline poega kasvatama. Samas on ema sõnade kohaselt tema suhted pojaga head ja toetavad ning vangistuse ajal ei ole need katkenud. Kinnipeetava poolvend ja poolõde elavad vanavanematega. Kinnipeetava tutvusringkonda kuulub kriminaalkorras karistatud isikuid. Kuna mitmed kuriteod on toime pandud grupis, saab järeldada, et kinnipeetav on teiste poolt mõjutatav. Kinnipeetav on tunnistanud kanepi tarvitamist. Juhul, kui ta jätkab tarvitamist, on olemas risk, et ta vajab selle hankimiseks raha, mis võib põhjustada uusi vargusi. Kanepi tarvitamine oli tuvastatud ka kriminaalhoolduse ajal. Kinnipeetaval on vanusele vastav suhtlemisoskus, vägivaldset käitumist ei ole esinenud, impulsiivsus väljendub selles, et enne tegutseb, siis mõtleb. Kinnipeetaval puuduvad probleemide lahendusoskused, ta ei mõtle tegude tagajärgedele ja ei arvesta teiste inimestega. Rahaliste probleemide korral läheb varastama, mitte ei otsi tööd. Kinnipeetaval on eesmärgid olemas, kuid ta ei tea, kuidas neid saavutada. Vangistuses ei väljenda kinnipeetav kuritegelikke hoiakuid, teeb ametnikega koostööd. Samas pani uued kuriteod toime kriminaalhoolduse ajal ja ühiskonnas kehtivaid norme ei järgi. Kinnipeetav ei soovi enda kriminaalset käitumist muuta teiste heaolu nimel. Uue kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 a asta jooksul on 69%. Viru Vangla toetab kinnipeetava vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega. 2 Kriminaalhooldaja leidis, et juhul, kui kohus vabastab kinnipeetava tingimisi enne tähtaega, tuleb talle määrata katseaeg ja käitumiskontroll kuni 16.03.2020 ning panna talle lisakohustused vastavalt KarS §75 lg.2 p.2-1, 4, 7, ja
- Abiproku rör Sergei Listov maakohtu istungil osaleda ei soovinud ning oma kirjalikus seisukohas toetas kinnipeetava vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega. Maakohtu istung Kinnipeetav J. W seletas maakohtu istungil, et riigikeele õp pimine on talle raske, koolis ei käinud ta sellepärast, et ei soovinud teiste kinnipeetavatega suhelda, katseajal tarvitas narkootikume. Samuti kinnitas kinnipeetav, et ema on talle leidnud töökoha, aga viimane keeldub garantiikirja andmast. Kaitsja vandeadvokaat Lembit Nirgi leidis maakohtu istungil, et kinnipeetava vabastamise korral kulgeb kriminaalhooldus sel korral positiivselt ja kinnipeetav teeb ametnikega koostööd. Maakohtu määruse põhjendused Maakohu s, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et taotlus ei ole põhjendatud ja ei kuulu rahuldamisele. Esmalt märgib maakohus, et abiprokurör on käesolevas asjas oma seisukohta esitades piirdunud vaid kahe lausega, milles teatab, et ei soovi arutamisest osa võtta ja ei toeta kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist. Sellist abiprokuröri seisukohta on maakohtul raske arvestada ja hinnata, kuivõrd see seisukoht on täiesti põhistamata. Ilma põhistuseta väiteid maakohus aga ei arvesta. Vastavalt Karistusseadustiku §76 lg.4 katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Maakohus leiab, et ainuüksi KarS §76 lg.1 p.2 sätestatud formaalsete aluste täidetus ei tingi kinnipeetava vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega, kuna seaduses märgitud tähtaja saabumine ei anna kinnipeetavale subjektiivset õigust vabaneda vangistusest tingimisi enne tähtaega. Vabanemine eeldab ka materiaalsete aluste täitmist. Vangistusseaduse § 6 lg.1 kohaselt on vangistuse eesmärk kinnipeetava suunamine õiguskuulekale käitumisele ja õiguskorra kaitsmine. Seega on vangistuse eesmärk saavutatud siis, kui kinnipeetavast tulenev retsidiivsusrisk on väike. See tähendab, et antud menetluses tuleb eelkõige hinnata ja prognoosida uute kuritegude toimepanemise tõenäosust antud kinnipeetava puhul. 3 Käesoleva asja materjalidest nähtub, et kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud kaks korda, reaalset vangistust kannab esimest korda. Lähtuvalt eeltoodust on maakohus seisukohal, et kinnipeetav ei ole teinud järeldusi ja parandanud oma käitumist ning eluviisi ei peale tingimisi süüdimõistmist ega ka mitte katseajal. Seetõttu leiab maakohus, et taaskordse kriminaalhoolduse nõuetekohase läbimise tõenäosus on pigem negatiivne. Seda seisukohta toetab ka Viru Vangla iseloomustus, mille kohaselt on kinnipeetaval kriminaalhoolduse ajal vähemalt kahel korral tuvastatud narkootikumide tarvitamine. Uued kuriteod pani kinnipeetav toime kehtival katseajal. Tegemist ei olnud ühe juhusliku episoodiga, kinnipeetav on süüdi tunnistatud üheksas kuriteoepisoodis. Maakohus leiab, et eelnev näitab, et kinnipeetav ei ole motiveeritud muutuma kriminaalhoolduse läbi, elama õiguskuulekat elu ja järgima ühiskonnas kehtivaid reegleid. Viru Vangla iseloomustuse kohaselt on kinnipeetav ka ise tunnistanud, et peab muutumist raskeks ja ei ole muutuste saavutamiseks mingeid vajalikke samme astunud. Riigikohus on oma 07.03.2019 lahendis kohtuasjas nr.1-09-14104 leidnud, et retsidiivsusriski tuleb prognoosida esmajoones selle kaudu, kuidas on kinnipeetav ennast karistuse kandmise ajal üleval pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ettenähtud eesmärgid. Samuti tuleb kinnipeetava resotsialiseerumise võimalusi hinnata veel kinnipeetava elutingimuste ja muude ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivate tagajärgede kaudu. Käesolevas asjas nähtub, et kinnipeetav on ennast vanglas üleval pidanud hä sti, d istsiplinaarkaristusi talle määratud ei ole, seega on alust arvata, et tegemist on isikuga, kes võib taluda teatud rutiini. Kinnipeetav ei ole vanglas töötanud ja põhikoolis käis vaid paar korda, peale mida katkestas. Kinnipeetaval on algharidus, selle omandamise jätkamist ei pea ta endale vajalikuks, riigikeelt ei valda ja selle õppes ei soovi osaleda. Individuaalset täitmiskava ei ole kinnipeetavale koostatud. Vabanemise korral soovib kinnipeetav asuda elama ühiselamusse . Kuigi ühiselamu juhataja on kinnitanud, et ruumi jätkub ja kinnipeetavale tagatakse elukoht, ei pea maakohus resotsialiseerumise eesmärgil mõistlikuks, et kinnipeetav asub katseajaks elama antud elamispinnale. Tegemist on ühiselamuga, kus elavad valdavalt kriminaalkorras karistatud isikud, kus tarvitatakse alkoholi ja narkootikume ning pannakse toime kuritegusid. Vabanemise korral ei ole kinnipeetavale garanteeritud töökohta. Kuigi kinnipeetav kinnitas maakohtu istungil, et ema oli talle töökoha leidnud, ei osanud ta nimetada ettevõtet, selle asukohta ja töö sisu. Garantiikirja ei ole maakohtule esitatud. Arvestades kinnipeetava madalat haridustaset, riigikeele mittevaldamist, varasema ametliku töökogemuse ja igasuguse eriala puudumist, leiab maakohus, et kinnipeetava võimalused ametliku töökoha leidmiseks piisava sissetulekuga ei ole suured. Viru Vangla iseloomustuse kohaselt on kinnipeetava ema küll kinnitanud, et tagab pojale vajaliku materiaalse toetuse, ei pea maakohus seda eluliselt usutavaks. Samast iseloomustusest nähtub üheselt, et kinnipeetava emal on probleemid alkoholi kuritarvitamisega, ta ei olnud võimeline oma poega kasvatama, ka kinnipeetava poolvenda ja poolõde kasvatavad vanavanemad. Kinnipeetava seletusi maakohtu istungil selle kohta, et ema enam alkoholi ei tarvita ja kavatseb tööle asuda, ei kinnita asja materjalid. Viru Vangla iseloomustuse kohaselt puuduvad kinnipeetaval 4 probleemide lahendamise oskused ning rahaliste probleemide korral läheb ta pigem varastama, mitte ei otsi tööd. Maakohus leiab, et lisaks korduvkaristusele ja katseaja nõuete rikkumisele on ka eeltoodud asjaolud need, mis suurendavad uute kuritegude toimepanemise riski. Käesoleva asja materjalidest nähtub, et kinnipeetav kannab käesoleval ajal liitkaristust muuhulgas kehtival katseajal toimepandud kuriteoepisoodide eest. Maakohus möönab, et ainu üksi liitkaristuse olemus ei ole aluseks kinnipeetava vabastamata jätmisele vangistusest tingimisi enne tähtaega, kuid leiab siiski, et arvestades kinnipeetava poolt toimepandud paljusid kuriteoepisoode ja eelkõige neist enamuse toimepanemist kehtival katseajal, ei ole kinnipeetava vabastamine vangistusest tingimisi enne tähtaega käesoleval ajal põhjendatud ja oleks ennatlik. Maakohtul puudub igasugune veendumus selles osas, et antud kinnipeetava puhul, kes on kriminaalkorras karistatud, olnud määratud kriminaalhooldusele, mis ebaõnnestus, oleks uue kuriteo toimepanemise risk madal. Kuna kinnipeetav on jätkanud kuritegelikku eluviisi vaatamata sellele, et teda on varasemalt kriminaalkorras karistatud ja kinnipeetav on varasemalt olnud kriminaalhoolduse all, leiab maakohus, et kriminaalhooldus ei osuta kinnipeetavale piisavat mõju, vältimaks uute kuritegude toimepanemist. Viru Vangla iseloomustuse kohaselt on kinnipeetava poolt toimepandud kuritegude soodusteguriks narkootikumide tarvitamine. Selle probleemiga ei ole kinnipeetav ei katseajal ega vangistuses tegelenud. Vastupidi, asja materjalidest nähtub, et kriminaalhoolduse ajal oli kinnipeetaval vähemalt kahel korral tuvastatud narkootikumide tarvitamine. Kinnipeetav on ise kinnitanud, et tarvitas narkootikume koos sõpradega ajal, mil elas üksinda. Arvestades asjaolu, et käesoleval ajal soovib kinnipeetav asuda taaskord elama üksinda ning ühiselamusse, ei ole tagasilangus kuidagi välistatud ning juhul, kui ta jätkab narkootikumide tarvitamist, võib ta vahendite hankimiseks nende soetamiseks taaskord panna toime uusi kuritegusid. Viru Vangla iseloomustuse kohaselt toetab vangla kinnipeetava vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega, kuna uue kuriteo toimepanemise tõenäosus antud kinnipeetava poolt 2 aasta jooksul on 69%. Maakohus antud riskihinnangut kinnipeetava vabastamise küsimuse otsustamisel ei arvesta, kuna vangla materjalidest ei nähtu, millise metoodika ja milliste andmete alusel on kinnipeetava iseloomustuses kajastuv uue kuriteo toimepanemise tõenäosusprotsent leitud. Vangla riskihinnang on täielikult põhjendamata ega ole kontrollitav. Kokkuvõtvalt leiab maakohus, et antud kinnipeetava poolt on uute kuritegude toimepanemise risk vabanemisel endiselt suur. Kinnipeetavat on varem korduvalt kriminaalkorras karistatud, ta on olnud määratud katseajale, mis ebaõnnestus. Kõik see, s.h. nii varasem karistus tingimisi kui ka katseaeg koos käitumiskontrolli nõuete ja lisakohustustega, ei ole suutnud hoida kinnipeetavat õiguskuulekal rajal ja välistanud tema poolt uute kuritegude toimepanemist. Uute kuritegude toimepanemise riske suurendavad antud kinnipeetava puhul ka narkootikumide võimalik jätkuv kuritarvitamine. Ülalnimetatud Vangistusseaduse § 6 lg.1 kohaselt on vangistuse üheks eesmärgiks ka õiguskorra kaitsmine. Maakohus leiab, et siinkohal tuleb muuhulgas arvestada ka ühiskonna üldise õiglustundega. Kuigi tegemist on abstraktse ja raskesti hinnatava kriteeriumiga, leiab maakohus, et antud kinnipeetava vabastamisel vangistusest 5 tingimisi enne tähtaega saaks ühiskonna õiglustunne kindlasti riivatud. Maakohus arvestab siinkohal kinnipeetava juba eelpoolv iidatud käitumist katseajal. Maakohus on seisukohal, et ka üldpreventiivsed kaalutlused on kinnipeetava vangistusest vabastamisel tingimisi enne tähtaega olulised ja nendega tuleb samuti arvestada. Kokkuvõtvalt leiab maakohus, et antud kinnipeetava puhul on tema retsidiivsusriski suurendavad asjaolud ülekaalus, mistõttu tema vangistusest vabastamine tingimisi enne tähtaega ei ole põhjendatud. Kinnipeetav peab jätkama karistuse kandmist vanglas. Vastavalt kinnipeetava kirjalikule taotlusele osales maakohtu istungil kaitsja vandeadvokaat Lembit Nirgi, kes esitas taotluse kaitsekulude hüvitamiseks summas 134,40 €. Maakohus peab seda summat põhjendatuks ja mõistab selle riigituludest kaitsja kasuks välja. Kaitsjatasu nimetatud summas kuulub vastavalt KrMS §2 p.4, Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.02.2016 lahendile kohtuasjas nr.3-1-1-1-16 ja KrMS §175 lg.1 p.4 alusel väljamõistmisele kinnipeetavalt, v.a. kaitsja sõidukulud ja tasu sõidule kulutatud aja eest koos käibemaksuga. Maakohus lähtus määruse tegemisel eeltoodust ja juhindus Karistusseadustiku §76 ning Kriminaalmenetluse seadustiku §426, §383, §384 ja §
- (allkirjastatud digitaalselt) Anne PALMISTE kohtunik 6