5. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (
) § 407 lg 1 ja lg 3 võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada kohtuistungit pidamata hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kuna kostja vastuväiteid hagile ei esitanud, siis leiab kohus, et kostjal ei ole vaidlust hagi üle ning hagi kuulub rahuldamisele kogu haginõude ulatuses. 6.
lg 3 ja 4 järgi võib tagaseljaotsusest kirjeldava ja põhjendava osa välja jätta või põhjendavas osas piirduda ka üksnes õigusliku põhjenduse märkimisega. Hagi on tõendatud kostja omaksvõtuga ning õiguslikult põhjendatud võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg 2, § 76, § 100, § 101, § 108, § 113 lg 1, § 1132, § 402 jj,
. Hagiavaldusele on lisatud poolte vahel sõlmitud ja kostja allkirjastatud tarbijakrediidileping nr BL4439025 (kostja kinnitus 19.03.2024, dtl 43), hageja kandis 19.03.2024 laenu 6 700 eurot (selgitusega Loan BL4439025 R. K. arvelduskontole EEXXX (dtl 65). Nimetatuga on tõendatud lepingute sõlmimine. Krediidilepingute vorm ja sisu vastavad VÕS § 404 lg 1 ja 2, krediidikulukuse määr ei ületa VÕS § 4062 lg 1 sätestatud määra. Hageja ütles lepingu(d) üles 12.12.2024 (dtl 69). Kohtu hinnangul on krediidiandja järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet (VÕS § 4034). Krediidisaaja krediidivõimekuse hindamiseks on hageja kogunud andmeidlisaks laenutaotlustes krediidisaaja esitatud andmetele nõudnud krediidisaaja kontoväljavõtteid (dtl 28). Nõude arvestus on esitatud (dtl 71-74), tasumata põhinõue 6772,19 eurot (dtl 74, 27-30); intress perioodi eest 9.08.2024-9.12.2024 804,9 eurot; lepingu haldustasu 118,7 eurot (4% laenusummalt aastas; 9.08.2024-9.12.2024); viivis 214,38 eurot (13.12.202421.01.2025, dtl 31, 75). Lepingujärgne viivisemäär on 26,99% (dtl 63). VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivist, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Riigikohus on leidnud, et eelduslikult tuleb hinnata VÕS § 42 lg 3 p 5 ja § 42 lg 1 järgi tühiseks vähemalt selline tarbijaga sõlmitud viivisekokkulepe, kus kokkulepitud viivisemäär ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära (RKTKm 3-2-1-25-16 p 13). VÕS § 113 lg 1 teine lause kohaselt loetakse viivise määraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäära, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Seega ei ületa hageja nõutav viivisemäär seaduses sätestatud viivise määra üle kolme korra ja lähtuvalt VÕS § 42 lg 3 p 5 ja § 42 lg 1 ei ole selline kokkuleppe tühine. Vastavalt
lg 1 p 2 tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Menetluskulud 7. Vastavalt
Hageja kantud menetluskulud, sealhulgas vajalikud kohtuvälised kulud, kannab kostja R. K.. 8.
lg 1 ja 2 järgi määrab kohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. Hageja menetluskulud on riigilõiv 770 eurot, 20 eurot maksekäsu kiirmenetluses kindlaksmääratud menetluskulu, ja õigusabikulud 180 eurot, kokku 970 eurot. Kohus leiab, et hageja menetluskulude hüvitamise taotlus on põhjendatud. Koos riigilõivuga on kostjalt väljamõistetavad hageja menetluskulud 970 eurot. 3
lg 4.
lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. /allkirjastatud digitaalselt/ Piret Raik Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.