2-22-17564/55

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Ele Liiv, Siret Siilbek ja Dina Tali Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht 19.02.2025, Tallinn 2-22-17564 Tsiviilasja number Tsiviilasi V.F-i avaldus S.K vastu alaealiste laste G.H ja O.I suhtes ühise hooldusõiguse lõpetamiseks ning ainuhooldusõiguse saamiseks Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 21.02.2024 kohtumäärus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik V.F-i määruskaebus Menetlusosalised ja nende esindajad Avaldaja V.F (isikukood XXX), lepinguline esindaja Vassili Kosteitšuk Puudutatud isik I G.H (isikukood XXX) Puudutatud isik II O.I (isikukood XXX) Puudutatud isikutele I ja II riigi õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaat Andres Lusmägi Puudutatud isik III S.K (isikukood XXX) Eestkosteasutus Tallinna Linnavalitsus (Lasnamäe Linnaosa Valitsus kaudu), lepinguline esindaja Kerli Kisper Menetluse liik Kirjalik menetlus 1 RESOLUTSIOON

1. Võtta asja materjalide juurde avaldaja esitatud tõendid.
2. Tühistada Harju Maakohtu 21.02.2024 määrus osas, millega maakohus jättis V.F-i avalduse ühise hooldusõiguse lõpetamiseks ülejäänud osas (s.t peale varahooldusõiguse) rahuldamata. Teha tühistatud osas uus määrus, millega rahuldada avaldus ning lõpetada vanemate V.F-i ja S.K ühine hooldusõigus laste G.H ja O.I suhtes ning anda nende ainuhooldusõigus üle V.F-ile. Muus osas jätta maakohtu määrus muutmata.
3. Rahuldada V.F-i määruskaebus.
4. Jätta määruskaebemenetluse kulud menetlusosaliste endi kanda, v.a lapsele määratud esindaja tasu ja kulud, mis jäävad riigi kanda.
5. Määruse tervikresolutsioon kehtib järgmises sõnastuses: 5.
6. Rahuldada V.F-i avaldus. 5.
7. Lõpetada vanemate V.F-i ja S.K ühine hooldusõigus laste G.H ja O.I suhtes ning anda nende ainuhooldusõigus üle V.F-ile. 5.
8. Jätta maa- ja ringkonnakohtu menetluskulud menetlusosaliste endi kanda, v.a lastele määratud esindaja tasu ja kulud, mis jäävad riigi kanda. Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Hagita menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui määruskaebuse esitaja taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Vanema hooldusõiguse kuuluvuse asjas tehtud määrus on isiku perekonnaseisuandmetes muudatuste tegemise alus. Kohus saadab määruse jõustumisest arvates kümne päeva jooksul perekonnaseisuasutusele hooldusõiguse andmete kandmiseks rahvastikuregistrisse (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5631). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Avaldus
9. V.F (avaldaja, laste ema) esitas 22.11.2022 Harju Maakohtule avalduse S.K (puudutatud isik, laste isa) vastu alaealiste laste G.H ja O.I suhtes ühise hooldusõiguse lõpetamiseks ning ainuhooldusõiguse saamiseks. Laste ema ja isa elavad alates 01.06.2018 lahus, laste isa lõpetas lastega suhtlemise, ei osale nende ülalpidamises ja lapsed elavad emaga. Laste isa ei vasta ka laste ema kõnedele ja kirjadele. Laste isa elab Venemaal. Isaga ühise hooldusõiguse teostamine on ebamõistlikult koormav ja laste huvidega vastuolus. Avaldajal on vaja igapäevaselt otsustada laste kasvatamisega seotud küsimusi. Näiteks keeldus 2 kohalik omavalitsus laste uut elukohta registreerimast ilma isa kirjaliku nõusolekuta. Nõusoleku saamine ei ole võimalik. Sama käib ka lastega reisimise kohta. Avaldaja palub lõpetada vanemate ühise hooldusõiguse laste suhtes ja anda ainuhooldusõigus avaldajale. Alternatiivselt palub avaldaja lõpetada vanemate ühine hooldusõigus osaliselt, st laste viibimiskoha, hariduse ja tervise osas ning anda selles osas ainuhooldusõigus avaldajale. Lapse isa seisukoht
10. Laste isa vaidles avaldusele vastu ja palus selle rahuldamata jätta. Laste ema takistab lastel isaga suhtlemist ning ei ole isaga lapsi puudutavates küsimustes ühendust võtnud. Isa pole nõusolekutest keeldunud. Eestkosteasutuse seisukoht
11. Eeskosteasutus leiab, et avaldus on põhjendatud, sest ühise hooldusõiguse teostamine on raskendatud laste isa välismaal elamise ja töötamise tõttu. Isa ei ole huvitatud osalemisest hooldusõiguse arutamisel ega tegema koostööd lastekaitse spetsialistidega. Laste isa ja ema vahel puudub kontakt, kuid emal on vaja igapäevaselt lastega seotud küsimusi otsustada. Laste esindaja seisukoht
12. Lastele määratud esindaja leidis esmalt, et hooldusõigus on põhjendatud anda üle vanemale, kes seda tegelikkuses teostab, st laste emale. Pärast laste isa esitatud seisukohta muutis esindaja arvamust ning leidis, et ühise hooldusõiguse lõpetamine ei ole siiski põhjendatud, sest vanemate vahel puuduvad vaidlused ühise hooldusõiguse teostamise üle. Laste isa on suuteline ja valmis osalema ühise hooldusõiguse teostamisel ning ühise hooldusõiguse lõpetamine ei vasta laste huvidele. Maakohtu määrus ja põhjendused
13. Maakohus rahuldas avalduse osaliselt, lõpetas vanemate ühise hooldusõigus laste suhtes varahooldusõiguse osas ning andis selle üle laste emale. Ülejäänud osas jättis maakohus avalduse rahuldamata. Samuti jättis maakohus rahuldamata avaldaja alternatiivse nõude lõpetada osaliselt vanemate ühine hooldusõigus laste viibimiskoha, hariduse ja tervise osas. Olukorras, kus mõlemad vanemad soovivad ja on võimelised hooldusõigust teostama ja vanemate vahel ei ole selliseid tõsiseid ja korduvaid erimeelsusi, mis takistaksid laste elu korraldamist ja arengut, ei ole ühise hooldusõiguse lõpetamine põhjendatud. Lapsed elavad koos emaga Eestis ning laste isa elab Venemaal. Laste igapäevaelus tegeleb lastega ema ning lapsed nägid isa viimati
14. a. Väited, et laste isaga ei ole võimalik kontakti saada, ei vasta tõele. Laste isa oli kohtule kättesaadav ja osales kohtumenetluses. Laste isa ei tee laste emale takistusi hooldusõiguse teostamisel ning soovib enda hooldusõigust teostada. Laste isa väidab, et on tasunud lastele igakuiselt elatist, kuid see pole leidnud kinnitust. Ei nähtu, et laste isa ei tahaks laste isikuhooldust teostada või takistaks emal selle teostamist. Menetluses ei ole tuvastatud hooldusõiguslikke vaidlusi laste isikuhoolduse osas ning puuduvad veenvad põhjendused isikuhooldusõiguse osas ühise hooldusõiguse lõpetamiseks. 3 Põhjendatud on lõpetada ühine hooldusõigus varahoolduse osas, kuna isa poolt elatise tasumine ei leidnud kinnitust. Laste isa esitatud tõendid ei tõenda, et raha jõuaks lasteni. Laste eest varaliselt mitte hoolt kandes ei teosta laste isa laste varahooldusõigust. Muus osas jääb ühine hooldusõigus lõpetamata. Määruskaebus
15. Laste ema esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada osas, milles maakohus jättis avalduse rahuldamata ning teha uus määrus, millega avaldus rahuldada. Laste isa ei osale juba kuus aastat laste elus ega tegele mingilgi määral nende kasvatamisega. Laste ema ei takista lastel isaga suhtlemist. Laste isa ei ole tõendanud, et ta oleks lastele või laste emale alates
16. aastast helistanud või kirjutanud. Isa ei ole ka kohtumenetluse jooksul lastega kordagi ühendust võtnud. Reisimiseks, elukoha registreerimiseks, kooli valimiseks ja tervist puudutavate küsimuste lahendamiseks vajab laste ema isalt digitaalselt allkirjastatud või notariaalselt kinnitatud nõusolekut. Isal ei ole digitaalse allkirjastamise võimalust. Iga üksiku küsimuse osas notariaalse nõusoleku küsimine, vormistamine, originaalide rahvusvaheline saatmine, vandetõlkimine on ebamõistlikult koormav ja raskesti teostatav. Praeguses poliitilises situatsioonis puudub riikidevaheline koostöö peaaegu täielikult. Kui laste isa kontaktandmed muutuvad, siis tema ülesleidmine on sisuliselt võimatu. Siinses asjas isa poolt e-posti teel 22.12.2022 ja 18.03.2023 saadetud vastustes ei ole tema elukohta ega kontaktandmeid märgitud. Maakohtu arvamus põhineb ainult sellel, et isa saatis kohtule e-posti teel allkirjastamata kirjad. Lastega seotud küsimuste lahendamiseks vajaliku nõusoleku (digitaalselt allkirjastatud või notariaalselt kinnitatud vormis) saamine isalt on seega raskendatud. Menetluse edasine käik
17. Lastele määratud esindaja palus määruskaebuse rahuldamata jätta. Eeskosteasutus toetab määruskaebust ning laste ema avalduse rahuldamist. Laste isa ei ole määruskaebuse osas seisukohta esitanud.
18. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
19. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 659 ja § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada osas, millega maakohus jättis laste ema avalduse ühise hooldusõiguse lõpetamiseks ülejäänud osas (s.t peale varahooldusõiguse) rahuldamata. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue määruse, millega rahuldab avalduse tervikuna ning lõpetab vanemate ühise hooldusõiguse laste suhtes ning annab nende ainuhooldusõiguse üle laste emale. Ülejäänud osas jääb maakohtu määrus muutmata. Lapse ema määruskaebus kuulub rahuldamisele. 4 Juhindudes TsMS § 654 lg-st 2² ja §-st 659 esitab ringkonnakohus määruse resolutsiooni juures kohtumääruse kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse, kajastamata tervikresolutsioonis maakohtu neid menetluslikke korraldusi, mis ei ole täitemenetluses täidetavad.
20. TsMS § 662 lg 3 kohaselt võib määruskaebuse põhjendamiseks esitada uusi tõendeid, mistõttu võtab ringkonnakohus vastu avaldaja poolt määruskaebemenetluses esitatud tõendid.
21. Maakohus leidis põhjendamatult, et ühise hooldusõiguse lõpetamine ei oleks antud juhul kooskõlas laste huvidega. Üldjuhul tuleb PKS § 137 alusel esitatud ühise hooldusõiguse lõpetamise avalduse puhul eeskätt hinnata, kas vanemate vahel esinevad ühise hooldusõiguse teostamisel erimeelsused. 11.
22. Arvestamata ei saa jätta olukorraga, kus ühel vanemal enda sõnul küll teise vanemaga ühise hooldusõiguse teostamise osas erimeelsused puuduvad, kuid faktiliselt ta hooldusõigust siiski ei teosta ning laste kasvatamises ei osale. 11.
23. Ainuüksi see, et üks vanem elab välismaal, ei anna alust küll ühist hooldusõigust lõpetada, kuid sellisel juhul tuleb hinnata, kas ja kui palju eemal viibiv vanem laste elus osaleb ja hooldusõigust teostab. Laste ema on kinnitanud, et laste isa ei osale alates
24. aastast laste elus ning ka lapsed on maakohtule ärakuulamisel avaldanud, et nad ei ole isaga ammu suhelnud ja nad toetavad ema avalduse rahuldamist. Kuigi isa sõnul suhtleb ta lastega sotsiaalmeedia vahendusel, ei ole ta selle kohta mingeid tõendeid esitanud. Arvestades laste vanuseid (hetkel vastavalt 15- ja 17-aastane), on nendega võimalik suhelda ka iseseisvalt ema vahenduseta ning sellises eas noored otsustavad üldjuhul ise, kas ja kellega nad suhtlevad. 11.
25. Olukorras, kus laste isa juba aastaid lastega ei suhtle ning nende eludes ei osale, puudub tal ka teadmine, mis on laste parimates huvides. Asjas esitatud seisukohtade ja tõendite põhjal ei nähtu, et laste isa oleks tegelikkuses valmis ja huvitatud ühist hooldusõigust teostama. Sellises olukorras ei ole vanemate ühise hooldusõiguse säilitamine laste huvides. 11.
26. Laste isa on küll ringkonnakohtule avaldanud, et on nõus andma laste emale notariaalse volikirja kõigis lastega seotud küsimustes, kuid käesoleva määruse tegemise seisuga puuduvad andmed, et isa oleks sellise volituse teinud. Samuti ei ole laste isa avaldanud nõusolekut laste ema poolt pakutud tingimustel kompromissi sõlmima.
27. Eeltoodust tulenevalt esinevad alused vanemate ühise hooldusõiguse lõpetamiseks tervikuna ning laste ainuhooldusõigus tuleb üle anda laste emale.
28. Hagita menetluses kannab menetluskulud TsMS § 172 lg 1 järgi isik, kelle huvides lahend tehakse, või kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane. Arvestades vaidluse sisu (tegemist on hagita perekonnaasjaga, kus kohus teeb lahendi eelkõige lapse huvidest lähtudes) on põhjendatud jätta määruskaebemenetlusega seotud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda, v.a alaealistele lastele riigi õigusabi korras määratud esindaja kulud, mis jäävad riigi kanda (TsMS § 172 lg 3). Tulenevalt kulude jaotusest puudub vajadus neid rahaliselt kindlaks määrata. Riigi õigusabi osutanud advokaadi tasutaotluse lahendab kohus eraldi määrusega. (allkirjastatud digitaalselt) 5