← Eesti

1-19-705/1769

Obsah (20)§ 256§ 255§ 214§ 3891§ 210§ 137§ 201§ 63§ 384§ 4024§ 345§ 418§ 344§ 81§ 56§ 832§ 5§ 3892§ 40§ 831

RIIGIKOHUS KRIMINAALKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik 1-19-705 14. märts 2025

§ 256

lg 1, § 137 lg 1 – § 22 lg 2, § 3891 lg 2, § 4024 lg 1, § 418 lg 2 p-de 2 ja 3, § 4181 lg 1 ning § 420 lg 1 järgi; - Pavel Gammeri süüdistuses

§ 256

lg 1, § 137 lg 1 – § 22 lg 2, § 214 lg 2 p-de 2 ja 4, § 3891 lg 2, § 4024 lg 1, § 418 lg 2 p-de 2 ning 3, § 4181 lg 1 ja § 420 lg 1 järgi; - Ardo Vilbre süüdistuses

§ 255

lg 1, § 210 lg 2 – § 25 lg 2 ning § 344 lg 1 järgi; - Jelena Lipendina süüdistuses

§ 255

lg 1, § 3891 lg-te 2 ja 3 – § 22 lg 3, § 344 lg 1, § 210 lg 2 – § 25 lg 2 ning § 345 lg 1 järgi; - S. P. süüdistuses

§ 255lg 1 järgi; - V.

S-i süüdistuses

§ 255lg 1 ja § 345 lg 1 järgi; - S.

V. süüdistuses

§ 255lg 1 järgi; - I.

G. süüdistuses

§ 255

lg 1, § 201 lg 2 p 2 ja § 345 lg 1 järgi; - Inna Stoljari süüdistuses

§ 255

lg 1 ja § 3891 lg 2 järgi; - Akhmet Ozdoevi süüdistuses

§ 214lg 2 p-de 2 ja 4 järgi; - L.

J-i süüdistuses

§ 3891lg 1 järgi; - N.

R-i süüdistuses

§ 3891

lg 1 järgi; - OÜ Novatek Holding süüdistuses

§ 210lg 3 – § 25 lg 2 järgi Tallinna Ringkonnakohtu 29.

mai

  1. a otsus - Prokuratuur, esindajad juhtiv riigiprokurör Taavi Pern, riigiprokurör Kati Reitsak ja abiprokurör Melinda Ülend, kassatsioon; - Hubert Hirve kaitsjad vandeadvokaadid Oliver Nääs ning Karoliina Kõrgesaar, kassatsioon; - Pavel Gammeri kaitsja vandeadvokaat Daniil Savitski, kassatsioon; - I. G., Ardo Vilbre ja OÜ Novatek Holding kaitsja vandeadvokaat Anu Toomemägi-Kivistik, kassatsioonid; 1-19-705 Teised kassatsioonimenetluse pooled Asja läbivaatamine - Akhmet Ozdoevi kaitsja vandeadvokaat Janek Valdma, kassatsioon; - L. J-i ning N. R-i kaitsja vandeadvokaat Silver Reinsaar, kassatsioon; - kannatanu Maksu- ja Tolliamet, kassatsioon; - tsiviilkostja GBGrupp Holding OÜ esindaja vandeadvokaat Kristjan Mägi, kassatsioon; - Jelena Lipendina kaitsja vandeadvokaat Madis Piirla; - S. P. kaitsja vandeadvokaat Ene Mõtte; - V. S-i kaitsja vandeadvokaat Stella Veber; - S. V. kaitsja vandeadvokaat Hannes Olli; - kannatanu AS MiniCredit (pankrotis), esindaja vandeadvokaat Marko Kairjak
  2. veebruar 2025, kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
  3. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu
  4. mai
  5. a otsus ja Harju Maakohtu
  6. jaanuari
  7. a otsus järgmises osas: 1.1 Hubert Hirve ja Pavel Gammeri süüditunnistamises ning karistamises

§ 137lg 1 – § 22 lg 2 järgi V.

K-d puudutavas kuriteos; 1.2 I. G. süüditunnistamises ja karistamises

§ 201lg 2 p 2 ja § 345 lg 1 järgi, AS-i Mini

Credit (pankrotis) tsiviilhagi osalises rahuldamises, tsiviilkostja vara arestituks jätmises ning tsiviilkostjalt arestitud vara hoiustamise kulu väljamõistmises; 1.3 L. J-ilt ja N. R-ilt kriminaalmenetluse kulude väljamõistmises; 1.4 Pavel Gammerile maakohtus valitud kaitsjale makstud tasu hüvitamises. 2. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 29. mai 2024. a otsus ka osas, millega: 2.1 jäeti maakohtu otsus Pavel Gammeri ja Akhmet Ozdoevi süüditunnistamises ning karistamises

§ 214

lg 2 p-de 2 ja 4 järgi ning Pavel Gammerile

§ 63

lg 2 ja § 64 lg 1 alusel liitkaristuse mõistmises muutmata; 2.2 jäeti muutmata Pavel Gammerile ja Hubert Hirvele

§ 137

lg 1 – § 22 lg 2 järgi mõistetud karistus; 2.3 tühistati maakohtu otsus Hubert Hirve ja Pavel Gammeri sõidukite ning sularaha konfiskeerimises, vabastati see vara aresti alt ning otsustati süüdistatavatele tagastada; 2.4 otsustati tagastada Y hoone läbiotsimisel leitud 170 660 eurot KTH Capital OÜ-le; 2.5 mõisteti riigilt Hubert Hirve kasuks välja apellatsioonimenetluses valitud kaitsjale makstud 17 069 eurot 33 senti. 3. Lõpetada kuritegude aegumise tõttu kriminaalmenetlus: 3.1 Hubert Hirve ja Pavel Gammeri süüdistuses

§ 137lg 1 – § 22 lg 2 järgi V. K-d puudutavas osas; 2

(49)1-19-705 3.2 I. G. süüdistuses

§ 201lg 2 p 2 ja § 345 lg 1 järgi. 4. Jätta AS-i Mini

Credit (pankrotis) tsiviilhagi läbi vaatamata, vabastada aresti alt Harju Maakohtu

  1. novembri
  2. a määrusega kriminaalasjas nr 1-19-705 arestitud sõiduk Bentley Continental GTS (registreerimisnumbriga X) ning jätta selle hoiustamise kulu 1136 eurot riigi kanda.
  3. Mõista Hubert Hirvele

§ 137

lg 1 – § 22 lg 2 järgi karistuseks 6 kuud vangistust, jättes talle

§ 63lg 2 ja § 64 lg 1 alusel mõistetud liitkaristuse muutmata.

6. Mõista Pavel Gammerile

§ 137lg 1 – § 22 lg 2 järgi karistuseks 6 kuud vangistust.

7. Saata kriminaalasi Pavel Gammeri ja Akhmet Ozdoevi süüdistuses

§ 214

lg 2 p-de 2 ning 4 järgi, Pavel Gammerile liitkaristuse mõistmises, Pavel Gammeri ja Hubert Hirve sõidukite ning sularaha aresti alt vabastamise küsimuses, H. Hirve vara arestimise asendamise ja talle apellatsioonimenetluse kulude hüvitamise otsustamiseks sama ringkonnakohtu samale kohtukoosseisule uueks arutamiseks.

  1. Jätta L. J-i määratud kaitsjale makstud 3659 eurot 40 senti ning N. R-i määratud kaitsjale makstud 3442 eurot 20 senti riigi kanda.
  2. Jõustada Harju Maakohtu
  3. jaanuari
  4. a otsus osas, millega jäeti Y hoone läbiotsimisel leitud 170 660 eurot riigi omandisse.
  5. Mõista Eesti Vabariigilt Pavel Gammeri kasuks välja valitud kaitsjale maakohtus makstud tasu katteks 84 000 eurot, jättes muutmata maakohtu otsustuse, millega arestiti menetluskulude hüvitamisest tulenev Pavel Gammeri nõue Eesti Vabariigi vastu 81 000 euro ulatuses laiendatud konfiskeerimise asendamise ja avalik-õigusliku nõudeavalduse tagamiseks.
  6. Muus osas jätta ringkonnakohtu otsus muutmata.
  7. Rahuldada Maksu- ja Tolliameti kassatsioon.
  8. Rahuldada osaliselt prokuratuuri, tsiviilkostja ning Pavel Gammeri, Hubert Hirve, I. G., Akhmet Ozdoevi, L. J-i ja N. R-i kaitsjate kassatsioonid.
  9. Ardo Vilbre ja OÜ Novatek Holding kaitsja kassatsioon jätta rahuldamata.
  10. Mõista Eesti Vabariigilt menetlusosaliste kassatsioonimenetluse kulu katteks välja järgmised summad: - 1159 eurot Hubert Hirve kasuks; - 2491 eurot 85 senti S. P. kasuks; - 5082 eurot 50 senti GBGrupp Holding OÜ kasuks; - 384 eurot 30 senti AS-i MiniCredit (pankrotis) kasuks.
  11. Määrata OÜ-le Advokaadibüroo Tehver & Partnerid V. S-ile kassatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu suuruseks 175 eurot 68 senti ja jätta see menetluskulu Eesti Vabariigi kanda. 3

(49)1-19-705 ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Süüdistus
  1. Harju Maakohtu
  2. veebruari
  3. a määrusega anti teiste seas kohtu alla Hubert Hirv, Pavel Gammer, Ardo Vilbre, Jelena Lipendina, S. P., V. S., S. V., I. G., Inna Stoljar, Akhmet Ozdoev, L. J., N. R. ja OÜ Novatek Holding, keda süüdistatakse kokkuvõtlikult järgmistes tegudes. H. Hirve ja P. Gammeri süüdistus karistusseadustiku (

) § 256 lg 1 järgi

  1. H. Hirv ja P. Gammer juhtisid hiljemalt
  2. aastal loodud kuritegelikku ühendust. Ühendus tegutses varalise kasu saamise eesmärgil, põimides seaduslikku majandustegevust kuritegudega. See oli suunatud maksukuritegude (

§ 3891

) ja pankrotikuritegude (

§ 384) toimepanemisele.

Majandustegevuse ning ärihuvide kehtestamisega kaasnesid korruptsioonikuriteod (

§ 4024

) ja varavastased kuriteod (

§-d 201, 202, 210 ning 214). Ühenduse püsivuse, järjepidevuse ning kuritegeliku autoriteedi säilitamiseks oli kõrvaleesmärk toime panna avaliku usalduse (

§ 345

) ja isikute (

§ 137

) vastu suunatud kuritegusid, aga ka tulirelvade ning laskemoonaga seotud kuritegusid (

§ 418lg 2 p-d 2 ja 3, § 4181 lg 1, § 420 lg 1).

H. Hirv ja P. Gammer lõid äriühingute võrgu ja püsiva struktuuri, mis võimaldas neil täita kuritegeliku ühenduse põhieesmärke majanduskuritegude toimepanemise kaudu. 3. Kuritegelikku ühendusse kuulusid teiste seas A. Vilbre, J. Lipendina, S. P., I. G., I. Stoljar, V. S. ja S. V., kes aitasid kaasa ühenduse eesmärkide saavutamisele, käsitasid end osana ühendusest ning täitsid kindlaid rolle. H. Hirvel ja P. Gammeril oli ühenduse juhtidena suur mõjuvõim ning sõnaõigus. Nad osalesid oluliste küsimuste lahendamisel, tagasid ühenduse sujuva toimimise ning selle eesmärkide katkematu täitmise. Ka andsid nad ühenduse liikmetele korraldusi, kontrollisid ühendust ohustavates kriminaal-, tsiviil- ja haldusmenetlustes ühenduse liikmete antavaid ütlusi ning vajadusel lõid või andsid korralduse luua ühenduse tegevust õigustavaid tõendeid. H. Hirv ja P. Gammer olid kuritegelikku ühendusse kuulunud äriühingute Emerana OÜ, Restoplus OÜ ning OÜ Escado Grupp tegelikud juhid (Emerana OÜ, Restoplus OÜ ning OÜ Escado Grupp suhtes lõpetati kriminaalmenetlus juriidilisest isikust süüdistatavate lõppemise tõttu). A. Vilbre, J. Lipendina, S. P., V. S-i, S. V., I. G. ja I. Stoljari süüdistus

§ 255lg 1 järgi 4.

A. Vilbre kuulus kuritegelikku ühendusse alates 2008. aastast, oli H. Hirve ja P. Gammeri äriühingute finantsjuht ning allus otse neile. Ta osales ühenduse huvides toimunud kokkusaamistel, sai ühenduse juhtidelt korraldusi ning täitis neid. Samuti andis ta korraldusi I. Stoljarile ja I. G-le, kuulus ühenduse kontrolli all olnud äriühingute juhatusse, tegi vajaduse korral nende koosseisus muudatusi ning andis korraldusi selliste äriühingute, sh Restoplus OÜ ja Emerana OÜ rahavoo korraldamiseks ning raha laenamiseks. Vajaduse korral kandis ta raha teiste äriühingute pangakontodele või võttis sularaha välja. Olulise panuse andis A. Vilbre

§ 384järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemisse, osales nõuandvas rollis AS-i Mini

Credit (pankrotis) ja OÜ Escado Grupp vaheliste rendilepingute ning nende lisade võltsimises ja juhendas koos H. Hirve, P. Gammeri ning S. V-ga kuritegeliku ühenduse liikmeid ja ühenduse kontrolli all olnud äriühingute töötajaid seoses politseis antavate ütlustega. 4

(49)1-19-705
  1. J. Lipendina kuulus kuritegelikku ühendusse alates
  2. aastast, olles Restoplus OÜ-le ja Emerana OÜ-le kuuluvate toitlustusasutuste tegevjuht. Ta allus ühenduse juhtidele ning andis korraldusi ühenduse kontrolli all olnud äriühingute raamatupidajatele, sh I. G-le ja I. Stoljarile. Tuvastatud rikkumistest kandis J. Lipendina ette P. Gammerile. Samuti oli J. Lipendina OÜ Escado Grupp ja OÜ Novatek Holding juhatuse liige. Tema kontrolli all peeti vähemalt
  3. aastast arvestust toitlustusasutuste deklareerimata käibest saadud raha üle, mida raamatupidamises ei kajastatud. J. Lipendina jõustas toitlustusasutustes tööjõumaksude minimeerimiseks välja töötatud skeeme, mille tõttu jäeti maksuhaldurile tegelik töötasu deklareerimata. Ta sai kuritegeliku ühenduse tegevusest otsest varalist kasu, määrates kokkuleppel ühenduse juhtidega kindlaks enda töötasu. Tema tegelik töötasu jäeti deklareerimata. Süüdistatav juhtis ja korraldas ka töötajate värbamist ning neile töötasu määramist, kooskõlastades enda tegevuse H. Hirve ja P. Gammeriga.
  4. S. P. kuulus kuritegelikku ühendusse alates
  5. aastast, olles H. Hirve ja P. Gammeri ihukaitsja ning autojuht, vajadusel ka nende pereliikmete ning lähedaste turvamees. S. P. oli kuritegelikus ühenduses J. Lipendinast ja A. Vilbrest madalamal positsioonil. Ta vastutas ka Y hoone turvalisuse eest, tema kaudu saadi teavet ning ta osutas transporditeenust ühenduse liikmetele. Kuritegeliku ühenduse ebaseadusliku tegevuse jätkusuutlikkuse ja mõjuvõimu kasvatamiseks ning kuritegude hõlbustamiseks kogus S. P. P. Gammeri ja H. Hirve korraldusel teavet nende äripartnerite, kuritegeliku maailma autoriteetide ning endiste õiguskaitseorganite töötajate kohta.
  6. V. S. kuulus kuritegelikku ühendusse vähemalt
  7. aastast. Ta pidi vormistama ühenduse kontrolli all olevate äriühingute vahel näilikke tehinguid ja altkäemaksu eest saadud üldvolikirja alusel nõuete loovutamise lepinguid, korraldama notari juures tehinguid ning esitama finantsasutusele võltsitud majandusaasta aruandeid. Kuritegude avastamise riski vähendamiseks pidi ta välja mõtlema tegevusplaane. V. S. allus ühenduse juhtidele ja nõustas vajadusel A. Vilbret ning S. V-d. Lisaks andis ta ühenduse juhtidele teavet AS-i MiniCredit (pankrotis) pankrotimenetluse kohta, viis ühenduse liikmed kokku isikutega, kes soovisid muundada teadmata päritoluga raha, valmistas selleks ette näilikke lepinguid, võimaldas ühendusel hoida enda töökohas teadmata päritoluga sularaha, osales OÜ Escado Grupp ja AS-i MiniCredit (pankrotis) võltsitud rendilepingu ning selle lisade loomisel ja andis olulise panuse OÜ Scandicon varalise seisu teadvaks kohustustevastase kahjustamise planeerimiseks. Ka pidi V. S. organiseerima ühenduse kontrolli all olevate äriühingute likvideerimise või registrist kustutamise ja leidma äriühingute juhatusse variisikud, kelle tegevust ta kontrollis. Ühtlasi tegutses V. S. ühenduse huvides OÜ Escado Grupp maksukontrolli käigus. Talle tehti väljamakseid OÜ-st Escado Grupp ning tema tegevus tagas tema osalusega advokaadibüroole pideva käibe.
  8. S. V. kuulus kuritegelikku ühendusse vähemalt
  9. aastast. Ta täitis H. Hirve ja P. Gammeri korraldusi ning nõustas ühenduse liikmeid õiguskaitseasutustega toimunud kokkupuudete korral. S. V. allus ühenduse juhtidele ning pidi koguma õiguskaitseasutustega seotud teavet, mõjutades vajadusel nende töötajaid. Sellesse tegevusse kaasas ta Rahapesu Andmebüroo endise töötaja A. O. Lisaks esindas S. V. J. Lipendinat AS-i MiniCredit (pankrotis) ja OÜ Escado Grupp tehingutega seotud kriminaalmenetluses, osales ühenduse liikmete ning juhtide kokkusaamistel, suhtles V. S-iga, sai enda tegevuse eest tasu ja tagas niimoodi enda õigusbüroole pideva käibe. 5
(49)1-19-705
  1. I. G. kuulus kuritegelikku ühendusse vähemalt
  2. aastast ning oli ühenduse kontrollile allunud äriühingute raamatupidaja. Ta täitis A. Vilbre ja J. Lipendina korraldusi ning koostas näilikke arveid. Ka pidi I. G. olema variisik ühenduse kontrolli all olevate äriühingute omanike hulgas ja juhatuses, aidates varjata ühenduse juhtide seost nende äriühingutega, ning esitama Emerana OÜ nimel valeandmeid sisaldavaid maksudeklaratsioone. I. G. osales A. Vilbre juhendamisel ja altkäemaksu eest saadud üldvolikirja alusel ka OÜ General Baltic Group esindajana DirectCom OÜ (pankrotis) nõuete loovutamises.
  3. I. Stoljar kuulus kuritegelikku ühendusse vähemalt
  4. aastast. Ta täitis A. Vilbre ja J. Lipendina korraldusi ning koostas mh näilikke arveid. Restoplus OÜ, OÜ Escado Grupp ja OÜ Novatek Holding pearaamatupidajana pidas ta arvestust Restoplus OÜ ametlikus raamatupidamises kajastamata raha üle ning korraldas vajadusel sularahakäibe varjamiseks kassasüsteemist kannete kustutamist. Samuti koostas ta mitteametlikke kuuaruandeid, edastas need I. G-le ja A. Vilbrele ning esitas Emerana OÜ ja Restoplus OÜ nimel valeandmeid sisaldavaid maksudeklaratsioone. I. Stoljar sai Restoplus OÜ-lt töötasu, mis jäeti osaliselt deklareerimata. I. G., L. J-i ja N. R-i süüdistus

§ 3891lg 1 järgi, H.

Hirve ning P. Gammeri süüdistus

§ 3891lg 2 järgi ja J.

Lipendina süüdistus

§ 3891lg-te 2 ning 3 – § 22 lg 3 järgi 11.

Emerana OÜ ning Restoplus OÜ esitasid maksu- ja kinnipidamiskohustuse vähendamise eesmärgil maksuhaldurile maksudeklaratsioonides valeandmeid.

  1. Emerana OÜ esitas maksuhaldurile tulu- ja sotsiaalmaksu, kohustusliku kogumispensioni ja töötuskindlustusmakse deklaratsioonides (TSD) valeandmeid
  2. märtsist 2015 kuni
  3. veebruarini 2017, jättes töötajatele tehtud väljamaksed deklareerimata 714 148 euro 42 sendi suuruses summas. Nendelt väljamaksetelt tuleb tasuda ja kinni pidada sotsiaalmaks 235 668 eurot 87 senti ja tulumaks 137 330 eurot 81 senti (kokku 372 999 eurot 68 senti). Käibemaksukohustuse vähendamise eesmärgil esitas Emerana OÜ maksuhaldurile käibemaksudeklaratsioonides (KMD) valeandmeid
  4. veebruarist 2015 kuni
  5. jaanuarini 2017, jättes deklareerimata 1 065 125 euro 50 sendi suuruse käibe, millelt tasutav käibemaks on 213 025 eurot 8 senti. Tulu- ja sotsiaalmaksu, kohustusliku kogumispensioni ja töötuskindlustusmaksete ning käibe kohta esitati valeandmeid mh H. Hirve, P. Gammeri, I. G., L. J-i ja N. R-i tegevuse tulemusena ning J. Lipendina kaasaaitamisel.
  6. Restoplus OÜ esitas maksuhaldurile TSD-des valeandmeid
  7. veebruarist 2015 kuni
  8. jaanuarini 2018, jättes töötajatele tehtud väljamaksetelt deklareerimata ja tasumata tulumaksu 519 271 eurot 21 senti, sotsiaalmaksu 885 777 eurot 91 senti, tulumaksu ettevõtlusega mitteseotud väljamaksetelt 27 172 eurot 36 senti, tulumaksu erisoodustuselt 687 198 eurot 99 senti ja sotsiaalmaksu 1 133 878 eurot 31 senti (kokku 3 253 298 eurot 78 senti). Valeandmeid esitati mh H. Hirve ja P. Gammeri tegevuse tulemusena ning J. Lipendina kaasaaitamisel. Samuti esitas Restoplus OÜ maksuhaldurile
  9. veebruarist 2015 kuni
  10. jaanuarini 2018 käibemaksukohustuse vähendamise eesmärgil KMD-des valeandmeid. Deklareerimata jäeti 3 610 805 euro 23 sendi suurune käive, millelt tuleb tasuda 722 161 euro 3 sendi suurune käibemaks. Valeandmeid esitati mh H. Hirve ja P. Gammeri tegevuse tulemusena ning J. Lipendina kaasaaitamisel. 6

(49)1-19-705 J. Lipendina süüdistus

§ 210lg 2 – § 25 lg 2 ja § 345 lg 1 järgi, A.

Vilbre süüdistus

§ 210

lg 2 – § 25 lg 2 järgi ning OÜ Novatek Holding süüdistus

§ 210lg 3 – § 25 lg 2 järgi 14.

J. Lipendina esitas

  1. juulil 2016 OÜ Novatek Holding nimel Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametile (PRIA) teadvalt ebaõigete andmetega taotluse, soovides saada seadmete ostmiseks toetust. Taotluse valmistas ette A. Vilbre ning selle allkirjastas J. Lipendina. Taotlusele lisas J. Lipendina üürilepingu, võltsides selle kuupäeva ja tingimusi. Tegeliku üürilepingu alusel poleks OÜ Novatek Holding toetust saanud. Samuti allkirjastas J. Lipendina
  2. augustil 2017 teadlikult ebaõigeid andmeid sisaldava maksetaotluse ja võltsitud arved ning maksekorraldused, mille edastas PRIA-le. Maksetaotluse valmistas ette A. Vilbre, kes korraldas ka võltsarvete ja võltsitud maksekorralduste koostamise. Niimoodi lõid süüdistatavad PRIA-le ettekujutuse seadmete soetamise, abikõlblike kulude tegemise ja maksumuse kohta. Tegelikult osteti toetustaotluses nimetatud seadmed teistelt äriühingutelt või teise äriühingu jaoks. PRIA jättis pettuse avastamisel toetuse välja maksmata. P. Gammeri ja H. Hirve süüdistus

§ 4024lg 1 järgi 15. H. Hirv ning P. Gammer maksid hiljemalt 20. detsembril 2016 Direct

Com OÜ (pankrotis) juhatuse liikmele Ivar Koorele 5000 eurot altkäemaksu selle eest, et ta annaks I. G-le notariaalselt kinnitatud üldvolikirja. I. Koor volitas altkäemaksu eest tähtajatu üldvolikirjaga I. G-d tegema DirectCom OÜ (pankrotis) nimel tehinguid ja toiminguid, kuigi tal ei olnud sellise volikirja tegemiseks osaniku Active Green OÜ nõusolekut. P. Gammeri, H. Hirve ja A. Vilbre korraldusel allkirjastas I. G. 29. detsembril 2016 vähemalt kolm nõude loovutamise lepingut, millega DirectCom OÜ (pankrotis) loovutas 4 699 573 euro 80 sendi ulatuses nõudeid OÜ-le General Baltic Group. I. G. süüdistus

§ 201lg 2 p-de 2 ja 4 ning § 345 lg 1 järgi 16. Aastatel 2008 kuni 2014 loodi AS-i Mini

Credit (pankrotis) ja OÜ Escado Grupp vahel näilik olukord, nagu rendiks AS MiniCredit (pankrotis) ruume OÜ-le Escado Grupp kuuluvas hoones. Seda tehti AS-i MiniCredit (pankrotis) pangakontodel oleva raha ebaseaduslikuks pööramiseks OÜ Escado Grupp kasuks. Aastatel 2009 kuni 2014 sisestas AS-i MiniCredit (pankrotis) raamatupidaja I. G. peaaegu igal kuul äriühingu raamatupidamisse tegelikkusele mittevastavaid rendiarveid ning pööras talle usaldatud pangakontodel olnud 557 479 eurot 69 senti OÜ Escado Grupp kasuks. P. Gammeri ja H. Hirve süüdistus

§ 137lg 1 järgi 17.

H. Hirv ja P. Gammer andsid hiljemalt

  1. veebruaril 2014 A. R-ile korralduse jälgida kuritegeliku ühenduse huvides varjatult K. V-d ja koguda tema liikumise kohta andmeid. Nimetatud kuupäeval salvestas A. R. varjatult K. V. liikumist Tallinna lennujaamas ja andis kogutud teabe H. Hirvele ning P. Gammerile.
  2. Hiljemalt
  3. a oktoobriks andsid P. Gammer ja H. Hirv A. R-ile ning S. P-le korralduse jälgida varjatult kuritegeliku ühenduse huvides V. K-d, soovides koguda andmeid kannatanu ja tema 7

(49)1-19-705 kasutuses oleva sõiduki liikumisteekonna kohta. A. R. paigaldas enne
  1. oktoobrit 2014 varjatult V. K. kasutuses oleva sõiduki alla GPS-seadme, mis edastas teavet sõiduki liikumise ja asukoha kohta. H. Hirv ja P. Gammer said seadme abil hangitud teavet vähemalt 1.–
  2. oktoobrini 2014 ja 13.–
  3. oktoobrini
  5. Hiljemalt
  6. a septembris andsid H. Hirv ja P. Gammer A. R-ile ning S. P-le korralduse jälgida varjatult kuritegeliku ühenduse huvides J. V-d, R. A-d ja O. B-d. A. R. ja S. P. kogusid kannatanute kohta varjatult teavet vähemalt
  7. septembril 2017, 20.–
  8. septembrini 2017, 25.–
  9. septembrini 2017,
  10. oktoobril 2017, 5.–
  11. oktoobrini 2017, 9.–13.oktoobrini 2017 ning täpselt tuvastamata hetkel pärast
  12. detsembrit
  13. P. Gammeri ja H. Hirve süüdistus

§ 418lg 2 p-de 2 ning 3, § 4181 lg 1 ja § 420 lg 1 järgi 20.

P. Gammer ja H. Hirv omandasid tuvastamata ajal ning kohas ebaseaduslikult laskekõlblikud tulirelvad, nende olulised osad, suures koguses kasutuskõlblikku laskemoona, tsiviilkäibes keelatud laskekõlbliku tulirelva ja tulirelva helisummuti, mida hoidsid ning valdasid grupis A. R-iga Y asuva garaaži peidikus kuni 16. veebruarini 2018. A. Vilbre süüdistus

§ 344lg 1 järgi ja V.

S-i süüdistus

§ 345lg 1 järgi 21.

A. Vilbre koostas tuvastamata ajal Scandicon OÜ majandusaasta eelaruande ja jooksva aruande, näidates nendes dokumentides osaühingu majandusnäitajaid tegelikust tunduvalt paremana. Ta muutis andmeid nii, et kahjumi asemel oleks kasum, lühiajalised nõuded paistaksid väiksemana, materiaalse põhivara väärtus oleks suurem ning pikaajalised kohustused oleksid väiksemad. Dokumentide võltsimine oli vajalik laenu saamiseks. Tegelikkusele mittevastavaid andmeid sisaldavad aruanded allkirjastas A. Vilbre 5. mail 2017 ning saatis need V. S-ile. 22. V. S. esitas 8. mail 2017 võltsitud aruanded Swedbank AS-ile. Aruannetes olevate majandusnäitajate alusel otsustas Swedbank AS laenu andmise ja sõlmis OÜ-ga Scandicon 24. mail 2017 laenulepingu. P. Gammeri ja A. Ozdoevi süüdistus

§ 214lg 2 p-de 2 ning 4 järgi 23.

P. Gammer ja A. Ozdoev nõudsid M. N-ilt 3 600 000 USA dollari tasumist, andes kannatanule mõista, et raha tasumata jätmise korral ta tapetakse. M. N. oli seotud skeemiga, mille tõttu kaotasid mitmed Venemaa Föderatsiooni ärimehed

  1. aasta oktoobris 23 miljonit USA dollarit. Raha kadumises süüdistasid nad mh M. N-i. Kannatanu kohtus P. Gammeri ja A. Ozdoeviga korduvalt Eestis, Lätis ning Itaalias. Kohtumiste käigus veendi kannatanut, et teda tahetakse tappa.
  2. ja
  3. aastal Itaalias toimunud kohtumistel nõudsid P. Gammer ja A. Ozdoev M. N-ilt nii 3 600 000 kui ka 3 000 000 USA dollari maksmist, öeldes, et muidu võidakse ta ise või tema pere tappa. Kuna kannatanu raha ei maksnud, saatis A. Ozdoev talle
  4. oktoobrist 2016 kuni
  5. veebruarini 2017 sõnumeid, nõudes raha või muu vara üleandmist. Sõnumites ähvardati kannatanut ja tema pereliikmeid tapmisega, ähvardamisest ning sõnumite saatmisest teadis ka P. Gammer. Maakohtu otsus 8

(49)1-19-705
  1. Harju Maakohus tegi
  2. jaanuaril 2023 järgmised otsustused: Süüküsimus ja karistused - P. Gammer mõisteti süüdistuses

§ 256lg 1, § 418 lg 2 p-de 2 ja 3, § 4181 lg 1 ning § 420 lg 1 järgi õigeks.

Ta tunnistati süüdi

§ 214

lg 2 p-de 2 ja 4, § 3891 lg 2, § 137 lg 1 ja § 4024 lg 1 järgi, teda karistati

§ 63

lg 2 ning § 64 lg 1 alusel 8-aastase vangistusega ning talle kohaldati lisakaristusena 4 aasta pikkust ettevõtluskeeldu; - H. Hirv mõisteti süüdistuses

§ 256lg 1, § 418 lg 2 p-de 2 ja 3, § 4181 lg 1 ning § 420 lg 1 järgi õigeks.

Ta tunnistati süüdi

§ 3891

lg 2, § 137 lg 1 ja § 4024 lg 1 järgi, teda karistati

§ 63

lg 2 ning § 64 lg 1 alusel 6-aastase vangistusega ja talle kohaldati lisakaristusena 4-aastast ettevõtluskeeldu; - A. Vilbre mõisteti süüdistuses

§ 255lg 1 ja § 344 lg 1 järgi õigeks.

Ta tunnistati süüdi

§ 210

lg 2 – § 25 lg 2 järgi, teda karistati 1 aasta ning 8 kuu pikkuse vangistusega, tema karistusaja hulka arvati eelvangistuses viibitud 3 aastat, 3 kuud ja 21 päeva ning karistus loeti kantuks; - J. Lipendina mõisteti süüdistuses

§ 255lg 1 järgi õigeks.

Ta tunnistati süüdi

§ 3891

lg-te 2 ja 3 – § 22 lg 3, § 344 lg 1, § 210 lg 2 – § 25 lg 2 ning § 345 lg 1 järgi, teda karistati

§ 63

lg 2 ja § 64 lg 1 alusel 4-aastase vangistusega, millest loeti ärakantuks 3 aastat ning 5 kuud vangistust ja jäeti ärakandmata karistus tingimisi täitmisele pööramata; - S. P. mõisteti süüdistuses

§ 255lg 1 järgi õigeks.

Ta tunnistati süüdi

§ 137

lg 1 järgi ning teda karistati 1-aastase vangistusega, mille ärakandmata osa jäeti tingimisi täitmisele pööramata; - V. S. mõisteti süüdistuses

§ 255lg 1 ning § 345 lg 1 järgi õigeks; - S.

V. mõisteti süüdistuses

§ 255lg 1 järgi õigeks; - I.

G. mõisteti süüdistuses

§ 255lg 1 järgi õigeks.

Süüdi tunnistati ta

§ 3891lg-te 1 ja 3 – § 22 lg 3, § 201 lg 2 p 2 ning § 345 lg 1 järgi.

Talle mõisteti liitkaristuseks 3-aastane vangistus, mis jäeti tingimisi kohaldamata. Lisakaristusena kohaldati 2 aasta pikkust ettevõtluskeeldu; - I. Stoljar mõisteti süüdistuses

§ 255lg 1 järgi õigeks.

Süüdi tunnistati ta

§ 3891

lg 2 järgi; - OÜ Novatek Holding tunnistati süüdi

§ 210

lg 3 – § 25 lg 2 järgi ja teda karistati 50 000 euro suuruse rahalise karistusega; - L. J-i ja N. R. tunnistati süüdi

§ 3891

lg 1 järgi, neid karistati 1 aasta ning 6 kuu pikkuse vangistusega, mis jäeti tingimisi kohaldamata, ja kummaltki süüdistatavalt mõisteti välja riigi õigusabi tasu; - A. Ozdoev tunnistati süüdi

§ 214

lg 2 p-de 2 ja 4 järgi, teda karistati 5-aastase vangistusega, millest loeti ärakantuks 3 kuud ning 25 päeva vangistust, ja ülejäänud karistuse osa jäeti tingimisi täitmisele pööramata. 9

(49)1-19-705 Tsiviilhagi ja avalik-õiguslik nõudeavaldus - AS-i MiniCredit (pankrotis) tsiviilhagi rahuldati ja tsiviilkostjalt GBGrupp Holding OÜ mõisteti kannatanu kasuks välja 597 319 eurot 1 sent. Tsiviilhagi tagamiseks jäeti arestituks sõiduk, mille hoiukulu jäi tsiviilkostja kanda. Tsiviilhagi tagamiseks seatud 473 093 euro 59 sendi suurune kohtulik hüpoteek jäeti samuti muutmata; - Maksu- ja Tolliameti avalik-õiguslik nõudeavaldus rahuldati mh H. Hirve, P. Gammeri, J. Lipendina, I. G., L. J-i ja N. R-i suhtes. Maakohus määras kindlaks Emerana OÜ ning Restoplus OÜ maksukohustuse ja süüdistatavate solidaarvastutuse ulatuse ning mõistis neilt lisaks põhivõlale välja maksusummadelt arvestatud intressi. Seoses Emerana OÜ maksukohustustega mõisteti nii H. Hirvelt kui ka P. Gammerilt välja 617 565 eurot 48 senti. Seoses Restoplus OÜ maksukohustustega mõisteti nii H. Hirvelt kui ka P. Gammerilt välja 4 084 757 eurot 2 senti. Konfiskeerimine, nõuete tagamine, asitõendid ja menetluskulud - H. Hirvelt ja P. Gammerilt konfiskeeriti kohtueelsel uurimisel arestitud vara ning neilt mõisteti laiendatud konfiskeerimise asendamiseks välja 1 000 000 eurot. Konfiskeerimise ja avalik-õigusliku nõude tagamiseks jäeti arestituks kohtueelsel uurimisel arestitud vara; - Y läbiotsimisel leitud 170 660 eurot jäeti kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 126 lg 3 p 3 alusel riigi omandisse; - Eesti Vabariigilt mõisteti P. Gammeri kasuks välja valitud kaitsjale makstud tasu 81 000 eurot ning see nõue arestiti laiendatud konfiskeerimise asendamise ja kannatanu avalik-õigusliku nõudeavalduse tagamiseks. Maakohtu otsuse põhjendused Maksukuriteod
  1. Maksuarvestus on lubatav ja usaldusväärne tõend ning selles toodud andmete õigsust võimaldavad kontrollida muud tõendid.
  2. Emerana OÜ käibemaksudeklaratsioonides esitati aastatel 2015 kuni 2017 valeandmeid. Maksustatava käibena jäeti deklareerimata 1 065 125 eurot 50 senti, millelt arvestatud käibemaks on 213 025 eurot 8 senti. Käibedeklaratsioonide andmed ei kattu tegeliku läbimüügi andmetega. Kassasüsteemist kannete kustutamine näitab samuti käibe varjamise soovi. Pole usutav, et nii palju kandeid kustutati eksimuse või varguste tõttu.
  3. Emerana OÜ restoranide töötajatele maksti töötasu osaliselt või täielikult sularahas, varjates nii tegelikku palka. I. Stoljarilt leitud töötabeleid saab arvestada töötajatele tehtud väljamaksete suuruse arvutamisel. Töötabelis kajastamata töötajate kohta süüdistust ei esitatud. Kaitseväited pole tõendatud ning maksuarvestuse aluseks olevaid arvutustehteid ei vaidlustatud. Maksustamisperioodide veebruar 2015 kuni jaanuar 2017 kohta esitati maksuhaldurile TSD-des valeandmeid, jättes deklareerimata sotsiaalmaksuga maksustatavaid väljamakseid 714 148 eurot 42 senti, millelt tuleb tasuda ja kinni pidada sotsiaalmaks 235 668 eurot 87 senti ja tulumaks 137 330 eurot 81 senti. 10
(49)1-19-705
  1. Restoplus OÜ käibemaksudeklaratsioonides esitati
  2. a jaanuarist kuni
  3. a detsembrini valeandmeid ning jäeti deklareerimata maksustatav käive 3 610 805 eurot 23 senti ja käibelt arvestatud käibemaks 722 161 eurot 3 senti. Valeandmete esitamise eesmärk oli Restoplus OÜ käibemaksukohustuse vähendamine. See järeldub tegelikku käivet kajastavatest tõenditest (sh kassasüsteemi kannete kustutamisest). Maksuarvestuses kajastatud arvutused ja lähteandmed on kontrollitavad ning vastuväiteid neile ei esitatud.
  4. Ka Restoplus OÜ-s maksti töötasu osaliselt või täielikult sularahas, varjates niimoodi tegelikku palka. See nähtub tunnistajate ütlustest ning palgaarvestust kajastavatest vaatlusprotokollidest. Osa töötajate puhul deklareeriti väljamakseid ka mõnest teisest äriühingust, kuid see ei tähenda, et tegemist pole Restoplus OÜ töötajatega. Maksuarvestuses pole maksunõuet alusetult suurendatud. Restoplus OÜ nimel esitati maksustamisperioodide jaanuar 2015 kuni detsember 2017 kohta maksuhaldurile TSD-des valeandmeid, jättes deklareerimata sotsiaalmaksuga maksustatavaid väljamakseid 2 684 179 eurot 9 senti ning nendelt väljamaksetelt tasutava ja kinnipeetava sotsiaalmaksu 885 777 eurot 91 senti ning tulumaksu 519 271 eurot 21 senti. Lisaks jäeti deklareerimata ettevõtlusega mitteseotud kulud 108 689 eurot 26 senti. Sellelt summalt tasutav tulumaks on 27 172 eurot 36 senti. Restoplus OÜ tegi H. Hirve ja P. Gammeri korraldusel
  5. a jaanuarist kuni
  6. a detsembrini igal kuul deklareerimata väljamakseid neile endale ja J. Lipendinale, S. P-le ning A. R-ile. Need väljamaksed on käsitatavad erisoodustusena. P. Gammeri ja H. Hirve puhul ei olnud tegemist dividendi maksmisega, sest süüdistatavad pole nimetatud äriühingu osanikud. Samuti ei jaotatud kasumit. Restoplus OÜ jättis erisoodustusi deklareerimata 2 748 795 euro 89 sendi ulatuses, millelt tuleb tasuda 687 198 eurot 99 senti tulumaksu ja 1 133 878 eurot 31 senti sotsiaalmaksu.
  7. Valeandmeid sisaldanud deklaratsioone esitasid raamatupidajad, kes tegutsesid ühiselt ja kooskõlastatult P. Gammeri ning H. Hirvega. Viimaste juhtimisel esitati valeandmeid, mille tulemusena jäi Emerana OÜ puhul maksudena laekumata 586 024 eurot 76 senti ning Restoplus OÜ puhul 3 975 459 eurot 81 senti (

§ 3891lg 2).

Emerana OÜ ja Restoplus OÜ juhatuse liikmetel tegelikku otsustusõigust ei olnud. P. Gammer ja H. Hirv otsustasid käibe varjamise ning töötajatele makstava tasu deklareerimata jätmise üle, andes selleks korraldusi. Nad tegutsesid maksukuriteo organisaatoritena ning vastutavad

§ 3891lg 2 järgi.

Maksukuritegude toimepanemisele osutas füüsilist ja vaimset kaasabi J. Lipendina (

§ 3891lg-d 2 ja 3 – § 22 lg 3).

Soodustuskelmus, dokumendi võltsimine ja võltsitud dokumendi kasutamine 31. PRIA-lt soovitud toetuse taotlemist koordineeris ja kontrollis A. Vilbre, kes edastas J. Lipendinale vajalikud dokumendid ning andis juhiseid nende allkirjastamiseks, edastamiseks ja PRIA esindajatega suhtlemiseks. Samuti organiseeris A. Vilbre näilike hinnapakkumiste ja arvete koostamise, nende dokumentidega seotud raha liikumise ja seadmete ümberpaigutamise paikvaatluse tarbeks. J. Lipendina allkirjastas ja edastas PRIA-le OÜ Novatek Holding toetustaotluse ja maksetaotluse. Ta võltsis ka üürilepingu (

§ 344

lg 1) ning edastas selle koos toetustaotlusega PRIA-le (

§ 345lg 1).

Samuti vastas J. Lipendina järelepärimistele, edastas lisadokumente ja tegi järelepärimisi. Süüdistatavad tegid ühiselt ja kooskõlastatult kõik selleks, et eksitada PRIA esindajat nii paikvaatlusel kui ka seadmete tegeliku soetamise puhul. Mõlema süüdistatava teopanus oli oluline. Nad püüdsid aktiivselt veenda PRIA töötajaid selles, et OÜ Novatek Holding tegi abikõlblikke kulusid. Kuritegu jäi katse staadiumi süüdistatavatest sõltumatute asjaolude tõttu. Tegemist on lõpetatud süüteokatsega ning teost ei saanud loobuda passiivseks jäädes. J. Lipendina ja A. Vilbre panid kuriteo toime OÜ Novatek Holding huvides. 11

(49)1-19-705 Altkäemaksu andmine erasektoris 32. On tuvastatud, et OÜ DirectCom (pankrotis) juhatuse liige I. Koor küsis ja P. Gammer ning H. Hirv andsid talle sularahas 5000 eurot selle eest, et I. Koor väljastaks I. G-le notariaalse tähtajatu üldvolikirja. Selline volikiri võimaldab teha äriühingu nimel peaaegu kõiki tehinguid ja toiminguid ning on käsitatav seadusest tuleneva pädevuse tervikliku üleandmisena kolmandale isikule. Kirjeldatud volikirja andmine on vastuolus seadusest tuleneva keeluga ning selleks puudus äriühingu osaniku OÜ Active Green nõusolek. I. Koor kuritarvitas volikirja andes enda pädevust. H. Hirv ja P. Gammer tegutsesid ühiselt ning kooskõlastatult, pannes

§ 4024järgi kvalifitseeritava kuriteo toime kavatsetult.

Omastamine ja võltsitud dokumendi kasutamine

  1. I. G. kandis
  2. augustist 2009 kuni
  3. oktoobrini 2014 seadusliku aluseta AS-i MiniCredit (pankrotis) pangakontolt OÜ Escado Grupp pangakontole 557 479 eurot 69 senti. Pole tõendatud, et kõik osanikud ülekannete tegemisega nõustusid. Kannatanu pangakontol olnud raha oli I. G-le usaldatud võõras vara. Ülekandeid tehes pööras ta raha OÜ Escado Grupp kasuks, mistõttu kannatanu varaline seisund halvenes. Nii pani ta tahtlikult toime

§ 201lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava jätkuva kuriteo. Võltsitud rendiarveid kasutas I. G. AS-i Mini

Credit (pankrotis) raamatupidamises, tegi nende alusel väljamakseid ja pani niimoodi toime

§ 345lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Väljapressimine

  1. P. Gammer ja A. Ozdoev nõudsid
  2. aasta suvel San Remos ning ajavahemikul
  3. oktoobrist 2016 kuni
  4. veebruarini 2017 Eestis sõnumite vahendusel M. N-ilt teda ja tema pereliikmeid ähvardades 3 600 000 USA dollari maksmist. Eesti karistusseadus kehtib teo kohta ka siis, kui vaid üks osa süüdistatavatele etteheidetavast käitumisest on toime pandud Eesti Vabariigi territooriumil. Vara nõudmiseks polnud õiguslikku alust ning kannatanut ähvardati tapmisega. Süüdistatavate tegu oli ühine ja kooskõlastatud ning neil ei olnud alust arvata, et tegutsetakse tegeliku ja tunnustatava nõude maksmapanekuks. Tegu oli jätkuv ning vastab

§ 214lg 2 p-de 2 ja 4 tunnustele.

Eraviisiline jälitustegevus 35.

§ 137lg 1 järgi kvalifitseeritud kuriteod pandi süüdistuse kohaselt toime 9.

veebruarist 2014 kuni

  1. detsembrini
  2. S. P. ja A. R. tegutsesid H. Hirve ning P. Gammeri korraldusel ja kontrolli all, s.o nendega ühiselt, jälgides varjatult K. V-d, V. K-d, J. V-d, R. A-d ja O. B-d. Varjatud jälgimine kuulub KrMS § 1263 lg 1 kohaselt jälitustoimingute hulka ning selleks süüdistatavatel luba ei olnud. Süüdistatavad tegutsesid kavatsetult, soovides koguda andmeid kannatanute liikumise, sõidukite ning elukoha kohta. Dokumendi võltsimine ja võltsitud dokumendi kasutamine
  3. A. Vilbrele

§ 344

lg 1 järgi süüks arvatud tegevus pole selle kuriteokoosseisu mõttes dokumendi võltsimine. Äriühingu majandusseisu kokkuvõtete eesmärk on kirjeldada äriühingu majanduslikku olukorda. Majandusaasta aruanne ei tekita laenu saamise õigust. Kaitstavat õigushüve silmas pidades ei kahjustata avalikku usaldust, kui valeandmeid luuakse eesmärgiga esitada neid teisele eraõiguslikule isikule, et saada varalist kasu. Muude eelduste täidetuse korral (eeskätt kahju) 12

(49)1-19-705 võib tegemist olla varavastase süüteoga (kelmuse või selle katsega). Seetõttu tuleb A. Vilbre

§ 344lg 1 järgi õigeks mõista.

37. V. S-i süüdistatakse

§ 345

lg 1 järgi eelmises punktis nimetatud võltsitud dokumentide kasutamises, s.o Swedbank AS-ile saatmises, et saada laenu. Kuna talle heidetakse ette niisuguste dokumentide kasutamist, mille võltsimises tuleb A. Vilbre õigeks mõista, peab ka V. S-i

§ 345lg 1 järgi õigeks mõistma.

Tulirelvade, nende oluliste osade, laskemoona ja helisummuti ebaseaduslik käitlemine 38. P. Gammerit ja H. Hirve süüdistatakse

§ 418

lg 2 p-de 2 ning 3, § 4181 lg 1 ja § 420 lg 1 järgi tulirelvade, nende oluliste osade, laskemoona ning helisummuti ebaseaduslikus käitlemises grupis A. R-iga. Harju Maakohtu

  1. jaanuari
  2. a otsusega asjas nr 1-19-9890 tunnistati A. R. nendes kuritegudes süüdi. Viidatud otsus tõendab üksnes A. R-i süüd. Tõenditest järeldub, et tuvastamata ajast kuni
  3. veebruarini 2018 hoiti süüdistuses nimetatud esemeid Y garaažis asuvas peidikus. Süüdistus toetub mh A. R-i kohtueelses menetluses antud ja kohtus avaldatud ütlustele. Neil ütlustel on otsustav roll ning kohtuotsuse rajamine sellele tõendile oleks vastuolus KrMS § 15 lg-ga
  4. Seega peab H. Hirve ja P. Gammeri süüdistuses

§ 418lg 2 p-de 2 ning 3, § 4181 lg 1 ja § 420 lg 1 järgi õigeks mõistma.

Kuritegelik ühendus

  1. Kuritegeliku ühenduse loomist, toimimist ja konkreetsete isikute ülesandeid ning tegusid kirjeldatakse süüdistuses suure üldistusastmega, mis muudab osalt keerukaks ja osalt võimatuks etteheidete seostamise tõendite ning nende pinnalt tuvastatavate asjaoludega. Osa tõendite ja asjaolude tähendus selgub täielikult alles süüdistuskõnest. Niisugune olukord ei taga kohast kaitseõigust. Süüdistuskõne on väga detailne ning takistab kohati aru saamast, mida süüdistatavatele seoses kuritegeliku ühendusega ette heidetakse. Ka pole süüdistuses selgitatud, miks loetakse ühenduse loomise ajaks just
  2. aastat. Samuti ei kirjeldata liikmete kaasamise või liitumise asjaolusid. Kuritegeliku ühenduse jaatamiseks ei peeta vajalikuks Emerana OÜ ja Restoplus OÜ olemasolu, kuigi maksukuritegusid heidetakse süüdistatavatele ette seoses nende äriühingutega. Faktidega pole sisustatud ka äriühingute võrgu kuulumist kuritegeliku ühenduse kontrolli alla.
  3. Kuritegelikku ühendust määratletakse ebaõnnestunult sellisena, mis põimis legaalset majandustegevust kuritegudega. Varalise kasu saamine seadusliku majandustegevuse kaudu on õiguspärane. Kui majandustegevuse käigus pannakse kasumi suurendamiseks toime kuritegusid, saab isikuid karistada nende tegude eest. Süüdistatavate tegevuse defineerimiseks kuritegeliku ühendusena tuleb kindlaks teha, kumb tegevusliinidest on peamine ning kumb on varalise kasu saamise allikas. Süüdistusest järeldub, et kuritegude toimepanek oli õiguspärase äritegevusega kaasnenud tegevus, mille eesmärk oli üksnes varjata seadusliku majandustegevusega saadud tulu või suurendada kasumit. Niisugune tegevus ei vasta kuritegeliku ühenduse definitsioonile.
  4. Süüdistuse kohaselt saavutati kuritegeliku ühenduse eesmärk – varaline kasu – peamiselt maksukuritegude toimepanemise kaudu. Süüdistuses ei kirjeldata seda, et maksukuritegusid pandi toime (ja kes ning kuidas seda tegi) enne süüdistuses nimetatud perioodi, ehkki süüdistuskõne kohaselt pandi maksukuritegusid toime juba hiljemalt
  5. aastal. Piisav pole üldine väide, et kuritegeliku ühenduse tegevus oli suunatud maksukuritegude toimepanemisele alates selle loomisest. Teisalt muudab see puudus süüdistuse vastuoluliseks: kui maksukuritegusid pandi (väidetavalt) toime 13

(49)1-19-705 mitu aastat enne kuritegeliku ühenduse loomist, siis jääb arusaamatuks, miks toimus 2008. aastal kvalitatiivne hüpe ja miks tuleb sellest ajast samalaadset tegevust lugeda kuritegeliku ühenduse tegevuseks ning põhisuunaks.

§ 3891

on kuritegu, mis vastab

§ 255

tunnustele kuritegeliku ühenduse n-ö sihtkuriteona, kuid süüdistuses kirjeldatud asjaoludel pole ei Eesti ega rahvusvahelise praktika kohaselt tegemist tüüpiliselt kuritegelikele ühendustele omistatava põhitegevussuunaga. 42. Arusaadav pole see, miks peetakse maksejõuetuskuritegu (

§ 384

) üheks kuritegeliku ühenduse põhisihtkuriteoks, aga soodustuskelmust või omastamist mitte. Seda väidet sisustatakse üksnes OÜ-ga Scandicon seotud tegevuse kaudu. Ka ei kirjeldata, kuidas oli maksejõuetuskuritegude toimepanemine seotud ühenduse põhieesmärgi ehk varalise kasu saamisega. OÜ Scandicon raha pidi liikuma H. Hirve, A. Vilbre ja V. S-i valdusesse.

  1. Varavastaste kuritegude ja korruptsioonikuritegude puhul pole erinevate äriühingute majandustegevust ja kuritegeliku ühenduse tegevust kindlalt piiritletud. Eriti ilmne on see väljapressimise süüdistuse puhul. Prokuratuur ei kirjelda asjaolusid, mis võimaldaksid järeldada, et P. Gammer tegutses väljapressimist toime pannes kuritegeliku ühenduse nimel või huvides. Eraldi tulnuks põhjendada, miks see tegevus oli seotud kuritegeliku ühenduse majandustegevuse ja ärihuvide maksmapaneku eesmärgiga. Järelduste tegemiseks pole piisav see, et kõnealuse teo pani toime väidetava kuritegeliku ühenduse juht.
  2. Deklaratiivne on süüdistuse väide, mille kohaselt oli dokumentide võltsimise ja võltsitud dokumentide kasutamise eesmärk kuritegeliku ühenduse püsivuse, järjepidevuse ning kuritegeliku autoriteedi tagamine. Kõik

§-de 344 ja 345 järgi kvalifitseeritud teod vastavad intellektuaalse võltsimise tunnustele ning need olid vahetult seotud süüdistatavatele etteheidetavate majandus- ja varavastaste süütegudega. Väide, et kuritegelikul ühendusel oli võimekus mõjutada kriminaal- ja haldusmenetlusi dokumentide võltsimisega, rajaneb peamiselt võimekusel võltsida erinevaid majandusliku sisuga dokumente (nt lepinguid).

  1. Relva käitlemine ja eraviisiline jälitustegevus võivad olla kuritegelikule ühendusele vajalikud autoriteedi kehtestamiseks, kuid see seos on tõendamata. Pole arusaadav, milleks ja keda oli tarvis maksukuritegude toimepanemise või muu kuritegeliku ühenduse tegevuse kontekstis heidutada või hirmutada. Eraviisiline jälitustegevus on seostatav H. Hirve, P. Gammeri, A. R-i ja S. P. tegevusega, puudutades süüdistatavate isiklike konfliktide lahendamist või ennetamist. Süüdistus muud ei väidagi või jätab tegude motiivi ja seose käsitlemata. Süüdistuses tuleb põhjendada, kuidas sobitub kuriteo toimepanemine just selle kuritegeliku ühenduse struktuuriga.
  2. P. Gammer ja H. Hirv olid valmis äritegevuses kasutama kuritegelikke lahendusi ning kaasasid sellesse teisi isikuid. Sellest ei järeldu, et tegemist on kuritegeliku ühendusega, kuna nõutav on püsiva, struktureeritud, reeglitele tugineva ning selge ülesannete jaotusega inimeste kogumi olemasolu, kus inimesi saab välja vahetada. Süüdistuses nimetatud äriühingute tegevus oli samuti H. Hirve ja P. Gammeri kontrolli all. Nemad organiseerisid ka maksukuritegude toimepanemist. Tuvastada ei saa aga kuritegelikule ühendusele omast tunnust, mille kohaselt on juht ühenduse struktuuri kaudu konkreetsete kuritegude toimepanemisest distantseerunud. Hierarhilised suhted ja erinevad üksused toimisid vaid P. Gammeri ning H. Hirve kaudu. Tavapäratud on ka A. Vilbre ja J. Lipendina positsioonid, sest need on pigem omased tavalisele majandustegevusele. Nende ülesannete kirjelduse puhul on mitmed käitumisaktid konkretiseerimata. 14

(49)1-19-705
  1. OÜ Escado Grupp, Restoplus OÜ ja Emerana OÜ puhul saab tuvastada füüsilised isikud, kes tegutsesid nende äriühingute huvides maksukuritegusid toime pannes. Neile ei heideta aga ette kuritegelikku ühendusse kuulumist. Süüdistuses pole näidatud ka nimetatud äriühingute iseseisvat rolli kuritegelikus ühenduses.
  2. Prokuratuur ei näidanud ära, et ühenduse liikmeks peetavad isikud tajusid oma kindlat rolli püsiva ülesannete jaotusega struktuuris. Viidatud pole struktuurile, mis tugines kindlatele reeglitele ja põhimõtetele sõltumata konkreetsete süüdistatavate isikutest. Ei ole tõendatud, et ühendus sai toimida või pidi edasi toimima ka juhul, kui P. Gammer ja H. Hirv pole enam selle juhid. Süüdistus on üles ehitatud nende isikutele, rollile ning suhetele. Ohtlikkus õiguskorrale tuleneski P. Gammerist ja H. Hirvest. Tsiviilhagi ja avalik-õiguslik nõudeavaldus
  3. OÜ Escado Grupp sai AS-ilt MiniCredit (pankrotis) õigusliku aluseta 597 319 eurot ja 1 sendi. Kõik OÜ Escado Grupp varaga seotud õigused ja kohustused on läinud üle OÜ-le GBGrupp Holding. Õigusliku aluseta saadud raha tuleb tsiviilkostjalt kannatanu kasuks välja mõista, jättes tsiviilhagi tagamiseks sõidukile seatud aresti ja kinnistule seatud kohtuliku hüpoteegi muutmata. Sõiduki hoiukulu tuleb jätta tsiviilkostja kanda.
  4. Maksu- ja Tolliamet esitas
  5. jaanuaril 2019 tasumata maksude kindlaksmääramiseks ja väljamõistmiseks KrMS § 381 lg 2 alusel süüdistatavate vastu täpsustatud avalik-õigusliku nõudeavalduse. Maksukohustuste tekkimise aluseks olevad faktilised asjaolud kattuvad olulises osas menetletava kuriteo tehioludega. Selle nõude oleks kannatanu isikute süüdimõistmise korral õigustatud kindlaks määrama ka haldusmenetluses. Maksukorralduse seaduse (MKS) § 96 lg 1 ning § 40 lg-te 1 ja 11 alusel saab maksuvõla sisse nõuda maksuvõla eest solidaarselt vastutavatelt juhatuse liikmetelt, tegevjuhilt või tegelikult juhilt. KrMS § 381 lg 2 tuleb kohaldada olenemata sellest, et maksukohustused tekkisid aastatel 2015 kuni
  6. Emerana OÜ ja Restoplus OÜ äriregistrist kustutamine ei välista nende äriühingute maksukohustuste eest solidaarselt vastutavate isikute suhtes nõuete kindlaksmääramist ja väljamõistmist (MKS § 41 lg 1). MKS § 41 lg 3 järgi ei lõpe nimetatud vastutus maksukohustuse lõppemisega ehk juriidilise isiku kustutamisega äriregistrist, kui pärast maksukohustuse lõppemist nõutakse maksuvõlga avalik-õigusliku nõudeavalduse esitamise teel. MKS § 41 lg 3 jõustus praeguses sõnastuses
  7. jaanuaril 2019, kuid Emerana OÜ ja Restoplus OÜ kustutati äriregistrist alles
  8. oktoobril
  9. Selleks ajaks oli avalik-õiguslik nõudeavaldus esitatud. Ka pole maksukohustus lõppenud õigusjärgluse tõttu. Vastavalt sellele, missuguses osas süüdistatavad maksukuriteos süüdi tunnistatakse, saab avalik-õigusliku nõudeavalduse rahuldada mh H. Hirve, P. Gammeri, J. Lipendina, I. G., L. J-i ja N. R-i osas. Konfiskeerimine
  10. H. Hirv ja P. Gammer tunnistatakse

§ 3891

lg 2 järgi süüdi selles, et aastatel 2015–2017 esitati nende juhtimisel valeandmeid Emerana OÜ ning Restoplus OÜ maksudeklaratsioonides, mille tulemusena jäeti maksudena tasumata 4 561 484 eurot 57 senti. Süüdistatavad said sellest tegevusest tulu, sest neile tehti mitteametlikust kassast väljamakseid ja kaeti nende isiklikke kulusid. Süüdistatavad pidid igal aastal saama ligikaudu 360 000 eurot, kuigi sellest suurusjärgust ei peetud ülemäära rangelt kinni. Tuvastatud kuritegude asjaolud annavad aluse arvata, et sarnasel viisil oli süüdistatavatel võimalik saada vara ka aastatel 2008–2014 või isegi enne seda. H. Hirve ja P. Gammeri deklareeritud sissetulek oli 2011. a jaanuarist kuni 2018. a veebruarini miinimumpalga 15

(49)1-19-705 lähedane ega vastanud ilmselgelt nende elustiilile. 52. J. Lipendinalt ära võetud failist „PB isiklik.xls“ nähtub, et H. Hirv sai ajavahemikul 2011–2018 n-ö mitteametlikust kassast sularahas 2 717 661 eurot 32 senti. Lisaks hüvitati tema isiklikke kulusid 1 776 176 euro 26 sendi suuruses summas. Seega rikastus süüdistatav 4 493 837 euro 58 sendi võrra. P. Gammer rikastus samamoodi 3 826 736 euro 83 sendi võrra. Viidatud sularaha seadusliku päritolu kohta tõendeid ei esitatud. Pidades silmas maksukuritegude kohta esitatud tõendeid ja sularaha arvelt tehtud deklareerimata väljamakseid, on tõenäoline, et saadud sularaha (ja süüdistatavate huvides tehtud kulu) pärineb samuti maksukuritegude toimepanemise tulemusena saadud (säästetud) varast. Ajavahemikul 2015–2017 sai H. Hirv sularahaväljamaksetena 1 306 642 eurot 36 senti ning P. Gammer 1 141 861 eurot 53 senti, mida on praeguses asjas käsitatud OÜ Restoplus vahenditest välja makstud erisoodustusena ja sellisena ka maksustatud. Seetõttu luges prokuratuur need väljamaksed seaduslikuks tuluks. Samas võib ka selle vara puhul näha selget seost maksukuritegudega. Osutatud ajavahemikul saadud kuritegelik tulu on hõlmatud avalik-õigusliku nõudeavaldusega. P. Gammeri väited vara päritolu kohta pole usutavad. 53.

§ 3891lg 4 ja § 832 lg 1 alusel tuleb H.

Hirvelt konfiskeerida kolmratas CAN-AM Spyder ja sularaha 2310 eurot.

§ 3891lg 4 ja § 832 lg 1 ning § 84 alusel tuleb temalt välja mõista 1 000 000 eurot.

Sõiduauto Gaz 21 I tuleb jätta aresti alla laiendatud konfiskeerimise asendamise ja avalik-õigusliku nõude tagamiseks. H. Hirve varaline nõue 35 800 eurot K. H. vastu tuleb jätta aresti alla laiendatud konfiskeerimise asendamise ja avalik-õigusliku nõude tagamiseks. H. Hirve kasuks seatud 100 000 euro suurune hüpoteek tuleb jätta aresti alla laiendatud konfiskeerimise asendamise ja avalik-õigusliku nõude tagamiseks. H. Hirve kinnistule seatud 115 000 euro suurune kohtulik hüpoteek tuleb jätta muutmata laiendatud konfiskeerimise asendamise ja avalik-õigusliku nõude tagamiseks. Harju Maakohtu 26. septembri 2018. a määrusega asjas nr 1-18-6256 vara laiendatud konfiskeerimise asendamise tagamiseks arestitud H. Hirve vara tuleb jätta aresti alla laiendatud konfiskeerimise asendamise ja avalik-õigusliku nõude tagamiseks. Arestitud vara väärtus ei ületa konfiskeerimise asendamise nõude või avalik-õigusliku nõude väärtust. 54.

§ 3891lg 4 ja § 832 lg 1 alusel tuleb P.

Gammerilt konfiskeerida sõiduauto Mercedes-Benz Viano 3.5, sularaha 15 345 eurot, 16 250 Venemaa rubla ning 105 Suurbritannia naela ja kinnistu enampakkumisest saadud 107 564 eurot 80 senti.

§ 3891lg 4, § 832 lg 1 ja § 84 alusel tuleb P.

Gammerilt välja mõista 1 000 000 eurot. Laiendatud konfiskeerimise asendamise tagamiseks arestitud P. Gammeri varaline nõue (100 000 eurot) Vilargo OÜ vastu, sõiduauto AMG Hummer, isevalmistatud sõiduauto, sõiduauto GAZ 20, sõiduauto Mercedes-Benz CLK 230 Kompressor ja kolmratas CAN-AM Spyder tuleb jätta aresti alla laiendatud konfiskeerimise asendamise ja avalikõigusliku nõude tagamiseks. Harju Maakohtu

  1. septembri
  2. a määrusega asjas nr 1-18-6498 arestitud vara jääb aresti alla laiendatud konfiskeerimise asendamise ja avalik-õigusliku nõude tagamiseks. Harju Maakohtu
  3. veebruari
  4. a määrusega asjas nr 1-18-987 ja
  5. juuni
  6. a määrusega asjas nr 1-18-3939 P. Gammeri kinnistule seatud kohtulikud hüpoteegid summas 200 000 eurot ja summas 1 490 000 eurot tuleb jätta laiendatud konfiskeerimise asendamise ja avalikõigusliku nõudeavalduse tagamiseks muutmata, tühistades need nõude rahuldamise korral.
  7. H. Hirvele ja P. Gammerile tõkendina kohaldatud vahistamine tuleb jätta muutmata kohtumenetluse ja karistuse täitmise tagamiseks.
  8. Aadressil Y tehtud läbiotsimise käigus ära võetud 170 660 eurot sularaha tuleb jätta KrMS § 126 lg 3 p 3 alusel riigi omandisse, kuna puuduvad andmed selle omaniku või seadusliku valdaja kohta. 16

(49)1-19-705 Apellatsioonid
  1. Maakohtu otsuse vaidlustasid teiste seas prokuratuur, Maksu- ja Tolliamet, P. Gammeri, H. Hirve, I. G., A. Vilbre, OÜ Novatek Holding, V. S-i, S. P., A. Ozdoevi, N. R-i, L. J-i ja J. Lipendina kaitsjad ning tsiviilkostja. Ringkonnakohtu otsus
  2. Tallinna Ringkonnakohtu
  3. mai
  4. a otsusega tühistati maakohtu lahend osaliselt ning otsustati järgmist: Süüküsimus ja karistused - P. Gammer ja H. Hirv tunnistati süüdi

§ 137

lg 1 – § 22 lg 2 järgi ning neile jäeti selle teo eest mõistetud karistused muutmata; - A. Vilbre tunnistati süüdi

§ 344

lg 1 järgi ja teda karistati 6-kuulise vangistusega.

§ 210

lg 2 – § 25 lg 2 järgi mõisteti talle karistuseks 2 aastat ning 6 kuud vangistust ja sellega loeti kergem karistus kaetuks. Lisakaristusena kohaldati süüdistatavale 2 aasta ning 6 kuu pikkust ettevõtluskeeldu; - kriminaalmenetlus lõpetati aegumise tõttu L. J-i ja N. R-i süüdistuses

§ 3891lg 1 järgi, I.

G. süüdistuses

§ 3891lg-te 1 ning 3 – § 22 lg 3 järgi ning S.

P. süüdistuses

§ 137lg 1 järgi. Tsiviilhagi ja avalik-õiguslik nõudeavaldus - AS-i Mini

Credit (pankrotis) tsiviilhagi rahuldati osaliselt ja tsiviilkostjalt mõisteti kannatanu kasuks välja 100 540 eurot 31 senti. Tsiviilhagi tagamiseks seatud kohtulik hüpoteek otsustati kustutada, kuid arestitud sõiduk jäeti aresti alla. Samuti jäeti muutmata otsustus, mille kohaselt jääb sõiduki hoiukulu tsiviilkostja kanda; - I. G., L. J-i ja N. R-i kohta esitatud avalik-õiguslik nõudeavaldus jäeti läbi vaatamata. Konfiskeerimise, asitõendite, süüteomenetlusega tekitatud kahju ja menetluskuludega seotud otsustused - H. Hirvele tagastati kolmratas CAN-AM Spyder ja 2310 eurot; - P. Gammerile tagastati sõiduauto Mercedes-Benz Viano, 15 345 eurot, 16 250 Venemaa rubla ja 105 Suurbritannia naela; - Y asuva hoone läbiotsimisel leitud 170 660 eurot otsustati tagastada Restoplus OÜ õigusjärglasele KTH Capital OÜ-le; 17

(49)1-19-705 - A. Vilbrele hüvitati vabaduse võtmisega tekitatud varaline ja mittevaraline kahju 12 506 eurot 64 senti; - H. Hirve kasuks mõisteti riigilt välja apellatsioonimenetluses valitud kaitsjale makstud tasu 17 069 eurot 33 senti; - muus osas jäeti maakohtu otsus muutmata. Ringkonnakohtu otsuse põhjendused Maksukuriteod
  1. Põhjendamatud on kaitsjate etteheited, mis puudutavad maksuarvestuse tõendina lubatavust. Kohus peab hindama tõendeid, millel maksuarvutus põhineb, kuid ta ei pea arvutusi kordama. Maakohus tutvus algandmetega ja kõrvutas neid maksuarvestuses tooduga niivõrd, et tal tekiks maksuarvestuse usaldusväärsuse suhtes veendumus. Alusetu on väide, et maksuarvestuses pole õiged algandmed.
  2. Maakohus lähtus kinni pidamata ja tasumata jäetud maksusummade tuvastamisel mh J. Lipendina IT-seadmest leitud failidest, luges põhjendatult kõik töötabelites nimetatud töötajad Restoplus OÜ töötajateks ja tuvastas õigesti, et Restoplus OÜ maksis neile ümbrikupalka. Sularahakassasse laekus erinevate äriühingute raha, kuid valdavalt pärines kassas hoitud sularaha Restoplus OÜ restoranidest. Seetõttu tuleb sularahakassat pidada Restoplus OÜ omaks. Ka raha üle arvet pidanud isikud seostasid sularahakassat eelkõige Restoplus OÜ-ga. Seega tuleb sularahakassast tehtud väljamakseid käsitada Restoplus OÜ väljamaksetena ning maakohtu otsuse peab tühistama läbiotsimisel leitud 170 660 euro riigi omandisse jätmise osas. Kõnealune rahasumma tuleb anda KTH Capital OÜ-le.
  3. J. Lipendina andmekandjalt leitud failid kujutavad endast mitteametlikku raamatupidamist. Nendes kajastatud väljamaksed oleks tulnud deklareerida ja neilt oleks pidanud tasuma makse. Failide käsitamist mitteametliku raamatupidamisena ei välista see, et neis kajastub äriühingute pangakontodel toimunud raha liikumine. Eeltoodust tulenevalt loeti põhjendatult erisoodustuseks ka P. Gammerile, H. Hirvele ja teistele isikutele tehtud väljamaksed, mida käsitati Restoplus OÜ väljamaksetena. H. Hirve ja P. Gammeri kaitsjad tõlgendavad tulumaksuseadust (TuMS) vääralt.
  4. Maakohus viitas H. Hirvele ja P. Gammerile süüks arvatud maksukuriteo käsitlemisel kuritegelikku ühendust puudutavale süüdistusele. See pole käsitatav süüdistuse piiridest väljumise ega kriminaalmenetlusõiguse rikkumisena, kuna süüdistused kattuvad ja on seotud. Samas on ka

§ 3891lg 2 järgi kvalifitseeritud süüdistuses kirjeldatud H.

Hirve ja P. Gammeri tegevust piisavalt. Nõustuda ei saa väitega, et maksukuritegusid puudutavas süüdistuses pole süüdistatavatele maksukuritegude organiseerimist ette heidetud ega toodud esile ühtegi konkreetset tegu. Maakohus kirjeldas tõenditele tuginedes piisava põhjalikkusega, milles H. Hirve ja P. Gammeri tegevus Emerana OÜ ning Restoplus OÜ tegelike juhtidena seisnes. Kummutatud on kaitseväide, et 18

(49)1-19-705 süüdistatavate roll ja huvi piirdus tavapärase omanike huviga saada kasumit. Deklaratsioonides esitati valeandmeid H. Hirve ja P. Gammeri korraldusel. 63. L. J-ile ja N. R-ile

§ 3891lg 1 järgi ning I.

G-le

§ 3891

lg-te 1 ja 3 – § 22 lg 3 järgi ette heidetud kuriteod on

§ 81lg 6 kohaselt aegunud.

Nende kuritegude aegumine katkes süüdistatavate kohtu alla andmisega

  1. veebruaril
  2. Sellest kuupäevast on möödunud rohkem kui viis aastat ning muid

§ 81lg-s 5 nimetatud aegumise katkemise aluseid ei ole.

  1. a jaanuarist kuni
  2. a jaanuarini tehtud väljamakseid kajastavad vaatlusprotokollid ei puuduta otseselt

§ 3891lg 1 järgi kvalifitseeritavat tegu ning need pole L.

J-i, N. R-i ning I. G. vastu esitatud tõendid. Protokollid pole ka lubatavad tõendid, sest uurimisasutus koostas need kohtumenetluse ajal. Seetõttu tuleb maakohtu süüdimõistev otsus osaliselt tühistada ja kriminaalmenetlus KrMS § 199 lg 1 p 2, § 274 lg 1 ning § 331 lg 1 alusel L. J-i, N. R-i ja I. G. osas lõpetada. Kuna kuritegu aegus pärast maakohtu otsuse tegemist, pole otsuse tühistamiseks alust osas, millega jäeti määratud kaitsjatele makstud tasu L. J-i ja N. R-i kanda. Soodustuskelmuse katse ja dokumendi võltsimine 64. A. Vilbrele ja J. Lipendinale

§ 210lg 2 – § 25 lg 2 ning § 344 lg 1 järgi etteheidetavad kuriteod pole aegunud.

Nende kuritegude aegumise katkestas lisatõendite esitamine maakohtus.

  1. novembri
  2. a kohtuistungil esitati tõendina Maksu- ja Tolliameti maksuotsus ning OÜ Novatek Holding ja Maksu- ja Tolliameti vahel toimunud vaidluses tehtud kohtulahendid. Kõnealused tõendid puudutasid küsimust, milliseid ruume oli OÜ-l Novatek Holding õigus Y hoones kasutada. Lisaks esitas prokurör
  3. novembri
  4. a istungil täiendava tõendina Kuppari Trade OÜ majandusaasta aruande ning
  5. novembri
  6. a istungil J. Lipendinalt ekspertiisimaterjali võtmise protokolli.
  7. J. Lipendina tunnistati süüdi selles, et ta võltsis OÜ Escado Grupp ja OÜ Novatek Holding vahel sõlmitud üürilepingu ning esitas lepingu koos toetustaotlusega PRIA-le. Alusetu on etteheide, mille kohaselt väljus maakohus lepingu võltsimise aja ning teo tuvastamisel süüdistuse piiridest. Teokirjeldus J. Lipendina süüküsimuse lahendamist ei takista.
  8. jaanuaril 2012 ei sõlmitud sellist lepingut, mis esitati PRIA-le. Võltsiti asjaolusid, mis olid toetuse taotlemisel tähtsad. Tegemist polnud lepingu muutmisega ning samuti ei olnud muudatuste tegemiseks piisav J. Lipendina tahteavaldus. Süüdistatav pani võltsimise toime kavatsetult. Maakohus on mõlema soodustuskelmuse kaastäideviija teopanust kirjeldanud, näidates ära ka selle, miks nad tegutsesid tahtlikult. Tegu jäi katse staadiumisse süüdistatavatest sõltumatutel põhjustel ning süüteokatsest ei loobutud.
  9. A. Vilbrele mõisteti

§ 210lg 2 – § 25 lg 2 järgi liiga kerge karistus.

Toetussumma suuruse ja A. Vilbre rolli tõttu on kohane sanktsiooni keskmisele määrale vastav karistus.

§ 344

alusel mõistetud karistus tuleb lugeda kaetuks raskemaga (

§ 210) ning kohaldada lisakaristusena 2 aasta ja 6 kuu pikkust ettevõtluskeeldu.

Altkäemaksu andmine erasektoris 67.

§ 4024

lg 1 järgi kvalifitseeritud tegu pole aegunud, sest aegumise katkestas elektroonilise valve kohaldamine H. Hirve ja P. Gammeri suhtes. Kaitseargumendid ei anna maakohtu otsuse 19

(49)1-19-705 tühistamiseks alust. Süüdistuse kohaselt kuritarvitas I. Koor oma pädevust. Maakohus ei väljunud tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 31 lg-le 6 tuginemisega süüdistuse piiridest. I. Koor rikkus üldvolitust andes TsÜS § 31 lg-test 3 ja 6 tulenevat keeldu ning apellatsioonides pole argumente selle kohta, miks seda ei saa käsitada juriidilise isiku organi liikme seaduses sätestatud õiguste üleandmisena. Ka ei viidata sätetele, mis I. Koorele volikirja koostamiseks õiguse andsid. P. Gammer osales altkäemaksukokkuleppe sõlmimisel ning panustas sellesse rahaliselt. Põhjendamatu on seisukoht, et tal ei olnud altkäemaksu andmises olulist rolli. H. Hirve ja P. Gammeri tahtlust ei välista tõik, et üldvolikirja tõestas notar. Süüdistatavad ei sattunud üldvolikirja tõestamise tõttu eksimusse teo keelatuses, rääkimata eksimuse vältimatusest. Omastamine 68. AS-i MiniCredit (pankrotis) vara omastamine on teise astme kuritegu, mis kestis süüdistuse kohaselt 9. oktoobrini 2014. Selle teo puhul pole

§ 81lg-st 6 tulenev tähtaeg möödunud. AS Mini

Credit (pankrotis) sai OÜ-le Escado Grupp tehtud rendimaksete eest sularaha ning seepärast ei pööranud I. G. OÜ Escado Grupp kasuks kogu süüdistuses nimetatud summat, vaid 100 540 eurot 23 senti. Süüdistuse mahu vähendamine ei anna alust I. G-le mõistetud karistuse muutmiseks. Eraviisiline jälitustegevus 69. S. P-le

§ 137

lg 1 järgi süüks arvatud kuriteod on aegunud ning tema suhtes tuleb kriminaalmenetlus

§ 81lg 1 p 2 ja lg 6 ning Kr

MS § 199 lg 1 p 2 alusel lõpetada. 9. veebruaril 2014 toimunud K. V. varjatud jälgimisest on samuti möödunud

§ 81lg-s 6 nimetatud tähtaeg ning selle teo puhul peab menetluse lõpetama ka H.

Hirve ja P. Gammeri suhtes. Ülejäänud ebaseadusliku jälitustegevusega seotud menetluse lõpetamiseks alust pole, sest aegumine katkes

  1. juunil 2023, kui H. Hirvele ja P. Gammerile kohaldatud vahistamine asendati elektroonilise valvega.
  2. Vaidlust pole selle üle, et A. R. paigaldas V. K. auto külge GPS-seadme. Sõiduki liikumise kohta varjatult andmete kogumine on

§ 137lg 1 tunnustele vastav tegu.

A. R-i ütluste kohaselt andsid varjatud jälgimiseks korralduse H. Hirv ja P. Gammer. Kuigi süüdistatavad ja kaitsjad ei saanud A. R-i küsitleda, pole tema ütlustel nii suurt kaalu, et need tuleks KrMS § 15 lg 3 alusel tõendikogumist kõrvale jätta. Tõendid kinnitavad, et V. K. varjatud jälgimine toimus H. Hirve ja P. Gammeri käsul. Nende käitumine kujutab endast õigusvastasele teole kihutamist. 71. J. V-d, R. A-d ja O. B-d puudutavas süüdistuses viidatakse konkreetsele jälitustoimingule, mis kannatanute suhtes toime pandi (KrMS § 1265 lg 1). Kannatanute jälgimiseks andsid korralduse H. Hirv ja P. Gammer. Kuivõrd andmete analüüsimine pole

§ 137lg-s 1 sätestatud teo osa, kujutab P.

Gammeri ja H. Hirve tegevus endast ebaseaduslikule jälitustegevusele kihutamist (

§ 137lg 1 – § 22 lg 2).

Mõistetud karistuste muutmiseks pole alust. Dokumendi võltsimine ja võltsitud dokumendi kasutamine 72. A. Vilbrele

§ 344lg 1 järgi süüks arvatud tegu pole aegunud.

Aegumise katkestas elukohast lahkumise keelu kohaldamine 3. juunil 2021.

§ 81lg 5 p 1 järgi on aegumist katkestav toime mistahes tõkendi kohaldamisel. 20

(49)1-19-705 73. A. Vilbre allkirjastas OÜ Scandicon majandusaasta eelaruande ja jooksva aruande ning muutis nendes dokumentides äriühingu majandusnäitajaid paremaks. V. S. esitas aruanded pangale ning pank andis OÜ-le Scandicon laenu. Laenu saamine sõltus äriühingu majanduslikust seisundist ja aruanded tõendasid õiguskäibes juriidilise tähtsusega asjaolusid. Selliste dokumentide usaldusväärsus, mis kinnitavad isiku sobivust tehinguks ja avavad dokumendi kasutajale võimaluse õiguse omandamiseks või kohustusest vabanemiseks, on õiguskäibes sama oluline kui dokumentidel, mis tõendavad mingi õiguse olemasolu või kohustuse puudumist. Seetõttu tuleb A. Vilbre

§ 344lg 1 järgi süüdi tunnistada, karistades teda 6-kuulise vangistusega.

  1. V. S. edastas pangale tegelikkusele mittevastavad aruanded, kuid ta ei teadnud, et need on võltsitud. Seepärast jääb maakohtu õigeksmõistev otsus muutmata. Tulirelvade, nende oluliste osade, laskemoona ja helisummuti ebaseaduslik käitlemine
  2. H. Hirve ja P. Gammerit seovad relvade, relvaosade, laskemoona ning helisummutiga ainsa otsese tõendina A. R-i kohtueelses menetluses antud ütlused. Muud kaudsed tõendid näitavad, et H. Hirvel ja P. Gammeril oli võimalik peidikutes relvi hoida, kuid see ei välista, et samasugune võimalus oli ka kellelgi teisel. KrMS § 15 lg 3 kohaselt tuleb A. R-i ütlused kõrvale jätta. Tõendite alusel ei saa piisava kindlusega öelda, et relvi, nende olulisi osasid, laskemoona ja helisummutit käitlesid just H. Hirv ning P. Gammer. Kuritegelik ühendus
  3. Maakohtu otsuse tühistamiseks pole alust ka H. Hirve ja P. Gammeri õigeksmõistmises

§ 256lg 1 järgi ning A.

Vilbre, J. Lipendina, S. P., I. G., I. Stoljari, S. V. ja V. S-i õigeksmõistmises

§ 255lg 1 järgi.

Süüdistuse kirjeldus kuritegelikust ühendusest ei vasta kohtupraktikas välja kujunenud kriteeriumitele.

  1. Süüdistusest ei nähtu, et kuritegeliku ühenduse eesmärk oli maksejõuetuskuritegude toimepanemine. OÜ Scandicon varalise seisundi kahjustamise tingis konkreetne olukord ning teise süüdistuses nimetatud juriidilise isiku varalise seisundi kahjustamisele viitav kirjeldus on liiga lakooniline.
  2. Väidetavat kuritegelikku ühendust ei iseloomusta sellised tunnused, mis eristaksid seda kaastäideviijate grupist. Kuritegeliku ühenduse liikmete omavahelistes seostes pole asjaolusid, mis oleksid eriliselt soodustanud maksukuritegude toimepanemist. Mitmeid maksukuritegudes osalenud raamatupidajaid kuritegelikku ühendusse kuulumises ei süüdistata ning süüdistusest ei nähtu, et neid oleks saanud allutada ühenduse liikmete tahtele muud moodi kui tavalises töösuhtes olevate mõjutamisvõimaluste kaudu. Emerana OÜ ja Restoplus OÜ puhul ei nähtu süüdistusest seegi, et nende positsioon kuritegelikus ühenduses aitas eriliselt kaasa maksukuriteo toimepanemisele. Maksukohustust võimaldas varjata äriühingute legaalne majandustegevus. Kui pidada süsteemsust ja pikaajalisust asjaoluks, mis eristab maksukuriteo toimepanemisele suunatud kuritegeliku ühenduse tegevust tavalisest maksukuriteost, tuleks mõnda aega kestnud maksukohustuse jätkuvat varjamist mitme isiku puhul alati pidada kuritegeliku ühenduse teoks. See poleks kooskõlas kohtupraktikas 21

(49)1-19-705 omaks võetud kriteeriumitega. Pelgalt äriühingute najal loodud varjatud hierarhiline struktuur, millesse kuuluvad isikud panevad äriühingute kaudu pikema aja jooksul toime kuritegusid, ei ole piisav, lugemaks selle kuriteo toimepanemises osalevaid isikuid kuritegeliku ühenduse liikmeteks. 79.

§-de 4024, 137 ning 214 järgi kvalifitseeritud kuriteod tõukusid H. Hirve ja P. Gammeri suhetest teiste isikutega ning need pandi toime H. Hirve ja P. Gammeri huvides. Kuritegeliku ühenduse kuritegudest rääkimiseks peaksid osutatud teod olema spetsiifiliselt seotud ühenduse ja selle eesmärkidega.

  1. Maakohtu hinnangul ei tõendanud prokuratuur, et ühendus sai toimida või pidi edasi toimima ka siis, kui P. Gammer ja H. Hirv pole enam selle juhid. Tuvastatud asjaolud näitavad, et ühendus püsis H. Hirve ja P. Gammeri autoriteedil ning teenis suuresti nende huve. Süüdistatavate taandumisel ei oleks saanud püsida ka nende äriühingutega seotud kuritegude toimepanemiseks loodud struktuur. Prokuratuuri seisukohtadest lähtumine tähendaks välja kujunenud kuritegeliku ühenduse käsitlusest kõrvalekaldumist, milleks kaalukad argumendid puuduvad. Avalik-õiguslik nõudeavaldus ja tsiviilhagi
  2. I. G., L. J-i ja N. R-i kohta esitatud avalik-õiguslik nõudeavaldus tuleb kriminaalmenetluse lõpetamise tõttu jätta läbi vaatamata.
  3. Füüsilised isikud vastutavad maksuvõla eest MKS § 41 lg 1 alusel. MKS § 41 lg-le 3 avalikõiguslikus nõudeavalduses ei tugineta. Samuti ei tugineta sellele, et maksukohustus lõppes. Avalikõiguslikus nõudeavalduses on ära toodud asjasse puutuvad õiguslikud alused ja faktilised asjaolud. Nõudeavaldus tugineb maksuarvestusele, mis on lubatav tõend ning milles kajastatud andmed on õiged. Kannatanul on prokuratuurist sõltumata õigus tõendada asjaolusid, mida ta vajalikuks peab. Üle ei pea tõendama asjaolusid, mida peab tõendama prokurör. Maksu- ja Tolliamet tugines põhjendatult prokuratuuri väidetele ning tõenditele. Kannatanul tuleb ära näidata, kui suur on süüdistatava vastu esitatav maksunõue, ning seda nõuet põhjendada. Nõue põhineb sellel, et deklaratsioonides esitati valeandmeid H. Hirve ja P. Gammeri juhtimisel. Kuna H. Hirv ja P. Gammer tunnistati süüdi

§ 3891lg 2 järgi, on MKS § 41 lg-st 1 tulenev vastutuse eeldus täidetud.

Apellatsioonide argumendid ei anna avalik-õigusliku nõudeavalduse rahuldamise osas maakohtu otsuse tühistamiseks alust (v.a kuriteo aegumine).

  1. AS MiniCredit (pankrotis) sai rendiarvete tasumise eest sularaha. Seetõttu tuleb tsiviilkostjalt kannatanu kasuks välja mõista 100 540 eurot 31 senti. Tsiviilhagi tagamiseks sõidukile seatud arest jääb muutmata ning auto hoiustamise kulu jääb KrMS § 182 lg 3 alusel tsiviilkostja kanda. Nõude tagamine tuleb tühistada kohtuliku hüpoteegi osas. Konfiskeerimine
  2. Nii H. Hirvelt kui ka P. Gammerilt mõisteti laiendatud konfiskeerimise asendamiseks välja 1 000 000 eurot. Kuriteo tulemusena saadud varaks on enne süüdistuses kirjeldatud maksukuriteo toimepanemist maksmata jäetud maksude arvel äriühingutele hoitud raha. On põhjust eeldada, et süüdistatavad said enne maksukuritegu äriühingute arvel tulu. Väljamaksete saamist nad ei vaidlustanud. Ühe aasta jooksul varjatud maksukohustuse ulatusest annavad aimu aastate 2015–2017 22

(49)1-19-705 kohta käivad andmed. Kummaltki süüdistatavalt laiendatud konfiskeerimise asendamiseks välja mõistetud summa vastab mõne aasta jooksul kuritegelikul teel saadud varale. Kuritegelikul teel saadud varaks pole maksukuritegude aluseks oleval ajavahemikul H. Hirvele ja P. Gammerile tehtud väljamaksed, kuna selle maksukohustuse maksmapanekuks esitati avalik-õiguslik nõue. Ka süüdistatavatelt ära võetud sularaha puhul ei saa tuvastada selle saamist enne
  1. aastat. Nimetatud raha tuleb neile tagastada. Samuti pole põhjendatud konfiskeerida mootorsõidukeid Can-Am Spyder ja Mercedes-Benz Viano. Kõne alla võiks tulla konfiskeerimise asendamine, kuid tõendite alusel ei saa määrata mootorsõidukite väärtusele vastavat rahasummat, ilma et sellega kaasneks isikute olukorra raskendamise oht. Seepärast tuleb sõidukeid puudutav konfiskeerimisotsus tühistada.
  2. H. Hirvele ja P. Gammerile kohaldatud vahistamine asendati apellatsioonimenetluses elektroonilise valvega. Tõkendid tuleb jätta muutmata, sest endiselt esineb oht, et süüdistatavad asuvad prokuratuuri taotletud raskema karistuse hirmus kriminaalmenetlusest kõrvale hoidma. KASSATSIOONIMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD
  3. Ringkonnakohtu otsuse vaidlustasid teiste seas prokuratuur, P. Gammeri, H. Hirve, A. Ozdoevi, I. G., A. Vilbre, OÜ Novatek Holding, L. J-i ning N. R-i kaitsjad, Maksu- ja Tolliamet ning tsiviilkostja. Ülejäänud kassatsioone menetlusse ei võetud. Prokuratuuri kassatsioon
  4. Prokuratuur vaidlustab ringkonnakohtu otsust järgmises osas: a) P. Gammeri ja A. Ozdoevi süüdistuses

§ 214lg 2 p-de 2 ning 4 järgi; b) P.

Gammeri ja H. Hirve õigeksmõistmises

§ 256lg 1 järgi ning A.

Vilbre, J. Lipendina, I. G., I. Stoljari, V. S-i, S. V. ja S. P. õigeksmõistmises

§ 255

lg 1 järgi (koos sellest tulenevate konfiskeerimist puudutavate järelmitega);

  1. c)I. G-le, N. R-ile, L. J-ile ja S. K-le tehtud väljamakseid kajastavate asitõendite vaatlusprotokollide lubamatuks tunnistamises;
  2. d)P. Gammeri ja H. Hirve õigeksmõistmises

§ 418

lg 2 p-de 2 ning 3, § 4181 lg 1 ja § 420 lg 1 järgi;

  1. e)aadressil Y asuva hoone läbiotsimisel leitud 170 660 euro tagastamises KTH Capital OÜ-le;
  2. f)V. S-i õigeksmõistmises

§ 345

lg 1 järgi; g)

§ 201

lg 2 p-de 2 ja 4 järgi kvalifitseeritud süüdistuse mahu vähendamises ning tsiviilhagi osalises rahuldamata jätmises; h) A. Vilbre karistamises

§ 344lg 1 järgi.

88. Kassaator taotleb vaidlustatud osas ringkonnakohtu otsuse tühistamist ja kriminaalasja saatmist uueks arutamiseks samale ringkonnakohtule teises kohtukoosseisus, märkides järgmist. 89.

§-de 255 ja 256 järgi kvalifitseeritud süüdistuse käsitlemisel rikkusid kohtud tõendite kogumis hindamise nõuet ja jätsid otsused põhjendamata. Süüdistusest otsiti välja üksikud elemendid 23

(49)1-19-705 põhjendamaks, miks pole tegemist kuritegeliku ühendusega. Niisugune käsitlus ei ole kooskõlas kohtupraktikaga. Kuna käesolev kriminaalasi erineb teistest kaasustest, kitsendasid kohtud lubamatult

§-de 255 ja 256 kohaldamise kohta antud juhiseid. Ringkonnakohus prokuratuuri väidetele ei vastanud ning osutas vaid ühele maakohtus uuritud tõendile, s.o P. Gammeri ütlustele. Ringkonnakohtu järelduste kujunemine pole jälgitav. Samuti ei analüüsitud süüdistuskõne seisukohti. Süüdistuses kirjeldatud tegevus vastab kohtupraktikas kinnistunud kuritegeliku ühenduse tunnustele ning süüdistatavate õigeksmõistmine on põhjendamatu.

  1. Ringkonnakohus tunnistas üllatuslikult ja põhjendamatult lubamatuks I. G-le, N. R-ile, L. J-ile ning S. K-le
  2. aastast kuni
  3. aastani tehtud väljamakseid kajastavad asitõendite vaatlusprotokollid, mille arvestamine kogumis teiste tõenditega võimaldab hinnata kuritegeliku ühenduse püsivust ja ohtlikkust. 91.

§ 418

lg 2 p-de 2 ja 3, § 4181 lg 1 ning § 420 lg 1 järgi kvalifitseeritud süüdistuse puhul ei hinnatud tõendeid kogumis. Kohtud pidid kaaluma, kas sündmused leidsid aset suure tõenäosusega ja väljaspool mõistlikku kahtlust süüdistuses näidatud viisil. Ringkonnakohus asus maakohtu vea parandamise asemel looma oletuslikke stsenaariume, rikkudes oluliselt kriminaalmenetlusõigust. 92. Y asuvast hoonest leitud sularaha keegi enda omaks ei tunnistanud ning raha omandiõiguse kohta pole tõendeid. Raha tagastamine KTH Capital OÜ-le on põhjendamatu. 93. Kohtud kohaldasid V. S-i

§ 345lg 1 järgi õigeks mõistes ebaõigesti materiaalõigust.

Süüdistuse vastu otsiti tõenditest üksikuid fragmente, tõendeid kogumis ei hinnatud ja rikuti otsuse põhjendamise nõuet, mis on kriminaalmenetlusõiguse oluline rikkumine. 94. Ringkonnakohus tühistas maakohtu otsuse ekslikult AS-i MiniCredit (pankrotis) vara omastamist puudutavas kuriteos, rajades enda järeldused tõendamata kaitseväidetele. 95.

§ 214

lg 2 p-de 2 ja 4 järgi kvalifitseeritud kuriteo kohta esitatud apellatsioonid jäeti rahuldamata, kuid seda otsustust ei põhjendatud. See on kriminaalmenetlusõiguse oluline rikkumine KrMS § 339 lg 1 p 7 mõttes. 96. A. Vilbrele

§ 344

lg 1 järgi mõistetud karistus pole

§ 56lg 1 nõuetega kooskõlas.

Kuigi ringkonnakohus seadis karistuse raskuse sõltuvusse sellest, et tegemist on intellektuaalse võltsimisega, jättis ta selle otsustuse põhjendamata. Arvestatud pole ka seda, et kohtumenetluse vältel esitas süüdistatav tagantjärele koostatud dokumente. Osutatud teo eest tuleks mõista 8-kuuline vangistus. 97. P. Gammeri ja H. Hirve valdusest leitud sularaha saab

§ 832

alusel konfiskeerida juhul, kui süüdistatavad tunnistatakse süüdi kuritegeliku ühenduse organiseerimises.

  1. Osa rikkumisi sai alguse maakohtust, kuid otstarbekas on saata asi uueks arutamiseks sama ringkonnakohtu teisele kohtukoosseisule (RKKK 29.01.2024, 1-20-3487/398, p 36). P. Gammeri kaitsja kassatsioon
  2. P. Gammeri kaitsja taotleb kaitsealusele kohaldatud tõkendi tühistamist või kergema tõkendi kohaldamist, kriminaalmenetluse lõpetamist mõistliku menetlusaja möödumise tõttu või kaitsealuse õigeksmõistmist või karistuse ärakantuks lugemist, avalik-õigusliku nõudeavalduse läbi vaatamata või rahuldamata jätmist, süüdistatava vara konfiskeerimata jätmist ning arestist vabastamist, kohtulike hüpoteekide tühistamist ja kassatsioonimenetluse kulude jätmist riigi kanda. Kassaatori põhiväited on järgmised. 24

(49)1-19-705
  1. Ringkonnakohus jättis P. Gammerile kohaldatud tõkendi muutmata. Muutmata jäi ka maakohtu otsusega mõistetud karistus. Seetõttu ei puutu asjasse argument, et prokuratuur taotles apellatsioonis 12-aastase vangistuse mõistmist. Liiga hüpoteetiline on oletus, et P. Gammer võib raske karistuse hirmus pakku minna. Kuriteo raskus pole iseseisev vahistamise alus. Vahistamise aluseid ei ole ning tõkendi kohaldamine on ebaproportsionaalne. Alternatiivselt tuleks kohaldada elukohast lahkumise keeldu.
  2. Ringkonnakohus ei põhjendanud väljapressimise kohta tehtud otsustuse muutmata jätmist, mis on kriminaalmenetlusõiguse oluline rikkumine KrMS § 339 lg 1 p 7 mõttes. Nimetatud veast tingitud menetluse pikenemist arvestades tuleks menetlus lõpetada.
  3. V. K-d puudutava süüdistuse puhul jäeti kontrollimata, kas P. Gammeri tegu vastab

§ 137tunnustele ning miks ta kannatanu kohta andmeid kogus.

Tõendid viitavad üksnes H. Hirve seotusele. P. Gammeri süüdimõistmisega rikuti KrMS § 15 lg-s 3 ja § 7 lg-s 3 sätestatud põhimõtteid ning ta tuleb õigeks mõista. Otsuse tegemise ajaks võib see tegu olla

§ 81lg 6 kohaselt aegunud.

103. J. V-i, O. B. ja R. A. varjatud jälgimisega seotud teo puhul rikkus ringkonnakohus põhjendamiskohustust KrMS § 339 lg 1 p 7 mõttes. Põhjendatud ei ole, miks tuleb varjatud jälgimisega saadud andmete käitlemist käsitada nende andmete ebaseaduslikule hankimisele kihutamisena. Kuna tõendid ei viita, et andmete kogumiseks andis käsu P. Gammer, tuleb ta õigeks mõista. Alternatiivselt tuleb kergendada karistust. Ringkonnakohus eksis ka P. Gammeri süü suuruse hindamisel, kohtles teda võrreldes H. Hirvega ebavõrdselt ning jättis arvestamata ühe osateo aegumisega. Karistuse kergendamata jätmist põhjendas apellatsioonikohus vastuoluliselt ja ebaselgelt. Kergema karistuse mõistmist tuleks kaaluda ka menetluse kestuse tõttu. 104.

§ 4024lg 1 objektiivsed ja subjektiivsed tunnused pole täidetud ning P.

Gammer tuleks õigeks mõista.

  1. Ringkonnakohus leidis, et Restoplus OÜ tegi talle kuulunud raha arvelt väljamaksed H. Hirvele, P. Gammerile ja teistele isikutele, kuid see seisukoht on põhjendamata ning vastuolus nii ringkonnakohtu tuvastatud asjaolude kui ka tõenditega. Lisaks irdub viidatud järeldus põhimõttest, mille kohaselt on juriidilised isikud oma vara, õiguste ja kohustustega iseseisvad ning neid ja nende vara ei saa samastada. Kohtuotsus on äriühingute iseseisvuse põhimõttega vastuolus ka töötabeleid ja töötasu väljamakseid puudutavas osas ning Restoplus OÜ-le omistati teiste kontserni kuuluvate äriühingute maksukohustus. J. Lipendina andmekandjalt leitud failid ei tõenda, millise äriühingu raha arvel väljamakseid tehti.
  2. Maksukuritegu käsitlevas süüdistuses puudub P. Gammeri rolli kirjeldus ning kohtud väljusid teda süüdi tunnistades süüdistuse piiridest. Ka pole tema tegu nõutaval moel tuvastatud ning kõrvaldamata kahtlused oleks tulnud tõlgendada süüdistatava kasuks (KrMS § 7 lg 3). Kohtud ei vastanud küsimusele, kuidas saab omistada organiseerimise samal ajal ja samas mahus nii H. Hirvele kui ka P. Gammerile. P. Gammerile, H. Hirvele ja teistele isikutele tehtud väljamaksed loeti ebaõigesti erisoodustuseks, kohaldades vääralt TuMS § 48 lg-id 1 ja 3 ning §
  3. Samuti jäi kohaldamata TuMS § 48 lg
  5. Ringkonnakohus luges KrMS § 154² p-des 4 ja 5 sätestatut rikkudes avalik-õigusliku nõudeavalduse nõuetele vastavaks. Nõudeavalduses pole esitatud asjaolusid ja õiguslikku põhjendust ega loetletud tõendeid, millest saaks järeldada, et P. Gammer vastutab Emerana OÜ ja Restoplus OÜ maksukohustuse eest. Lisaks tugineb kannatanu vaid ühele tõendile, milleks on maksuarvestus. Nõudeavalduses ei saa üldistatult tugineda prokuratuuri tõendikogumile, vaid märkida tuleb nõude 25

(49)1-19-705 aluseks olevaid asjaolusid kinnitavad tõendid sõltumata prokuratuuri esitatavast tõendikogumist. KrMS § 154² p-dele 4 ja 5 antud tõlgendus muudab need sätted sisutühjaks.
  1. P. Gammer pole kriminaaltulu saanud, tema tulu päritolu on tuvastatud. Ringkonnakohtu otsus ei sisalda veenvaid kaitsja väiteid ümber lükkavaid põhistusi. Lisaks on ringkonnakohus olulises osas sisustanud otsust oletustega väidetavate varasemate maksukuritegude kohta, jättes tähelepanuta kriminaaltulu puudumise kohta käivad tõendid. Faili „PB isiklik“ ei saa kriminaaltulu arvestamisel aluseks võtta ning kontserni äriühingute kulusid ei ole võimalik lugeda P. Gammeri kriminaaltuluks.
  2. Ringkonnakohus möönis, et maakohtu otsuses puudub ühe miljoni euro väljamõistmise kohta arvutuskäik ja põhjalik argumentatsioon. Ulatuslik diskretsiooniõigus ei anna vara konfiskeerimiseks alust ning kohtu argumentatsiooni puudulikkus ja vastuolulisus viitavad, et diskretsiooniõigust on rikutud. Ringkonnakohus jättis põhjendamiskohustuse rikkumisest tingitud puudused kõrvaldamata. Nõustuda ei saa seisukohaga, et P. Gammeri väidetava kriminaaltulu laiendatud konfiskeerimisel ei olnud vaja tuvastada väidetava kriminaaltulu suurust ega perioodi, mille jooksul see tulu saadi.
  3. Ringkonnakohus väitis erinevalt maakohtust sedagi, et toitlustus- ja meelelahutusasutusi käitavate äriühingute legaalne tulu segunes äriühingute väidetava kriminaaltuluga, kuid vara segunemine ei muuda kogu tulu kriminaaltuluks. Puudub alus eeldada, et P. Gammer sai kriminaaltulu ka enne süüdistuses märgitud perioodi. Maksude tasumata jätmine ei muuda netotulu kriminaalseks. Kriminaaltulu saab äriühingu puhul olla üksnes viimase poolt kokku hoitud raha. Sellist summat ega kriminaaltulu suurust kohus ei tuvastanud ega esitanud ka arvutuskäiku. P. Gammer tõendas vara päritolu ning järelikult tuleb in dubio pro reo-põhimõttest lähtudes pidada seda osa tulust legaalseks.
  4. Laiendatud konfiskeerimise asendamisel rikuti

§ 5lg 3 nõudeid.

Laiendatud konfiskeerimine on karistusmeede, mida rakendatakse tagasiulatuvalt väidetavate tuvastamata tegude eest. Kuni 14. juulini 2013 kehtinud

§ 3891

ega

§ 3892alusel poleks saanud P.

Gammeri tulu konfiskeerida. Lubamatu on vara konfiskeerida hiljem kehtestatud sätete alusel. Vastasel juhul on

§ 832

lg 2 p 1 ja § 84 vastuolus põhiseaduse (PS) § 23 teises lauses sätestatud raskendava karistusseaduse tagasiulatuva jõu keeluga.

  1. Elektroonilise valve all olemise aega tuleks arvestada karistuse mõistmisel, kuna see on põhiõigusi intensiivselt riivav meede. Arvestama peab ka menetluse kestust ja mõju, lugedes karistuse kantuks.
  2. Kui Riigikohus peab vajalikuks saata asi uueks arutamiseks madalama astme kohtule, pole võimalik kriminaalasja mõistliku aja jooksul lahendada. Väljapressimise puhul on asja uueks arutamiseks saatmine aga vältimatu ning seetõttu esineb eeldus kriminaalmenetluse lõpetamiseks KrMS § 2742 lg 1 alusel. Muul viisil rikkumist heastada ei saa. H. Hirve kaitsjate kassatsioon
  3. H. Hirve kaitsjad taotlevad kaitsealusele kohaldatud tõkendi tühistamist või elukohast lahkumise keelu kohaldamist,

§ 137

lg 1 – § 22 lg 2 järgi kvalifitseeritud kuriteo osas kriminaalmenetluse lõpetamist aegumise tõttu, H. Hirve õigeksmõistmist süüdistuses

§ 3891

lg 2 järgi, karistuse ärakantuks lugemist, avalik-õigusliku nõudeavalduse läbi vaatamata või rahuldamata jätmist, süüdistatava vara konfiskeerimata jätmist, arestist vabastamist, KrMS § 1371 lg 1 teise lause põhiseadusega vastuolus olevaks tunnistamist, elektroonilise valve all viibitud aja arvamist karistusaja 26

(49)1-19-705 hulka, osa vara arestimise asendamist raha maksmisega ja kassatsioonimenetluse kulude jätmist riigi kanda. Kassaatorite põhiväited on järgmised.
  1. H. Hirve vahistamiseks pole alust. Elektroonilise valve kohaldamise aluseks olevad argumendid pole aktuaalsed, sest õigusemõistmisevastaste kuritegude toimepanemise oht puudub, pakkuminek on praeguses menetlusetapis liiga hüpoteetiline ning kuriteo raskus ei ole iseseisev vahistamise alus. Tõkendi kohaldamine on ebaproportsionaalne. Alternatiivselt tuleks kohaldada elukohast lahkumise keeldu.
  2. V. K., R. A., O. B. ja J. V-i väidetava varjatud jälgimisega seotud teod on

§ 81lg 1 p 2 kohaselt aegunud.

H. Hirv anti kohtu alla 12. veebruaril 2019, millest on möödunud üle viie aasta. Aegumine ei ole

§ 81lg 5 p-des 1–5 sätestatud menetlustoimingutega katkenud.

Ringkonnakohtuga nõustumine tähendaks

§ 81lg 5 p 1 laiendavat ning süüdistatava jaoks ebasoodsat tõlgendamist. Seetõttu tuleb menetlus H. Hirve suhtes Kr

MS § 199 lg 1 p 2 alusel lõpetada. Kassatsiooni menetlusse võtmise ajaks võib V. K. varjatud jälgimise etteheide olla aegunud ka

§ 81lõike 6 alusel.

Kui H. Hirve karistamine

§ 137

lg 1 järgi loetakse põhjendatuks, tuleks kergendada karistust ühe kuriteo aegumise, ringkonnakohtu argumentide vastuolulisuse ja ebaselguse ning mõistliku menetlusaja ületamise tõttu. 117.

§ 4024

lg 1 järgi kvalifitseeritud süüdistuse kohaselt koostas altkäemaksu võtja volikirja

  1. detsembril
  2. Selle teo puhul on viimane aegumist katkestav menetlustoiming kohtu alla andmine, millest on möödunud üle viie aasta ning mille tõttu tuleks kriminaalmenetlus KrMS § 199 lg 1 p 2 alusel lõpetada. Ka käsitas maakohus seda tegu ekslikult korduvana ning arvestas korduvust eripreventiivsete kaalutluste hindamisel, mis tõi kaasa süüteo raskusele selgelt mittevastava karistuse mõistmise. Ringkonnakohus osutatud viga ei kõrvaldanud. Karistamisel peaks arvestama ka kuriteo toimepanemisest möödunud aega ja menetluse pikkust.
  3. Maksukuriteo, avalik-õigusliku nõudeavalduse ja konfiskeerimise kohta kassatsiooniväited kattuvad P. Gammeri kaitsja väidetega (vt eespool p-d 105–111). esitatud
  4. KrMS § 1371 lg 1 teine lause tuleks tunnistada põhiseadusega vastuolus olevaks, kuna see ei võimalda kohtul ärakantava karistusaja hindamisel õiglaselt arvestada vahistamisest erinevat aega, mille vältel võeti samuti isikult vabadus. Kui reaalse vangistuse hulka ei arvata rohkem kui ühe aasta vältel elektroonilise valve all viibitud aega ega jäeta kohtule kaalutlusõigust, on tegemist vabaduse ebaproportsionaalselt pikaks ajaks võtmisega. Elektroonilise valve kohaldamine on piisavalt intensiivne meede, lugemaks seda vabaduse võtmiseks. Seadusega saab ette näha elektroonilise valve all viibitud aja teisendamise täieliku vabadusekaotusega (vahistamisega) võrreldavateks ühikuteks. Elektroonilise valve all viibitud aja (osaline) lugemine karistusaja hulka on kooskõlas ka Euroopa Nõukogu soovituste ja süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seadusega (SKHS).
  5. Laiendatud konfiskeerimise asendamise tagamiseks arestiti mh H. Hirve sõrmus, kaelakett koos ripatsiga, käekell ja karutopis. Nende esemete arest tuleks asendada raha tasumisega kohtu määratud pangakontole ning tühistada viivitamata pärast raha tasumist.
  6. Arvestades karistuse kergendamist puudutavaid argumente, eelvangistuses ja elektroonilise valve all viibitud aega, tuleks lugeda H. Hirvele mõistetud karistus kantuks. A. Ozdoevi kaitsja kassatsioon
  7. A. Ozdoevi kaitsja taotleb nii maa- kui ka ringkonnakohtu otsuse tühistamist ja kaitsealuse õigeksmõistmist või alternatiivselt karistusest vabastamist mõistliku menetlusaja möödumise tõttu. 27

(49)1-19-705 Kassaator leiab, et ringkonnakohus jättis A. Ozdoevile etteheidetava kuriteo suhtes seisukoha võtmata. A. Ozdoevit ei võimalda süüdi mõista ka materiaalõiguslikud kaalutlused ja tõendikogum. Süüdistatavale tehtud etteheide moodustab süüdistusest väikese osa ning tõendikogum on lihtsakoeline. Nii seda kui ka teo raskust arvestades on menetlusele kulunud aeg selgelt ebaproportsionaalne ning kriminaalmenetlus tuleks mõistliku menetlusaja möödumise tõttu lõpetada. Kui kohus peab süüdistust põhjendatuks, tuleks A. Ozdoev KrMS § 306 lg 1 p 61 alusel karistusest vabastada. I. G. kaitsja kassatsioon 123. I. G. kaitsja taotleb nii maa- kui ka ringkonnakohtu otsuse osalist tühistamist ning kaitsealuse õigeksmõistmist. Kassaator leiab, et ringkonnakohus hindas

§ 201

lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritud süüdistuse puhul tõendeid ebaõigesti ja andis neile vastuolulise hinnangu. Need vead viisid materiaalõiguse ebaõige kohaldamiseni.

§ 345järgi kvalifitseeritud teo puhul rikkus ringkonnakohus põhjendamiskohustust.

A. Vilbre ja OÜ Novatek Holding kaitsja kassatsioon 124. Kassaator vaidlustab A. Vilbre süüditunnistamist ja karistamist

§ 210

lg 2 – § 25 lg 2 ning § 344 lg 1 järgi ja OÜ Novatek Holding süüditunnistamist ning karistamist

§ 210lg 3 – § 25 lg 2 järgi, taotledes kaitsealuste õigeksmõistmist ja A.

Vilbrele süüteomenetlusega tekitatud kahju hüvitamist. Alternatiivselt taotleb kaitsja kriminaalmenetluse lõpetamist kuritegude aegumise tõttu või

§ 81

lg 5 p 1 põhiseadusega vastuolus olevaks tunnistamist ja kohaldamata jätmist või karistuste kergendamist (sh lisakaristuse tühistamist) või kriminaalasja saatmist uueks arutamiseks maa- või ringkonnakohtule. Kassaatori põhiväited on järgmised. 125.

§ 344lg-s 1 sätestatud kuriteo aegumine katkes 12.

veebruaril

  1. Seejärel täitus viieaastane aegumistähtaeg
  2. veebruaril
  3. Ringkonnakohtuga ei saa nõustuda selles, et aegumine katkes
  4. juunil 2021, kui tõkendina kohaldati elukohast lahkumise keeldu. A. Vilbre suhtes kohaldati tõkendit katkematult alates
  5. veebruarist
  6. Elukohast lahkumise keelu kohaldamine ei olnud tõkendi esmakordne kohaldamine ning see ei olnud tingitud ka A. Vilbre negatiivsest käitumisest. Kui aegumise katkemine seatakse sõltuvusse tõkendi leevendamisest, kehtestab

§ 81lg 5 p 1 riigi täieliku omavoli ja süüdistatavate ebavõrdsuse.

Sel juhul tuleb

§ 81

lg 5 p 1 tunnistada PS §-dega 12 ja 13 vastuolus olevaks, jätta kohaldamata ning lõpetada kriminaalmenetlus A. Vilbre süüdistuses

§ 344lg 1 järgi Kr

MS § 274 lg 1 ja § 199 lg 1 p 2 alusel. 126.

§ 344

lg 1 järgi kvalifitseeritud süüdistuse käsitlemisel ei tuvastatud OÜ Scandicon tegelikku majanduslikku olukorda, õigeid andmeid ega seda, kas nende andmete võltsimine andis laenu saamiseks õiguse. A. Vilbre tuleb selles süüdistuses õigeks mõista. 127. Ringkonnakohtu hinnangul katkes soodustuskelmuse katse aegumine

§ 81lg 5 p 5 alusel viimati täiendavate tõendite esitamisega maakohtus.

Selle sätte kohaselt katkeb aegumine kohtulikul arutamisel ekspertiisi või täiendavate tõendite kogumise määramisega, kuid uute tõendite kogumise määramist ei toimunud. Aegumist katkestav menetlustoiming peab puudutama konkreetset süüdistatavat ja kuritegu, kuid lisatõendid A. Vilbret ei puudutanud. 128. A. Vilbre ja OÜ Novatek Holding tuleb soodustuskelmuse katses õigeks mõista, kuna vääralt jäeti kohaldamata

§ 40lg-d 1 ja 3 ning § 43. Ringkonnakohus ei andnud tõenditele ja asjaoludele õiget hinnangut. 28

(49)1-19-705
  1. A. Vilbre karistamisel rikuti põhjendamiskohustust ning põhjendatud pole ka lisakaristuse kohaldamine. Alternatiivselt tuleks kaaluda soodustuskelmuse katse eest mõistetud karistuse kergendamist ning lisakaristuse tähtaja lühendamist. Põhjendamiskohustust rikuti ka OÜ Novatek Holding karistamisel, kelle puhul peaks alternatiivselt kaaluma rahalise karistuse mõistmist sanktsiooni alammääras.
  2. A. Vilbrele tuleb hüvitada süüteomenetlusega tekitatud varaline ja mittevaraline kahju, lähtudes ringkonnakohtu otsuses toodud määradest. L. J-i ja N. R-i kaitsja kassatsioon
  3. L. J-i ja N. R-i kaitsja vaidlustab ringkonnakohtu otsust osas, millega jäeti muutmata menetluskulude väljamõistmise kohta tehtud otsustus. Kassatsiooni kohaselt lõpetas ringkonnakohus L. J-i ja N. R-i suhtes kriminaalmenetluse kuriteo aegumise tõttu, kuid jättis neilt välja mõistetud riigi õigusabi tasu kohta tehtud maakohtu otsuse muutmata. Tegemist on kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega KrMS § 339 lg 2 mõttes, kuna KrMS § 183 kohaselt peab kriminaalmenetluse lõpetamise korral menetluskulud hüvitama riik. Kaitsjatasu oleks tulnud jätta riigi kanda ka mõistliku menetlusaja ületamise tõttu. Ühtlasi ei analüüsinud ringkonnakohus apellatsiooni väiteid. Maksu- ja Tolliameti kassatsioon
  4. Maksu- ja Tolliamet taotleb ringkonnakohtu otsuse tühistamist osas, millega jäeti H. Hirve ja P. Gammeri vara kohta tehtud konfiskeerimisotsust tühistades kohaldamata vara arestimine avalikõigusliku nõudeavalduse tagamiseks, ning tühistatud osas kriminaalasja saatmist uueks arutamiseks samale ringkonnakohtule. Kassaatori põhiväited on järgmised.
  5. H. Hirvelt jäeti konfiskeerimata kolmratas CAN-AM Spyder ja 2310 eurot ning P. Gammerilt sõiduauto Mercedes-Benz Viano ja 15 345 eurot, 16 250 Venemaa rubla ning 105 Suurbritannia naela. Ringkonnakohus otsustas nimetatud vara tagastada, sest avalik-õigusliku nõude tagamise ulatust arvestades ei ole selle vara arestituks jätmiseks alust. Maakohtu otsuse kohaselt on avalikõigusliku nõudeavalduse tagamiseks arestitud vara väärtus ligikaudu 2 700 000 eurot. Maksukuriteo tõttu jäi riigile laekumata üle 4 700 000 euro, millele lisandunud intress on praeguseks võrdne põhinõude suurusega. Ringkonnakohus lähtus ebaõigest eeldusest, et avalik-õiguslik nõue on tagatud. Vaidlusalune vara tuleks arestida avalik-õigusliku nõudeavalduse tagamiseks. Kui asja uuel arutamisel leitakse, et H. Hirve ja P. Gammeri vara konfiskeerimise tühistamine ja vabastamine on alusetu, tuleks

§ 831

lg 3 alusel vähendada konfiskeeritava vara suurust, jättes selles ulatuses vara arestituks avalik-õigusliku nõudeavalduse tagamiseks. Tsiviilkostja kassatsioon 134. Tsiviilkostja GBGrupp Holding OÜ vaidlustab ringkonnakohtu otsust osas, millega temalt mõisteti AS-i MiniCredit (pankrotis) kasuks välja 100 540 eurot 31 senti, jäeti talle kuuluv sõiduauto arestituks ning mõisteti temalt riigituludesse välja sõiduki hoiukulu. Kassaator taotleb tsiviilhagi läbi vaatamata jätmist, sõiduki arestist vabastamist ning hoiukulu ja menetluskulude jätmist riigi kanda või alternatiivselt tsiviilhagi rahuldamata jätmist, sõiduki arestimise tühistamist ning hoiukulu jätmist riigi kanda. Kassatsiooni kohaselt puudub kannatanul tsiviilkostja vastu nõue, mille tõttu oleks tulnud jätta tsiviilhagi läbi vaatamata või rahuldamata. Samuti on nõue aegunud, kuid ringkonnakohus aegumist ei kohaldanud. Sõiduauto alusetu arestimise tõttu ei saanud selle hoiustamise kulu tsiviilkostja kanda jätta. 29

(49)1-19-705 Prokuratuuri kassatsioonivastus
  1. Põhjendatud pole H. Hirve, P. Gammeri ja A. Ozdoevi kaitsjate taotlused, millega soovitakse kriminaalmenetluse lõpetamist, karistuste kergendamist või karistustest vabastamist mõistliku menetlusaja möödumise tõttu. Mõistlik menetlusaeg pole möödunud.
  2. H. Hirve ja P. Gammeri suhtes kohaldatud tõkendite tühistamiseks pole alust, sest süüdistatavad võivad asuda kriminaalmenetlusest kõrvale hoidma.
  3. V. K. varjatud jälgimist puudutav tegu aegus

§ 81lg 6 kohaselt 2024.

a oktoobris. R. A., O. B. ja J. V-i varjatud jälgimise ning erasektoris antud altkäemaksuga seotud tegude aegumise katkestas vahistamise asendamine elektroonilise valvega. Põhjendamatu on P. Gammeri kaitsja arvamus, et ringkonnakohus rikkus R. A-d, O. B-d ja J. V-d puudutava teo käsitlemisel otsuse põhjendamise kohustust. Erasektori altkäemaksu osas ei saa P. Gammeri kaitsja väidete suhtes seisukohta võtta, sest kassatsioonis puuduvad põhjendused. 138.

§ 137

lg 1 – § 22 lg 2 järgi mõistetud karistuste kergendamiseks pole alust, kuigi kaks osategu on aegunud. Samuti pole alust erasektoris antud altkäemaksu eest mõistetud karistuste kergendamiseks. KrMS § 1371 lg 1 teise lause põhiseadusega vastuolus olevaks tunnistamise taotlus tuleb jätta rahuldamata.

  1. Maksukuritegu puudutavad kohtuotsuste osad on seaduslikud ja põhjendatud. Kaitsjad kordavad selles osas varem esitatud väiteid.
  2. P. Gammeri ja A. Ozdoevi kaitsjatega saab nõustuda selles, et ringkonnakohus jättis väljapressimise süüdistuse käsitlemata. Nimetatud osas tuleb kriminaalasi saata uueks arutamiseks ringkonnakohtule.
  3. A. Vilbrele ja OÜ-le Novatek Holding etteheidetavad kuriteod pole aegunud. Aegumise katkestas A. Vilbre suhtes elukohast lahkumise keelu kohaldamine ning lisatõendite esitamine.

§ 81

lg 5 p 1 põhiseadusvastasuse kohta esitatud argumendid tuleb jätta tähelepanuta.

§-de 344 ja 345 järgi kvalifitseeritud tegude osas jääb prokuratuur kassatsiooniväidete juurde. Samuti pole tuvastatud asjaolusid, nagu oleks A. Vilbre soovinud vabatahtlikult soodustuskelmuse katse toimepanemisest loobuda. A. Vilbrele ja OÜ-le Novatek Holding mõistetud karistuse kergendamiseks ei ole alust. 142. I. G. kaitsja kassatsiooni rahuldamiseks ja süüdistatava õigeksmõistmiseks

§ 201lg 2 p 2 ja § 345 lg 1 järgi pole alust.

  1. Ringkonnakohus lõpetas L. J-i ja N. R-i suhtes kriminaalmenetluse kuriteo aegumise tõttu. Kui Riigikohus asub seisukohale, et L. J-i ja N. R-i tegu on aegunud, peab KrMS § 183 lg 1 ning § 185 lg 1 järgi menetluskulud kandma riik.
  2. Tsiviilkostja kassatsiooniväidetega ei saa nõustuda ning kassatsioon tuleb jätta rahuldamata. H. Hirve kaitsjate kassatsioonivastus
  3. Prokuratuuri kassatsioon tuleb jätta rahuldamata. Kohtud selgitasid ammendavalt, miks pole tegemist kuritegeliku ühendusega. Selle küsimuse lahendamisel pole kriminaalmenetlusõigust rikutud. Isegi kui Riigikohus peaks leidma, et prokuratuuri kassatsioonis nimetatud vaatlusprotokollid on lubatavad tõendid, pole nende tõendite kõrvalejätmine toonud kaasa ebaseaduslikku või põhjendamatut kohtuotsust. H. Hirve õigeksmõistmise tõttu on seaduslik ka sularaha konfiskeerimata 30

(49)1-19-705 jätmine. Ringkonnakohtu otsust pole alust tühistada ka tulirelvade, nende oluliste osade, laskemoona ja helisummuti ebaseadusliku käitlemise kohta tehtud süüdistuse osas. P. Gammeri kaitsja kassatsioonivastus
  1. Kaitsja vastus laekus Riigikohtusse pärast seisukohtade, taanduste ja taotluste esitamiseks ette nähtud tähtaega. A. Vilbre ja I. G. kaitsja kassatsioonivastus
  2. Kaitsja leiab, et kuritegelikku ühendust puudutava süüdistuse käsitlemisel ei rikutud oluliselt kriminaalmenetlusõigust ega kohaldatud ebaõigesti materiaalõigust.

§ 201

lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritud kuritegu aegus

§ 81lg 1 p 2, lg 4 ja lg 6 kohaselt 9.

oktoobril

  1. A. Vilbrele mõistetud karistuse raskendamise taotlusega ei saa nõustuda. J. Lipendina kaitsja kassatsioonivastus
  2. Prokuratuuri kassatsioon tuleb jätta rahuldamata. Kohtud lahendasid kuritegelikku ühendusse kuulumist puudutavad küsimused ammendavalt ja õigesti. S. P. kaitsja kassatsioonivastus
  3. Ringkonnakohus ei ole otsuse tegemisel materiaalõigust ebaõigesti kohaldanud ega kriminaalmenetlusõigust rikkunud.

§-de 255 ja 256 kohta tehtud otsused on seaduslikud ja põhjendatud ning prokuratuuri kassatsioon tuleks jätta rahuldamata. Kassatsioonimenetluse kulud tuleb jätta riigi kanda. V. S-i kaitsja kassatsioonivastus 150. Kaitsja palub jätta V. S-i kohta esitatud kassatsiooni rahuldamata. Süüdistuses kirjeldatud kuritegelikku ühendust ei eksisteeri ning V. S. pole selle liige. Samuti on alusetu

§ 345lg 1 järgi esitatud süüdistus.

Äriühingu majandusaasta aruanne pole dokument

§ 344lg 1 tähenduses ning V.

S. ei teadnud, et selles sisaldunud andmed ei pruugi olla õiged. Prokuratuuri etteheited kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumise kohta on alusetud. Kassaator taotleb Riigikohtult faktiliste asjaolude tuvastamist. Viidatud pole ühelegi õigusnormile, mida ringkonnakohus tahtluse tuvastamisel väidetavalt rikkus. A. Ozdoevi kaitsja kassatsioonivastus

  1. Prokuratuur vaidlustab süüdistatavale mõistetud karistust, kuid pole seda taotlust põhjendanud ning see tuleks jätta rahuldamata. S. V. kaitsja kassatsioonivastus
  2. S. V. kaitsja palub jätta ringkonnakohtu otsuse muutmata ja prokuratuuri kassatsiooni rahuldamata. Kaitsja hinnangul eksitab prokuratuur kohut sellega, nagu oleks ringkonnakohus möönnud

§-de 255 ja 256 koosseisutunnuste olemasolu ja leidnud, et nende kuritegude tunnuste tuvastamise üle vaidlust pole. Mõlema kohtuastme hinnangul ei vasta süüdistuses kirjeldatud tegevus kohtupraktikas kinnistunud kuritegeliku ühenduse tunnustele. S. V-d puudutav süüdistus on faktidega 31

(49)1-19-705 sisustamata ja üldine. Ringkonnakohus leidis tõendite põhjaliku analüüsimise tulemusena põhjendatult, et S. V-d ei saa

§ 255lg 1 järgi süüdi tunnistada.

Maksu- ja Tolliameti kassatsioonivastus

  1. H. Hirve ja P. Gammeri kaitsjate argumendid ei anna maksukuriteo ning avalik-õigusliku nõudeavalduse rahuldamise osas kohtuotsuste tühistamiseks alust ja nende kassatsioonid tuleb jätta rahuldamata. Kannatanu AS-i MiniCredit (pankrotis) kassatsioonivastus
  2. Kannatanu palub jätta I. G. kaitsja ja tsiviilkostja kassatsioonid rahuldamata ning ringkonnakohtu otsuse muutmata. Kui ringkonnakohtu otsus tsiviilhagi puudutavas osas tühistatakse ja kriminaalasi saadetakse selles osas uueks arutamiseks samale ringkonnakohtule, tuleb tsiviilhagi tagamiseks arestitud sõiduk jätta aresti alla. Tsiviilkostjal tekkinud kassatsioonimenetluse kulu tuleb jätta tsiviilkostja või riigi kanda ning kannatanu kassatsioonimenetluse kulu I. G. ja tsiviilkostja või riigi kanda. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
  3. Kolleegium analüüsib kõigepealt kuritegude aegumist (I) ja võtab siis seisukoha nii prokuratuuri kui ka kaitsjate kassatsiooniväidete suhtes, mis puudutavad: a) süüdistatavate süüküsimust neile ette heidetud kuritegudes; b) konfiskeerimist; c) avalik-õigusliku nõudeavalduse rahuldamist; d) karistusi ja tõkendeid (II). Edasi käsitletakse avalik-õigusliku nõudeavalduse tagamise, menetluskulude väljamõistmise, läbiotsimisel leitud sularaha tagastamise, tsiviilhagi tagamise ja vara arestimise asendamise kohta käivaid argumente (III), võetakse kokku kassatsioonimenetluse tulemus (IV) ning lahendatakse menetluskulude hüvitamise taotlused (V). I Kuritegude aegumine

§ 81lg 6 alusel 156.

Praeguseks on

§ 81lg 6 kohaselt aegunud nii P.

Gammerile ja H. Hirvele

§ 137lg 1 – § 22 lg 2 järgi süüks arvatud V.

K. suhtes toime pandud tegu kui ka I. G-le

§ 201lg 2 p 2 ning § 345 lg 1 järgi omistatud kuriteod.

  1. Süüdistuse kohaselt andsid P. Gammer ja H. Hirv hiljemalt
  2. a oktoobriks S. P-le ning A. R-ile korralduse jälgida V. K-d. Ajaliselt hilisemaid tegusid selle süüdistuse raames ei tuvastatud.
  3. I. G. pani omastamise ja võltsitud dokumendi kasutamisena käsitatavad teod süüdistuse järgi toime ajavahemikul
  4. augustist 2009 kuni
  5. oktoobrini
  6. Kohtute hinnangul on tegemist jätkuvate kuritegudega.
  7. Viidatud tegude toimepanemise ajal kehtinud karistusseaduse kohaselt ei tohtinud kedagi teise astme kuriteos süüdi mõista ega karistada, kui kuriteo toimepanemisest kuni selle kohta tehtud kohtuotsuse jõustumiseni on möödunud viis aastat (

§ 81lg 1 p 2).

Sama sätte lg 6 esimene lause määras, et juhul, kui aegumine peaks mõne seaduses nimetatud menetlustoimingu tegemisel katkema, algab viieaastane aegumistähtaeg uuesti. Samas sätestas seadus

§ 81

lg 6 teises lauses ka nn maksimaalse aegumistähtaja, mille kohaselt ei tohtinud teise astme kuritegude puhul teo toimepanemisest selle kohta tehtud otsuse jõustumiseni mööduda rohkem kui 10 aastat. 32

(49)1-19-705 160.

§-dele 137, 201 ja 345 vastavad teod on teise astme kuriteod. Kuigi osutatud kuritegude aegumine katkes praegusel juhul

§ 81lg 5 p 2 alusel süüdistatavate kohtu alla andmisega 12.

veebruaril 2019, on nende toimepanemisest praeguseks möödunud rohkem kui 10 aastat.

§ 81lg 6 teisest lausest tulenevalt välistab see nii P.

Gammeri ja H. Hirve süüditunnistamise ning karistamise

§ 137lg 1 – § 22 lg 2 järgi V.

K-d puudutavas teos kui ka I. G. süüditunnistamise ja karistamise

§ 201lg 2 p 2 ning § 345 lg 1 järgi.

Kuritegude aegumise katkemine

§ 81lg 5 alusel 161.

Kaitsjad leiavad, et aegunud on ka P. Gammerile ning H. Hirvele süüks arvatud J. V-i, R. A. ning O. B. varjatud jälgimist puudutav tegu (

§ 137lg 1 – § 22 lg 2), P.

Gammerile ja H. Hirvele

§ 4024lg 1 järgi süüks arvatud tegu, A.

Vilbrele

§ 344lg 1 järgi süüks arvatud tegu ning A.

Vilbrele ja OÜ-le Novatek Holding

§ 210lg 2 – § 25 lg 2 ning § 210 lg 3 – § 25 lg 2 järgi süüks arvatud tegu.

Kolleegium kassaatoritega ei nõustu, põhjendades seda järgmiselt. 162.

§-des 137, 210, 344 ja 4024 on sätestatud teise astme kuriteod, mille aegumistähtaeg on

§ 81lg 1 p 2 kohaselt viis aastat.

Viidatud kuriteod pandi süüdistuse kohaselt toime pärast

  1. jaanuari
  2. Erinevalt sellele kuupäevale eelnenud seaduse redaktsioonist tuleb
  3. jaanuaril 2015 jõustunud karistusseaduse kohaselt aegumistähtaega arvutada mitte kuriteo toimepanemisest, vaid kuriteo lõpuleviimisest.

§-de 137, 210, 344 ja 4024 järgi kvalifitseeritud kuritegude aegumine katkes 12. veebruaril 2019, kui süüdistatavad kohtu alla anti.

§ 81

lg 6 teises lauses märgitud tähtaeg nende tegude lõpuleviimisest veel möödunud pole. 163. Vaidlus käib aga selle üle, kas aegumine katkes uuesti pärast kohtu alla andmist tehtud menetlustoimingute tõttu (

§ 81

lg 6 esimene lause) – sellest sõltub, kas praeguseks on möödunud

§ 81

lg 6 esimesest lauses tulenev viieaastane tähtaeg.

§ 137

lg 1 – § 22 lg 2 ja § 4024 lg 1 järgi kvalifitseeritud kuritegude puhul vaidlustatakse järeldust, mille kohaselt katkes aegumine uuesti 15. juunil 2023, kui ringkonnakohus asendas P. Gammerile ning H. Hirvele kohaldatud vahistamise elektroonilise valvega. A. Vilbrele

§ 344

lg 1 järgi süüks arvatud teo puhul vaidlustab kaitsja järeldust, mille kohaselt katkes aegumine 3. juunil 2021, kui maakohus kohaldas süüdistatava suhtes elektroonilise valve asemel elukohast lahkumise keeldu. 164.

§ 81

lg 5 p 1 kohaselt katkeb kuriteo aegumine mh süüdistatavale tõkendi kohaldamisega. Ringkonnakohtu hinnangul katkestab aegumise mistahes (sh kergema) tõkendi kohaldamine. Kaitsjad leiavad seevastu, et tegemist on seaduse laiendava ning süüdistatavate jaoks ebasoodsa tõlgendamisega, mis asetab isikud ebavõrdsesse olukorda. Kolleegium nõustub kaitsjatega. 165. Praeguse karistusseaduse redaktsiooni kohaselt ei katkesta kuriteo aegumist mistahes formaalne menetlustoiming. Seadusandja on seadnud aegumise katkemise sõltuvusse

§ 81

lg 5 p-des 1–5 loetletud toimingute tegemisest, mis näitavad riigi sisulist tegevust kriminaalasja menetlemisel (vt karistusseadustiku ja selle muutmisega seonduvate seaduste muutmise seaduse eelnõu nr 931 SE seletuskiri, Riigikogu X koosseis). Riigikohus on

§ 81

lg 5 p-s 1 sätestatud teist alternatiivset aegumise katkemise eeldust, s.o vara arestimist, käsitledes märkinud, et üksnes õiguspoliitilistele argumentidele tuginedes ei tohi seda normi isiku õigusi kitsendavalt ning normi tekstist ulatuslikult kõrvale kaldudes tõlgendada (vt RKKK 18.06.2020, 1-17-4309/132, p 26). Sama põhimõtet tuleb silmas pidada ka kõnealuse sätte teise alternatiivi sisustamisel. 166. Nagu märgitud, käsitles ringkonnakohus P. Gammeri ja H. Hirve puhul aegumise katkestanud menetlustoiminguna vahistamise asendamist elektroonilise valvega, A. Vilbre puhul aga elektroonilise valve lõpetamist ja elukohast lahkumise keelu kohaldamist. Mõlemal juhul on tegemist 33

(49)1-19-705 senise tõkendi muutmise ja süüdistatavate olukorda kergendava kriminaalmenetluse tagamise meetme rakendamisega.
  1. Kriminaalmenetluse seadustiku sätete põhjal on võimalik eristada tõkendi kohaldamist ning tõkendi muutmist (KrMS § 127 lg-d 1 ja 2). Tõkendi kohaldamist saab vaagida isiku suhtes, kelle puhul pole kehtivat tõkendit rakendatud. Tõkendi muutmine kujutab endast seevastu juhtumit, mille korral kaalutakse mõne asendustõkendi valimist või tõkendi kergendamist või raskendamist, järgides tõkendi kohaldamise kohta käivaid sätteid. Laiemas mõttes saab mõlemal juhul kõneleda tõkendi kohaldamisest, sest nii tõkendi esmakordsel valimisel kui ka muutmisel peab tuvastama tõkendi kohaldamise eeldused.
  2. Samas seaks aegumise katkemise sidumine kergema (asendus)tõkendi kohaldamisega süüdistatava olukorda, kus tema jaoks oleks vähemalt aegumist silmas pidades kasulikum raskema tõkendi kohaldamise jätkamine. Niisamuti koheldaks teda ebavõrdselt võrreldes sellise süüdistatavaga, kellele tema käitumise või isikut iseloomustavate andmete tõttu kergemat tõkendit kohaldada ei saa. Õiguskuulekamalt käitunud süüdistatav satuks valiku ette, kas tema suhtes jätkatakse raskema tõkendi kohaldamist ning kuriteo aegumine ei katke või kohaldatakse kergemat tõkendit ja aegumistähtaja kulgemine katkeb. Neil põhjusil tuleb aegumist katkestava menetlustoiminguna käsitada tõkendi esmakordset (või siis uut) kohaldamist või raskendamist. Öeldust johtuvalt ei katkestanud
  3. juunil 2023 ja
  4. juunil 2021 tehtud menetlustoimingud P. Gammerile, H. Hirvele ja A. Vilbrele süüks arvatud kuritegude aegumist.
  5. Siiski ei too see kaasa kaitsjate taotluse rahuldamist. Nimelt katkes

§ 137

lg 1 – § 22 lg 2, § 4024 lg 1 ja § 344 lg 1 järgi kvalifitseeritud kuritegude aegumine

§ 81lg 5 p 4 alusel.

Viidatud norm seab kuriteo aegumise katkemise sõltuvusse kohtulikul arutamisel toimunud süüdistatava ülekuulamisest. Süüdistatava ülekuulamise all tuleb mõista KrMS §-s 293 sätestatud menetlustoimingut tervikuna, mis seisneb esmalt ülekuulamise rakendamises (§ 293 lg 2) ning sellele järgnevas küsitlemises (§ 293 lg-d 3 ja 4). Kuriteo aegumise katkemist silmas pidades pole oluline, kas süüdistatav ütlusi annab või sellest keeldub. Aegumise katkemise üle otsustamisel on tähtis KrMS §-s 293 kirjeldatud menetlustoimingule allutamise fakt. Kuriteo aegumise saab lugeda katkenuks, kui kohtulikul arutamisel tehti KrMS §-s 293 sätestatud toiming, milleks on ka ülekuulamise rakendamine. 170. See seisukoht on põhjendatav arusaamaga, et

§ 81

lg 5 p 4 kohaldamine ei saa sõltuda süüdistatava suvaotsustusest, vaid seaduses ette nähtud põhjendatud ja vajaliku menetlustoimingu tegemisest. Muidu oleks aegumise katkemine hõlpsasti välditav, kui süüdistatav ütluste andmisest keeldub. Iseäranis põhjendamatuks osutuks see nt siis, kui üks grupilises kuriteos süüdistatav otsustab ütlusi andes menetlusele kaasa aidata ning talle süüks arvatud kuriteo aegumine loetakse katkenuks, aga ütluste andmisest keeldunud teis(t)e grupi liikme(te) suhtes lõpetatakse kriminaalmenetlus aegumise tõttu. Mõni süüdistatav peaks seevastu valima, kas ta annab õigustava tõendi saamise eesmärgil ütlusi või loobub sellest lootuses, et jõustunud süüdimõistva otsuse tegemiseni ei jõuta enne kuriteo aegumistähtaja möödumist. Kummalgi juhul koheldaks süüdistatavaid põhjendamatult ebavõrdselt. 171. Kokkuvõtvalt märgib kolleegium, et

§ 81

lg-s 5 sätestatud aegumise katkemise kutsub esile juba ainuüksi selles normis nimetatud menetlustoimingu tegemine. Menetlustoimingu adressaat ei pea toimingust seejuures isegi mitte teadma – näitena saab siinkohal tuua tagaselja vahistamise (KrMS § 131 lg 4) või vara arestimise (KrMS § 142). Menetlustoiming saab aga olla seotud vaid konkreetse teo (konkreetsete tegude) ja isikuga (vt ka p 177). Aegumise katkemine ei sõltu ka sellest, kas hilisema menetluse käigus osutub menetlustoiming põhjendamatuks (nt tühistatakse 34

(49)1-19-705 kaebemenetluses vara arest, määratud ekspertiisi tulemused osutuvad menetluse seisukohalt ebavajalikuks jne).
  1. Kriminaalasja materjali kohaselt kuulati P. Gammer süüdistatavana üle ajavahemikul
  2. oktoobrist 2021 kuni
  3. novembrini 2021 toimunud kohtuistungitel. H. Hirve ülekuulamine toimus
  4. augusti
  5. a kohtuistungil ning A. Vilbre ülekuulamine
  6. juuni
  7. a kohtuistungil. Kui H. Hirv ja A. Vilbre keeldusid ütluste andmisest, siis P. Gammer otsustas seevastu ütlusi anda. Ütluste andmisest või sellest keeldumisest olenemata tehti kõigi kolme süüdistatava suhtes KrMS §-s 293 sätestatud menetlustoiming, millest pole ühegi süüdistatava puhul viis aastat möödunud. Samuti pole nende kuritegude lõpuleviimisest möödunud

§ 81lg 6 teises lauses sätestatud absoluutne tähtaeg.

Seda arvestades ei ole P. Gammerile ja H. Hirvele

§ 137lg 1 – § 22 lg 2 (J.

V-i, R. A. ning O. B. varjatud jälgimisele kihutamine) ja § 4024 lg 1 järgi ning A. Vilbrele

§ 344lg 1 järgi etteheidetavad kuriteod aegunud.

173. Aegunud ei ole ka A. Vilbrele ja OÜ-le Novatek Holding süüks arvatud soodustuskelmuse katse. Ringkonnakohus leidis põhjendatult, et nimetatud kuriteo aegumise katkestas

§ 81lg 5 p 5 kohaselt lisatõendite esitamine 17.

ja

  1. novembri
  2. a kohtuistungitel.
  4. novembri
  5. a kohtuistungil esitas prokuratuur maakohtule uute tõenditena Maksu- ja Tolliameti maksuotsuse, OÜ Novatek Holding ning Maksu- ja Tolliameti vahel toimunud vaidlust puudutavad kohtulahendid ning OÜ Kuppari Trade majandusaasta aruande.
  6. novembri
  7. a istungil esitas prokuratuur lisatõendina J. Lipendinalt ekspertiisimaterjali võtmise protokolli. Maakohus võttis viidatud tõendid vastu. Ringkonnakohus märkis, et osutatud tõendid puudutavad kõiki soodustuskelmuse katses süüdistatud isikuid. 175.

§ 81

lg 5 p 5 sätestab, et kuriteo aegumine katkeb kohtulikul arutamisel ekspertiisi või täiendavate tõendite kogumise määramisega. Selles sättes peetakse silmas KrMS §-de 295 ja 297 alusel tehtavaid toiminguid, mis võimaldavad kohtul poole taotlusel või oma algatusel määrata ekspertiisi või lisatõendite kogumise. Praegu on põhiküsimus selles, kas süüdistusaktis nimetamata lisatõendite esitamise ja vastuvõtmise saab võrdsustada KrMS §-s 297 märgitud toimingu tegemise, s.o täiendavate tõendite kogumisega. Kolleegiumi arvates on vastus sellele jaatav. 176. Süüdistus- või kaitseaktis nimetamata tõendeid esitatakse või kogutakse väljaspool tõendite esitamise jaoks ette nähtud üldist korda ja pärast selleks sätestatud tähtaega. Lisatõendite esitamise peab tingima tõendamisvajadus ning neid ei tohi esitada meelevaldselt. KrMS § 2861 kohaselt võetakse vastu või kogutakse ainult selliseid lisatõendeid, millel on kriminaalasjas tähtsust. Lisaks peab kohtumenetluse pool põhjendama, miks ta ei saanud tõendit varem esitada. Kohtumenetluse pool saab aja säästmiseks koguda lisatõendi ka ise, mitte taotleda sama menetlustoimingu tegemist (määramist) kohtult.

§ 81

lg 5 p 5 kontekstis pole nende toimingute eristamine õigustatud ning seetõttu käsitab kolleegium ülalpool viidatud lisatõendite esitamist ja vastuvõtmist aegumist katkestava menetlustoiminguna. 177. Erinevalt enamikust kuriteo aegumist katkestavatest menetlustoimingutest ei sea

§ 81

lg 5 p 5 aegumise katkemist sõltuvusse sellest, millise süüdistatava suhtes menetlustoiming tehti. Lisatõendid võivad puudutada konkreetset süüdistatavat, aga ka menetlusesemeks olevat kuritegu, mille toimepanemist heidetakse ette mitmele isikule. Mitmele süüdistatavale etteheidetava kuriteo korral katkestab seda tegu puudutavate lisatõendite vastuvõtmine või lisatõendite kogumise määramine aegumise kõigi selles kuriteos süüdistatavate suhtes. 178. Praeguses asjas puudutasid lisatõendid soodustuskelmuse toimepanemise asjaolusid ning seega ka kõiki soodustuskelmuses süüdistatud isikuid. Järelikult katkes

§ 210lg-te 2 ja 3 – § 25 lg 2 35

(49)1-19-705 järgi kvalifitseeritud kuriteo aegumine viimati 23. novembril 2021 nii A. Vilbre kui ka OÜ Novatek Holding suhtes. Aegumise katkemisest pole viis aastat möödunud. Samuti pole möödunud

§ 81lg 6 teises lauses sätestatud absoluutne tähtaeg.

Seetõttu pole kriminaalmenetluse lõpetamiseks alust. Kokkuvõte 179. P. Gammerile ja H. Hirvele

§ 137lg 1 – § 22 lg 2 järgi süüks arvatud V.

K-d puudutava teo ning I. G-le

§ 201

lg 2 p 2 ja § 345 lg 1 järgi süüks arvatud tegude aegumise tõttu ei käsitle kolleegium prokuratuuri, kaitsjate ning tsiviilkostja kassatsioonide väiteid, millega seatakse kahtluse alla nende tegude tõendatus ning koosseisupärasus, karistuste seaduslikkus,

§ 81lg 5 p 1 kooskõla põhiseadusega ning tsiviilhagi osalise rahuldamise põhjendatus. Kr

MS § 199 lg 1 p 2 ja § 274 lg 1 kohaselt tuleb kriminaalmenetlus nende tegude osas lõpetada. Samuti tuleb jätta läbi vaatamata omastamisega tekitatud kahju hüvitamiseks esitatud AS-i MiniCredit (pankrotis) tsiviilhagi (KrMS § 2962 lg 1 p 4), kuna omastamise täideviija tegevusele pole võimalik kuriteo aegumisest johtuvalt hinnangut anda. Muude, s.o käesoleva otsuse p-s 161 nimetatud tegude osas ei saa kriminaalmenetlust aegumise tõttu lõpetada. II Süüdistus

§-de 255 ja 256 järgi 180. Prokuratuur on vaidlustanud P. Gammeri ja H. Hirve õigeksmõistmise süüdistuses

§ 256lg 1 järgi ning A.

Vilbre, J. Lipendina, I. G., I. Stoljari, V. S-i, S. V. ja S. P. õigeksmõistmise süüdistuses

§ 255lg 1 järgi.

Kassatsiooni kohaselt rikkusid kohtud tõendite kogumis hindamise põhimõtet ning jätsid otsused nõutavalt põhjendamata. Kolleegium kassaatoriga ei nõustu.

  1. Kuritegelikku ühendust iseloomustavaid tunnuseid käsitlev kohtupraktika on suuresti kokku võetud Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  2. veebruari
  3. a otsuses nr 1-16-6452/
  4. Nii selle otsuse kui ka hilisema praktika (vt nt RKKK 07.04.2021, 1-18-10100/141, p-d 8 ja 9) kohaselt ei saa ega tohi kuritegelikku ühendust mõtestada kui lihtsalt mõnevõrra paremini organiseerunud kuritegude toimepanemiseks koondunud kaastäideviijate gruppi.

§ 255

hõlmab ainult spetsiifilistele tingimustele vastavaid ühendusi, mille kuritegelik potentsiaal ja selle võimalik vallandumine on juba eraldivõetult ohtlik ning avalikku julgeolekut ohustav. Kuritegelikku ühendust iseloomustavad selle püsivus, kindel struktuur ja eesmärk ning ka see, et sellisesse ühendusse kuuluv isik allub organisatsiooni osana ühenduse tahtele ja aitab oma tegevusega kaasa ühenduse eesmärkide saavutamisele. Oluline on väga selgepiiriliselt eristada kuritegelikku ühendust kaastäideviijate gruppidest, mis võivad olla isegi püsivama liikmeskonnaga ja tegutseda pikema aja vältel, kuid mis ei lähe kaugemale teadlikust ja tahtlikust koostegutsemisest üksikkuritegude toimepanemisel. (Vt viidatud otsus 1-16-6452/340, p-d 37–45.) 182. Praeguses asjas on mõlemad kohtuastmed viidatud kohtupraktikast lähtudes

§-de 255 ja 256 koosseisutunnuseid analüüsinud. Kolleegiumi arvates põhjendati jälgitavalt ja veenvalt, missugused kaalutlused ei luba kuritegelikust ühendusest rääkida. Selle küsimuse lahendamisel pole sedastatav tõendite valikuline hindamine ega ka otsuse põhjendamise kohustuse rikkumine. Põhjendamiskohustuse rikkumisest ei luba kõneleda ka kuritegeliku ühenduse süüdistust käsitleva osa maht ringkonnakohtu otsuses. Apellatsioonikohtul ei olnud maakohtu üksikasjaliku arutluskäiguga nõustumise tõttu KrMS § 342 lg 3 p 1 järgi kohustust tõendite analüüsi korrata ning kuna tõendikogumile antud hinnang erineb prokuratuuri seisukohtadest diametraalselt, polnud tarvilik ka iga süüdistuspoole üksiku väite vaagimine. Senise praktika juurde jäädes märgib kolleegium KrMS § 363 lg 4 p 1 alusel selle süüdistuse kohta järgmist. 36

(49)1-19-705
  1. Prokuratuur heidab kohtutele tõendite valikulist hindamist ette muu hulgas põhjusel, et käsitlemata jäeti mitmed süüdistuskõne väited. Väärib tähelepanu, et KrMS § 268 lg-te 1 ja 5 kohaselt määratakse kohtuliku arutamise piirid kindlaks süüdistusakti teokirjeldusega (teokirjeldusele esitatud nõuete kohta vt RKKK 20.03.2024, 1-23-1763/24, p-d 21–23 koos edasiste viidetega). Kui süüdistusakti teokirjeldust pole süüdistatava karistusõigusliku vastutuse seisukohalt tähtsate faktiliste asjaoludega sisustatud, ei saa seda puudust kõrvaldada paranduste või täiendustega kohtuvaidluste käigus (vt RKKK 03.11.2014, 3-1-1-40-14, p 67). Niisugune arusaam oleks vastuolus KrMS § 154 lg 3 p 2 ja § 268 lg-te 1 ning 5 nõuetega. Samuti viiks see süüdistatava kaitseõiguse rikkumiseni. Kohtumenetluse pooled tohivad kohtuvaidluste raames kriminaalmenetluse esemeks olevatele asjaoludele ning tõenditele antavat hinnangut teatud ulatuses muuta või täiendada, kuid seejuures peavad nad jääma süüdistusakti teokirjelduses toodud oluliste faktiliste asjaolude juurde.
  2. Maakohus osutas õigustatult, et süüdistuses pole küllaldase selguse ja üksikasjalikkusega avatud mitmeid kuritegeliku ühenduse loomist, toimimist, sellega liitumist, konkreetsete isikute ülesandeid ja käitumist puudutavaid asjaolusid. Seepärast ei ole arusaadav, kuidas seostuvad erinevad üksikkuriteod (nt OÜ-ga Scandicon seotud tegevus, eraviisiline jälitustegevus või väljapressimine) kuritegeliku ühenduse eesmärkidega. Mõne kuriteo puhul on see seos ka tõendamata (nt relvade, relvaosade, laskemoona ja helisummuti ebaseaduslik käitlemine). Samamoodi ei selgu süüdistusest kuritegeliku ühenduse võrku kuulunud juriidiliste isikute roll ega see, milline füüsiline isik nende juriidiliste isikute huvides tegutses, missugused konkreetsetest süüdistatavatest sõltumatud reeglid ja põhimõtted kuritegelikus ühenduses kehti

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.