Obsah (8)

§ 101§ 84§ 94§ 91§ 116§ 96§ 99§ 102

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 2-24-9225 Otsuse tegemise aeg ja koht 13. veebruar 2025. a, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Piret Raik Kohtuasi Z. A. hagi M. Z. vastu põlvnemise t

§ 101lg-tele 3 ja 4.

1. Menetluskulud jätta 4.1 Elatise nõudes poolte enda kanda. 1 4.2 Põlvnemise tuvastamise nõudes M. Z. kanda ja välja mõista M. Z.lt hageja Z. A. kasuks (hageja seaduslikule esindajale S. A.le) DNA ekspertiisi kulu 210 (kakssada kümme) eurot. EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. I HAGI ALUSEKS OLEVAD FAKTILISED ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE
2. Hagiavalduse kohaselt olid S. A. ja M. Z. lähedastes suhetes veebruarist 2023 kuni juuli 2023.a ja elasid aadressil XXX. 09.01.2024.a. sündis S. A. ja M. Z. suhtest poeg Z. A. (ik XXX). Sünnitunnistusel on lapse emana kantud S. A., isa kohta andmed puuduvad. Z. A. oli eostatud kostja poolt, kostja on lapse isa ja ta teab seda, kuid ei soovinud oma isadust tunnistada ning lapse sünni registreerimisele ei ilmunud. M. Z. ei tunne huvi poja elu ega saatuse vastu, ei osale lapse ülalpidamises ega tema eest hoolitsemises. Hageja soovib tuvastada lapse põlvnemist, kuid kostjaga ei ole võimalik kontakti saada ning küsimusi kohtuväliselt lahendada. Hageja palub isaduse tuvastamiseks teostada molekulaargenettiline ekspertiis (DNA võrdlemise teel) ning ekspertiisikulud jätta kostja kanda. Z. A. palub kohtul tuvastada, et alaealine Z. A. põlvneb kostja M. Z.st.
3. Z. A. on kostja poeg. Laps elab oma ema S. A. juures. Kostja last materiaalselt mingil viisil ei toeta, laps on täielikult ema ülalpidamisel. Kuivõrd M. Z. vabatahtlikult ei soovi lapse ülalpidamises osaleda, kuid on terve noor mees, kes on suuteline lapsele ülalpidamist andma ja vanema kohustusi täitma, palub hageja kostjalt välja mõista elatise

§ 101järgi arvestatud määras (käesoleval ajal 287,72 eurot kuus).

Hageja palub elatise välja mõista alates hagi esitamisest kohtule (12.06.2024.a.) kuni Z. A. täisealiseks saamiseni, so kuni XXX.a, kuid mittevähem, kui

§ 101alusel arvutatud summa.

II M. Z. VASTUVÄITED

1. Kostja hagiga ei nõustu ja palub jätta see rahuldamata. Kostja ei nõustu hageja esindajaga, et ilma põlvnemist tuvastamata on selge, et kostja on hageja bioloogiline isa. Kostja nõustub selles osas, et põlvnemise tuvastamine peab leidma enne kinnitust seaduspärasel ja usaldusväärsel viisil, milleks on ekspertiisi tegemine. Kostja ei nõustu hagejaga, et ilma põlvnemist tuvastamata oleks kostjal olnud kohustus hageja omaks võtta ning hagejale vabatahtlikult igakuist elatist tasuda. Hageja esindaja rasedaks jäämine ning hageja sünd tuli kostjale üllatusena, sest pooled ei olnud planeerinud ühiselt lapsi saada ega neid kasvatada. Tegemist oli hageja ema ühepoolse otsuse ja selle täideviimisega. Seetõttu tundub ebaõiglane ja mitteootuspärane hageja esindaja seisukoht, et kostja peab hageja omaks võtma ning talle elatist maksma. Kostja vaidleb vastu ka elatise nõudele. M. Z. märgib, et hagist ei nähtu hageja kulud ühes kuus. Samuti puudub hagis info hageja ema teiste laste ja hageja ema sissetulekute kohta. Kuna kõik asjaolud pole teada, siis võib eksisteerida elatise vähendamise olukord. Kostja 2 palub põlvnemise tuvastamise korral hagejale makstava elatise väljamõistmisel võtta kohtul eelnevat arvesse. Ka Riigikohus on mitmes otsuses viidanud, et miinimumelatisest väiksema elatise väljamõistmine on võimalik, kui esineb mõjuv põhjus (vt nt Riigikohtu 22.03.
2. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1- 174-16, p 13) ning mõjuva põhjuse hindamisel arvestada esmajoones sellega, et ebaproportsionaalselt ei saaks kahjustada elatise maksmise eesmärk, st ka miinimumelatisest väiksema elatise maksmisel saaksid lapse igapäevased vajadused rahuldatud ja tema arenguks piisavad vahendid tagatud. Samas tuleb arvestada, et kohustatud vanemale tagataks elatise maksmise järel toimetulek ühetaoliselt lapsega (vt Riigikohtu 09.06.2017 otsus nr 3-2-1-35-17 p-d 18 ja 21). Kostja leiab, et juhul kui kostjalt kavatsetakse elatis välja nõuda, on äärmiselt ebaõiglane nõuda ülalpidamist vanemalt suuruses, mis kahjustab tema enese ja ta teiste laste tavalist ülalpidamist ja toimetulekut. Kostjal on üks alaealine laps D. Z. (ik XXX) ja üks täiskasvanud õppiv laps K. Z. (ik XXX). Kostja maksab elatist mõlemale lapsele, D. 250 eurot ja K. 100 eurot kuus. Kui leiab tuvastamist hageja põlvnemine kostjast, palub kostja arvestada elatise väljamõistmisel eeltoodud asjaoludega (kostja teiste laste ülalpidamise kohustust) ning vähendada elatise väljamõistmise korral see alla kehtiva miinimumi. III KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
3. Kohus, tutvunud asja materjalidega ning hinnanud asjas kogutud tõendeid kogumis, on seisukohal, et Z. A. hagi on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele.
4. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lõike 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lõike 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lõikele 6 ja 7 tulenevalt ei ole kohus esitatud asjaolude ja seisukohtadega seotud perekonnaasjas, sh poolte esitatud õiguslike väidetega. Põlvnemise tuvastamise nõue
5. Perekonnaseaduse (

) § 82 kohaselt tulenevad vanemate ja lapse vastastikused õigused ja kohustused lapse põlvnemisest, mis on kindlaks tehtud seaduses sätestatud korras. Vastavalt

§ 84lg 1 on lapse isa mees, kes on lapse eostanud.

Loetakse, et lapse on eostanud mees: 1) kes on lapse sünni ajal lapse emaga abielus; 2) kes on isaduse omaks võtnud või 3) kelle isaduse on tuvastanud kohus. XXX.a sündinud Z. A. sünnitõendil (tõend nr 107-2024/28, dtl 6) kanne isa kohta puudub. S. A. ja M. Z. abielus ei olnud, lapse isadust ei ole kostja omaks võtnud. Seega on põhjendatud isaduse tuvastamine kohtu kaudu. Vastavalt

§ 94

lg 1 tuvastab isaduse kohus, kui

§ 84

lõike 1 punkti 1 või 2 või § 86 kohaselt ei ole ühtki meest lapse isana kindlaks tehtud, samuti kui isadus on vaidlustatud

§ 91

alusel ja kohus on tuvastanud, et laps ei põlvne mehest, kelle isadus vaidlustati. 3 Sama paragrahvi

1. lõike kohaselt tuvastab kohus lapse põlvnemise isast asjaolude alusel, mis võimaldavad eeldada, et laps põlvneb sellest mehest.
2. Kummastav on kostja selgitus, et kuivõrd kavatust ühist last soetada ei olnud, oli hageja rasedaks jäämine ja lapse sünd talle üllatus ning tegemist oli hageja ema ühepoolse otsuse ja selle täideviimisega. Teatavasti osaleb lapse eostamisel kaks isikut ning iga mõistlik arusaamisvõimeline inimene peab arvestama võimalike tagajärgedega (sh vastutama tagajärgede eest) kui raseduse vältimiseks kumbki vahendeid ei kasuta.
3. Kohus määras 7.10.2024.a määrusega DNA ekspertiisi ja esitas eksperdile küsimuse kas Z. A. põlvneb M. Z.st (dtl 61-63). 10.01.2025.a. a ekspertiisiakti nr 24E-GL00183-01 (dtl 74-77) järelduse kohaselt saab M. Z. olla >99, 99999999% tõenäosusega Z. A. bioloogiline isa (dtl 76). Eksperdi järeldusele tuginedes ei ole kohtul kahtlust selles, et Z. A. põlvneb M. Z.lt ja kostja on lapse bioloogiline isa. Muude tõenditega ei ole võimalik ekspertiisi järeldust ümber lükata. Kohus rahuldab põlvnemise tuvastamise nõude. Elatise nõue
4. Hageja palub M. Z.lt elatise välja mõista

§ 101

järgi arvestatud määras alates hagiavalduse esitamisest ehk alates 12.06.2024.a.

§ 116

lg 2 järgi on vanemal õigus ja kohustus hoolitseda oma alaealise lapse eest.

§ 96

ja § 97 lg 1 tulenevalt on elatis lapsele põlvnemisest tulenev ülalpidamiskohustus, mida vanem on kohustatud lapsele andma ja alaealine laps õigustatud saama. Elatise väljamõistmise eesmärk on lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ja tema arenguks piisavate materiaalsete vahendite tagamine (vt Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-119-07, p 13 ja 3-2-1-33-11). Selle eest, et laps saaks kasvamiseks ja arenguks vajaliku ülalpidamise, on kohustus hoolitseda mõlemal vanemal (vt nt Riigikohtu 24.

2. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-118-12 p 13). Kui vanem elab lapsega koos, rahuldab ta lapse vajadused eeldatavasti vahetult. Kui vanem ei ela lapsega koos või ei osale lapse kasvatamises, täidab ta ülalpidamiskohustust üldjuhul lapsele perioodilist rahalist elatist makstes (vt Riigikohtu 08.01
3. a otsus tsiviilasjas nr 32-1-165-13 p 12). Vanem on kohustatud lapse ülalpidamiseks vajalike vahendite saamiseks tegema kõik endast oleneva (vt nt Riigikohtu
4. oktoobri 2012 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-118-12, p 14). Tulenevalt

§ 99

lg 1 määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Riigikohus on leidnud, et lapse vajaduste rahuldamiseks kulub eelduslikult kahekordne miinimumelatis ning selles ulatuses ei ole vaja lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavaid kulutusi kohtumenetluses tõendada (vt Riigikohtu 07.02.2018 lahend tsiviilasjas nr 2-15-15909/124 p 12, 22.03.2017. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-174-16, p 13; 08.01.2014. a otsus tsiviilasjas nr 32-1-165-13, p 15). Üldjuhul peab vanem andma lapsele ülalpidamist seaduses sätestatud miinimummääras. Kuivõrd hageja nõuab käesoleval juhul elatist miinimummääras (

§ 101

järgselt arvestatud määras), ei ole nende vajaduste tõendamine kohtumenetluses vajalik. 10.

§ 101

lg-te 1–7 kohaselt arvutatakse (miinimum)elatist järgmiselt: 4 - Igakuise elatise arvutamise aluseks baassumma. Baassumma ühe lapse kohta on 272,76 eurot (alates 01.04.2024.a.), mida indekseeritakse iga aasta

1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma. - Baassummale lisandub 3% eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast (§ 101 g 4). Baassummale lisatav summa arvutatakse ümber iga aasta
2. aprillil. Keskmine brutopalk
3. aastal (2024.a aasta keskmise brutokuupalga kohta veel andmed puuduvad) oli 1 832 eurot ja 3% sellest on 54,96 eurot.

§ 101

lg 3 ja 4 arvestatuna kujuneb 2025.aastal elatise miinimumsuurus järgmiselt: -

§ 101

lg 3 järgne baassumma 272,76 eurot, millele lisandub

§ 101

lg 4 järgi 3% eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast 272,76 + 54,96 =327,72 eurot. -

§ 101

lg 5 kohaselt ei pea vanem andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Perehüvitiste seaduse (PHS) § 17 lg 3 kohaselt on lapsetoetuse suurus pere esimese ja teise lapse kohta 80 eurot. Seega tuleb arvestatud elatisest maha arvata pool lapsetoetust ehk 327,72 - 40 =287,72 eurot. Igakuise elatise miinimummäär on seega 287,72 eurot. 11. Elatise väljamõistmisel tuleb arvestada aga ka vanema varalise seisundiga ja jätta vanema kanda selline osa lapse vajaduste rahuldamiseks, mis vastab vanema varalisest seisundist tulenevale võimalusele ülalpidamist anda (

§ 102

lg 1).

§ 102

lg 1 sätestab, et isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Sama paragrahvi 2. lõige sätestab, et vanemad ei vabane lõike 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on lõikes 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel vähendada elatist alla

§ 101alusel arvutatud elatise summa.

Mõjuv põhjus võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmise korral

§-s 101 sätestatud ulatuses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Asjaolusid, et kostja on

§ 102

olukorras (st olukorras, mis õigustab elatise tasumist alla miinimummäära), tuleb tõendada kostjal.

1. Kostja leiab, et ebaõiglane on nõuda ülalpidamist vanemalt suuruses, mis kahjustab tema enese ja ta teiste laste tavalist ülalpidamist ja toimetulekut. Rahvastikuregistri andmetel on M. Z.l peale hageja veel 2 tütart: XXX.a sündinud K.Z. ja XXX.a sündinud D. Z. (dtl 16). Kostja ei ole tõendanud elatise tasumist tütardele vastuses viidatud ulatuses (st D. 250 eurot kuus ja K. 100 eurot kuus) samuti seda, et poja kasuks elatise väljamõistmisel miinimummääras osutuks kostja teised lapsed varaliselt vähem kindlustatuks või oleks kahjustatud kostja enda igapäevane toimetulek. Tsiviilasjas nr 2-XX-XXX esitatud hagis soovis M. Z. muuta 15.09.2020 tsiviilasjas nr 2-XXXXX temalt K. Z. kasuks väljamõistetud elatist (262 eurot) kuni 200 euroni, kuid loobus nõudest ning kohus lõpetas 1.03.2024.a. määrusega menetluse (nähtav kohtute infosüsteemist). Ka kostja pangakontode väljavõtetest ei nähtu regulaarseid elatisemakseid tütarde kasuks. Karinale on kostja teinud ülekandeid ka 100 eurot kuus, kuid maksed on ebaregulaarsed, mõnel kuul ülekandeid ei ole üldse, mõnel kuul 50 eurot (dtl 152-171; 297-313) Pangakontode väljavõtetest nähtuvad erinevas suuruse ülekanded D. vahemikus 5-100 eurot (osadel selgitus taskuraha, osadel (nt märts-aprill 2024) elatis). 5 Seega kostja väited, et maksab elatist D. 250 eurot ja K. 100 eurot on paljasõnalised. Kohus lisab siinkohal, et vahendite piiratuse korral on alaealine laps on ülalpidamise saamisel eelistatud täisealise lapse ees.
2. Vanemate varaise seisundi kohta tuvastas kohus järgmist: 13.1 kinnistusraamatu andmetel S. A.le kinnisvara ei kuulu (dtl 90). 13.2 M. Z.le kuulub 2 korteriomandit (dtl 93-94): XXX (registriosa XXX) ja XXX (registriosa XXX). 13.3 transpordiameti Liiklusregistris S. A. sõiduki omanikuna registreeritud ei ole (dtl 99). 13.4 M. Z. omandis on järgmised sõidukid (dtl 95-98): -mootorratas Aprilia RSV1000 reg märk XXX; -sõiduauto Audi A6 Limousine reg.nr XXX; -sõiduauto Toyota Corolla, reg nr XXX; -Honda Civic, reg. nr XXX. 13.5 Äriregistri andmetel on M. Z. X OÜ ainuosanik ja juhatuse liige. Äriühingu põhitegevusala on sõiduõpe. 2023.a majandusaasta aruande kohaselt oli äriühingu aruandeaasta kasum 463 eurot. 13.6 Maksu- ja Tolliameti andmetel on perioodil 1.01.2024-20.01.2025 S. A. saanud tulu 13 629,71 eurot (sh intressid 3,62 eurot, töötasu 403,44 eurot ning vanemahüvitis 13222,65 eurot; dtl 273); samal perioodil on M. Z.le pärast maksude kinnipidamist tehtud väljamakseid 11 503,93 eurot (sh palgatulu 8000,54 eurot ja juhatuse liikme tasu 3500 eurot; dtl 280). 13.7 Sotsiaalkindlustusameti vastuse kohaselt on S. A.le määratud riiklik lapsetoetus 80 eurot, üksikvanema toetus 80 eurot ning vanemahüvitis 7.02.2024-26.05.2025.a. 39,93 eurot päevas (dtl 291). 13.8 S. A. kontolt nähtub sissetulekuna vanemahüvitis vahemikus 1089,12 -1115.57 eurot (sõltuvalt kuust) + lapsetoetus 160 eurot (dtl 115-141) M. Z. kontodelt nähtub sissetulekuna töötasu AS-lt X 1117,70 eurot ja juhatuse liikme tasu 400-500 eurot (2024, a kokku 3500 eurot; dtl 152-171; 297-313)
3. S. A. ja M. Z. varalist seisundit iseloomustavatele andmetele tuginedes ei ole kohtu hinnangul kostja

§ 102

lg 2 kirjeldatud olukorras, mis õigustaks elatise kohustuse täitmist alla

§ 101järgi arvestatud miinimummäära.

Kuigi kontodelt nähtuv igakuine sissetulek on S. A.l mõnevõrra suurem, arvestab kohus ka vanemate üldist varalist seisundit - kostja omandis kinnisvara, sõidukid; lapsega koos elaval vanemal üksnes vanemahüvitis ja lapsetoetus. Kohus möönab, et kostjal on ülalpidamiskohustus veel kahe lapse ees, kuid tütar K. on täisealine ning ülalpidamiskohustuse täitmisel on alaealisel lapsel eelisõigus täisealise ees. Võttes arvesse menetluses kogutud tõendeid, vanemate varalist seisundit, peab kohus põhjendatuks mõista M. Z.lt välja elatise

§ 101

järgi arvestatud miinimummääras alates hagiavalduse kohtule esitamisest ehk alates 12.06.2024.a

1. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 459 lg 1 p 1 ja 2 on poolel pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed, õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel nõue rahuldati ja hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist. Seega lapse vajaduste või vanema varalise seisundi muutumisel on võimalik taotleda hagis kohtult väljamõistetud elatise suuruse muutmist, st kui vanem on sattunud olukorda, kus ei suuda enam tasuda elatist välja mõistetud miinimummääras, või lapse vajadused on oluliselt 6 suurenenud ning välja mõistetud miinimumelatis ei kata enam lapse vajadusi (sel juhul tuleb lapse vajadusi tõendada). Menetluskulude jaotus
2. TsMS § 173 lg 4 kohaselt näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma.
3. Vastavalt TsMS § 164 lg 1 (alates 01.01.2022.a. kehtiv redaktsioon) kannab alaealise lapse ülalpidamisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Seega elatise nõude osas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise.
4. Vastavalt TsMS § 164 lg 1 1 kannab põlvnemise tuvastamise hagi rahuldamise korral menetluskulud kostja. Viidatud sättest tulenevalt, juhul kui tuvastatakse lapse põlvnemine kostjast, mõistab kohus menetluskulud sh ettemaksuna tasutud DNA ekspertiisikulu välja kostjalt hageja kasuks. Hageja seaduslik esindaja tasus ekspertiisikulu katteks 210 eurot (dtl 57). Kuivõrd kohus tuvastas lapse põlvnemise kostjast, jäävad põlvnemise tuvastamisega seotud menetluskulud kostja kanda ning kohus mõistab M. Z.lt välja hageja (hageja seadusliku esindaja) kasuks 210 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Piret Raik Kohtunik 7