) § 49 lõiget 2 ja diviisi
lõike 7 kohaselt peab distsiplinaararesti määranud ülem teatama distsiplinaararesti määramisest halduskohtule.
lõige 2 sätestab, et kaitseväelasele distsiplinaarkaristusena määratud distsiplinaararesti seaduslikkuse kontrollimisel otsustab halduskohtunik kaitseväelase toimepandud teo asjaolusid selgitamata halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) haldustoiminguks loa andmise sätete järgi, et kaitseväelasele on distsiplinaararest määratud seaduslikult, või tunnistab distsiplinaararesti määramise seadusvastaseks.
lõike 3 kohaselt kontrollib halduskohtunik, kas: − kaitseväelase toimepandud teo eest võib karistada distsiplinaarkaristusega; − enne distsiplinaararesti määramist oli läbi viidud distsiplinaarjuurdlus; − kaitseväelasele on tehtud teatavaks tema õigused ja võimaldatud tal oma teo kohta selgitusi anda; − ülem oli pädev kaitseväelasele distsiplinaararesti määrama. Halduskohtu kontroll jääb praeguses asjas eeltoodud piiridesse ning on põhiosas suunatud pädevus- ja menetlusnormidest kinnipidamise kontrollimisele. Kohus saab distsiplinaarkaristuse määramise sisulist õiguspärasust (sh tegude tõendatust, süü olemasolu, määratud karistuse proportsionaalsust) täies ulatuses hinnata üksnes siis, kui karistatud isik käskkirja vaidlustab. 4.
järgi on kaitseväeline distsipliin seaduste, nende alusel kehtestatud õigusaktide ja ülemate käskudega kehtestatud teenistusülesannete ning kaitseväelise korra täpne täitmine kõigi kaitseväelaste poolt.
lõike 1 punkti 1 kohaselt on distsiplinaarsüüteoks muu hulgas seadusest või selle alusel kehtestatud õigusaktist tulenevate teenistusülesannetega seotud põhimõtete eiramine ning nõuete ja teenistusülesannete täitmata jätmine ja nende mittenõuetekohane täitmine. Tulenevalt
lõikest 1 kannab kaitseväelane toimepandud distsiplinaarsüüteo eest distsiplinaarvastutust, mis seisneb tema suhtes distsiplinaarkaristuse kohaldamises tema toimepandud distsiplinaarsüüteo laadi ja raskuse järgi.
lõike 2 kohaselt määratakse distsiplinaararest kaitseväelasele, kes on raskelt või korduvalt rikkunud kaitseväelist distsipliini. Distsiplinaararesti on võimalik määrata kuni 14 päevaks (
5.
lõike 3 järgi on ajateenija kohustatud ajateenistuses olles järgima Kaitseväes kehtivaid õigusakte. Vastavalt
lõikele 2 on ajateenija ajateenistuse kestel kohustatud viibima ajateenistuskohas või teenistuse huvides mõnes muus ülema määratud kohas. Diviisi
lõike 2 kohaselt on ajateenija ajateenistuse kestel kohustatud viibima ajateenistuskohas või teenistuse huvides mõnes muus ülema määratud kohas ning reamees P.N-il ei olnud sõjaväelinnakust lahkumiseks väljaluba antud (sisekorraeeskirja punkt 18.2), on reamees P.N-ile etteheidetava teo puhul tegemist
lõike 1 punktis 1 sätestatud distsiplinaarsüüteoga ning seega võib talle määrata distsiplinaarkaristuse. Määratud teenistuskohalt loata lahkumine võib osutuda kaitseväelise distsipliini sedavõrd raskeks rikkumiseks, et õigustada distsiplinaararesti määramist. Distsiplinaararesti määramist õigustab asjaolu, et distsiplinaarjuurdluse kokkuvõtte kohaselt pani reamees P.N talle etteheidetud distsiplinaarsüüteo toime ajal, mil tal oli kehtiv distsiplinaarkaristus. Seega sai talle määrata distsiplinaararesti (
lõike 3 kohaselt määrab distsiplinaararesti rahuaja ametikoha asutuse juht, Kaitseväe struktuuriüksuse ülem või väeliigi ülem. Kohtule esitatud materjalide kohaselt on reamees P.N diviisi
lõikest 2 ja HKMS § 264 lõikest 1 juhindudes leiab kohus, et P.N-ile on määratud distsiplinaararest seaduslikult. 10. HKMS § 175 lõike 3 ja § 178 lõike 3 alusel asendab kohus avaldatavas määruses puudutatud isiku nime tähemärgiga. (allkirjastatud digitaalselt)
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.