KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Ele Liiv, Peeter Pällin ja Siret Siilbek Kohtukoosseis 10.02.2025, Tallinn Määruse tegemise aeg ja koht 2-23-12105 Tsiviilasja number Tsiviilasi X avaldus Tal

§ 23

lg-s 1 kirjeldatud olukorda uue koosoleku kokkukutsumiseks 20.10.2022 kuupäeval ja see koosolek ei olnud õigustatud otsuseid vastu võtma. Maakohtu määrus

1. Maakohus jättis avalduse rahuldamata, menetluskulud avaldaja kanda, mõistis avaldajalt puudutatud isiku kasuks välja menetluskulud 1609,80 eurot ning märkis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb avaldajal tasuda viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni. 3 3.
2. Puudub vaidlus, et esimene KÜ juhatuse kokku kutsutud koosolek toimus 12.06.2023 ja kutse 26.06.2023 korduskoosolekule saadeti 15.06.
3. C ei esitanud 26.06.2023 üldkoosolekul vastuväidet koosoleku kokkukutsumise korra rikkumise kohta. Maakohus viitas

§ 29

lg-le 1, selle sõnastuse sarnasusele äriseadustiku (ÄS) §-dega 172¹ ja 296 ja Riigikohtu analoogsele praktikale äriühingute otsuste vaidlustes (RKTKo 24.05.2017, 3-2-1-44-17, p 15; RKTKo 29.11.2017, 2-16-8010, p 12). Avaldaja osales koosolekul esindaja kaudu ning kiitis sellega heaks koosoleku toimumise. Avaldaja ei vaielnud vastu päevakorda kantud küsimuste otsustamisele ning hääletas nende osas ka ise. Koosoleku kokkukutsumise korra rikkumisele tuginemine ei ole kooskõlas hea usu põhimõttega (TsÜS § 32). Teiste korteriomanike puudumine koosolekult ei puuduta avaldaja õigusi. 3.2.

§ 29lg 2 ja Ts

ÜS § 38 lg 4 kohaselt organi liige, kes otsuse tegemisel osales, võib otsuse kehtetuks tunnistamist nõuda üksnes juhul, kui ta on lasknud protokollida oma vastuväite otsusele. Avalduse lisana nr 13 esitatud vastuväide on esitatud korter 16 ehk Tallinna linna poolt. See on koostatud ja digitaalselt allkirjastatud 12.06.2023, kuid avaldaja volitas C ennast 26.06.2023 koosolekul esindama alles 19.06.2023. Volituse puudumise tõttu ei saanud C 12.06.2023 avaldaja nimel vastuväiteid esitada. Isegi kui tahteavaldus anti veelkord 26.06.2023 koosolekul paberkandjal üle, ei ole seda kooskõlas TsÜS § 75 lg-ga 1 võimalik tõlgendada vastuväitena avaldaja nimel, sest sellist tahet dokumendist ei tulene. Avaldaja nimel esitatud vastuväidet ei kajastu ka koosoleku protokollis. Koosoleku protokollist nähtub, et C ei hääletanud kõigi häältega alati ühtemoodi. Näiteks päevakorra p 4 osas on esindaja seisukoht erinev Tallinna linna ja teiste kolme volitaja osas. Kuna avaldaja ei esitanud vastuväidet, on ta

§ 29lg 2 ja Ts

ÜS § 38 lg 4 alusel minetanud õiguse nõuda otsuse nr 5 kehtetuks tunnistamist. 3.

1. Seoses avalduse rahuldamata jätmisega jättis maakohus menetluskulud TsMS § 172 lg 1 alusel avaldaja kanda ja määras nende hüvitatavaks suuruseks 1609,80 eurot. Maakohus rahuldas puudutatud isiku TsMS § 177 lg 4 kohase taotluse. Määruskaebus
2. Avaldaja esitas määruskaebuse, milles palus maakohtu määruse tühistada ning teha uus määrus, millega avaldus rahuldada ja jätta menetluskulud puudutatud isiku kanda. Avaldaja palub vaadata asi läbi kohtuistungil ning kuulata tunnistajana üle C. 4.
3. Maakohtu viide ÄS sätetele ja sellega seonduvale kohtupraktikale ei ole asjakohane. Puudutatud isiku 26.06.2023 üldkoosolekul ei osalenud kõiki korteriomanikke ning kõik korteriomanikud (sh avaldaja) ei ole vaidlustatud otsust tagantjärele heaks kiitnud. 4.
4. TsÜS § 84 lg 1 kohaselt ei ole tühisel tehingul algusest peale õiguslikke tagajärgi. Kui otsus on tühine, siis tuleks see tuvastada sõltumata sellest, kes on avalduse esitanud. 4.
5. Avaldaja ei ole rikkunud hea usu põhimõtet. Otsusele vastuväite esitamine on nõutav üksnes kehtetuks tunnistamise nõude korral. 4 Avaldaja palub kuulata tunnistajana üle C selle kohta, et ta esitas vastuväite ning juhtis puudutatud isiku tähelepanu sellele, et koosoleku kokkukutsumise korda oli rikutud. 4.
6. Avaldaja esindaja C vastuväide laienes avaldajale ja oli esitatud avaldaja huvides. Maakohus on TsÜS § 38 lg-t 4 tõlgendanud liiga kitsalt. Praegusel juhul oli puudutatud isikule teada, et avaldaja esindaja ei ole vaidlustatud otsusega nõus ning otsuse vaidlustamine ei saanud puudutatud isikule tulla üllatusena. Üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamise nõude osas jääb avaldaja avalduses esitatud põhjenduste juurde. Menetluse edasine käik
7. Puudutatud isik vaidles määruskaebusele vastu ja palus selle rahuldamata jätta.
8. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
9. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 ja § 659 alusel tühistada osas, millega maakohus jättis tervikuna rahuldamata avaldaja avalduse üldkoosoleku otsuse tühisuse tuvastamiseks või kehtetuks tunnistamiseks. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue määruse, millega rahuldab avaldaja avalduse osaliselt ning tunnistab kehtetuks puudutatud isiku üldkoosoleku otsuse, millega jäeti üldkoosoleku kulud avaldaja kanda 61,14 eurot ületavas osas. Avaldaja määruskaebus kuulub rahuldamisele osaliselt.
10. Ringkonnakohus ei pea vajalikuks asjas istungi korraldamist ning jätab avaldaja taotluse Ci tunnistajana ülekuulamiseks rahuldamata (TsMS § 667 lg 3). Asjaolu, kas avaldaja esitas 26.06.2023 üldkoosolekul vastuväite, on võimalik tuvastada asjas esitatud muude tõendite põhjal. Kas C juhtis koosolekul tähelepanu selle kokkukutsumise korra rikkumisele, ei oma asja lahendamisel tähtsust.
11. Avaldaja ei ole minetanud õigust tugineda 26.06.2023 üldkoosoleku kokkukutsumise korra rikkumisele ja tugineda otsuse tühisusele

§ 29lg 1 alusel.

9.

1. Otsuse tühisusele tuginemisel ei oma erinevalt otsuse kehtetuks tunnistamise nõudest tähtsust, kas korteriomanik või tema esindaja koosolekul selle kokkukutsumise korra rikkumisele vastuväite esitas. Koosoleku kokkukutsumise korra rikkumisele tuginemist ei välista ka see, et otsust vaidlustav korteriomanik ise koosolekust teadis ning sellel kohal oli (RKTKo 14.10.2014, 3-2-1-76-14, p 21). Otsuse tühisusele saab kohtus tugineda iga korteriomanik, st ka see isik, kelle suhtes rikkumist toime ei pandud (RKTKm 21.12.2022, 220-11256, p 11.5). 9.
2. Siiski ei ole põhjendatud avaldaja seisukoht, et 26.06.2023 korteriomanike üldkoosoleku kokkukutsumise korda on oluliselt rikutud.

§ 23

lg 2 näeb ette, et uue üldkoosoleku kokkukutsumise teade saadetakse otsustusvõimetuks osutunud üldkoosoleku toimumisest arvates kümne päeva jooksul, ent 5 mitte varem kui kahe päeva pärast. Seega tuleneb sättest, millal tuleb saata korduskoosoleku kokkukutsumise teade ning erinevalt MTÜS § 20 lg-st 5 ei anna see säte võimalust põhikirjaga teisiti määrata. Samas ei näe

§ 23

lg 2 ette, mitme päeva jooksul alates teate saatmisest peab korduskoosolek toimuma.

§ 20

lg-le 1 ja MTÜS § 20 lg-le 5 kohaselt peab koosolekust ette teatama vähemalt seitse päeva, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud pikemat tähtaega. Puudutatud isiku põhikirja (dtl 235–244) p 6.6.2 näeb ette, et korduskoosoleku saab kokku kutsuda mitte vähem kui 10 päeva pärast ning see on kooskõlas

§ 20lg-ga 1 ja MTÜS § 20 lg-ga 5.

Praegusel juhul toimus esmane koosolek 12.06.2023 ning puudutatud isik saatis teate korduskoosoleku toimumise kohta 15.06.2023, s.t kahe päeva pärast. Koosolek toimus 26.06.2023, st mitte vähem kui 10 päeva pärast alates esimese koosoleku toimumisest. Seega ei ole puudutatud isik koosoleku kokkukutsumise korda rikkunud ning üldkoosolekul vastuvõetud otsused ei ole

§ 29lg 1 alusel tühised.

10. Maakohus leidis põhjendamatult, et avaldaja ei esitanud vaidlustatud otsusele vastuväidet, mistõttu ei saa avaldaja kohtus otsuse kehtetuks tunnistamist nõuda. Otsuse kehtetuks tunnistamise nõudeõigust ei välista vastuväite puudumine protokollis, kui koosoleku läbiviija või protokollija on õigusvastaselt jätnud vastuväite protokollimata. Vastuväitena on käsitatav organi liikme eraldi tahteavaldus mis tahes sõnastuses, millest nähtub, et ta ei nõustu otsusega (TsÜS komm