← Eesti

2-23-146782/12

Obsah (7)§ 444§ 468§ 163§ 175§ 172§ 162§ 178

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Merili Ratasepp Otsuse tegemise aeg ja koht 24. oktoober 2024, Tartu kohtumaja Tsiviilasja number 2-23-146782 Tsiviilasi Aktiva Finance v

) § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus leiab, et hagis esitatud asjaolud ja nõude õiguslik põhjendus on piisavad tagaseljaotsuse tegemiseks. Kohus andis

  1. septembril 2024 hagejale täiendava tähtaja haginõude täpsustamiseks ning kohtule uuesti määratud tagasimaksete kohta teabe esitamiseks. Kohus selgitas, et kuivõrd hageja ei ole kostjalt pangakonto väljavõtteid nõudnud ega hinnanud kostja sissetulekute ja kohustuste suurust piisavalt pika ajavahemiku jooksul, siis ei ole hageja kohtu esialgsel hinnangul vastutustundliku laenamise põhimõtet ka järginud. Kohus jääb selle seisukoha juurde. Hageja esitas
  2. oktoobril 2024 ümberarvestuse (juhul kui kohus leiab, et laenuandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet). Kostja on kasutanud krediiti kokku summas 500 eurot. Kostja ei ole teinud ühtegi makset. Hageja palub välja mõista ka VÕS § 113 lg 1 järgse viivise alates ülesütlemisele järgnevast päevast, s.o
  3. aprill
  4. Kohus rahuldab hagi osaliselt. Hagi jääb rahuldamata intressi 23 euro 40 sendi, viivise 84 euro 19 sendi ja sissenõudmiskulude 40 euro, s.o kokku 147 euro 59 sendi osas. 4.

§ 444lõike 3 kohaselt võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata.

5.

§ 468

lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. 6.

§ 163

lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuivõrd kohus rahuldab hagiavalduse osaliselt, s.o ligikaudu 83% ulatuses, siis jaotab kohus menetluskulud

§ 163lg 1 alusel võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega.

Kohus jätab menetluskulud 83% ulatuses kostja kanda ja 17% ulatuses hageja kanda. 7. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskulud kokku 533 eurot (riigilõiv hagiavalduse koostamise eest 175 eurot, lepingulise esindaja kulud 338 eurot (2 tundi tunnihinnaga 169 eurot (käibemaksuta) ja maksekäsu kiirmenetluse avalduse koostamine ja kohtule esitamine 20 eurot).

§ 175

lg 1 näeb ette, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Riigilõivu suurus ja maksmise kohustus tuleneb seadusest, seega on tegemist põhjendatud menetluskuluga (175 eurot). Hageja lepinguline esindaja taotleb menetluskulu hüvitamist maksekäsu kiirmenetluse eest summas 20 eurot. Maksekäsu kiirmenetluse hagimenetluseks ülemineku korral arvatakse asja maksekäsu kiirmenetluse kulud

§ 172lg 9 kolmanda lause järgi hagimenetluse kulude hulka.

See tähendab, et need kulud kannab

§ 162lg 1 alusel kostja.

Seadusega on avaldajale maksekäsu kiirmenetluses tekkivate menetluskulude katteks ette nähtud 20 eurot, mistõttu on ka maksekäsu kiirmenetluse kulu kostjalt väljamõistmine põhjendatud. Hagejale osutati õigusabi tunnihinnaga 169 eurot (käibemaksuta). Hagejat on menetluses esindanud mitteadvokaadist esindaja. Mitteadvokaadist esindaja põhjendatud tunnitasuks peetakse kohtupraktikas 60–100 eurot, millele vajadusel lisandub käibemaks (Tallinna RK 28.09.2023, nr 2-22-15592, p 60). Arvestades, et käesolev asi ei olnud õiguslikult keeruline ega sisuliselt (asjaolude või tõendite poolest) mahukas ning sarnaste nõuete esitamine on hageja lepingulise esindaja tavaline tegevus, on kohtu hinnangul põhjendatud tunnitasu määraks maksimaalselt 120 eurot (käibemaksuta). Arvestades nõude olemust, hagiavalduse tüüpvormi ja asjaolu, et kohus lahendab asja kirjalikus menetluses kohtuistungit pidamata, peab kohus põhjendatuks ja vajalikuks ajakuluks õigusabile kaks tundi. Seega on hageja lepingulise esindaja tasu 240 eurot (2 x 120 eurot, käibemaksuta). Hageja põhjendatud menetluskulud on kokku 435 eurot (175 + 20 + 240, käibemaksuta). Kuna kohus rahuldab hagi osaliselt tagaseljaotsusega, mõistab kohus kostjalt välja hageja kasuks menetluskulud, milleks on 361 eurot 5 senti (435*83%). Vastavalt hageja taotlusele peab kostja hagejale hüvitatavatelt menetluskuludelt tasuma alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras. Menetluskulud tuleb hageja taotlusel kanda Julianus Inkasso OÜ arveldusarvele nr EE147700771000526428 viitenumbriga 716499497. Kostjal ei ole menetluskulusid tekkinud. 8.

§ 178

lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Merili Ratasepp kohtunik

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.