TARTU HALDUSKOHUS KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-25-405 Määruse kuupäev 27. veebruar 2025 Kohtunik Maria Lõbus Kohtuasi X.X. esialgse õiguskaitse taotlus Viru Vangla kohustamiseks tagada vabalevis ole

) § 28 lõigetes 2 ja 4 sätestatud rikkumise (kohtunõude eiramine) eest trahvi määramist. KOHTU SEISUKOHT 6. Vastavalt

§ 249

lõikele 1 võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks.

§ 249

lõike 5 kohaselt võib esialgse õiguskaitse määruse tegemiseks taotluse esitada pärast haldusorganile vaide esitamist, koos kaebusega või pärast kaebuse esitamist. Sama paragrahvi lõige 2 sätestab sarnaselt, et esialgse õiguskaitse taotluse võib esitada ka vaidemenetluse ajal. Kuna Viru Vangla

1. veebruari
2. a vastusest nähtuvalt esitas taotleja Viru Vanglale
3. veebruaril ja
4. veebruaril 2025 vaided (registreeritud vanglas vastavalt numbriga 1-8/325/29-1 ja numbriga 1-8/3-25/33-1), mille põhisisu kattub esialgse õiguskaitse taotluse sisuga ning mis on veel vangla menetluses, ja taotleja on esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel tasunud nõutava riigilõivu, on esialgse õiguskaitse taotlus lubatav ning ei esine menetluslikke takistusi esialgse õiguskaitse taotluse sisuliseks lahendamiseks.
5. Selleks, et kohus saaks rahuldada esialgse õiguskaitse taotluse, peab taotlejal esinema esialgse õiguskaitse vajadus. Esialgse õiguskaitse vajaduse hindamisel tuleb arvestada abinõu kohaldamata jätmise vahetut ning faktilist mõju isiku olukorrale (Tartu Ringkonnakohtu
6. mai
7. a määrus haldusasjas nr 3-14-50441, p-d 10-11). Esialgse õiguskaitse vajadus esineb siis, kui on oht, et esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmine toob taotlejale kaasa pöördumatud või hiljem raskesti kõrvaldatavad tagajärjed. Esialgse õiguskaitse vajaduse puudumine iseenesest välistab esialgse õiguskaitse abinõu kohaldamise.
8. Esialgse õiguskaitse taotlusega soovib taotleja vangla kohustamist võimaldada juba vaidemenetluse ajal kaebaja soovitud vabalevis olevate tele- ja raadiokanalite jälgimine. Kohus saab taotlusest aru selliselt, et taotleja põhjendab esialgse õiguskaitse vajadust eeskätt asjaoluga, et kaebaja soovitud vabalevi tele- ja raadiokanalite puudumise tõttu ei ole taotlejal võimalik saada vabalt levitatavat informatsiooni. Taotleja märgib, et vanglal ei ole õigust piirata tema õigust vabalevi kanalite jälgimisele. 2 3-25-405
9. Kohtu hinnangul puudub taotlejal esialgse õiguskaitse vajadus. Vanglal on VangS § 31 lõikest 1 tulenevalt kohustus võimaldada kinnipeetaval jälgida raadio- ja televisioonisaateid ning vangla on selle kohustuse nähtuvalt
10. veebruari
11. a seisukohast täitnud. Kehtiva kohtupraktika kohaselt ei kohusta VangS § 31 lõige 1 vanglat võimaldama kinnipeetavale tema eelistatud ja talle huvipakkuvaid raadio- ja telekanaleid, vaid vastavate kanalite valiku teeb vangla oma äranägemisel. Taotlejal puudub õigusaktidest tulenev subjektiivne õigus nõuda talle meelepäraste ja konkreetsete tele- ja raadiokanalite vaatamise võimaldamist, isegi kui tegemist on vabalevis olevate kanalitega. Kohtu hinnangul saab taotleja piisavalt informatsiooni teistest allikatest, nagu olemasolevad tele- ja raadiokanalid, päevalehed või ajakirjad. Seega ei saa asuda taotluses esitatud asjaolude põhjal seisukohale, et taotlejale meelepäraste tele- ja raadiokanalite puudumine vaidemenetluse ajal tooks talle kaasa mingeid pöördumatuid või hiljem raskesti kõrvaldatavaid tagajärgi. Samuti ei muuda esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmine taotleja õiguste kaitset tulevikus tehtava võimaliku kohtuotsusega raskemaks või võimatuks. Asjaolu, et taotleja ei saa televiisorist vaadata kõikide talle meelepäraste telekanalite saateid ning kuulata soovitud raadiojaama, on pigem vangistusega kaasnev ebamugavus, mis ei ole aga esialgse õiguskaitse kohaldamiseks piisav. Esialgse õiguskaitse kohaldamise aluseks ei saa olla ka Viru Vangla tegevus
12. veebruari
13. a kohtunõudele vastamisel.
14. Kuivõrd taotlejal esialgse õiguskaitse vajadus puudub, ei ole praegusel juhul vaja hinnata muid esialgse õiguskaitse kohaldamise eeldusi ja tingimusi. Kohus jätab eeltoodud põhjustel X.X. esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata.
15. Kohtule
16. veebruaril 2025 esitatud avalduses märgib taotleja, et vangla eiras kohtunõudele (s.o
17. veebruari
18. a kohtunõue – kohtu märkus) vastamise kohustust. Taotleja peab võimalikuks määrata vanglale trahv.
19. Kohus nendib, et Viru Vangla vastas
20. veebruaril 2025 edastatud kohtunõudele tõepoolest viivitusega.

§ 51

lõike 4 kohaselt menetleb kohus hilinemisega esitatud avaldust, kui see ei põhjusta kohtu arvates menetluse viibimist. Tegemist ei ole praegusel juhul asjaoluga, mis oleks kohtumenetlust kuidagi mõjutanud või seda pikendanud. Kuigi menetlusosaline on kohustatud kohtule tähtaegselt ja kohtu poolt määratud vormis esitama kohtu nõutud arvamused ja tõendid (

§ 28

lõige 4), ei pea kohus praegusel juhul poolepäevast viivitust kohtunõudele vastamisel menetlusõiguste kuritarvitamiseks, mis annaks aluse vanglat trahvida. (allkirjastatud digitaalselt) 3